Käisin Kubija hotellis ja jäi täpselt viis mõtet, mida jagamata olla ei saa, sest need on põhjused, miks sinna alati igaüks minna võiks.
Ah, ma võtaks kõik koju kaasa!
Võrumaale jõudes oli päike meie vastu helde ja suve lõppu ei paistnud veel kuskilt. Kotid maha pandud ja päikeselisel metsarajal jalutades kadusid argimured ja töömõtted. Ainult putukad tegid summ-summ ja mets oli suvelõhnu täis. Kui oleks vaid saanud selle värskuse ja puhtuse kõik kokku pakkida ja Tallinnasse koju kaasa võtta, siis oleksin seda teinud. Ikka selleks, et pimedatel sügisõhtutel väikeste lusikakaupa tulise tee sisse mee kõrvale panna…
Tagasi hotelli jõudes lõid kõhud pilli. Sööma! Kui nüüd lõpuni aus olla, pean etteruttavalt mainima, et nõudlikumat pirtspekki kui minu tütar söögi suhtes annab otsida. Päriselt. Uskuge, selle vaatepildi järgi, mille tunnistajaks ise olin, võivad kõik autod, kes sealt mööda kihutamas on, kõhklematult peatuse teha. Millest julgen seda söögikohta soovitada? Ikka seepärast, et kui (olles ennatlikult ettevaatlik) tellisin oma kuueaastasele tütrele tagasihoidliku eine, siis mõnikümmend minutit hiljem vaatasin jahmunult tema rõõmsalt matsuvat suud. Tema, kes heal juhul sööb korraga ära ühe kartuli, pani silmagi pilgutamata pintsli kaks lasteeinet! Kui ka magustoit oli rahulolevalt viimse palani kõhtu kadunud, siis teadsin. Siia tasub tõesti tulla.
Jummel, kui mõnus!
Esoteerikud räägivad siin ja seal, et leia aga kontakt oma sisemise lapsega ja lase rõõm valla. Pealinnas, kõige selle kära ja müra ja tuut-tuut keskel on seda päris raske teha. Minul vähemalt. Aga Kubija välisaunast huilates järve joostes tundsin end kui pisike rõõmus plika, kes ohkas salaja kergendatult, et kellegi Suure Inimese käest luba veeee-eeel naaaa-tu-ke-seks küsima ei pea. Täiskasvanuks olemisel on tõesti omad eelised.
Ja mõnikord aeg siiski peatub
Usun, et paljud inimesed, kes on Kubijas varemgi käinud, nõustuvad minuga ühes- see koht ja ümbruskond koos Taevaskoja, Piusa koobaste ja mille kõigega veel on mõnus. Ja romantiline. Vist siis, kui avastad, et ühel hetkel ei vaata sa enam kella, arvuti on kolmas tund tuppa kotti ununenud, telefon teadmata kus ja tegelikult pole sel kõigel järsku mingit tähtsust. Sest ilma suurema analüüsita on selge, mis tegelikult loeb. Enne, kui arugi saad, on üksteise ja teineteise ja… kõige jaoks äkitselt lõpmatult aega.
Selle ma võtan!
Kõik, kes kunagi on massööri külastanud, mõistavad ise väljamõeldud massööride välimääraja põhitüüpe: Õli Laialimäärija, Valus Kondiväänaja jne. Tunnistan, et olid minulgi omad salahirmud, kui lauale end laotasin.Lugesin mõttes kolmeni ja hingasin zen`ilt sisse ja välja. Marje teadis, mida tegi. Lisaks sellele, et laualt tõustes oleksin tahtnud lennata, lisasin mõttes välimäärajasse veel ühe tüübi: Täiuslik.
Üks suur miinus
Üks üsna suur miinus Kubijal siiski on – mõnusa tunde ja olemise ja sõbralike inimestega võib ikka üsna kiiresti ära harjuda. Isegi kolmetunnine sõit ja sääsed õhtul ei suutnud varjutada soovi pikemaks jääda. Muidugi, kui tahaks vinguda, küll siis leiaks. Või mõelda, et „seekord lihtsalt vedas“. Mis iganes. Minule meeldis seal. Ja äkki polegi asi vedamises. Äkki…äkki see koht ongi lihtsalt. Suurepärane.
Mirjam
Leia kontakt oma sisemise lapsega ja lase rõõm valla!
