Silt: viiking

  • Nii palju kui on inimesi, on ka arvamusi

    Nii palju kui on inimesi, on ka arvamusi

    Mõnikord kui ma loen kommentaare hotellide ja spaade kohta, saan ma aru, et maitsed, ootused ning arvamused on väga erinevad. Kui üks külastaja leiab, et hotelli restoran annab välja “kesise söökla mõõtmed”, siis teine kiidab koduseid toite, kui üks külastaja nuriseb värvigamma üle, siis teisele mõjub see lõõgastavalt. Arvamusi on seinast seina. Selleks, et siinse blogi arvustused ei läheks liiga ühekülgseks ning oleks vaheldust, püüame me sel aastal teieni tuua ka teiste blogijate arvustusi. Ja pealegi on blogijate postitused muutumas aina kaalukamaks kohaks, kust külastajad uute toodete/teenuste/hotellide/restoranide kohta!
    Allpool saate blogija Virge (www.bubbleandberries.blogspot.com.ee)  muljeid Viiking Spaa külastusest lugeda.
    Sellel nädalavahetusel külastasime Pärnus olevat Viiking spaad. Tänavu ma ootuseid suureks ei kruttinud, sest tavaliselt kui ma oma lootusi hakkan liiga üles kruttima, siis on kokkuvõtteks üks pettunud Virge ja muud midagi. Oma teed alustasime umbes kell 12 Tapalt. Enne seda käisime veel Rakveres mulle ujumisriideid ostmas. Kuidagi kiiresti läks see pea kahe tunnine sõit. Kohale jõudsime kell 13.49. Mida ma kõige rohkem kahetsen, on see, et ma ei teinud eriti pildimaterjali. Ei viitsinud lihtsalt, laiskus sai minust võitu.
    Parkimiskohta oli üpris raske leida ja ausalt öeldes me ei leidnudki seda õiget. Ma isegi ei kommenteeri seda. Me jõudsime kohale 10 minutit enne õiget aega ja parkimist ei olnudki kusagilt võtta. Sõitsime kolm minutit ümber spaad ringi lootuses, et leiame vähemalt normaalse parkimiskoha. Lõpuks ei jäänudki meil muud üle kui oma auto poolenisti kõnniteele (kus oli palju teisigi autosid) parkida ja poolenisti teele jätta, sest kohti lihtsalt polnud. Minu arvates võiksid spaad ükskord arvestama hakata sellega, et 50 parkimiskohta ei aja asja ära.
    419736_544190632282594_937372386_n
    Tuba asus neljandal (D) korrusel ja maja ehitus oli kuidagi nii segane. Piisavalt segane, et aru saada seda, et minust erilist orienteerujat oodata pole. Kui lähme metsa, siis minuga jäätegi sinna. Kui ma lõpuks oma toa üles leidsin ja sisse astusin, siis tuli peale suur rahu tunne. Telekas oli normaalne, kujundus oli normaalne, vannituba normaalne.  Toas oli aga natukene jahe minu jaoks, külmavares nagu ma olen.
    Toas oli veel suur tugitool kus oli mõnus vedeleda. Lisaks oli toal rõdu aga mida sa selle rõduga ikka peale hakkad kui ilma õiget pole. Muidugi käisin korra rõdul aga kaua seal ei kannatanud olla, sest vihm ja tuul olid niivõrd julmad ja ega vaade polnud ka eriti väärt. Mis sa ikka sellest tänavast vaatad. Aknad olid aga mõnusad suured mis mulle väga meeldis ning tuba ise oli üpris hubane (lillades toonides). Ega ma algul eriti ei istunudki toas, ajasin kohe endale ujumisriided ja hommikumantli selga ning lippasin spaasse.
    Lifte oli üksteise kõrval kaks ja meie astusime sinna lifti kus oli kaks number 1 korrust. Algul ma mõtlesin küll, et mis mõttes aga siis ma jõudsin enda arvates geniaalsele ideele, et spaa on hoopis teisel korruse. Mu kaaslane muidugi kahtles selles aga ta ei hakanud minu ‘geniaalset’  ideed maha tegema ja otsustas parema meelega vaikida. Jõudsime teisele korrusele ja voilaa, pole seal mingit spaad. Peitsin oma häbist pakatavaid silmi natukene ja vajutasin number ühte, uks avaneb ja vastu vaatavad leti tagant klienditeenindajad, no see ei ole õige. Vajutasin teist number ühte ja uste avanedes vahib vastu pilkane pimedus ja pesumopid, no mis siis ikka, see teine number üks oli ikkagi õige. Silmad veel rohkem häbi täis, astun liftist välja ja küsin kuidas ma nüüd spaasse saan. Otse minu ees oligi spaa uks. Nüüdseks on silmad nii häbi täis, et enam polegi midagi häbeneda.
