Suur suvi hakkab tasapisi seljataha jääma ning kätte jõudma kuldne sügis. Suveseikluseid jääb vähemaks ning vaikselt hakkame jääma tubasemaks, kuid see ei pea otse loomulikult tähendama seda, et nüüd tulebki nelja seina vahele konutama jääda. Kindlasti mitte!
Nüüd on just see õige aeg, et suveseiklused kõik kokku koondada ja paberile panna. Kui tunned endaski kirjanikupisikut ja soovi oma mõtted ja lood paberile panna, siis ehk on õige aeg võtta ette üks inspireeriv ringreis Eestis ja vaadata, kus ja millistes tingimustes kirjutasid oma suurteosed valmis Eesti kirjandusklassikud.
Eesti kirjanduse kahurvägi Tallinnas
Kirjanike muuseumitega tutvumist on loomulikult kõige parem alustada Tallinnas. Just siin kirjutasid nii mõnedki kirjanikud oma suurteosed. Eriti palju kirjanike majamuuseume on aga koondunud Kadriorgu.
Just siin kauni arhitektuuriga rohelises linnaosas asub Eesti kuulsaima kirjaniku Anton Hansen Tammsaare majamuuseum. Viieosalise romaaniseeria “Tõde ja Õigus” autor elas siin aastatel 1932-1940. Muuseumis saab näha tema algupärasel kujul sisustatud viietoalist korterit, Tammsaare surimaski, viiulit, erinevaid käsikirju, kirjavahetust, dokumente ja fotosid.
Välja on pandud ka Tammsaare turukott. Nimelt polnud mees väga sotsiaalne ja eelistas kodus rahulikult lugeda või kirjutada. Kui ta välja läks, siis suundus ta tavaliselt lihtrahva sekka turule, käes nahast turukott.
Tammsaare muuseumi lähedal, uhkes puust majas elas teine tuntud Eesti kirjanik Eduard Vilde, kes oskas oma põnevate nalja- ja põnevusjuttudega ka lihtrahva südamesse pugeda. Tema tippteos on aga ajalooline romaan “Mahtra sõda”.
Eduard Vilde muuseumist leiab erinevaid põnevaid Vildele kuulunud asju, kõige naljakamaks eksponaadiks on aga kahtlemata kirjaniku punane sokk. Kord oli kirjanikuhärra nii suures loomistuhinas, et läks parki jalutama ühes jalas punane, teises must sokk. Hiljem kirjutas ta komöödias “Pisuhänd”, kuidas tegelane Tiit Piibeleht läks samamoodi välja, ühes jalas must ja teises punane sokk. Nii see punane sokk kuulsaks saigi.
Kadrioru pargis on inspiratsiooni otsimas käinud veel üks kirjanik, nimelt Mati Unt. Unt kuulub Eesti kirjanduse “kuldsete kuuekümnendate” põlvkonda. Tema kuulsaimaks romaaniks peetakse “Sügisballi”, kuid ta tegutses ka lavastaja ja esseistina. Muuseumis saab näha nii kirjaniku Kadrioru kui ka Mustamäe korterit. Mati Undi muuseumis saab imetleda Undile kuulunud esemeid: tema märkmeid, raamatuid ja fotosid.
Kui Kadrioru muuseumid läbi käidud, tuleb sammud seada Nõmme poole, sest just seal rohelises ja vaikses aedlinnas elas kaks kuulsat kirjanikepaari. Artur Adson ja Marie Under ning Fridebert ja Elo Tuglas. Under ja Adson põgenesid Eestist 1944 ning nende majja kolisid sisse sõjas kodu kaotanud Tuglased, kes jäid sinna elama kuni elu lõpuni. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskust pääseb külastama koos giidiga.
Tammsaare sünnikodu
Heal kirjanikul on ikka mitu muuseumit. Nii ka A.H Tammsaarel. Tammsaare Muuseum Vargamäel on kirjaniku sünnikodu ning just siin saavad külastajad aimu, mis ikkagi inspireeris kirjanikku kirjutama romaani “Tõde ja Õigus”. Just siinsetel maadel kaevasid Andres ja Pearu kraavi ja ajasid jonni.
Muuseumis aitab orienteeruda pabergiid, lapsed saavad siin mängida mõistatamise mängu ning ka koerad on suure kirjaniku sünnikoju lahkesti oodatud.
Betti Alveri muuseum Jõgeval
Betti Alver on Eesti luuletaja ja prosaist, kelle sünnikodu asub Jõgeval kohe raudteejaamahoone kõrval. Betti Alveri muuseumist saab teadmisi kirjaniku elu ja loomingu kohta ning muuseum annab ülevaate tema kujunemisest luuletajaks.
Lisaks luulekogudele ja fotodele on väljas ka Alveri enda tehtud omapärane ubadest kaelakee.
Kevade radadel
Ka “Kevade” autoril Oskar Lutsul on kaks muuseumi. Üks neist asub Tartus ja teine Palamusel. Tartus asus Lutsu viimane kodu ning seal, Riia maanteel, saab hea ülevaate Oskar Lutsu elust ja loomingust ning tema olulisusest Eesti kultuuriloos. Oskar Lutsu majamuuseumis saab näha kirjaniku töötuba ja külalistetuba, mõlemad sisustatud 19. sajandist pärit mööbliga.
