Hotelliveebi blogi

Silt: veekeskus

Kui teha on nii palju, et minipuhkus tundub kõige õigema mõttena

Nii nagu lubatud jätkame erinevate blogijate arvustuste jagamist, sest nii nagu eelmine lugu tõestas on täpselt nii, et nii palju kui ka inimesi, on ka arvamusi. Seekord toome teieni Liisi ( http://mesiliis.com) kogemuse Noorus Spaaga Narva- Jõesuus:

Oeeeh. Mul oleks tegelikult praegu vaja lugeda viit Juridica artiklit ja vastata nende põhjal Euroopa Liidu õiguse küsimustele. aga ma üldse ei leia seda motivatsiooni. Ma tean, et mul vaja see hommikuks valmis saada, sest tähtaeg on sel ajal, kui ma Soomes, aga blogimine tundub palju parema ideena 😀 Vähemalt tegin täna ära organisatsioonikultuuri hindamise ja sain juba tagasisideks, et väga hea ning põhjalik töö. Asi seegi!
Millest ma aga blogida tahtsin, on Noorus Spa. Nimelt kinkis Märt meile mõlemile jõuludeks pisikese minipuhkuse. Esmaspäeval pakkisime kotid ning asusime Narva-Jõesuu poole teele. Et see teekond nii pikk pidi olema.. Aga mis seal ikka, laulsime raadiole kaasa ning jutustasime ja juba olimegi kohal.
Mul on alati kuskile minnes mingi haige kartus, et äkki pole broneering läbi läinud või sada häda, et meid saadetakse ukselt tagasi. Noh, sõnusin vist ära, sest retseptsioonileti taga olev neiu tegi mu nime peale ainult suuri silmi. Kuigi kinnituskirjas oli, et kaasa tuleb võtta ainult dokument, oli siiski vaja ka igasuguseid broneeringunumbreid. Väike viperus, aga oma toa teisel korrusel me saime.

Tuba oli küll selline väiksemapoolne, aga väga hubane ja mõnus. Sussid olid tasuta (!) ning rõdult oli lumi ka lükatud 😀 Kunagi käisime Otepääl spaas, kus oli enamvähem sama suur tuba, aga Nooruse oma oli kõvasti mugavam. Vannituba oli näiteks imeline! Ja meile avanes ilus vaade merele. Või noh, oleks avanenud, kui meri-rand-õueala ühtlaselt valge lume all poleks olnud 😀
Ärge laske end pildil olevast lumehunnikust eksitada- see on tehtud järgmisel päeval, kui öö otsa oli lund sadanud:

Kuna me läksime ainult üheks ööks, mõtlesime spaa-hoolitsused kiirelt koha peal valida. Juhtus aga nii, et vee- ja saunakeskus röövis lõviosa meie ajast, et me mujale ei tahtnudki minna. Hiljem küll mõtlesin, et oleks ju võinud paar massaažikest teha, aga eks see jääb järgmiseks korraks. Et konkreetselt spaa kohta ei saa ma kahjuks praegu midagi öelda.
Veekeskuses oli (lisaks siis tavalistele ujumisbasseinidele) kaks suuremat basseini, millest ühes olid erineva survega veeojad, kiire vooluga ringike ja muliseva vee nurk. Lisaks kuumavee bassein ja kolm eraldi mullivanni. See vees ligunemine, kuumast veest külma ja tagasi hüppamine ja lihtsalt hulpimine oli niiiiiiiiii mõnus ja lõõgastav. Seda enam, et kohati oli veekeskus pisut hämaram (ja armsate puidust sildadega).
Saunadest ärme räägigi. Erinevate kraadidega tavalised Soome saunad, aroomi-aurusaun, lihtsalt aurusaun, soolasaun.. See viimane oli ikka ülim. Hõõrusid end jämeda soolaga kokku, surusid varbad soolahunnikusse nagu rannas liiva sisse ja siis lihtsalt.. tundsid, kuidas kõik pinged kaovad. Polnud massaaže vajagi.
Minu jaoks suurim hitt oli siiski välibassein. Tükk aega kahtlesin, kas minna või mitte, sest ma vana külmavares, aga tegin ära! Sealsamas kõrval oli ka “jääauk” veel külmema veega. Märt loomulikult jooksis kohe sinna, aga mina otsustasin, et ainuüksi väljas ujumine on mu jaoks piisav ekstreemsus.

