Hotelliveeb teeb ülevaate Eesti-Läti piirist kiviviske kaugusel asuvast Dikļi Palace hotellist, kus saab nautida luksust, sõbralikku teenindust ja kaunist keskkonda.
4-tärni nõuetele vastav Dikļi Palace hotell asub vaid mõne tunni sõidu kaugusel Eesti suurimatest linnadest: Pärnust 135 km, Tartust 156 km, Tallinnast 263 km.
Viljandist teekonda alustades on sõit sama kiire kui piima järele minnes. Schengeni viisaruumi tõttu annab piiriületusest märku ainult suure toika otsas olev kaamera ja paar silti. Olemegi kaaslasega jõudnud välismaale!
Dikļi paleed pole raske leida, kui autos on kaart või GPS. Kohalikelt teed küsides võib pisut hätta jääda. Moekas noormees ei osanud ei inglise ei vene keelt, kuid sõna „hotell“ peale oskas käega viibata õiges suunas.
Kaunis allee viib läbi metallväravate suurde parki, mille trooniks on Dikļi loss. 1896. aastal Paul von Wolfi käsul ehitatud ja tänapäevani säilinud Dikļi neobarokkstiilis lossihoone pole ometi kompleksi vanim hoone. Selle kõrval asub viljaait, mis on ehitatud 18. sajandi lõpus hilise klassitsismi vorme järgides ning on vanem kui loss ise.
Auto pargime otse lossi kõrvale ja asume sisse registreerima. Lahke teenindajapoiss on varmas abistama kottide tassimisel, teine teenindaja jagab juhiseid eelseisva osas ja annab kirjaliku plaani, mis meid õhtul ja järgmisel päeval ootab.
Lift viib meid järgmisele korrusele (oluline lapsevankrite vedajatele ja ratastooliinimestele!) ja jõuame oma suure ukse taha, mida avav võti on viljaaida omale kohane. Ei mingit eurovärki, puhas klassika ja vana mõisastiil!
Tuba paneb kergelt isegi ahhetama – nii suur ja avar! Ruumi on siin isegi väiksemale seltskonnale. Toas on nikerdustega antiikmööbel, vaade mõisapargile ja killukesele tiigist. Lisaks lame-ekraaniga telekas mitmete kanalitega.
Jalutame ringi koridorides ja nendin, et sellises hoones annaks pidada väga uhkeid pulmi. Avarad saalid, lühtrid, kahhelahjud loovad erilise ja luksusliku hõngu.
Pärast lühikest sissesättimist on aeg siirduda massaaži. Salong on hämar ja kostab rahustav muusika, kallimaga lossiromantikat tehes saab nautida lausa duaalmassaaži. Kui seda plaani peaks varjutama laps, siis on administraatorid vägagi lahkelt nõus põnne valvama.
Massöör (muide, noormees!) laseb esmalt valida meelepärase õli ja asub keha kallal tööle.
Sõidupinged ja tööstress kaovad iga silituse ja mudimisega. Seansiga jääb eriliselt rahule kaaslane, kes oma sõnul pole Eestist nii hella hoolitsust veel saanud. „Naised võtavad nii tugevalt, aga siin oli tõesti hea!“.
Pärast protseduuri ootab juba soe taimetee ja vaikne lõõgastus. Seejärel siirdume suveterrassile keha kinnitama.
Endine viljaait peidab endas suurt saali, mille uste ees saab einestada päris õues varju all või klaasseinte taga. Etteruttavalt peab mainima, et mitmekäiguliseks õhtusöögiks tuleb kindlasti varuda aega, sest ooteaeg on väga pikk. NB! Õhtusöögiriietus on küll smart casual, millest ümbritsevad daamid kinni pidasid, kuid mehed jäid T-särgi-teksale truuks.
Valime eelroad (teenindus inglise ja vene keeles) ja jääme ootama. Umbes tunni möödudes maandub lauale mozarella-tomatisalat ja kaaslasele grillitud krevetid. Mõlemad viivad keele alla ja maitsevad imehästi!
Pearoaks valime grillitud lamba ja lambakebabi. Märkame klaasseinte taga askeldavaid kokapoisse, kes grillil liha pööravad ja maitsetaimede potikestest värsket rohelist kitkuvad.
Järgmise tunni möödudes on needki käes. Pika ooteaja peale on liha pisut jahtunud, kuid maitseb endiselt mõnusalt.
Teades, et magustoiduga läheb aega, jalutame
lossipargis ringi. Mõned pered mängivad söögikordade vahel lossist laenutatud kriketit või sulgpalli. Avastame pisikese mänguplatsi pere noorimatele liikmetele, otse suveterrassi kõrval. Suurem mänguplats asub väljaspool lossiaeda.
Magustoit on kogu õhtusöögi kroon ja soovitan kindlasti proovida järele kookospiima tarretist ja seedermänniseemnekooki. Karamellikreem on maiuste tõeliseks tipuks!
Kella 18st 21ni kestnud õhtusöök ongi sellega läbi ja siirdume oma magamistuppa puhkama. Uurisime keldrikorrusel asuva basseini ja saunakeskuse kohta, kuid see oli tol hetkel paraku renoveerimisel.
Külastajad võivad lossist laenutada vaba aja veetmiseks ka jalgrattaid. Dikļi on väike kohakene, kuid kuuekilomeetrise ringi annab seal siiski ära vändata. Kellele kolmetunnine einestamine ei sobi, saab külapoest muud head-paremat varuda. Pikad alleed on kindlasti väärt läbisõitu.
Hommikul sellise tiiru ette võtamegi, kuid enne einestame hotelli verandal. Hommikulaud on väga rikkalik – pannkoogid, saiakesed, praemuna, munapuder, vorstikesed, erinevad aed- ja köögiviljad, puuviljasalalt, müsli, piim, mahl, kohv jne.
Einestada saab õues, otse tiigi kaldal kõrgete puude kõrval. Imeline viis hommiku alustamiseks!
Leiva laseme luusse ratta seljas ja kasutame ka võimalust aerutada lossi taga suures tiigis. Paat on küll päevinäinud ja aerudega tuleb vaeva näha, kuid õblukese naisterahvana jaksan sõidukaaslastele tiiru ära teha küll.
Nii ongi aeg tiksunud väljaregistreerimise poole ja pakime oma asjad kokku. Täname hotellirahvast meeldiva viibimise eest ja lahkume lahkete nägude ja särava päikese saatel.
Sellega ei maksa Lätile veel joont alla tõmmata, sest külastada tasub ca 20 km kaugusel asuvat Valmiera linna ja sealt on Riiga juba kiviga visata (100 km).
Uus keskkond, toredad teenindajad ja luksuslik õhkkond on igatahes väikest sõitu väärt. Dikļi Palace sobib nii noorpaaridele (ka pulmaks!) romantikaks, peredele (mänguvõimalused lastele, paadisõit), eakamatele (külastajad saavad paluda lossis ka tasuta ekskursiooni!) kui ärikohtumisteks.
Kui ka sul tekkis Läti-reisi vastu huvi, uuri Hotelliveebi pakkumisi Diklisse siit.