    Riietusruum oli naistel ja meestel ühine. Minu jaoks oli see harjumatu ja eks ma mõtlesin seal endamisi, et kuidas nii. Kuidas ma nüüd nagu siin niimoodi siis riideid vahetama peaksin. Seina ääres on olemas riietuskabiinid, seega kartma ei pea midagi.
    Spaa osa oli aga väga äge. Seal oli palju erinevaid saunu ning bassein ise oli päris suur ning erinevate atraktsioonidega kuigi ma ei tea kas neid saaks niipidi sõnastada aga paremat sõnastust ma hetkel ei tea. Nagu ma mainisin oli bassein üpris suur, seal olid mitmed ‘joad’ ja erinevad nurgatagused kus sai privaatsemalt veemõnusid nautida, näiteks vee all oli surve ja see oli masseeriva toimega (aitab tsellut vähendada :D). Lisaks oli seal üpris mitu mullivanni, mitte kogu spaa peale üks. Seal oli neid kokku vist kolm või neli. Kujundust ei hakka ma üldse kommenteerimagi, kujundus oli väga äge.
    11754242_1037578262943826_211416922868535883_n
    18305_1037578159610503_6152574128464244548_n
    Lisaks oli seal selline tsipa kitsam koht ehitatud mis oli nagu jõgi, väike vool viis sind endaga kaasa. Saunu oli päris mitu erinevat. Näiteks oli seal iglusaun aga mina seal ei käinud, sest see asus katusel ja ma oleksin kohe haigeks jäänud kui ma oleksin tuult kasvõi natukenegi saanud. Mina käisin tavalises saunas, oli täiesti tavaline teine. Lisaks külastasin soola-aurusauna, seal ma istusin natukene üle viie minuti, kõik kohad olid soola täis ja ausalt öeldes ei meeldinud see spetsiifiline soola lõhn. Siis külastasin veel aroomi-aurusauna ja olgem ausad, minu jaoks pole olemas mitte midagi hullemat kui just seesama saun. Ma mõtlesin, et mul kukuvad silmad peast ära, sest see aroom oli minu silmade jaoks kuidagi liiast. Silmad hakkasid kipitama ja lahti hoida ei suutnudki. Pidasin seal umbes kaks minutit vastu. Sealt ma leidsin endale aga ühe suure-suure lemmiku, nimelt Jaapani vanni. See on lihtsalt nii mõnus, vesi on seal 40C ja sisse istudes tekib selline tunne, et nahk koorub maha aga see on nii hea tunne. Veri hakkab jalgades ringi käima ja üleüldse on see nii mõnus tunne kuidas kuum vesi naha imelikult valusaks teeb. Lisaks erinevatele saunadele ja mullivannidele leidusid spaas veel mitu erinevat dušši kus sai end enne pesemist või basseini minemist ära veega loputada.
    18404_1037578336277152_2619931365821425379_n
    Õhtusöök ja hommikusöök olid väikese valikuga. Samas toidud maitsesid hästi. Supp oli eriti hea, kuna seljanka on mu üks suurimatest lemmikutest, siis ma oskan hinnata kas tegu on hästi tehtud või mitte nii hästi tehtud supiga. Aga sealne seljanka oli küll väga hea, piisavalt vürtsikas ja tummine.
    13019_559615477406776_572981866_n
    Õhtul hilja käisime jalutamas jõe ääres. Oleksin tahtnud tegelikult linna avastada aga aega eriti ei olnud ja ilm oli ka kole, vihma sadas tihedalt ja tuul oli väga suur. Isegi jõgi oli üle kallaste. Uni oli hea, sest voodi oli piisavalt mugav (loe: pehme) ja padjad olid ka normaalsed, ei olnud liiga kõrged ega madalad. Kui keegi küsiks kas ma läheksin sinna veel tagasi, siis kindlasti läheksin.
    Millised on teie kogemused? Meie soovitame teile hetkel Viiking Spaa Hotelli talvenaudingute paketti, millega saate tutvuda SIIN
  • Spaad hoiavad kuurortlinna staatust

