Ma ei ole turist, ma elan siin

Me ei ela Tallinnast kuigi kaugel, kuid siiski piisavalt, et argipäevale vahelduseks piisab ka vaid Tallinna külastamisest. Eriti kui üheks külastajaks on nelja-aastane reisisell, kellele üle kõige maailmas meeldib kohvrit pakkida, reisida ning erinevaid hotelle arvustada. Ma ei liialda. Meie nelja-aastane tütar on korralik hotellikriitik ja nagu te teate, siis lapsesuu ei valeta ega ilusta, vaid ütleb kohe välja, mida arvab. “Oi, nii väikene tuba!” hüüatas ta viimati kui Stockholmis ühes hotellis ööbisime või “Hmm, see tuba on päris hea!” kui me Oslos tuppa sisenesime.  “Oh, see tuba küll ilus!” hüüatas ta seekord kui me oma kohvriga Go Shnelli hotellituppa sisenesime.

Ehk siis nagu te aru saite, sai meie Tallinna nädalavahetuse ööbimiskohaks valitud Go Shnelli hotell, aga alustame algusest. Ma olen selle hotelli kohta kuulnud väga vastakaid arvamusi, alustades sellest, et asukoht on nõme – otse Balti jaamas –, kus jotad akna taga “troinoid” joovad ja toad kulunud. Ma tahaksin selle arvamuse esimesena kummutada.
Go Shnelli on juba mitu aastat minu nö koduhotell, kus ma peaaegu kuus korra kohvikus hommikukohvi joomas käin. On selles siis põhjus, et on vaja teha mõni kiire kohtumine mõne koostööpartneriga või olen ma mõne kohtumise jaoks liiga vara linna sattunud. Suure osa ajast tulen ma linna rongiga ja siis on just selle hotelli kohvik olnud minu jaoks kõige loogilisem ja mugav valik. Ka autoga tulles on see hea asukohaga, kuna tasuta parkimine on kohe maja ees.  Akna taga istuvaid jotasid pole ka kohanud, ilmselt jäid nemad siiski sinna aega, kus Balti jaam tunduski selline natuke kahtlane koht, kust igaks juhuks kiirendatud sammul läbi minna.

Aga ajad on muutunud. Balti jaama piirkond koos Telliskivi loomelinnakuga on minu arvates muutumas üheks Tallinna kõige ägedamaks piirkonnaks üldse. Kihvtid restoranid, hipsterkohvikud, veinibaarid, retro ja vintage poed ning nüüd ka uuenenud Balti jaama turg! Go Shnelli hotell ei saaks asuda paremas asukohas. Vanalinn on ka vaid kiviga visata.
Aga siis hotellist. Ma ei oodanud suurt midagi, sest mulle tundus, et ma tean seda hotelli piisavalt hästi. Siinkohal aga eksisin ma täiega. Peretuba, kus me ööbisime, oli täielik üllatus. See oli nii suur, et kui minult on tihti küsitud soovitusi hotellide kohta, kuhu mahuks ka rohkem kui kaks last ja kaks vanemat, siis sellesse tuppa mahub kenasti ära ka kuus inimest ning õhku ja ruumi liikumiseks jääb ikkagi piisavalt. Äärmiselt mõnus, lihtne, aga moodne tuba, kus olemas ka kööginurk, see oli minu viimaste hotellikülastuste kõige positiivsem üllatus.

Kuna samal õhtul toimus ka Balti jaama ööturg ning 30+ pidu, siis mõtlesin ma meie nädalavahetuse jaotada lapse-osaks ja ema-osaks ja muretsesin lapsele ka lapsehoidjad, sest “ema-osa” tähendas ka seal samas Balti jaamas toimuvale 30+ peole minekut. Ka lapsehoidjad olid toast äärmiselt positiivselt üllatunud ja leidsid, et see tuba ei jäänud kuidagi alla ühele Stockholmi kesklinnas asuvale hotellile, mis muide asus ka täpselt raudteejaama kõrval, lihtsalt hinnatase oli erinev. Standardtubade hinnad algavad Go Shnelli hotellis 47 eurost, peretoad 79 eurost -Hotelliveebis saadaolevaid pakette saate vaadata SIIT. Muide, mul on teile ka üks saladus avaldada. Kui te olete Tallinnasse jäänud liiga öö peale ning otsite ööbimiskohta, siis vabade tubade olemasolul saate te siin hotellis toa 35 euroga. Võrdluseks võin öelda, et minul läheks taksoga kojusõit maksma minimaalselt 35 eurot, rongipilet maksab 2,40. Igati hea põhjus öösel hotelli jääda!
“Lapse-osa” päevast veetsime me mööda Vanalinna turistitades ja Telliskivi loomelinnakus asuvaid ägedaid poode külastades (milliseid poode külastada, võite huvi korral lugeda Estonian With A Backpack blogist). Kuna teie viimati niimoodi aja maha võtsite ja lihtsalt turist olite, kasvõi oma kodulinnas? See on üks ütlemata mõnus minipuhkuse vorme, mida ma soojalt soovitan. Pole üldse vaja kaugele minna (nagu meie puhul kodust umbes 30 kilomeetri kaugusele), aga emotsioonid on vägevad.

Pealegi see natukene nostalgiline “rong Tallinn-Moskva väljub kolmandalt teelt kümne minuti pärast” valjuhäälditest, reisile või koju minevad kohvrite ja kottidega sagivad inimesed andsid minipuhkusele omamoodi vibe´i juurde.  Ja mul tekkis peaaegu vastupandamatu soov istuda rongile ja põrutada korraks kasvõi Narvasse või Aegviidule, kuigi Moskvasse väljuv rong mõjus eriliselt kutsuvalt. Mul on kahtlane tunne, et me võtame ühe väikese rongireisi üsna pea ette.
Kui kätte oli saabunud “ema-osa” päevast/õhtust ja oli aeg laps lapsehoidjate kätesse usaldada ning end peole sättima hakata, oli ema (ehk mina) nii väsinud, et olukord pöördus selliseks, et hotellituppa jäid põõnama ema ja laps ning peole läksid hoopis lapsehoidjad. “Järgmine kord,” mõtlesin ma. Kella nelja-viie paiku ärkasin ma küll paar korda ja kuulsin ka 30+ peolt kostvat muusikat, kuid siiski vaid aimatavalt.
Kindlasti ei pea Go Shnelli hotellis ööbides kartma, et teid segab rongide müra või siis mõni pidu – hotellis oli täielik vaikus, olgugi et meie tuba oli kolmandal korrusel ning täpselt sinna poole, kus on rongid. Peale hommikusööki tegime me veel väikese tiiru turul, ostsime koju kaasa kukeseeni ning mustikaid ning istusime Tallinn-Paldiski rongile, et koju tagasi sõita. Kottide ja kohvrite järgi otsustades oleksime me nagu nädalasel reisil käinud.
Ma olen kindel, et me oleme üsna pea just selles samas hotellis tagasi. Põhjuseks ikka asukoht. Ideaalne, kui on vaja varahommikul lennukile jõuda, pealegi saab nüüd ju Balti jaamast praktiliselt otse trammiga lennujaama, ja ideaalne valik väikeseks minipuhkuseks kohalikus Hipsterville´is ehk Kalamajas. Mõnus! Lihtsalt mõnus!