Seda kuni järgmise päevani, mil pärast hommikusööki veel korra veekeskusest läbi põikasime. Väljas sadas nii kutsuvalt laia lund ja kui Märt kinnitas, et pärast jääauku on välibasseini vesi lausa kuum, siis ma pidin ju ka proovima. Polnud üldse nii jäine, kui ma arvasin, aga varbaid näpistas küll. Ja noh, Märdil oli õigus ka- vesi tundus pärast tõesti kuum 😀

Aa, ja mina mõtlesin, et mina teen palju pilte ning olen see loll, kes telefoniga basseini ronib.. aga jumala eest 😀 Õhtul tuli veekeskusesse üks paar, kellel oli kaasas tavaline pisike digikas. Muidu oleks suva olnud, muidugi, las inimesed teevad pilte, ilus koht.. kui nad oleks seda kiirelt teinud. Naisel oli pikem fotosessioon, kui Eesti Tippmodelli osalejatel. Ikka ühtpidi ja teistpidi. Kõik ikka basseinide äärtel, nii et teised inimesed pidid reaalselt ootama, kuni nad oma pildistamised lõpetavad, et vette saaks. Kui naine poseerimise lõpetas, oli loomulikult mehe kord 😀 Seda oli lihtsalt nii naljakas kõrvalt vaadata, kuidas üks ääre peal 15 minutit aeles, teine ustavalt pilte klõpsis ning muud külastajad ootasid viisakalt kõrval, kuni nad lõpetavad 😀
Õhtul käisime söömas Nooruse pubis, kus mina tellisin pepperoni vorstikesed seene ja valge veini kastmega, Märt võttis veiselihast burgeri. Alguses kahtlesime küll, et tuleme nii kaugele burksi sööma, aga see, mis (stiilselt vana ajalehepaberi sisse mässituna) toodi, olii-me-li-ne. Veiselihast kotlet oli mahlane ja suussulav, lihtsalt vau. Lisaks vahel olnud lisandid, kastmed ja isegi kukkel andis kokku midagi väga maitsvat! Kuigi ka minu vorstikesed olid head, oli selle roa tipuks siiski seene-valge veini kaste, mida ka teenindaja soovitas. Ma pole ausalt varem nii head kastet saanud!

Pärast sööki oli kell alles pool kaheksa, otsustasime, et käime korra toast läbi ja siis lähme bowlingut mängima…juhtus aga nii, et pool üheksa me mõlemad juba magasime 😀 Ma pole pikka aega nii sügavalt ja hästi maganud. Padi oli ideaalselt pehme ning kogu see sauna- ja veemõnude nautimine võttis keha päris läbi.
Hommikusöök oli maitsev ning mitmekesine. Sealt sai vist kõike- alates erineva valmidusastmega keedumunadest, lõpetades marineeritud seente ja kalaga 😀 Istusime kohe akna alla, kust avanes vaade (taaskord lumisele) merele, nautisime kohvi ja head sööki.
Mis mulle väga selle hotellipoole juures meeldis, oli see, kui luksuslik ja vaikne kõik oli. Vahel oli selline tunne, nagu oleks päris üksi seal. Teenindajad tegid end märgatavaks alles siis, kui küsiv ilme näole ilmus. Üldse oli seal kuidagi rahulik õhkkond, mis on ideaalne kaaslane lõõgastavaks ajaks.

