Silt: kogemus

  • Blogija Raili Eller V Spaas

    Blogija Raili Eller V Spaas

    Tartus asuv V Spaa on muutunud väga populaarseks ning meil on teiega jagada mitmeid blogijate arvamuslugusid, seekord jagame teiega blogija Raili Elleri kogemusi:

    Tartus, heade mõtete linnas, avas 2016. aasta detsembris oma uksed Lõuna-Eesti suurim spaa- ja konverentsihotell, mis kannab ühe tähelist nime “V“.

    Koostöös V Spa-ga õnnestus mul ühel kaunil veebruarikuu päeval ehk 14-ndal veebruaril (mis teada-tuntud sõbrapäevana), ära proovida pakett “Lapseootel naisele“, olles ise selleks ajaks viimast kuud lapseootel. Olin küll eelnevalt perega ühe korra V Spa-s käinud, kuid see oli midagi muud – nüüd teadsin, et see aeg on vaid mulle. Peab tõdema, et olin väga ärevil ja uudishimulik, sest varasemalt mul spaahoolitsuste kogemus puudus ja samas oli sees ka väike ärevus, et äkki ma jõuan enne sünnitama, kui lapseootel naisele mõeldud hoolitsusi nautima:). 14. veebruari hommikul aga soovisin oma kallitele kodus ilusat sõbrapäeva ja seadsin suuna Tartu kesklinnas asuva V Spa poole. Olgu siinkohal öeldud, et asukoht on minu meelest super – lähedalt tulijad saavad tulla jalgsi, natuke kaugemalt tulijad autoga (parkida saab mugavalt Kvartali kaubanduskeskuse parklas, V Spa asub keskuse IV korrusel) ja teisest Eestimaa otsast või veel kaugemalt tule kasvõi bussiga, sest Tartu bussijaamast on V Spa-sse vaid mõneminutiline jalutuskäik.

    Olles kohale jõudnud, tervitas mind vastuvõtulauas särasilmne ja naerusuine teenindaja, kes tutvustas lühidalt, mis ja kus mind ees ootab, andis mulle nn. kiibiga käepaela ja soovis head nautimist. Mulle meeldib, et V Spa-s on riietusruum kõigile ühine s.t mehed-naised koos, eriti hea on see külastades perega, siis jääb ära see ukse taga asjade jagamine jne. Ühesõnaga – mugav. Riietusruum on avar – vähemalt on jätnud sellise mulje paaril korral külastades, alati on olnud võimalus endale mugav ja privaatne nurgake rahulikuks riietumiseks leida.

    V Spa kodulehel on hetkel valida kahe nn. põhipaketi vahel, mis mõeldud lapseootel naisele: “Lapseootel naisele I” ja “Lapseootel naisele II“, kuid alati on võimalik pakettidele vastavalt oma soovidele lisateenuseid juurde osta. Mõlemad nn. põhipaketid sisaldavad 3h spaa külastust, kus ootavad ees 11 erinevat basseini-mullivanni ja kolm erinevat sauna.

    Lisaks on seal ütlemata mõnusaid lõõgastustoole soojendusega ja pehmeid lihtsalt olemise/nautlemise kohti. Minu meelest eriti sobilikud nn. aeg endale puhuks. Tasub vaid mõni hea raamat ja/või ajakiri kodunt kaasa haarata ning minna ja nautida, sest lapseootuse aeg on just see, mil saab võtta veel aega ainult iseendale. Minul oli raamat kaasas ja see oli just see miski – sain lihtsalt olla, lugeda ja jälgida ümbrust.

    Samas kui võimalus, siis mina soovitan juurde võtta soolamaailma ja/või saunamaailma pääsme. Soolamaailmas meeldisid mulle eriti taas ühed toredad lõõgastustoolid, kus lihtsalt olla …

    … ja minu vaieldamatuks lemmikuks sai soola-aurusaun, kus temperatuur 60⁰С ja niiskus 100%, seal on võimalus oma keha naturaalse meresoolaga sisse hõõruda ja lasta sel 5-10 minutit mõjuda, seejärel see duši all maha pesta – pärast seda tundus nahk palju pehmem ja siledam. Mmmmm, mõnus! Lisaks käisin ära ka soolabasseinis ja soolakivisaunas, viimane pidavat eriti kasulik olema neile, kel probleeme hingamisteede, allergiate või astmaga. Kuna mind hetkel miski selline mure ei vaevanud, siis ma seal väga palju oma ajast ei veetnud.

    Soolamaailmas kõik järgi proovinuna ja igat nurka nautinuna, suundusin ma Saunamaailma, kuhu tasub minu meelest juba minna ainuüksi interjööri pärast ja no see kadakasaun – see lihtsalt lõhnas niiiii hästi.

