Silt: hotell

Reisihoroskoop – milline on sinu tähemärgile sobivaim sihtkoht?

Saa teada, milline on tähetarkade arvates sinu tähemärgile sobivaim reisimise sihtkoht!

Jäär – Uus-Meremaa

Oled energiline ja seikluslik. Pigem prooviksid langevarjuhüpet, kui lamaksid tundide viisi rannas päikest käes. Sinu ideaalne reis sisaldab kindlasti ekstreemseid spordialasid ja GoPro kaamerat, et saaksid kõiki neid seiklusi salvestada ja hiljem kodus vaadates taaskord läbi elada. Suurepärane paik närvekõditavaid tegevusi teha ongi just Uus-Meremaa.

Rooma Colosseum

Sõnn – Itaalia

Otsid pigem mugavusi. Tunned end ühtmoodi hästi nii vaikses maapiirkonnas kui suurlinnas, peaasi, et oleks silmale midagi ilusat vaatamiseks ja suurepärane toit laual. Sõida gondliga maalilistel Veneetsia kanalitel, imetle Rooma Colosseumi, maitse hõrgutavaid pastaroogi ja ehedaid jäätiseid. Itaalia ootab sind!

Kaksikud – USA

Sul hakkab kiiresti igav ja sa vihkad sõna „rutiin“, mistõttu sobib sulle imeliselt kiire ja energiline New York. Linn, mis kunagi ei maga, on täis põnevaid inimesi ja huvitavaid vaatamisväärsusi. Tänavakunstist saladuslike baarideni, pargijoogast eri kultuuridest pärinevate tänavatoitudeni. Suures Õunas ei hakka sul iialgi igav!

Vähk – Saksamaa

Sulle pakub huvi ajalugu ja kultuur, mistõttu on Saksamaa just sulle sobiv sihtkoht. Berliini muuseumisaar ja Müncheni Oktoberfest on vaid vähesed paigad, mida kindlasti oma järgmisel reisil külastama peaksid. Kas ka sina kujutad end ette juba Oktoberfestil koos kohalike laulmas ja tantsu löömas? See on just sobiv sulle, vähk, kes sa armastad sotsiaalsust ja lõbu!

Lõvi – Inglismaa

Lõvina armastad rohkem väljapeetust ja luksust. Seetõttu soosib tähtede seis sinu jaoks just Londonit. Rohkelt (tasuta) muuseume ja elava muusika sündmusi, teatreid ja stand-up komöödiaid… võimalusi on lõpmata palju!

Maalilised Šveitsi alpid

Neitsi – Šveits

Sinu tähemärk ei ole just kõige seikluslikum, armastad pigem organiseeritust ja korda. Seetõttu on Šveits sinu jaoks õige valik. See on riik, kus mõistetakse sinu soovi ja ihalust korra ja puhtuse järele. Siinne puutumatu looduse ilu rahustab sinu loomupärast ärevust ning aitab elada hetkes, hinnates seejuures ümbritsevat maailma.

Kaalud – Prantsusmaa

Kaalud on tundlikud ja sentimentaalsed reisijad. Seega armastuse linn Pariis on sinu jaoks õige valik. Siit leiad endale meelepärast elegantsi ja emotsionaalset õhkkonda. Samuti on see linn täis salapära ja üllatusi. Nii võid külastada seda linna korduvalt, kuid alati uuesti tulles on võimalus avastada midagi täiesti uut.

Skorpion – Tai

Skorpionid on teiste tähemärkidega võrreldes tundlikumad, tajudes ümbritsevat keskkonda hoopis intensiivsemalt. Ja seda just eriti reisides. Sa otsid salapära, kirge ja seiklusi, mistõttu on maapealne paradiis Tai just õige koht külastamiseks. See paik võimaldab sul päeval rannas uneleda ja öösiti hullumeelsetel täiskuu pidudel osaleda. Seejuures ei ole sa veest kunagi liiga kaugel – perfektne veemärgi esindajale!

Ambur – Hispaania

Amburina on sul elule alati päikeseline vaade. Seega miks mitte külastada riiki, kus inimesed on sama optimistlikud kui sina? Hispaania on paik, kus enamus ajast paistab päike ja inimesed on sõbralikud ja külalislahked. Kuna sulle ei meeldi pikem paigalpüsimine, siis miks mitte planeerida Hispaania ringsõit külastades kilomeetrite pikkuseid randu ja suurlinnu Barcelonat ja Madridi?

Kirglik Argentiina

Kaljukits – Argentiina

Mõned võivad öelda, et sa oled kitsi. Tegelikult see nii aga ei ole, sa lihtsalt soovid võtta oma reisist maksimumi, kas pole? Seetõttu oled sa rutakas ning soovid külastada maksimaalselt paljusid kohti alates vaatamisväärsustest lõpetades randadega. Seetõttu on Argentiina õige valik oma rikkaliku kultuuri ja ajalooga ning mõistliku hinnatasemega.

Veevalajad – Lõuna-Aafrika

Kirglik, intellektuaalne ja loominguline, selline sa oled ja see määrab ära ka sinu reisimise eripärad. Sa otsid unikaalseid elamusi, mitte niivõrd ülerahvastatud turismimagneteid. Seetõttu on oma eksootilise ilu poolest Lõuna-Aafrika sulle sobilik sihtkoht.

Kalad – Filipiinid

Oma oivaliste koskede ja suurepäraste randadega on kaladele sobivaimaks paigaks Filipiinid. Kaladele meeldib suhelda ja luua uusi tutvusi. Muretu saarerahvas võimaldab sul leida uusi sõpru ning tuttavaid ja luua unustamatuid mälestusi.

11. märts 2019
13 teaduslikku fakti, mis tõestavad, et puhkus ja reisimine on kasulikud

Millal sina viimati puhkamas käisid nii, et oma e-posti kontolt välja logisid ja internetist end lahti ühendasid? Reisimine ei ole lihtsalt lõbus ja põnev. On lugematul hulgal uuringuid, mis tõestavad, et see on kasulik ka sinu füüsilisele, vaimsele ja emotsionaalsele tervisele. Järgnevalt teemegi neist põgusa ülevaate.

Reisimine aitab probleeme lahendada ja õnnetunnet suurendada

1. Reisimine või parandada probleemide lahendamise oskust ja arendada sinu loovust. Uued lõhnad, helid, maitsed, vaated ja keeled loovad ajus uusi sünapseid ja stimuleerivad neuroplastikat. Kusjuures on leitud, et mida kaugemale kodust reisid, seda enam sinu loovus paraneb.
2. Reisimine tõstab õnnetunnet ja vähendab depressiooni. Uuringutega on leitud, et alates puhkuse kolmandast päevast tundsid reisijad end väljapuhanuna, vähem ärevana ja paremas tujus. Selline heaolutunne kestis veel vähemalt nädal peale reisi.
3. Reisimisele kulutatud raha teeb inimesi õnnelikumaks, kui sama raha eest asjade ostmine.
4. Uued keskkonnad ja inimesed ning kogemused tõstavad sinu kognitiivset paindlikkust ning hoiavad meele virgena.
5. Paarid, kes koos reisivad, omavad tavaliselt tugevamat suhet. Teise inimese usaldamine uutes olukordades tugevdab omavahelist sidet.

Kallimaga spaas

Reisimine aitab ennetada haigusi ja tõstab immuunsust

6. Naistel, kes puhkavad vähemalt 2 korda aastas, on oluliselt madalam risk südameatakiks ja depressiooniks.
7. Mehi, kes ei kasuta oma iga-aastast puhkust, ohustab südamehaigus 30% suurema tõenäosusega.
8. Leidub inimesi, keda painab hodofoobia ehk hirm reisimise ees. Ksenofoobia see eest on aga hirm võõraste ja võõramaallaste ees.
9. Reisimine erinevates paikades ja keskkondades soodustab antikehade teket ja tugevdab immuunsüsteemi. Seda tänu tuhandete uute bakteritega kokkupuutumise tõttu.