Olgu, veel üheks suureks miinuseks on see, et Narva-Jõesuu on niiiiii kaugel 🙁 Sinna võib-olla niisama kiirele puhkusele enam ei sõidakski, aga mul on tunne, et oma aastapäeva võiks küll seal tsuti pikemalt veeta..ja siis juba koos spaa-protseduuridega 🙂
Meile Märdiga igastahes väga meeldis!
****
Mina omalt poolt pean tunnistama, et mul tekkis vastupandamatu soov kohe Noorus Spa poole kihutada. Kui teil tekkis sama tunne, siis praegu soovitaks ma vaadata Hotelliveeb.ee keskkonnas olevat 2-öist ööbimispaketti perele hinnaga 185 eurot. Lähemalt saate pakkumise sisuga tutvuda SIIN.

1. veebr. 2016
Nii palju kui on inimesi, on ka arvamusi

Mõnikord kui ma loen kommentaare hotellide ja spaade kohta, saan ma aru, et maitsed, ootused ning arvamused on väga erinevad. Kui üks külastaja leiab, et hotelli restoran annab välja “kesise söökla mõõtmed”, siis teine kiidab koduseid toite, kui üks külastaja nuriseb värvigamma üle, siis teisele mõjub see lõõgastavalt. Arvamusi on seinast seina. Selleks, et siinse blogi arvustused ei läheks liiga ühekülgseks ning oleks vaheldust, püüame me sel aastal teieni tuua ka teiste blogijate arvustusi. Ja pealegi on blogijate postitused muutumas aina kaalukamaks kohaks, kust külastajad uute toodete/teenuste/hotellide/restoranide kohta!

Allpool saate blogija Virge (www.bubbleandberries.blogspot.com.ee) muljeid Viiking Spaa külastusest lugeda.

Sellel nädalavahetusel külastasime Pärnus olevat Viiking spaad. Tänavu ma ootuseid suureks ei kruttinud, sest tavaliselt kui ma oma lootusi hakkan liiga üles kruttima, siis on kokkuvõtteks üks pettunud Virge ja muud midagi. Oma teed alustasime umbes kell 12 Tapalt. Enne seda käisime veel Rakveres mulle ujumisriideid ostmas. Kuidagi kiiresti läks see pea kahe tunnine sõit. Kohale jõudsime kell 13.49. Mida ma kõige rohkem kahetsen, on see, et ma ei teinud eriti pildimaterjali. Ei viitsinud lihtsalt, laiskus sai minust võitu.

Parkimiskohta oli üpris raske leida ja ausalt öeldes me ei leidnudki seda õiget. Ma isegi ei kommenteeri seda. Me jõudsime kohale 10 minutit enne õiget aega ja parkimist ei olnudki kusagilt võtta. Sõitsime kolm minutit ümber spaad ringi lootuses, et leiame vähemalt normaalse parkimiskoha. Lõpuks ei jäänudki meil muud üle kui oma auto poolenisti kõnniteele (kus oli palju teisigi autosid) parkida ja poolenisti teele jätta, sest kohti lihtsalt polnud. Minu arvates võiksid spaad ükskord arvestama hakata sellega, et 50 parkimiskohta ei aja asja ära.

Tuba asus neljandal (D) korrusel ja maja ehitus oli kuidagi nii segane. Piisavalt segane, et aru saada seda, et minust erilist orienteerujat oodata pole. Kui lähme metsa, siis minuga jäätegi sinna. Kui ma lõpuks oma toa üles leidsin ja sisse astusin, siis tuli peale suur rahu tunne. Telekas oli normaalne, kujundus oli normaalne, vannituba normaalne. Toas oli aga natukene jahe minu jaoks, külmavares nagu ma olen.

Toas oli veel suur tugitool kus oli mõnus vedeleda. Lisaks oli toal rõdu aga mida sa selle rõduga ikka peale hakkad kui ilma õiget pole. Muidugi käisin korra rõdul aga kaua seal ei kannatanud olla, sest vihm ja tuul olid niivõrd julmad ja ega vaade polnud ka eriti väärt. Mis sa ikka sellest tänavast vaatad. Aknad olid aga mõnusad suured mis mulle väga meeldis ning tuba ise oli üpris hubane (lillades toonides). Ega ma algul eriti ei istunudki toas, ajasin kohe endale ujumisriided ja hommikumantli selga ning lippasin spaasse.

