Kui sul on puhkuseplaanid veel tegemata, aga soov on kodumaad avastada, siis üks võimalus on seda teha Peipsi ääres. Peipsiveerelt leiab avastamisväärset nii ajaloo-, kultuuri- kui ka arhitektuurihuviline. Seal võib uhkes üksinduses rahu ja vaikust nautida või Kauksi rannal koos teistega päikest võtta. Mis põhiline — veekogu pole kunagi kaugel. Seega, kui temperatuurid väljakannatamatuks kisuvad, saab alati järvest värskendust.
Imeilus Petseri klooster
Kel vähegi, aega ja raha, et viisa asju ajada, võiks Peipsiääre avastamist alustada Venemaalt. Nimelt kohe teispool Eesti piiri asub muinasjutuline Petseri. Külastades sealset kuulsat kloostrit, astuksid sa justkui Vene muinasjutul Tsaar Tsaltaanil põhinevasse multifilmi. Kui kasvasid üles koos vene multikatega, siis ehk mäletad veel taskurätiga tantsivat oravat ja merest tulevaid sõdureid. Just sellised fantastilised meeleolud valitsevad ka Petseri tähtedega kaunistatud siniste sibulkuplitega kirikutornide all jalutades. Kloostris põlevad küünlad ning ruumid lõhnavad viirukisuitsu järgi. Usklikud palvetavad põlvili maas. Paratamatult mõtled, millist elu küll elavad siinsed mungad? Siinses erilises auras unustad igapäevatoimetamised ja kiirustamise sootuks.
Avasta Värskat
Kui aga Vene viisat teha pole aega võib vabalt võtta reisi alguspunktiks Värska. Just siin asuvad allikad, mis sisaldavad kasulikke mineraalaineid. Kes meist siis poleks otsinud peale jaanipäeva- või jõuluaegset liigsöömist värskendust Värska veest?
Värskasse on põhjust jääda pikemakski. Spaa pakub mõnusat lõõgastumisvõimalust. Kohe spaa lähedalt väljuvad neljapäevast laupäevani päikeseloojangu laevareisid Lämmijärvel, kus külastajad saavad maitsta head veini ning nautida päikeseloojangut ja piiriäärseid vaateid. Pühapäevast teisipäevani saavad külastajad lisaks päikeseloojangureisile minna ka regulaarreisile või avastada koos giidiga Lüübnitsat.
Lisaks võiks seal olles piiluda ka Värska Talumuuseumisse, sest just siin saab aimu, milline nägi välja üks jõukas seto talu. Sisse saab piiluda nii tubadesse, kööki kui ka lahmakasse kirstu ja mitmetesse tööruumidesse.
Erilisi elamusi pakkuv Sibulatee
Peale Värskat läheb asi põnevaks. Tüüpiline Eesti külaelu lõppeb ja korraga leiad end keset vanausuliste elu ja kombeid. Sibulatee tähistab Peipsi-äärseid külasid Varnjast Mustveeni. Vanausulised on inimesed, kes omal ajal keeldusid õigeusu uuendustega kaasa minemast ning jätkasid elu vanu traditsioone järgides.
Mida võib siis Sibulateel näha? Aga näiteks Eesti pikimat küla: Rajaküla. Nimelt ei pea venelased külaehitusel kuigi oluliseks eestlaste moodi naabrist võimalikult kaugel olemist. Nemad elavad hea meelega külg külje kõrval ninapidi koos. Nii võib Peipsiveerel imetleda lausa seitsme kilomeetri pikkust ridaküla.
Tore on uudistada ka suuri sibulavanikuid ning hingata sisse kuivatatud kala lõhna.
Kunstisõbrad võiksid aga kindlasti ära käia Voronja galeriis Varnjas. Maja leiate üles sibula ja linnupea joonistuste järgi. Galeriil täitub sel suvel juba kaheksas hooaeg ning selleks puhuks saab minna vaatama näitust “Kolmainsus — Teadus. Kunst. Ulme”, kus kuraatoritest materjaliteadlane Kaija Põhako-Esko ja geeniteadlane Tõnu Esko kompavad kunsti kaudu tänapäeva teaduse tehnilisi ja eetilisi piire.
Varnjas asub ka vägev Samovarimaja. Oled sa kunagi joonud teed samovarist? Kui mitte, siis just siin, Peipsiveerel, avaneb sulle selleks suurepärane võimalus. Lisaks tee maitsmisele kuuled sa lugusid teemasina ajaloost ja saad uudistada uhket samovarikollektsiooni.
Kui sul vanausulistest ning nende ägedatest kommetest veel kõrini pole tasub sisse piiluda ka AmbulARTooriumisse. AmbulARTooriumis tegeletakse nimelt vanausuliste elava kultuuripärandi dokumenteerimise ja talletamisega fotokunstis.
Alatskivi — Eesti oma Disneyland
Olgu, päris Miki Hiirt ja Piilupart Donaldit sa Alatskivil ei kohta. Küll aga ei jää loss palju alla Disney maailma fantaasiatele. Päikese käes helevalgelt sillerdav historistlikus stiilis loss on tõeline pärl arhitektuuri ja mõisahuvilisele. Võta endale lossi külastuseks helgelt aega. Ekskurssioon giidiga viib su läbi hoone kolme korruse. Saa vastused oma küsimustele mõisnike aga ka teenijate elu-olu kohta Alatskivil. Ka interjöörid ja lossi aed on õhkama panevalt võrratud— nii et valmistu elamust saama.
Mõnule Kauksi rannas
Pärast väikest põiget sisemaale on viimane aeg pöörduda tagasi järve äärde. Rannanautlejate rõõmuks tuleb nüüd see koht, kus saab varba järves märjaks teha. Loomulikult võib end sisse kasta ükskõik millises sobivas ujumiskohas, kuid tõeline rannahull teab oodata. Nimelt asub just Kauksis kuulus kilomeetrite pikkune “laulvate liivade” liivarand.
Kehvema ilmaga võib seal nautida üksindust, lastega saab mängida mänguväljakul, ise võrkpalli toksida või niisama jalutada. Lähedal on parklad ja olemas on ka telkimise ja lõkke tegemise kohad.
Alutaguse rahvuspark — loodushuvilise maiuspala
Loodusehuvilistel ei tasuks aga liiga pikalt rannale pikutama jääda, sest kiviviske kaugusel asub eesti noorim rahvuspark, Alutaguse, kus saab imetleda suuri metsi ja soid. Matka mitmetel radadel, telgi ning imetle Eestis ainulaadseid mandriluiteid.