    Lisaks on võimalus spaas kogeda midagi täiesti uut, eksootilist nahahooldusprotseduuri Kalateraapiat. Minu jaoks oli see uudne ja põnev kogemus – alguses on ikka väga naljakas tunne kui terve parv su jalgade külge sööstab 🙂 aga see on väga mõnus ja tõepoolest see on teraapia – juba üksnes nende kalade jälgimine – see kuidas nad nii usinasti jalgade küljes nokitsevad/toimetavad. Taaskord igati mõnus kogemus! 🙂

    Aeg, mis antud spaaelamuste nautimiseks saigi läbi – nüüd oli aeg suunduda paketis sisaldunud hoolitsustesse. Mind ootas siis sel korral ekspresskätehoolitsus Flash Beauty (20 min) ja Jalamamassaaž (30 min). Personal, kes antud protseduure teostas, oli äärmiselt professionaalne ja sõbralik, mis kõik aitas kaasa sellise mõnusa ja vaba õhkkonna tekkimisele.

    Kätehoolitsus oli mõnus. Kõigepealt teostati käte koorimine, seejärel kanti peale niisutav kreem ja kõige lõpuks seerum – kõik see kokku jättis käed väga pehmeks ja siidiseks.

    Seejärel oli aeg suunduda järgmisele vahemere “saarele” just nimelt … sest igal ruumil oli mõne saare nimi ja ruumi seinal ilutses pilt konkreetsest saarest.

    Jalamassaaž  oli tõeliselt mõnus. Valida oli kolme erineva õli vahel – mina valisin punase mustika, tundus sel hetkel kõige õigem minu jaoks – just lõhna poolest. Kui kätehoolitsus oli lihtsalt hea ja naudingut pakkuv, siis jalamassaaž on just see, mida ilmselt iga lapseootel naine vajab. Sa lihtsalt oled ja lased end hellitada, rahulik muusika mõtteid saatmas. Jalamassaaž oli minu jaoks kindlasti see, et kui mul oleks hea haldjas, kellele saaks oma soove esitada, siis ma laseks oma jalgu hellitada igal hommikul ja õhtul. Tegelikult naersin seal, et nüüd ma peaks oma abikaasa samasse massaaži saatma, siis ta teaks, mida ma vajan 🙂 🙂 🙂

    Mis seal salata, aeg möödus halastamatult kiiresti – sinna lihtsalt oleks veel ja veel jäänud. Igal juhul, armsad tulevased emad, leidke see aeg ja võimalus – minge ja võtke aeg iseendale, laske enda eest hoolitseda, endid hellitada. Kombineerige just endile sobiv pakett ja LIHTSALT NAUTIGE! Ilusat ootusaega kõikidele tulevastele emmedele!!! 🙂

    Tekst ja fotod – Raili Eller Fotograafia

    Hotelliveebis pakutavate V spaa- ja konverentsihotelli pakettidega, kus sisaldub ka majutus, saate tutvuda SIIN

