Käime katuseid mööda

Ma ei saa öelda, et ma oleksin kõige romantilisem inimene, kuid ometigi janunen ka mina aegajalt luksuse ja romantika järele. Nagu me kõik, kas pole nii? Ja nii sattusin ma romantikapaketi otsingutel Barons hotelli pakkumiste peale.
See hotell on mulle ammune tuttav, 2004. aastal töötasin ma vanalinnas ja liikusin iga päev sellest hotellist mööda. See jättis alati nii suursuguse ja majesteetliku mulje, tundus luksuslik ja kättesaamatu, aga ma unistasin ikka, et küll tuleb see päev kui ma seal ööbin. 12 aastat hiljem astusin ma Barons hotelli 1932.aastal valminud pöörduksest sisse ja ma tõdesin, et ei olnud eksinud. Hotell oli täpselt nii majesteetlik nagu ma arvanud olin. Ütlen kohe ka ära, et kui te ei armasta vana aja hõngu, siis see hotell ei ole teile, see on aga tõeline pärl ajaloo armastajatele.
Mulle tundus, et selle maja igal trepiastmel, seinal oli oma lugu rääkida. 1911.aastal siin asunud Vene kommertspangast, majas elanud pangatöötajate ja tavaliste inimeste korteritest, aga ka väikestest hävingutest. 70-ndatel aastatel  tassisid poisikesed 4. ja 5. korruse elanikele mõeldud väikese lifti maast laeni pappkaste täis ning süütasid need põlema, lift sõitis keldrisse. Kuna suits tõusis liftišahti kaudu pööningule, ronisid tuletõrjujad kogu oma varustusega esmalt sinna. Nende askelduste tõttu kaotatud aja tulemusena hävis väike lift.

1977-78. aastail hakati 4. ja 5. korruse elanikke mujale asustama. Kolimise käigus selgus, et üks endine pensionärist pangatöötaja oli oma toas tammepuust parkettpõranda laevade värvimiseks kasutatava punase kruntvärviga üle värvinud. Samuti üritas tolleaegse ministrite nõukogu esimehe esimese asetäitja poeg remonttööde ajal 4. korruselt kahte juugendstiilis kaminat oma koju „hoiule“ viia. Õnneks tal see ei õnnestunud ja kaminad on siiani tubades olemas. Pealesõjaaegsel perioodil olid tammepuust peatrepi käsipuud kellegi käsul musta ahjulakiga kaetud, tänaseks on need oma originaalkujul taastatud.
Vältimaks selliseid juhtumeid, on hoone ja enamus selle sisustusest tänapäeval muinsuskaitse all.

IMG_4430
IMG_4366
IMG_4356
Meie ööbisime viiendal korrusel asuvas Barons sviidis. Kui te tahate Tallinna vanalinna näha hoopis teise pilguga, siis see on ilmselt ainuõige hotellituba. Ma ei ööbinud hotellis esimest korda, kuid ometigi tekkis mul selline tunne, selline lapsik elevus, midagi sõnaseletamatut. Ma kõndisin ühest toast teise, imetlesin vanalinna tornidele avanevat vaadet vannitoast, elutoast, magamistoast ja siis jälle uuesti otsast peale. Mul oli tunne nagu ma käiksin katuseid mööda, suhtleksin Vana Toomasega. Ma kujutasin vaimusilmas ette, et on aasta 1911, tuba ja õhustik selles hotellis lasi mu fantaasial lennata. Ma tean, et see kõlab tobedalt, kuid mul ei ole isegi häbi tunnistada, et sellest sviidist lapselikku elevusse sattusin.
Hotellis  on 33 tuba, väike konverentsiruum Talking Heads, sigariruum ning saun (nii leili- kui aurusaun). Maja sviidid on kas saunade või mullivannidega ning mõnes toas on võimalik vannis mõnuledes nautida vaadet vanalinnale. Ainulaadne on ka sigariruumi ja konverentsiruumi eraldav seifiuks – sellist näiteks Eesti Panga hoones pole.
IMG_4322
IMG_4334
IMG_4381
IMG_4397
Minu abikaasa suureks rõõmuks ööbisime meie sviidis, kus oli saun. Samuti oli vannitoas olemas kõik vajalik selleks kui midagi tualett-tarvetest maha ununes. Kusjuures ka kõrvatropid. Sest asub ju hotell ikkagi vanalinna tuiksoonel, pubide ja restoranide vahetus läheduses, kuid kõrvatroppe minul (kes ma olen väga kerge unega) igatahes küll vaja ei läinud.
IMG_4403
Hotellis asub ka juugendstiilis restoran Margarita ja lobby-baar. Mõlemad mugavad kohtumispaik, kus pakutakse heatujulise teeninduse ja naeratuse saatel kas maitsvat ärilõunat või a la carte menüüst valitud gurmeeõhtusööki, kohvi, kokteile, erinevaid veini- ja viskisorte, sigareid ning suupisteid. Lobby-baari sisustab hea taustamuusika ja rahulik, sajanditagune juugendstiilis interjöör.
Heatujuline naeratav teenindus  on kindlasti selle hotelli märksõnadeks. Enne kui ma suutsin märgata oli mulle avatud liftiuksed, naeratuse ja komplimentide saatel toodi tuppa vahuvein, hommikusöögilauas tundus laud end lausa ise koristavat, lahkudes ja mõnusa small talki saatel juhatas portjee meid parklasse, avas meile väravad ja seda kõike ikka naeratades. Seda, et ma oma kohvrit ise ei pidanud tassima, ei pea ma vist isegi mainima.
Mina ja mu abikaasa lahkusime hotellist värskete ja väljapuhanutena, laetud täis positiivset energiat ning romantikat. Kui te olete romantikapaketi otsingutel, siis minu soovitus on kindlasti vaadata üle Barons hotelli pakkumised SIIT. Sellest hotellist kohe õhkub romantikat. Isegi kui te ei ole hingelt kõige romantilisemad, vaid olete selline keskmine abielupaar nagu meie, siis siin hotellis muutub kõik. Minu sõna selle peale!
 
 

Leave a comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga