Põnevad väikesaared ootavad külastajaid

Kas tahaksid põgeneda tsivilisatsioonist? Kihutada maailma äärele, jätta endast maha linnakära, liiklusummikud ja rahvamassid? Kui nii, siis üks hea võimalus on põgeneda asustamata saarele. Kui sul aga oma paati pole millega mõnele laiule vurada, pole ka hullu, sest õnneks on nii, et kui meil midagi siin Eestimaal külluses on, on need väikesaared. Ning ära muretse, asjaolu, et saarele käib ühistransport, ei tee sellest veel Tallinna kesklinna. Kindlapeale leiad sa igalt väikesaarelt mõne salaranna, kus uhkes üksinduses rannamõnusid nautida. Kui tahad aga päris kindel olla, et su väljavalitud väikesaarel parasjagu festivali või hiigelfirma suvepäevi ei peeta, siis on alati hea mõte korraldada saarele sõit nädala keskel.

Vaatlemegi järgnevalt millised toredad väikesaared meil valikus on. Milline neist kõnetab sind?

Aegna

Metsane Aegna on täpselt sellise suurusega, et sellele saab päevaga tiiru peale teha. Nimelt on saarel 10 km pikkune rannajoon. Nii on Aegna ideaalne sihtkoht kõigile matkahuvilistele. Aegnal on kolm matkarada, millest igaüks saab valida endale jõukohaseima. Pikim neist on 6,5 kilomeetri pikkune. 

Kui tulite aga rannamõnusid nautima, siis võtke suund põhja, sest just seal asub liivarand. Ranna lähedal paikneb ka müstiline kivilabürint, mille arvatavalt rajasid rannarootslased. 

Palju põnevust pakub saar aga militaarajaloo fännidele. Nimelt leidub siin sõjalisi objekte, millest vanimad pärinevad lausa aastast 1914. 

Kui saarele tiir peale tehtud, saab keha kinnitada Aegna sadamakohvikus. Magada saab nii telgis kui majutusasutuses teki all. 

Vormsi

Kummaliselt rootsipäraselt kõlavate külanimedega Vormsi on nagu omaette maailm. Vormsi on suurepärane koht sihitult rattaga ringivuramiseks, rannas vedelemiseks ja päikeseloojangu nautimiseks kallimaga. Kohati võib saart avastades tunduda, et oledki saarel täitsa üksi, vaid metsseakari jookseb kuskil kauguses. 

Kui aga sihitult kulgemine pole sinu teema ning hing ihkab ikkagi midagi teha ja näha, siis tegevustestki ei ole saarel puudus. Loodushuvilisele võiks soovitada viiekilomeetrilist matkarada Rumpo poolsaarel. Uudista haruldasi samblikke või võta kaasa binokkel ning tee linnuvaatlust. Saxby rannikul jalutades ole aga tähelepanelik ning võid näha väga erilisi ja põnevaid fossiile.

Kultuurihuviline võiks külastada kalmistut, kus on üle 330 kivist rõngasristi. 

Svibys on aga talumuuseum, kus võid rohkem teada saada rannarootslaste elu kohta saarel.

Muhu 

Muhu on võrratu koht, kus avastada külaeluromantikat. Ringreisi Muhumaal võikski alustada Koguva külast, kus sind tervitavad sammaldunud kiviaiad, kooguga kaevud ja rookatusega majad. Jalutades Koguva külatänavatel tekib külastajal tunne, et ta on ajamasina abil transporditud minevikku, mil siin teeniti raha põhiliselt kalapüügiga ning inimesed polnud nii liikuvad kui tänapäeval. Siinsed hooned on sajandeid vanad, kuid neis elatakse siiani, nii ei tasu ka liiga uudishimulikuks minna. Tegu pole muuseumiga.

Keda siiski asi rohkem huvitab võib julgelt sisse astuda Muhu muuseumisse. Muuseumina tegutseb nimelt kirjanik Juhan Smuuli kodutalu. Muuhulgas näeb vabaõhumuuseumis taluhooneid, veskeid, koolimaja ning Muhu rahvariiete ja tekstiilide näitust. 