Lifte oli üksteise kõrval kaks ja meie astusime sinna lifti kus oli kaks number 1 korrust. Algul ma mõtlesin küll, et mis mõttes aga siis ma jõudsin enda arvates geniaalsele ideele, et spaa on hoopis teisel korruse. Mu kaaslane muidugi kahtles selles aga ta ei hakanud minu ‘geniaalset’ ideed maha tegema ja otsustas parema meelega vaikida. Jõudsime teisele korrusele ja voilaa, pole seal mingit spaad. Peitsin oma häbist pakatavaid silmi natukene ja vajutasin number ühte, uks avaneb ja vastu vaatavad leti tagant klienditeenindajad, no see ei ole õige. Vajutasin teist number ühte ja uste avanedes vahib vastu pilkane pimedus ja pesumopid, no mis siis ikka, see teine number üks oli ikkagi õige. Silmad veel rohkem häbi täis, astun liftist välja ja küsin kuidas ma nüüd spaasse saan. Otse minu ees oligi spaa uks. Nüüdseks on silmad nii häbi täis, et enam polegi midagi häbeneda.

Riietusruum oli naistel ja meestel ühine. Minu jaoks oli see harjumatu ja eks ma mõtlesin seal endamisi, et kuidas nii. Kuidas ma nüüd nagu siin niimoodi siis riideid vahetama peaksin. Seina ääres on olemas riietuskabiinid, seega kartma ei pea midagi.

Spaa osa oli aga väga äge. Seal oli palju erinevaid saunu ning bassein ise oli päris suur ning erinevate atraktsioonidega kuigi ma ei tea kas neid saaks niipidi sõnastada aga paremat sõnastust ma hetkel ei tea. Nagu ma mainisin oli bassein üpris suur, seal olid mitmed ‘joad’ ja erinevad nurgatagused kus sai privaatsemalt veemõnusid nautida, näiteks vee all oli surve ja see oli masseeriva toimega (aitab tsellut vähendada :D). Lisaks oli seal üpris mitu mullivanni, mitte kogu spaa peale üks. Seal oli neid kokku vist kolm või neli. Kujundust ei hakka ma üldse kommenteerimagi, kujundus oli väga äge.

Lisaks oli seal selline tsipa kitsam koht ehitatud mis oli nagu jõgi, väike vool viis sind endaga kaasa. Saunu oli päris mitu erinevat. Näiteks oli seal iglusaun aga mina seal ei käinud, sest see asus katusel ja ma oleksin kohe haigeks jäänud kui ma oleksin tuult kasvõi natukenegi saanud. Mina käisin tavalises saunas, oli täiesti tavaline teine. Lisaks külastasin soola-aurusauna, seal ma istusin natukene üle viie minuti, kõik kohad olid soola täis ja ausalt öeldes ei meeldinud see spetsiifiline soola lõhn. Siis külastasin veel aroomi-aurusauna ja olgem ausad, minu jaoks pole olemas mitte midagi hullemat kui just seesama saun. Ma mõtlesin, et mul kukuvad silmad peast ära, sest see aroom oli minu silmade jaoks kuidagi liiast. Silmad hakkasid kipitama ja lahti hoida ei suutnudki. Pidasin seal umbes kaks minutit vastu. Sealt ma leidsin endale aga ühe suure-suure lemmiku, nimelt Jaapani vanni. See on lihtsalt nii mõnus, vesi on seal 40C ja sisse istudes tekib selline tunne, et nahk koorub maha aga see on nii hea tunne. Veri hakkab jalgades ringi käima ja üleüldse on see nii mõnus tunne kuidas kuum vesi naha imelikult valusaks teeb. Lisaks erinevatele saunadele ja mullivannidele leidusid spaas veel mitu erinevat dušši kus sai end enne pesemist või basseini minemist ära veega loputada.

