Kui mulle öelda Pärnu, siis esimesena tulevad mulle silme ette kolm asja – Rannasalong, Raimond Valgre ja Rannahotell. 1937.aastal ehitatud Rannahotell on ka minu jaoks Pärnu sümbol. Ilmselt ei tule teile, kui te olete seda blogi pikemat aega jälginud, üllatusena, et mulle meeldib tohutult ehitiste ajalugu, mulle meeldib uurida ja lugeda hotelli kohta, kus ma ööbin. See on minu jaoks lisaväärtus.
Rannahotellis ühinevad minu enda jaoks kaks lugu – hotelli ajalugu ja minu enda isiklik lugu. Just Rannahotelli viis mu abikaasa mind kunagi ammu, siis kui me veel deitisime. Juba tookord olin ma hotellist lummatud. Kui ma nüüd spaanädala raames valisin hotelli, kus ööbida, teadsin ma kohe, et selleks saab Rannahotell, sest alles 2016.aasta mais taasavati hotell täielikult uuenenult. Ma tahtsin järgi vaadata, milline on väärikas vanuses hotell peale uuenemist.
Kõige pealt tahaksin ma kiita töötajaid ja teenindust. Muidugi ma tegelikult ei mäletagi korda, kus mul oleks teeninduse kohta Eesti hotellides midagi väga kobiseda, kuid ma lihtsalt pean ära mainima, et kui esimese asjana võtab sind vastu töötaja, kes oleks justkui vaid sinu külastust oodanud, siis see teeb ikka tuju rõõmsaks küll. Etteruttavalt tahan ma kiita ka teenindajat, kes mind õhtusöögi ajal teenindas. Äärmiselt sümpaatne ja personaalne suhtumine restorani külastajatesse.
Aga siis hotellist endast. Suurepärane näide funktsionalismist arhitektuuris. Mitte midagi ei ole üleliia ning kõik on selge ja puhas – valge. Funktsionalism on meie kultuuriteadvuses kinnistunud sõjaeelsest „kuldsetest kolmekümnendatest” pärit valge moodsa arhitektuuristiilina. Võimalik, et mõnele külastajatele võib see jätta kõleda mulje, kuid minu jaoks tähendab see elegantsust. Ma kujutasin ette, kuidas kübarates daamid moodsas hotellis elegantselt ringi kõndisid, kohalikud Clark Gable´id neid saatmas.
Seekord ööbisin ma superior toas, mille kõige suuremaks plussiks on kindlasti suur rõdu ning vaade merele. Tuba ise oli mõnusalt ruumikas ja funktsionaalne (milline huvitav kokkusattumus, eks? ), väga hästi läbi mõeldud paigutusega. Merevaated on minu nõrkuseks ja nii ma veetsin päris pikka aega akna ääres, vaadates jäätunud merel jalutavaid paarikesi ja kalamehi. Suvel oleks sellelt terrassilt mõnus jälgida rannamelu. Paremat asukohta ühele Pärnu hotellile on raske mõelda!
Spaanädala raames oli hotelli restoranis võimalik 22 euro eest nautida kolmekäigulist õhtusööki, nii et loomulikult seadsin ma üsna pea oma sammud restorani poole. Pearoaks sõin ma lamba ristluud (62 °C) punaseveini kadaka kastmes. See oli tõeliselt maitsev, aga võib olla oleks ma kastmes natukene rohkem kadakat oodanud, marja hõrk maitse oli küll tunda ja lasi lamba ristluul olla taldrikul roa staar, kuid natukene oleks võinud need kaks komponenti oma kuulsust jagada.
Eelroog ja magustoit viisid aga liialdamata keele alla. Magustoiduks oli lihtne porgandikook, mille välimusest ei osanud tegelikult isegi arvata, millised maitsed seal peidus olid. Nii pehme, mahlane ja maitsev. Lisandiks oli koogi kõrval astelpaju-ingveri jäätis, kuid mulle jäid menüüst silma seenejäätis ja oliivijäätis ning ma palusin võimalusel astelpajujäätise seenejäätisega asendada. Puravikujäätist soovitan ma käsi südamel maitsta. Kõlab kummalise kooslusena, kuid maitses oivaliselt. Kindlasti proovige!
Restorani enda kohta saab ka vaid kiidusõnu öelda. Ausalt, mul oli selline tunne, et olen ajas tagasi rännanud ja sattunud kuldsetesse kolmekümnedatesse. Juba vaid restorani pärast tasub seda hotelli külastada. Minu meelest sisekujunduselt üks Eesti ilusamaid (hotelli) restorane. Jällegi mitte ühtegi detaili ülearu, lihtne ja elegantne ning läbimõeldud. Isegi lillevaasid laudadel olid asetatud nii, et need peeglitest peegeldades jätsid mulje nagu oleks restoran uppumas lillemerre. Täielik kevad!
Hotellis asub ka Anika Spa, mis ka spaanädala raames pakkus hoolitsusi erihinnaga. Sinna mina seekord siiski ei jõudnud, sest valisin hoolitsusteks Pärnu Kutsehariduskeskuse päevspaa paketi “Värskelt kevadesse” (sellest saate huvi korral lugeda rohkem SIIT).
Hommikusööki serveeritakse alates kella kaheksast, aga et minul oli vaja juba kell kaheksa liikuma hakata, lubati mind kenasti juba pool kaheksa restorani. Ma ei olnud ainus varajane külaline. Hea hommikusöögi juures on mulle oluline korralik kohv. See oli otseloomulikult viimse detailini läbimõeldud hommikusöögi juures olemas.
Cava jäi seekord küll järele proovimata, aga mulle meeldivad kõige rohkem vahuveini/šampanja hommikusöögid. Eriti kui tegu on nädalavahetusega. See on täpiks i peal.
Eraldi plusspunktid tahaksin ma anda restorani nõudevalikule, mis rannast ja loodusest inspireeritud.
Minu Rannahotelli puhkus oli nagu väikene sünnipäeva kingitus minult endalt mulle endale. Täpselt selline väike hingetõmbepaus, aeg vaid iseendale, mida me kõik aegajalt vajame. Hotelliveebis pakutavate Rannahotelli majutuspakettidega saate tutvuda SIIN.