Peale kultuuriga tutvumist on mõnus minna Üügu pangale ilusat vaadet nautima ja mereõhku hingama.

Kihnu

Kihnu kuulub UNESCO kultuuripärandi nimekirja ning seda põhjusega. Nimelt kannavad naised seal siiani tüüpilisi punaseid rahvariideseelikuid. Et merereis Kihnu on küllalt pikk, tasub sinna võimalusel ööseks jääda. Öömaja võite uurida nii ametlikult kui mitteametlikult. Nimelt oma telgi olemasolu korral võite uurida ka mõnelt kohalikult, kas võite telgi väikese raha eest nende maale püsti panna. Inimesed saarel on enamasti väga lahked ja vastutulelikud.

Sadamast saab laenutada ratta, kuid jalgsimatka huvilised võivad ka kahel jalal terve saare läbi kõndida. Üheks vaatamisväärsuseks Kihnus on saare teises otsas asuv majakas.

Ruhnu

Ruhnu asub mandrist veelgi kaugemal, seega pakub veelgi rohkem tunnet, et oled muust maailmast ära lõigatud. Põhiliselt saabuvad siia inimesed, kes armastavad looduslähedust, matkamist ja ujumist, kuid viimastel aastatel on ka Ruhnu kultuurielu edenenud ning kohapeal toimuvad nii muusikafestivalid kui kunstinäitused.

Põhilisteks vaatamisväärsusteks on Ruhnu puukirik, mille ehitust alustati 1644 ning sellest kahe meetri kaugusele ehitatud Ruhnu uus kivikirik. Seegi kirik on tegelikult juba päris vana. Kiriku kell nimelt on üks vanimaid Eestis. Kui võimalik, osale jumalateenistusel. Nimelt valgustatakse kirikut siiani küünaldega. Vaadata tasub ka Ruhnu metalltuletorni, mis on ehitatud 1877 Prantsusmaal. 

Naissaar

Naissaar on ideaalne päevareisiks Tallinnast. See on suurepärane saar, mida avastada koos lastega. Võib-olla on teie perel puhkuseni veel aega, kuid isu pealinnast välja saada on suur. Sellisel juhul on Naissaar hea võimalus nautida saareelu. Saar on kaetud metsaga, kus leidub palju mustikaid ning saab uudistada ägedaid rändrahne. Ida- ja lõunaranniku  liivarandadel kasvavad aga looduslikud rannaroosid.

Matkasõpradel tasub kindlasti ka saapad valmis panna. Valida on kolme matkaraja vahel: Militaarrada, Kultuurirada ja Loodusrada. Ükski neist pole pikem kui 13 kilomeetrit. 

Kindlasti pakub Naissaar palju põnevust sõjaajaloo huvilistele. Nimelt on see saarel olnud läbi aegade oluline kaitsefunktsioon. Peeter esimese ajal ehitati siia suurtükipatarei, et sulgeda ligipääs Tallinnale. Saare lõunaosas on mahajäetud nõukogudeaegne miinitehas. Saarel saab nii telkida kui ööbida puhkemajades. 

Piirissaar

Kas oled vahel kaarti vaadates mõtisklenud, et mis elu käib küll selle väiksel saarel keset tohutut Peipsi järve? Las ma jutustan sulle! Nimelt on kogu see 7,5 kilomeetrise pindlaga saar looduskaitseala. Siin on põnevat loodust aga ka kolm küla 30 püsielanikuga. Suvel kasvab saare elanike arv aga 200 inimeseni. Valdavalt on siinsed elanikud vanausulised ning seetõttu on ka vaatamisväärsusteks vanausuliste kalmistud.

Saarel on olemas ka pood ja baar. Telgi saab panna nii lennuväljale kui ka kohalikega kokkuleppele saades, kellegi hoovi või aeda.

Leave a comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga