Kes meist ei teaks klassikalist jõulufimi “Üksinda kodus”, kus väikene Kevin kogemata ilma vanemateta New Yorki satub ning ilma suuremate probleemideta end luksushotelli sviiti sisse registreerib. Kui (väljamõeldud stsenaariumi järgi) New Yorgis on selline alaealise check-in hotelli lihtsamast lihtsam, siis Eestis see nii lihtsalt läbi ei läheks. Alaealiste majutamise suhtes on Eesti hotellid vägagi konkreetsed ning ranged. Hiljaaegu tekkis probleem ühel Soomes elaval emal, kes soovis kaks 16- ja 17-aastast tüdrukut saata Tallinnasse kontserdile ning neile ühes linna majutusasutuses ööbimise broneerida. Hotell keeldus resoluutselt. Sest tegu on alaealistega.
Kes on alaealine?
Nüüd tekib küsimus, kes on alaealine. See küsimus on huvitav, sest tänasel päeval räägime me ju näiteks sellest, kas ja kuidas anda 16-aastasele inimesele valimisõigus, kuidas neid kaasata ühiskonna otsustusprotsessidesse ja nii edasi. Lisaks kolivad noored tihti kodust välja juba seoses gümnaasiumiõpingutega ja elavad sellisel juhul tihti vanematest eraldi ja üksi juba enne täisikka jõudmist.
Mõni lapsevanem ei lubaks oma 18-aastasel üksinda hotellis ööbida, kuigi seaduse järgi on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel), teine vanem peab täiskasvanuks oma 16-aastast. Mõni 17-aastane on tunduvalt vastutustundlikum kui teine 25-aastane. Eesti hotellidelt antud teema kohta uurides selgub, et alaealine on 18-aastane (kaasa arvatud) ning ilma täiskasvanud järelvalveta neil hotellis üldjuhul ööbida pole võimalik.
Võib-olla olen ma naiivne, kuid ma olen arvamusel, et päris nii jäikasid piire ei peaks hotellis ööbimisele panema. Kujutage nüüd ette, et Eestis esineb Justin Bieber (vabandan kui teadmatusest mitte-popi näite tõin), teie elate välismaal ning teie teismeline tütar anub teid, et saaks kontserdile minna. “Ma pean kontserdile saama, muidu suren!” anub ta. Teil ei ole aga vähimatki soovi sellel kontserdil osaleda, teie vanemad elavad teises linnas ning ainus variant, et teie laps “surema ei peaks” on see, et te usaldate tema täiskasvanulikku poolt ning leiate talle ööbimiskoha mõnes Eesti majutusasutuses. On ju kurb kui saate igalt poolt eitava vastuse?
Ma julgen arvata, et iga selline juhtum tuleks läbi vaadata ükshaaval, sest esiteks ei usu ma, et alaealised hordide kaupa hotellidele tormi jooksevad ning ma olen üsna veendunud, et alla 16-aastased ei tunnegi väga huvi hotellis ööbimise vastu, ilma selleks tungiva põhjuseta ning lapsevanema teadmisel. Aga alkoholi- ja tubakatoodete kättesaadavus, ütlevad nüüd skeptikud. Keegi ei kontrolli, mida noored toas teevad? Täiesti normaalne on praktika, et juhul kui toas asub minibaar, siis see lukustatakse, toast tellimine keelatakse ning vanem tasub (ettemaksuga) ööbimise eest. On selge, et alaealise majutamisel peab hotell olema rangem ning sada protsenti kindel, et tegu ei ole “Üksinda kodus” stsenaariumiga, kuid jäigad reeglid ei ole põhjendatud, seda enam, et seadused ei keela alla 18-aastasel isikul hotellis ööbida.
Kaheksast hotellidest kuus vastas, et 16-17-aastased neil ilma järelvalveta ööbida ei saa, üks hotell lisas, et alaealiste majutamise reeglid laienevad ka 18-aastasele, vaid üks hotell oli nõus antud teemal kaasa arutlema.
“Kui alaealine peaks hotelli saabuma walk-in kliendina, siis ilma selleks volitatud isiku nõusolekuta me talle majutusteenust ei paku, kuid selliseid olukordi meil tegelikult olnud ei olegi. Julgen arvata, et ilmselt on hotellis ööbimine noorte jaoks siiski kallis, ” vastas selle hotelli turundusjuht, “alaealiste ööbimise kohta saab öelda niipalju, et eks neid ööbib ikka, enamasti koos vanemate või selleks volitatud vastutavate isikutega. Eraldi võiks välja tuua noorte sportlaste grupid, kes reisivad koos selleks volitatud saatjatega. Lisaks on alaealiste broneeringuid, mille teevad tõesti vanemad oma lastele hotelliga ühendust võttes ja nende broneeringutega tegeleme case-by-case, maksavad vanemad ja meil on nende kirjalikud nõusolekud selle kohta, et nende laps meie juurde ööbima tuleb.”
Kas hotellituba on avalik koht?
Nüüd me jõuame lastekaitseseaduse juurde, mille järgi “alla 16-aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikus kohas kell 23.00–6.00. 1. juunist kuni 31. augustini on alla 16-aastasel alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikus kohas kell 24.00–5.00”. Selle kohta, kas hotellituba on avalik koht, lähevad ka arvamused lahku. Ühed on arvamusel, et hotellituba on osa hotellist ning kuna hotell on avalik koht, siis on seda ka numbrituba. Teised jällegi küsivad, et kui hotellitoale rakendub avaliku korra seadus, kas siis peaksime me alasti hotellitoas viibimise eest trahvi saama.
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu leheküljelt leiab, et valdkonda reguleerivad turismiseadus, alkoholi-ja tubakaseadus, autoriõiguse seadus ning muud õigusaktid ja regulatsioonid, küll aga ei ole seal ettekirjutusi 16-18-aastaste isikute majutamise kohta.
Tundub, et tegu on veidike piiripealse ning konkreetselt selgeks tegemata teemaga, kus kindlam on minna lihtsama vastupanuteed ning igal juhul “ei” öelda.
Silt: estonia
-
Kas alasti hotellitoas olemise eest võib trahvi saada?
Stseen filmist “Home Alone 2” Foto: http://amplesalty.tumblr.com/ Stseen filmist “Home Alone”. Foto: Cineplex.com -
Spaad hoiavad kuurortlinna staatust
Tänavu tähistab Pärnu kuurort 175 aasta juubelit ja pakub turistidele mitmeid meelelahutusvõimalusi. Aja Leht uuris, millega suvepealinna puhkeasutused klientide meelt köidavad.
Suvises Pärnus võib väga lihtsalt end tunda mõne Euroopa rannaäärse linnakese turistina. Eesti keelt kuuleb vähe, valge liiv paitab jalgu, hall meri mühiseb väsimatult, inimestel on aega, et jalgratastel või velokardiga vändates ümbrust uurida. Kõik kulgeb päikese tõusu ja loojumise rütmis.
Kuid pole kaua möödas ajast, mil Pärnu oli kõigest vaikne uinuv linnake.
Eesti merekuurortid hakkasid arenema 19. sajandil tänu teaduslikele uuringutele, mis kinnitasid merevee ja -muda ravivat toimet.
Kuurordistaatuse sai Pärnu 1838. aastal esimese supelasutuse tekkimisega. Suvel said soovijad mereveega vanne võtta ja väljas supelda, talvel soojas saunas käia.
Tõusude ja mõõnadega on suvepealinn välja jõudnud aasta kuumimal hooajal pea veerand miljoni turisti majutamiseni ja kuurortlinna staatuse auga välja teeninud.
Sel suvel tähistab Pärnu kuurortlinna staatuse pälvimise 175. aastapäeva ning pakub nii sise- kui ka välisturistidele mitmesugust meelelahutust. Muu hulgas on saadaval ka põnevad spaapaketid. Aja Leht uuris, kuidas Pärnu sool ehk spaad elavad ja mis turiste nende juurde toob.
Viiking spaa klientidest on enamik müügiassistendi Anu Rösleri sõnul soomlased. Eestlaste osakaal oli näiteks juunis 30% ja juulis 12.
Sarnast suhet kinnitab ka Estonian Medical Spa Hotel. Estonia spaas käivad peamiselt soomlased (60% aasta klientuurist), kellele järgnevad eestlased (25%) ja venelased (12%).
Spaade esindajad nendivad kui ühest suust, et populaarseim teenus, mida turistid soovivad, on ikka ja alati massaaž. Seevastu tõsisemate protseduuride puhul ollakse pigem ettevaatlikumad. „Meie majas on ainulaadne ja tervisele väga vajalik terviseuuringute pakett „Tervisepass“,“ räägib Viiking spaa müügiassistent Anu Rösler. „Paljud inimesed ei julge seda teenust kasutada, kuna kardavad, et saavad äkki teada, et nende süda on nõrk või on neil mingid muud muidu märkamatuks jäänud terviseprobleemid.“
Enneta haiguseid spaas
Estonia spaa täiendab klientide meelitamiseks ja hoidmiseks protseduuride ja teenuste nimekirja pidevalt, kuid ka seni tuntud protseduurid jäävad alles. „Külmravi, termid (eri saunad ja basseinid), Surnumere toodetega protseduurid ja Surnumere bassein,“ täpsustab müügijuht Marje Braunbrück. „Samas hinnatakse väga võimalust teha erinevaid uuringuid alates EKG-st ja ultraheliuuringutest kuni selle aasta hitini, borrelioosi kiirtestini,“ lisas ta.
Peale selle on välismaalaste seas hinnas Eesti arstide vastuvõtud ja hambaravi. Kuid Braunbrück soovitab ka eestlastel lõõgastuma tulla. „Ma soovitaks paar–kolm korda aastas endale see aeg leida, tutvuda spaas pakutavate protseduuridega,vajadusel konsulteerida ka meie arstidega ja teha läbi väike probleeme ennetav spaakuur,“ sõnab ta.
Braunbrück võib isiklikust kogemusest soovitada, et kui ei taha sügis-talvisel perioodil viirustega maadelda, siis selle vastu on parim viis kolme–nelja korraga ravikuur külmkambris. „Olen seda ise proovinud ja tõesti toimis!“ kinnitab ta.
Tervis Spaa Grupi ravi- ja spaaosakonna juhataja Aivar Koppas on samuti seda meelt, et spaaprotseduure võiks kasutada haiguste ja hädade ennetamiseks. „Kahjuks on ühiskonnas levinud käitumismuster, kus töötatakse seni, kui suudetakse, ning alles siis, kui tervis hakkab alla vanduma, proovitakse tagajärgi likvideerida,“ nendib Koppas. „Paraku ollakse siis juba sageli hiljaks jäänud. Koostöös arstidega üritame leida parimaid ja efektiivseimaid lahendusi, kuidas organismi turgutada ning vaevusi tekitavaid sümptomeid leevendada.“
Üheks populaarsemaks turgutusvõimaluseks on Tervise ravispaa pakett „Tervistav päev ravidega“. „Tegemist on ööbimiseta paketiga, see hõlmab kolme protseduuri, mis kohandatakse kliendile sobivaks. Väljastpoolt Pärnut saabuvad kliendid võtavad paketi tavaliselt nädalase kuurina, kohalikud kliendid käivad end aga ambulatoorselt ühe päeva kaupa turgutamas,“ räägib Koppas.
Mees on täheldanud, et just halvema rannailmaga kasvab nimetatud paketi populaarsus märgatavalt. „ Kindlasti on oluline ka paketi hind, mis on 21 eurot päeva kohta. Kui tavaliselt pakutakse ainuüksi massaaži kallimalt, siis meil on see juba ühe ravina kolmest hinna sees.“
Tervis Spaa Gruppi kuulub kaks puhkekompleksi: ravispaahotell Tervis ja veekeskusega spaahotell Tervise Paradiis.
Mõlemad püüavad ajaga kaasas käia ja end klientide soovidega kohandada. „On näha, et inimesed mõtlevad järjest rohkem sellele, kuidas 10–20 aasta pärast terve olla ja noor välja näha. Samas ei saa uute mõtete taustal unustada professionaalset kuurordiravi, mida ravispaahotell Tervis on edukalt juba üle 40 aasta pakkunud,“ rõhutab Koppas.
Aja Leht, Pamela Eesmaa
