Tere mõnusat krõbedat talve! Hetkel on paljud otsustanud külma eest pageda sooja suve otsima palmi alla, aga teate, mida mina teile soovitan? Mina soovitan teil külastada talvist Pärnut. Jah, just. Pärnu ei ole vaid suvepealinn, vaid hoopis teises rütmis hingav mõnus mereäärne linn ka talvel. Väärt külastamist. Mina olen juba mitmed talved Pärnus akusid käinud laadimas ja selles linnas on midagi erilist. Sõidan peale nädalavahetust Pärnus tagasi pealinna ja tunnen kohe, kuidas ma olen puhanud. Võib-olla on asi ka hotellide valikus?
Üks minu suuri lemmikuid Pärnus on Villa Wesset. Kui ma 2016.aastal seda hotelli esmakordselt külastasin ei osanud ma suurt midagi oodata. “Ah, lihtsalt üks paljudest ühesugustest tillukestest,” mõtlesin ma, aga juba hotelli sisenedes sain ma aru, et ma eksisin. Selles majas oli midagi. Trepiastmed nagisesid nii armsalt, andes aimu maja ajaloost, stiilsete puitvõlvidega teise korruse koridori seinal vaatasid fotodelt vastu hotelli asutajad Elias ja Ida Wesset. “Vaata, Ida!” kordas mu sama nime kandev tütar rõõmsa kilkega. Mööda käänulisi koridore ja nagisevaid treppe kõndides tekkis mul korraks tunne, et olen sattunud teise sajandisse. 1928.aastasse, mil hotell rajati. Ja ajalugu ma jumaldan, seda te ju teate.
Eelmine kord ööbisime me kolmandal korrusel asuvas deluxe toas, mis oli väga mõnusalt ruumikas, seepärast tundus standardtuba esimese hooga ootamatult väike, kuid nuriseda tegelikult ei saa. “Väike jah, aga palju hubasem ja mõnusam kui meie hotellituba,” ütlesid meie sõbrad, kes teises hotellis ööbisid ja meiega Villa Wessetisse õhtustama tulles ka meie toa üle vaatasid. “Meie tuba on isikupäratu ja külm, aga see on armas,” lisasid nad. Armas ja hubane ongi need sõnad, millega mina Villa Wessetit ja tube iseloomustaks.
Mulle meeldib hirmsasti hotelli töötajate suhtumine. Kuidagi hästi lihtne on nendega juttu hakata ajama, nagu oleks vanad sõbrad. Lastesse suhtuvad ka hästi, keegi ei pahanda kui nad mööda hotelli ringi jooksevad. “Mul on endal ka väike tütar, nagu pintsettidega püüaks elavhõbedat kinni püüda,” naeris hommikul üks neist kui ma mööda hotelli oma tütart taga ajasin. Ka restoranis said tüdrukud tantsu keerutada ilma, et nad kedagi seganud oleks. (Muidugi oleksime me neid keelanud, kui restoranis oleks olnud rohkem rahvast, aga õnneks istusime me suuremast peoseltskonnast eemal ja laste tantsurõõm ei seganud kedagi.)
Villa Wesseti restoran on KINDLASTI külastamist väärt. Hotellist EI TOHI lahkuda ilma, et oleksite sealset menüüd maitsnud. Ausõna ma ei valeta. “Kõik kiidavad Villa Wesseti restorani, me tuleme hea meelega katsetama,” ütlesid meie tuttavad. Nad ei pidanud kahetsema. Ma olen Villa Wesseti restoranis ka varem käinud (loe siit) ning ma olin täiesti kindel, et valik ei vea mind ka seekord alt. Ma ei hakkagi söögist eraldi kirjutama, sest esiteks ei ole ma siiski toidukriitik, kuid käsi südamel ütlen ma, et toitudega jäävad rahule ka suurimad kriitikud. Magustoiduks proovige kindlasti toorjuustu- ja karamellikooki!
Miks ma soovitan talvist Pärnut külastada? Teate kui mõnus on jalutada hämaratel tänavatel, astuda läbi mõnest väikesest kohvikust, juua soojenduseks kakaod, põigata sisse mõnda käsitoopoodi, teha väikene tiir mere ääres (pange soojalt riidesse!) ja siis minna kiirel sammul sooja saamiseks tagasi oma hotelli. Soojendada end veidike soojas hotellitoas, panna selga veidike pidulikumad riided ning seada sammud restorani. Villa Wesseti restoran on ideaalne nii sõbrannadega chillimiseks, romantikutele pidupäeva tähistamiseks kui lastega peredele. Veebruaris toimub ka talvine bluusifestival “The Blue Icicle”. Sõbrapäev on tulemas, broneerige Villa Wessetis tuba (siit), ostke bluusikontserdile piletid, nautige karget talveilma ja öelge, et te tagasi tulles ei ole puhanud. Luban teile, et ei jää palmisaare puhkusele alla. Ärge ainult kindaid ja salli unustage;)