Teine muuseum, kuhu Lutsu ja “Kevade” huvilised kindlasti sattuda võiksid, on Palamuse O.Lutsu Kihelkonnamuuseum. Siia on tore tulla pärast filmi “Kevade” vaatamist, sest näha saab nii filmist tuttavat klassiruumi kui ka köstri eluruume.
Liivi Muuseum Alatskivil
Paksude metsade vahel vaid 12 elanikuga Rupsi külas asub Liivi Muuseum ja Eesti kõige tuntuima luuletaja sünnikodu. Siit saab teadmisi Juhan Liivi kujunemisest luuletajaks aga näeb ka seda, milline nägi välja üks talumajapidamine 19. ja 20. sajandi vahetuses.
Poeedi elusaatus oli sünge – teda kimbutasid nii vaimse tervise hädad kui ka vaesus. Ometi teab pea iga eestlane peast mõnda Liivi luuletust olgu selleks siis “Lumehelbeke”, “Ta lendab mesipuu poole”, “Eile nägin ma Eestimaad” või “Helin”.
Kalevipoja radadel
Üks Eesti kirjanduse tähtsamaid tekste on kindlasti eepos “Kalevipoeg”, mis mõjutas tugevalt meie rahvuslikku liikumist. Friedrich Reinhold Kreutzwald kogus kokku Kalevipoja muistendid ning üritas need siis ühtseks tervikuks kokku kirjutada, kasutades seejuures regivärsi vormi. Ülesanne polnud lihtne, kuid teos sai sellegipoolest valmis.
Võru linna vanimas majas asub Dr. Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseum. Siin saab tutvuda Võru linnaarsti ja rahvuseepose koostaja Kreutzwaldi elu ja loominguga. Maja juurde kuuluvad ka aed, ait-tõllakuur ja suitsusaun.
Keda aga huvitab rahvuseepose lood, peaks sõitma hoopis Jõgevamaale Kääpa külla, kus asub Kalevipoja Koda. Siin asub nii muuseum, Kalevipoja seikluspark ja Kalevipoja mänguhoov, mis kindlapeale ka kõigi laste silmad särama paneb.
Lydia Koidula Muuseum
Kes oli see uhkete lokkidega Eesti poetess, kelle kirjutatud “Mu isamaa on minu arm” ikka ja jälle laulupeol lauljatele pisarad silma toob?
See on Pärnus sündinud Lydia Koidula, kelle elu ja loominguga saab tutvust teha Koidula Muuseumis Pärnus ülejõel. Lisaks kodule asus majas ka maarahva kool ja Perno Postimehe toimetus.
Kui olete perega Pärnus, siis ei pea te loomade nägemiseks linnast kuhugi kaugele minema. 
Kui tahate ära loodusesse ning veeta toredasti aega maailma kõige armsamate loomade, alpakate, seltsis, siis tuleb ette võtta reis 
Kõik jänesefännid peaksid sel suvel võtma ette reisi Saaremaale, sest just siin, Sõrve poolsaarel, asub täiesti eriline loomapark. Nimelt ei ole 
Kui teie peres on eriline koht lammastel ja koertel, siis tasuks sel suvel kindlasti ära käia 
Sõit Saaremaale on üsna pikk ettevõtmine. Nii et kui kaasas on pisipõnnid, siis võiks neid Kuressaarde jõudes esimese asjana premeerida 
Saaremaale saab vaid üle mere. Vanasti tähendas see seda, et Saaremaale viiski vaid veetee. Praegu saame kohale ka lennukiga, kuid see pole vähendanud praamijärjekorda ning sadama tähtsust, mis on oluline aken välismaailma juba viikingiajast saati.
Kui juhtumisi satub reisi ajal olema kena ilm ja seda ta kindla peale ka olema saab, siis peab ikka kindlasti ka vees ära käima.
Saarlased ei tõmba mitte ilmaasjata oma lastele viikingipusasid selga. Ajalugu on saarel pikk ning müstiline. Ajaloohuvilistel jätkub siin avastamist mitmeteks päevadeks.
Üks põhjuseid, miks Saaremaad külastada, on selle täiesti eriline loodus. Kadakad, võimsad pankrannikud, iidsed tammikud, rändrahnud, erilised taimed, mida mujal ei leidu ning Siluri-aegsed fossiilid ajavad iga loodusesõbra pöördesse.
Puhkusel olles tahame ikka vabalt võtta ja mitte liiga palju mõelda, kas pole nii? Võib-olla loed ka seda kirjutist just sel põhjusel, et mitte enam reisi ajal mõelda, kuhu kokteili või kohvi nautima minna.
Kõik Jaapani fännid peaksid aga otsekohe tõttama ooperimaja vahetus läheduses asuvasse 
Kas tahad pidutseda stiilsel terrassil vaadates samal ajal vett ja jahte? Kui nii, siis sea sammud trendikasse Andrejosta naabruskonda, kus sind ootab 
See pika nimega sisehoov Brasa linnajaos on tõeline suveterrass, sest see tegutsebki vaid suvisel ajal. 