Õhtusöök ja hommikusöök olid väikese valikuga. Samas toidud maitsesid hästi. Supp oli eriti hea, kuna seljanka on mu üks suurimatest lemmikutest, siis ma oskan hinnata kas tegu on hästi tehtud või mitte nii hästi tehtud supiga. Aga sealne seljanka oli küll väga hea, piisavalt vürtsikas ja tummine.

Õhtul hilja käisime jalutamas jõe ääres. Oleksin tahtnud tegelikult linna avastada aga aega eriti ei olnud ja ilm oli ka kole, vihma sadas tihedalt ja tuul oli väga suur. Isegi jõgi oli üle kallaste. Uni oli hea, sest voodi oli piisavalt mugav (loe: pehme) ja padjad olid ka normaalsed, ei olnud liiga kõrged ega madalad. Kui keegi küsiks kas ma läheksin sinna veel tagasi, siis kindlasti läheksin.

Millised on teie kogemused? Meie soovitame teile hetkel Viiking Spaa Hotelli talvenaudingute paketti, millega saate tutvuda SIIN

21. jaan. 2016
Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest…

Nii alustaks oma postitust Agu Sihvka. Aga nii võin oma arvustust alustada ka mina. Niisiis, et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et mulle ei meeldi eriti suured hotellid ja veekeskused. Mulle tunduvad need isikupäratud ja steriilsed, mõni meenutab lausa haiglat, ometigi olen ma nii mõnigi kord ka sellistes hotellides väga positiivselt üllatunud olnud. Kuigi ajendatud eelmisest postitusest, siis romantikapaketiks ma keset linna asuvat suurt spaa- ja veekeskusega hotelli ei valiks. Ma ütlesin ka muidugi, et romantika on meie endi, mitte koha teha, kuid te ju nõustute minuga, et on asju ja kohti, mis on sobivamad. Ma ei teagi, miks ma nüüd jälle romantikast rääkima hakkasin. Mis meelel, see keelel?

Igatahes. Kalev Spa Hotell ja Veekeskuse poole oma samme seades olin ma valmistunud selleks, et hotell on suunatud Soome klientidele. Ma ei tea, millest tingituna see mõte esimesena mu pähe tuli, võib-olla oli põhjuseks asukoht sadama lähedal ja vanalinnas? Ja ma ei eksinud. Hotelli sisenedes kuulsin ma esimese asjana soome keelt, mulle jäid silma soomekeelsed sildid ning eripakkumised. Ma olin natuke pettunud mornis administraatoris, kes tundus töötavat kuidagi kui automaatrežiimil. Morn tere, siin on toavõti, siin veekeskuse garderoobi võti, hommikusööki serveeritakse sellest kellast selle kellani…Ei mingit sõbralikku naeratust. Minu tuju läks ka natuke halvemaks. Küll aga ei lasknud leigest vastuvõtust end häirida mu kaheaastane tütar. Tema märkas suurt lastemängutuba, mille ukse ees oli kinnipandav turvavärav. Halleluuja, hüüatasin ma mõttes ning suundusin suurima hea meelega temaga sinna kaasa, isegi enne kui me olime kohvri tuppa viinud. Mu tütar on väga aktiivne, mis omakorda tähendab seda, et niisama istumiseks ja hingetõmbepausiks väga aega ei ole. Me läksime mängutuppa, ma sulgesin turvavärava, mu tütar suundus Legode poole, mina istusin kott-toolile ning sukeldusin eeskujuliku emana Instagrami ja Facebook’i. Ma teadsin, et vähemalt korraks on mu laps ühe koha peal kinni, ega saa ei end ega teisi vigastada, midagi katki teha/maha kiskuda/ümber ajada. Suuuuuuured plusspunktid hotellile ruumika ja turvalise lastetoa eest! Kohatu naljana ütlen ma ka, et kui keegi veel oleks mulle ühe Pina Colada serveerinud, oleks see olnud tükike taevast maa peal.

