Eelmisel nädalal loosisime kommenteerijate vahel välja lühipuhkuse Pärnus Villa Wessetis. Rõõm on tõdeda, et võit läks õigesse kohta, sest viimasest korrast kui Jane kahekesi vaid kaasaga aega veetis oli möödas juba neli aastat. Siin on väikene kokkuvõte nende mõnusast puhkusest eemal argitoimetustest:
Kui 12.10.15 saabus minu mailboxi kiri, et ma olen võitnud lühipuhkuse Pärnus Villa Wessetis, siis ma olin megaõnnelik ja nüüd olen ma kurb, et see nii kiirelt läbi sai. Aga nagu teada, siis head asjad saavadki kiirelt otsa!
Alustaks siis sellest, et ilm oli megailus. Me hakkasime Pärnusse sõitma juba kella 10 paiku. Check-in algas kell 14, aga tahtsime linna peal natuke jalutada ja poodides käia enne sinna minemist. Jalutades Villasse märkasin tee ääres armsaid lepatriinusid. No lihtsalt nii vahva idee muuta tänav värvilisemaks ja rõõmsamaks. Nad olid tõesti nii-nii nunnud!
Veel märkasin ma erinevate hoonete peal joonistusi. Mulle tõesti meeldib, kui vanadele ja räämas hoonetel on justkui uus elu antud.
Jõudsimegi Villa juurde siis tagasi, kui oli aeg end sisse registreerida. Läksime vastuvõtu lauda, täitsime ankeedi ja saimegi võtme, et oma tuppa minna. Teenindus oli vastuvõtulauas väga soe ja sõbralik. Tekitas sellise koduse tunde kohe alguses juba sisse.
Tuba oli oodatust natuke pisem, kuid minu soovidele tuldi igati vastu- soovisin rõdu, vanni ja suurt voodit. Kaks voodit olid küll kokku lükatud, aga vahet pole ju. See oli maailma pehmeim voodi! Ausalt ja ma ei liialda. Seal oli nii hea olla. Ma lausa hoidsin end vägisi üleval õhtul hilja, et seda rohkem nautida.
Tuba oli oodatust natuke pisem, kuid minu soovidele tuldi igati vastu- soovisin rõdu, vanni ja suurt voodit. Kaks voodit olid küll kokku lükatud, aga vahet pole ju. See oli maailma pehmeim voodi! Ausalt ja ma ei liialda. Seal oli nii hea olla. Ma lausa hoidsin end vägisi üleval õhtul hilja, et seda rohkem nautida.
Kui olime toa üle vaadanud, mõtlesime, et läheme mere äärde jalutama. Seal oli päris palju inimesi ilma nautimas. Ei jõudnudki kaua jalutada, kui juba tikkus pähe mõte tagasi Villasse minna. Mingi väike väsimus hakkas peale tulema. Olin ju mina juba põhimõtteliselt kella 6-st üleval oma peavaluga, mis õnneks Pärnusse saabudes oli võluväel kadunud, kuid siiski.
Kuigi me alguses planeerisime õhtul minna restorani sööma, siis üsna pea sai selgeks, et pigem tahame olla omaette, võimalikult vaikselt. Mõtlesimegi, et läheme peale natukest toas olemist veel jalutama. Väga kaugele Villa Wessetist ei läinud vaid leidsime end varsti istumas seal juures olevas pargis.Mille ma pean ära märkima veel on see, et kui me lõuna ajal Pärnus jalutasime, oli seal nii imeline vaikus. Lausa lummav.Peale natukest istumist pargis läksime tagasi oma tuppa. Panime vannivee jooksma ja mõnulesime seal. Nüüd tooks välja selle ainukese miinuse, mis üldse kogu puhkuse juures oli- ülitilluke vann. Üksinda on täiesti okei seal olla, aga kahekesi?
Üsna kiirelt jõudis kätte hiline õhtutund. Pugesime voodisse teki alla ja jäime telekat vaatama. Ja see uni tikkus peale aina rohkem ja rohkem. Seal oli võimatu mitte magama jääda. Kuigi kõrvaltubades olid ka inimesed, siis oli seal nii rahustav vaikus.
Hommikul tõusime suht vara- kella 9 paiku. Hommikusöök oli 8-11. Panime endale äratuse ka 10ks, et sisse ei magaks, aga tõusime iseenesest üles. Tundsime end puhanuna. Käisime pesus, panime riidesse, korjasime oma asjad enamvähem kokku, sest peale hommikusööki oli plaanis kohe lahkuda. Pean tunnistama, et ma hakkasin oma nublusid igatsema ja mõtlesin, et mida kiiremini me Vändra tagasi läheme, seda parem.
Tõsi, hommikusöök oli väga mitmekesine. Valikus oli erinevad puuviljad, puder moosiga, kartul, omlett, peekon, hommikuhelbed piimaga või jogurtiga, kooki, kohvi, erinevad mahlad, teed oli ilmselt, vett jne. Oh seal oli nii suur valik. Ma neid pildistama üles ei hakanud, sest niigi vaadati mind veidralt, et ma kaamera näpus ringi käin.
Ilmaga vedas, sest Villast lahkudes oli igalpool selline udu, et ei näinudki eriti sõita. Pärnust Vändrasse seisid tee ääres jahimehed, püssid käes, mis tekitas veits creepy tunde.
Eile saadeti mulle Villa Wessetist veel e-mail, et unustasin oma kleidi sinna. Seega, kui keegi hea inimene Pärnust viitsib mulle ühe teene teha ja sellele sinna järele minna lähipäevil, siis oleks see väga armas.
Fotod ja tekst: Jane Almers:
http://almersjane.blogspot.com.ee/2015/10/villa-wesset-luhipuhkus-parnus.html
Hotelliveebis pakutavate Villa Wesseti pakkumistega tutvu SIIN. Muuhulgas pakub Villa Wesset ka erinevaid teatripakette, vaadake järele ja lubage endale samuti üks väike lühipuhkus eemal argimuredest.