  • Raamidest välja

    Raamidest välja

    Umbes kuu aega tagasi olin ma Tallinnas olukorras, kus mul kahel hommikul oli vaja paariks tunniks oma kohvrist vabaneda. Minu üllatuseks ei olnud Tallinna kesklinnas (sealhulgas ka Balti jaamas) pakihoiu võimalust ning ma pidin loominguliselt asjale lähenema. Ma pöördusin oma murega hotellide poole. Kaks hotelli võtsid mu palve vastu naerunäoga, ma vabandasin, et pole küll hotelli klient, kuid häda ajab härja kaevu ning nad võtsid sõbralikult mu kohvrikese hoiule. Kaks teist hotelli vastasid aga jäigalt, et selline teenus on vaid hotelli külastajatele. Okei, ega ma ei ütlegi, et hotell peaks pakihoiuteenust pakkuma, sest võib-olla tülitab neid sama küsimusega päevas tuhandeid “hädalisi”, kuid mul on vähemalt ühega neist hotellidest juba varasem negatiivsemapoolne kogemus. Ka tookord sain ma oma küsimustele vastuseks “ei” ja põhjenduseks, et pole lubatud või ette nähtud.
    See seik pani mind mõtlema. See pani mind mõtlema, et võib-olla ei peaks hotellid nii jäigad olema, nii reeglites ja raamides kinni. Mina seda hotelli, kus ma olen kaks korda saanud negatiivse teeninduse osaliseks (kusjuures ma pean siin kohal ütlema, et hotelli enda kohta ei ole mul ühtegi halba sõna öelda), oma tuttavatele ei soovita. Ma soovitan pigem mõnd teist hotelli, kus ehk teenus ise pole kõige kõigem, kuid teenindus seevastu laitmatu. Kuidas teiega lood on?  Kui ma nädal peale seda kohvrimuret Tallinnas kogesin Norras, Rørose-nimelises linnakeses nädal hiljem täiesti ekstraklassi teenindust (isegi Oskar jääb vist napilt teisele kohale), hakkasin ma “raamides kinni olemisele” veidike rohkem mõtlema. Ma hakkasin mõtlema, et kas Eesti hotellid pole liialt ühenäolised. Ühed ja samad reeglid, tavad, pakkumised, toad…Üsna ühesugused?
    Ma ei taha tegelikult kritiseerida Eesti hotellide taset. Mu meelest on lausa imetlusväärne kui palju suurepäraseid ööbimiskohti meil (ka soodsa raha eest) leidub. Teenindus ja pakutav on suuremas jaos hotellidest vägagi tasemel ning nuriseda saab tihti vaid pisiasjade kallal, mis ka kipub olema pigem maitse ja eelistuste küsimus. Aga mulle ei torganud korraga pähe ühtegi hotelli, mis väga kindlal ja omal moel teistest erineks või silma paistaks. Kas meil leidub omanäolisi, nö nišihotelle? Muidugi on eraldi küsimus, kas neile jaguks ka külastajaid ning kas selliseid hotelle üldse vaja on.
    Seesama  Rørose hotell, mida ma juba korraks mainisin, on edukas näide julgest pealehakkamisest ühe seesuguse nišihotelliga alustamisest. Ma tahan oma kogemust ka teiega jagada. Ja kes teab võib-olla saab keegi sellest loost innustust.
    Minu  Rørose nädalavahetuse tipphetkeks oli ööbimine Solheim Pensjonat’is. Tegu on 1939.aastast pärit pansionaadiga, millele asutajaks, tüdrukute esiemaks nagu omanikud teda hellitavalt kutsuvad, oli Oline Høsøien.  Uued omanikud on viis käsitöölisest sõbrannad, kes otsustasid vanale pansionaadile uuesti elu sisse puhuda, kuid mitte ajalugu hävitades, vaid seda alles hoides. Nii ongi maja täis väärtuslikku kraami, mõned lausa maja ehitamisaastast 1939.aastast.
    Meid võttis uksel vastu Saara ning esimesest hetkest oli mul tunne, et ma olen sattunud külla Norra vanaemale. Mitte et ma täpselt teaks, milline Norra vanaema kodu olla võiks, samuti ei meenuta Saara kuidagi vanaema, vaid sõbralikku naabritüdrukut (kes võtab meid vastu, sest vanaema on reisil).  Enne kui me linnaga tutvuma läksime tutvustas Saara mulle teisi tubasid. Ma olin vaimustuses. Kõigepealt teise korruse vannitoast, kust avaneb vaade Rorose kirikule, siis khuuli narivoodiga peretoast, siis väikest toakesest, kus öökapilaual lebab meestele mõeldud “Vi Menn” ajakiri (ma isegi ei teadnud, et selliseid “Anne & Stiil” tüüpi ajakirjad meestele kunagi ilmunud on) ja lõpuks 1950-aastatest pärist retrotapeediga kaheinimesetoast. See viimane on nii lahe, nii ajastutruu, nii ehe! Ja kõik need detailid igas toas.

    64225_538012046276082_1551023701_n

    1385934_538011919609428_1059569053_n

    Ma võiksin pilte ja emotsioone jagama jäädagi. Väljastpoolt vaadatuna ei oskaks arvatagi, et selles tavalises pruunis kahekordses elumajas on peidus tõeline (ajaloo)pärl. Meie ööbisime pansionaadi korter-toas ja kui me õhtul küünlavalgel lapsega mängisime, siis mul oli korraks tõepoolest tunne, et me oleme ajas tagasi läinud. Ma tundsin, et me olime nagu perekond mõnest 1950-aasta filmist või raamatust. Interjöör ja eranditult kõik detailid, ka mänguasjad, olid nii ajastutruud.

    996931_538012179609402_1634248972_n

    1378217_538012112942742_491986891_n

    1381500_538012182942735_1615621929_n

     Hotelli omanikud, kes kõik hotellis ka tegevad on, rääkisid, et ega nad päris kindlad ei olnud, kuidas hotell vastu võetakse, sest tegu on siiski piisavalt omanäolise ja erilise ööbimiskohaga ja küllalt on siiski inimesi, kes eelistavad alati standardset hotellituba, kuid nende sisetunne ütles, et nad peavad selle ära tegema. Nende sisetunne ei valetanud. Kolme tegutsemisaasta jooksul on Solheim Pensjonat’ist saanud tõeliselt hinnatud ööbimispaik. Nii norrakate kui välismaa külaliste seas. Sõna heast teenindusest ja teistsugusest kogemusest on levinud.
    Vot selline teistsugune ööbimiskogemus. Mida teie arvate? Kas te eelistaksite ööbimist pigem klassikalises hotellitoas või oleksite te avatud ka sarnastele nišihotellidele? Kui Eestis selline hotell oleks, kas teist saaks sellise hotelli külastaja?
    Kõik fotod on võetud Solheim Pensjonat Facebook kodulehelt.