Suvi on kohe käes ning see on kõige mõnusam aeg kodumaa avastamiseks ja naaberriikidega tutvumiseks. Paljude jaoks tähendasid suved ikka pikki kuid maavanaema juures aias päevitamist või kohalikus veesilmas sulistamist. Kui tunned nostalgiat lapsepõlve suvede järele, on hea mõte pöörata suund Lõuna-Eestisse ning järgi uurida, mida imelist pakuvad meile Võru-, Seto- ja Põlvamaa.
Talupojaromantika Andrese ja Pearu moodi
Võrumaal Vastse-Roosas saab igaüks võimaluse jalutada “Tõe ja õiguse” radadel. Nimelt ehitati 2019. aastal peale filmivõtete lõppu võttepaigast “Tõe ja õiguse” külastuskeskus. Külaline saab jalutada filmist tuttavates kohtades põldude vahel ning kiigata sisse nii Andrese kui Pearu talukompleksi. Kui tahad kordki tunda end taluperemehe või -perenaisena, aja pastlad jalga ja käi võtteplatsil ära.
Rõuge, Võrumaa pärl
Kui sind tõmbab just maavanaema juurde ja mitte üle-eelmisesse sajandisse, siis võiksid sõita hoopis Rõugesse. Rõuge alevik asub Võrumaa kuppelmaastikul, kus kenad järved vahelduvad metsaste küngastega. Uju Eesti kõige sügavamas järves, naudi Lõuna-Eesti kaunist maastikku Pesapuu vaatetornist või matka looduskaunis Ööbikuorus. Rõuge pakub mõlemat— nii idüllilist külaelu kui ka metsikut loodust.
Rühi Suure Munamäe tippu
Võrumaa on üks erilisemaid maakondi Eestis. Kõige sügavamast järvest lennutab see su otsejoones Eesti kõige kõrgemasse punkti Munamäel. Suure Munamäe tippu viib mugav trepp, mis teeb ülesmineku jõukohaseks paljudele. Kui mägiekspeditsioon tehtud saab keha kinnitada mäejalamil asuvas Suure Muna restoranis. Kui Haanja aga su südame võitis ning hing veelgi vägevamate mägede järgi igatsema hakkas, on hea mõte suunduda Vällamäe matkarajale. Raja pikkuseks on küll kõigest 2,2 km, ometi pole selle läbimine niisama lihtne. Nimelt ootab sellel matkarajal sind ees tõus Vällamäe tippu, mis oma järskude nõlvadega on juba hoopis teisest puust ronimisharjutus.
Vällamäge on omal ajal peetud ka pühaks paigaks. Nimelt uskusid vanad eestlased, et mäel elab nõid või haldjas, kes metsa valvab ja hoolimatut puuderaijujat karistab.
Värska talumuuseum
Setomaale on hea seada sammud siis, kui tahaksid tunda end kui välismaal, uue kultuuri rüpes. Kuna lennupiletite ostmine on seoses koroonaga ikka veel pisut keeruline ja riskantne ettevõtmine, võiks mõelda hoopis Setomaa külastamisele. Setomaal on kõik see, mida me ühelt kultuurireisilt ootame: teistmoodi kõlav keel, omapärane kultuur, õigeusk, põnevad kombed, rõivad ja toidud. Kes kordki jala Setomaale saanud teab, millest ma räägin. Tunned selgesti, et sa pole enam Eestis.
Kui otsid oma esimest huviobjekti Setomaal võiksid kaaluda mõne muuseumi külastust. Seal võid endasse ahmida erinevaid teadmiseid kohaliku kultuuri kohta. Üks hea koht Seto kultuuriga tutvumiseks on Värska Talumuuseum.
Värska Talumuuseum on terviklik koopia 1920. aastate kindlustalust koos kõige sinna juurde kuuluvaga nagu suitsusaun, elumaja, rõiva-, söögi- ja viljaait, loomalaut, töötuba, rehi, sepikoda ja potivabrik. Idülliline talukompleks on seest nagu muinasjutt oma hubase palkvooderdise, mõnusa ahju, vaipade ja tohutute kirstudega. Õuepeal kuivavad kalad ja suveniiripoes saad osta või imetleda Setode käsitööd. Laste jaoks nagu ikka on suureks atraktsiooniks õue peal elavad küülikud ja kanad.
Avasta võimsaid Vastseliina linnuse varemeid
Kõik ajaloo- ja varemeromantika huvilised — siin on midagi teile! Uhke Vastseliina piiskopilinnuse varemed sulavad kui valatult Lõuna-Eesti maalilisse maastikku. Nad on ilusad ja võimsad ning kindel märk endiste aegade hiilgusest ja särast. Pole vahet, kas külastad linnusevaremeid, sompus ilmaga, varahommikul või õhtuhämaruses, selles kohas lihtsalt on midagi eriliselt meeleolukat. Kas tead, et siit lähevad läbi ka palverännuteed? Palverändurite majas on üleval näitus, mis annab palverännakute kohta rohkem infot.
Huvilised saavad lisatasu eest proovida selga keskaegseid riideid ja raudrüüsid, osaleda käsitöö õpitubades või minna ratsutama.
Loodushuvilised võivad üles otsida varemetes oleva kurepesa, kus kasvavad kurepojad igal aastal juba alates 19. sajandist.
Taevaskoda
Lõuna-Eestit väisates ei tohiks kindlasti vahele jätta üht Eesti ilusaimat looduslikku vaatamisväärsust — Taevaskoda. Maaliline liivakivipaljand kauni jõe kaldal on nagu meie oma väike Suur Kanjon. Külasta kindlasti Suurt Taevaskoda ning heida pilk peale kärestiku serval asuvale Nõiakivile. Hiljem võid jalutada Väikse Taevaskoja juurde, kus on filmitud nii mõnigi stseen “Viimse reliikvia” filmist.
Taevaskoja muudab eriti müstiliseks asjaolu, et seal olles kõlavad kõik helid palju valjemalt ja selgemalt. Miks see nii on? Aga sellepärast, et Taevaskoja kaljusein on kaarjas ning võimendab inimeste kõnekõminat, linnulaulu ja veevulinat.
Aktiivse puhkuse huvilised võiks kindlasti kaaluda Taevaskoja külastamist kanuu või süstaga.