Mõni aeg tagasi kirjutasime välismaistest reisifilmidest. Loe seda artiklit siit! Sellest tekkis aga mõte, et kas ka meil Eestis leidub vahvaid reisimise ja puhkamisega seotuid filme, mida praegusel ajal vaadata. On ju seoses koroonaga see liikumine pisut keerulisem. Seega tasub ette võtta mõnusad filmiõhtud.
Keskea rõõmud (1987)
Film räägib kahest abielupaarist ja ühest vallalisest naisest, kes võtavad ette sõidu Tallinnast Lõuna-Eestisse imearsti ja sensitiivi Nigula juurde. Nende suur soov on leida sisemist rahuldustunnet, mis hoolimata juba päris mitmetele elatud aastatele ei ole veel saavutatud. Just seda nad siis imearsti juurest leida soovivad. Kuid teekond tema juurde ei ole vaid lust ja lillepidu vaid tuleb ette mitmeid sekeldusi ja takistusi.
Jan Uuspõld läheb Tartusse (2007)
Koomiline must komöödia, kus andekas, kuid alkoholi tõttu tippvormi kaotanud näitleja Jan Uuspõld sõidab Tallinnas Tartusse. Põhjuseks see, et ta sai lõpuks ometi tõsisema rolli Tartu Vanemuise teatris.
Seda sõitu vürtsitavad aga paljud vaheseigad, erinevad inimkarakterid, mõttemallid ja hoiakud. Lisaks väljamõeldud tegelastele astuvad filmis üles ka tuntud Eesti inimesed.
Kusjuures film on saanud inspiratsiooni Jan Uuspõllu reaalsest elukäigust.
Nipernaadi (1983)
Peaosaline Toomas Nipernaadi rändab suvel mööda Eestimaad ja teeb seda täiesti sihitult. Ta ei tea ka ise, kuhu tee teda järgmisel päeval viia võib. Nii kohtub ta pidevalt uute inimestega, kellele tundub, et nende elu on ette määratud ja et seda tuleb võtta kui paratamatust. Selliselt mõtlevad nad aga selle ajani, mil kohtavad Nipernaadit. Kavalat, luiskajat ja inimeste hullutajat. Toomas lubab paljudele võõrastele õnne ja armastust, kuid tihtipeale jääb see vaid luiskelooks.
Mehed ei nuta (1968)
“Mehed ei nuta” on Eesti Telefilmi 1968. aastal tehtud komöödia, mis osutus Eestis ülipopulaarseks ja on nauditavalt naljakas siiani. Lugu röögib grupist unetustõve all kannatavatest meestest, kes viiakse eksperimendi korras tõelise sanatooriumi asemel üksikule asustamata saarele. Sinna jõudes saab aga selgeks, et loodetud sanatoorium ja uudne unetusravi pole kaugeltki mitte selline, nagu oodati. Seetõttu hakatakse leidma lahendusi, kuidas saarelt minema saada aimamata ise, et tegelikult on tegemist poolsaarega.
Viimne reliikvia (1969)
Filmi süžee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil “Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad”.
Hans von Risbieter, “Liivimaa parim ratsutaja” ehk Hans von Risbieter tutvub noore naise Agnes von Mönnikhuseniga. Hans soovib Agnesega abielluda, kuid kirik on nõus nad paari panema siis, kui von Risbieter loovutab kirikule püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu ei lähe aga plaanipäraselt, sest seda ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Sellest saab aga neile tagaajamine nii kloostri, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajate kui ka pruudi suguvõsa poolt.
Keskpäevane praam (1967)
Tegemist on Tallinnfilmis 1967. aastal valminud Kaljo Kiisa mängufilmiga.
Filmi sündmused toimuvad Eestis millalgi 1960. aastatel juunis, kus poiss ja tüdruk tahavad mandrilt Saaremaale minna. Takistuseks on aga see, et neil ei ole raha praamipileti ostmiseks. Seetõttu otsustavad nad end peita parvlaevale Suurupi minevasse veoautosse. Auto koormaks on aga puuvill, mille nad kogemata põlema süütavad.
Kui soovid aga siiski ka ise ühe puhkuse või seikluse ette võtta, vaata meie soodsate pakettide valikut!