Lõpuks tuppa jõudes olin ma tõeliselt üllatunud sellest kui ruumikas oli kaheinimese tuba, tõeliselt mõnus. Mitte nii nagu teinekord kipub olema, et tuba on sama suur kui voodi, kohver mahub vaevu tuppa ja kõrvuti seismiseks pole ruumi. Kalev Spa Hotelli tuba oli tõesti väga meeldiv üllatus, lisaks veel toaaknast avanev vaade vanalinnale. Toas ega vannitoas ei olnud midagi luksuslikku, kuid kõik see ja rohkemgi veel, mida ma ootasin ja eeldasin, oli toas olemas. Kuna tegu on spaahotelliga, siis toas olid olemas ka hommikumantlid. Minu jaoks ei ole midagi mõnusamat kui võimalus hotellis end hommikumantli sisse keerata ning voodis laiselda. Voodis laisklemisest 2-aastase lapsega ei tulnud midagi välja. Ja pealegi olid mõlemil kõhud tühjad.

Me suundusime hotelli restorani. Restorani asukoht 3.korrusel kohe tubade vastas jäi mulle veidike arusaamatuks. Olgugi, et restoran oli kena ja teenindus laitmatu, ma alati tahan eraldi tänada teenindajaid, kes lastega klientidesse sõbralikult suhtuvad, kuigi tahes tahtmata tekitavad sellised külalised teenindajale lisatööd, jäi siin hubasusest natuke puudu. Ma ei teagi täpselt, mis. Võib-olla see sama asukoht. Vaade vanalinnale oleks olnud kordi mõnusam kui vaade veekeskusele. Ma ei kujuta hästi ette, et nautides küünlavalguses õhtusööki, tahaksin ma, et taustaks oleks veetorudest alla liuglevad inimesed. Andke mulle andeks, et jälle romantikat mainin. Just nagu oleks see ainus põhjus hotelli külastuseks.

Kui nüüd minna edasi ka toidulainel, siis hommikusööki serveeriti sama restorani teisel korrusel. Ikka vaatega veekeskusele. Hommikusöök oli rikkalik, kohv väga mõnus kange ja minu jaoks olid kõige meeldivamaks üllatuseks soojad Karjala pirukad. Karjala pirukad, munavõi ja mõnus kange kohv ning midagi muud polegi vaja. Mina jäin rahule. Väga rahule. Kuid ma ei saa kuidagi jätta mainimata, et veidike kuivanud ja närtsinud välimusega munapuder rikkus natukene head üldmuljet kogu valikust. Natuke teemast kõrvale kaldudes, siis minu soovitus kõikidele hotellidele on panustada toidu väljapanekusse. Toidu valik ei pea olema meeletult lai, kuid ilus väljapanek tekitab nii mõnusa positiivse emotsiooni, millega uuele päevale vastu minna. Aga veelkord, hommikusöögi valik oli rikkalik, suure tõenäosusega leidis igaüks oma.

Nüüd siis aga veekeskusest. Veekeskuse osa on muljetavaldav. Kalev Spa veekeskuse eelkäijaks on 60ndatel ehitatud Kalevi Ujula. Omas ajas silmapaistva 50-meetrise basseiniga ujulakompleksi projekteeris toonane tipparhitekt Uno Tölpus 1950ndatel aastatel. Ujula valmis 1965. aastal ja siin toimus mitmeid rahvusvahelisi ujumisvõistlusi. 2005. aastal alustati ujula ümberehitustöödega moodsaks puhke- ja vabaajakeskuseks, mis avati 2006. aasta hakul. Ümberehitatud ujula on jäänud Eesti ujujate peamiseks treeningkohaks tänaseni. 50-meetrise basseiniga ujulast sai Põhja-Eesti suurim veekeskus koos meelierutavate atraktsioonidega, lõdvestavate saunade- ja veealust massaaži pakkuvate basseinidega.