    Spaad hoiavad kuurortlinna staatust

    Tänavu tähistab Pärnu kuurort 175 aasta juubelit ja pakub turistidele mitmeid meelelahutusvõimalusi. Aja Leht uuris, millega suvepealinna puhkeasutused klientide meelt köidavad.

     

    Suvises Pärnus võib väga lihtsalt end tunda mõne Euroopa rannaäärse linnakese turistina. Eesti keelt kuuleb vähe, valge liiv paitab jalgu, hall meri mühiseb väsimatult, inimestel on aega, et jalgratastel või velokardiga vändates ümbrust uurida. Kõik kulgeb päikese tõusu ja loojumise rütmis.

    Tervis Spaa hotell väljast

    Kuid pole kaua möödas ajast, mil Pärnu oli kõigest vaikne uinuv linnake.

    Eesti merekuurortid hakkasid arenema 19. sajandil tänu teaduslikele uuringutele, mis kinnitasid merevee ja -muda ravivat toimet.

    Kuurordistaatuse sai Pärnu 1838. aastal esimese supelasutuse tekkimisega. Suvel said soovijad mereveega vanne võtta ja väljas supelda, talvel soojas saunas käia.

    Tõusude ja mõõnadega on suvepealinn välja jõudnud aasta kuumimal hooajal pea veerand miljoni turisti majutamiseni ja kuurortlinna staatuse auga välja teeninud.

    Sel suvel tähistab Pärnu kuurortlinna staatuse pälvimise 175. aastapäeva ning pakub nii sise- kui ka välisturistidele mitmesugust meelelahutust. Muu hulgas on saadaval ka põnevad spaapaketid. Aja Leht uuris, kuidas Pärnu sool ehk spaad elavad ja mis turiste nende juurde toob.

    Viiking spaa klientidest on enamik müügiassistendi Anu Rösleri sõnul soomlased. Eestlaste osakaal oli näiteks juunis 30% ja juulis 12.

    Sarnast suhet kinnitab ka Estonian Medical Spa Hotel. Estonia spaas käivad peamiselt soomlased (60% aasta klientuurist), kellele järgnevad eestlased (25%) ja venelased (12%).

    Spaade esindajad nendivad kui ühest suust, et populaarseim teenus, mida turistid soovivad, on ikka ja alati massaaž. Seevastu tõsisemate protseduuride puhul ollakse pigem ettevaatlikumad. „Meie majas on ainulaadne ja tervisele väga vajalik terviseuuringute pakett „Tervisepass“,“ räägib Viiking spaa müügiassistent Anu Rösler. „Paljud inimesed ei julge seda teenust kasutada, kuna kardavad, et saavad äkki teada, et nende süda on nõrk või on neil mingid muud muidu märkamatuks jäänud terviseprobleemid.“

    Enneta haiguseid spaas

    Estonia spaa täiendab klientide meelitamiseks ja hoidmiseks protseduuride ja teenuste nimekirja pidevalt, kuid ka seni tuntud protseduurid jäävad alles. „Külmravi, termid (eri saunad ja basseinid), Surnumere toodetega protseduurid ja Surnumere bassein,“ täpsustab müügijuht Marje Braunbrück. „Samas hinnatakse väga võimalust teha erinevaid uuringuid alates EKG-st ja ultraheliuuringutest kuni selle aasta hitini, borrelioosi kiirtestini,“ lisas ta.

    Massaaž Tervis spaas

    Peale selle on välismaalaste seas hinnas Eesti arstide vastuvõtud ja hambaravi. Kuid Braunbrück soovitab ka eestlastel lõõgastuma tulla. „Ma soovitaks paar–kolm korda aastas endale see aeg leida, tutvuda spaas pakutavate protseduuridega,vajadusel konsulteerida ka meie arstidega ja teha läbi väike probleeme ennetav spaakuur,“ sõnab ta.

    Braunbrück võib isiklikust kogemusest soovitada, et kui ei taha sügis-talvisel perioodil viirustega maadelda, siis selle vastu on parim viis kolme–nelja korraga ravikuur külmkambris. „Olen seda ise proovinud ja tõesti toimis!“ kinnitab ta.

    Tervis Spaa Grupi ravi- ja spaaosakonna juhataja Aivar Koppas on samuti seda meelt, et spaaprotseduure võiks kasutada haiguste ja hädade ennetamiseks. „Kahjuks on ühiskonnas levinud käitumismuster, kus töötatakse seni, kui suudetakse, ning alles siis, kui tervis hakkab alla vanduma, proovitakse tagajärgi likvideerida,“ nendib Koppas. „Paraku ollakse siis juba sageli hiljaks jäänud. Koostöös arstidega üritame leida parimaid ja efektiivseimaid lahendusi, kuidas organismi turgutada ning vaevusi tekitavaid sümptomeid leevendada.“

    Üheks populaarsemaks turgutusvõimaluseks on Tervise ravispaa pakett „Tervistav päev ravidega“. „Tegemist on ööbimiseta paketiga, see hõlmab kolme protseduuri, mis kohandatakse kliendile sobivaks. Väljastpoolt Pärnut saabuvad kliendid võtavad paketi tavaliselt nädalase kuurina, kohalikud kliendid käivad end aga ambulatoorselt ühe päeva kaupa turgutamas,“ räägib Koppas.

    Mees on täheldanud, et just halvema rannailmaga kasvab nimetatud paketi populaarsus märgatavalt. „ Kindlasti on oluline ka paketi hind, mis on 21 eurot päeva kohta. Kui tavaliselt pakutakse ainuüksi massaaži kallimalt,  siis  meil on see juba ühe ravina kolmest hinna sees.“

    Tervis Spaa Gruppi kuulub kaks puhkekompleksi: ravispaahotell Tervis ja veekeskusega spaahotell Tervise Paradiis.

     

    Mõlemad püüavad ajaga kaasas käia ja end klientide soovidega kohandada. „On näha, et inimesed mõtlevad järjest rohkem sellele, kuidas 10–20 aasta pärast terve olla ja noor välja näha. Samas ei saa uute mõtete taustal unustada professionaalset kuurordiravi, mida ravispaahotell Tervis on edukalt juba üle 40 aasta pakkunud,“ rõhutab Koppas.

    Aja Leht, Pamela Eesmaa