Ma olen siit-sealt kuulnud nurinat, et ujumisbassein on ülerahvastatud, sest pooled rajad on ujumiskoolide poolt broneeritud. Ma ei tea, ma ei osanud seda täheldada, ujulas oli küll väga palju rahvast, kuid mulle ei jäänud kuidagi muljet ülerahvastatusest. Mitte et ma väga palju oleksin lastebasseinist üldse välja saanud, sest otseloomulikult oli see koht, kus minu kaheaastane soovis aega veeta. Ma kiikasin küll saunade ja mullivannide poole, kuid mullivannist soovis mu tütar karjudes kohe välja tulla, ma ei tea, kas talle jäi mulje, et temast hakatakse suppi keetma, aga sinna see mullivannis mulistamine jäi. Saunamõnusid ei ole ta ka veel enda jaoks avastanud. Mul oli sellest siiralt kahju.

Veekeskust tasub külastada kogu perega, sest kuigi lastebassein 35kraadise veega, mis minusuguse külmavarese jaoks on täpselt paras, on imevahva, on veekeskuses veel (kuid kui ma õigesti kokku lugesin) 12 erinevat basseini/mullivanni, mida ju ka tahaks katsetada. Liutorud ja saunad veel lisaks. Kui minna perega, siis saab jaotada, kes parasagu mullivannis mulistab ning kes lastebasseinis hullab. Seda luban ma aga küll, et tegevust jagub tervele perele, suurtele ja väikestele ning kogu päevaks. Mu meelest on ka päris vahva, et veekeskuse kohvikus saab laste sünnipäevasid pidada. Kui mu tütar natuke suuremaks saab, siis mulle küll meeldiks üks selline sünnipäev pidada. Veider, eksju? Kui ma postituse alguses ütlesin, et mulle ei meeldi veekeskused. Ega ei meeldigi, aga kui perre tekib laps, siis hakkad paljudele asjadele teise pilguga vaatama. Jällegi teemast kõrvale kaldudes, siis ma ei olnud kunagi varem mõistnud ka teletupsusid, nüüd leian ma, et need on igavesti vahvad tegelased. Ja kui lapsele meeldib, siis meeldib ka vanematele. Täpselt sama on veekeskusega. Minule avaldas Kalev Spa veekeskus vägagi muljet.

Spaahoolitused jäid mul kahjuks küll järele katsetamata, kuid mulle tundus, et valik erinevatest hoolitsustest on väga mitmekülgne ning olgugi, et ma jään arvamusele. et hotell on natukene rohkem Soome kliendile suunatud, siis hinnad ei olnud sugugi “soomestatud”. Mulle endale oleks väga huvi pakkunud Kalahari hoolitsused. Sajandeid saladuses hoitud Aafrika kõrbe iluretseptide järgi valmistatud Kalahari Spa tooted võimaldavad kogeda looduse aarete luksust. Nahka uuendavad, puhastavad ja niisutavad komponendid on saadud seal kasvavatest eksootilistest puudest ja taimedest, nagu baobabiõli, Kalahari melon, marula vili jne. Ehk järgmine kord.

Mis ma siis lõpetuseks ütlen? Lemmikhotelli Kalev Spa Hotellist mulle ei saanud, abikaasaga kahekesi puhkamiseks ei oleks see ka minu esimene valik, kuid…l astega peredele on Kalev Spa ilmselt suurepärane valik, mida ma julgen soovitada. Esiteks siis veekeskuse pärast ja teiseks on olemas erinevad peretoad. Peretuba, kus lisaks suurele voodile on olemas ka narivoodi ning kõrvuti asetsevad toad, mida saab muuta suuremale perele sobivaks peretoaks. Kalev SpaHotelli pakette saab broneerida ka läbi Hotelliveebi SIIN.

Veekeskuse regulaarsed külastajad saavad meist terve perega aga kindlasti.

28. sept. 2015