Perega puhkamas

Reisimine, mälestused ja geneetika

10. Inimesed, kes puhkuse ajal töötavad ja loevad e-kirju, mäletavad oma puhkusest tunduvalt vähem, kui need, kes jätavad oma sülearvutid koju. On suisa leitud, et 1 tund tööd vähendab reisimälestusi 43% võrra.
11. Introverdid reisivad suurema tõenäosusega mägedesse, ekstraverdid valivad rannapuhkuse.
12. Soov reisida võib olla geneetiliselt määratud. Arvatakse olemas olevat lausa rännukire geen. Seda geeni seostatakse dopamiini tasemega ajus, mis põhjustab siis kõrgenenud uudishimu ning tekitab rahutust ja paigalpüsimatust.
13. NB! Uuringud on leidnud lausa seda, et õnnetaseme tõstmiseks piisab ka vaid reisi planeerimisest.
Ka 1–2-päevane puhkus spaa- ja saunamõnudega, romantika koos maitsenaudinguid täis õhtusöögiga või teatrielamustega aitab tööst puhata ja lõõgastuda. Alati ei olegi vaja ette võtta pikka puhkust kaugele maale sõiduks. Mõnusa energialaengu saab ka lühipuhkusega Eestis! Kõiki Eesti hotellide puhkusepakette, mida on võimalik läbi Hotelliveebi broneerida näeb siit!

21. jaan 2019
2017 kokkuvõte – TOP 5

Üks hotelliaasta hakkab jälle otsa saama ja on aeg teha kokkuvõtteid. Ka 2017. aasta pakkus huvitavaid kogemusi, uusi avastusi, meeldivaid üllatusi, tekkisid uued lemmikud. Ma ei pane kirja oma selle aasta hotellikogemusi paremusjärjestuses, vaid selle järgi, milliste emotsioonidega need ööbimiskohad mind isiklikult üllatanud on või mille poolest meelde jäänud.
1. 2017. aasta üllataja – Go Hotel Shnelli. Peretuba, kus me ööbisime, oli täielik üllatus. See oli nii suur, et kui minult on tihti küsitud soovitusi hotellide kohta, kuhu mahuks ka rohkem kui kaks last ja kaks vanemat, siis sellesse tuppa mahub kenasti ära ka kuus inimest ning õhku ja ruumi liikumiseks jääb ikkagi piisavalt. Äärmiselt mõnus, lihtne, aga moodne tuba, kus olemas ka kööginurk, see oli minu viimaste hotellikülastuste kõige positiivsem üllatus.

2. 2017. aasta kõige hubasem hotell – Padise Mõis. Me tundsime end seal nii koduselt, et ma vist kaotasingi reaalsusetaju ning kujutasin korraks, ette, et me elame seal. Ma ei näinud põhjust lukustada toauksi, need olid meil lausa pärani kui Ida mööda mõisa ringi jooksis. Paljajalu. Kõik hotellikülastajad tundusid nagu olevat “meie inimesed”, nagu oleks meil külas. Suures õhtusöögisaalis peeti pidu, restoranis einestasid mõned paarid, klaveritoas mängis keegi klaverit, siit-sealt kostis laste kilkeid. See kõik moodustas sellise terviku, et pole ime, et mul reaalsustaju kadus. Kui mu abikaasa hilisõhtul meiega ühines, läksime me talle peauksele vastu, jällegi paljajalu, kuid samas nii elegantselt nagu mõisapreilidele kohane.

3. 2017. aasta parim spaakogemus (ühtlasi ka minu uus lemmik Eestis!) – V Spaahotell. Nelja tunniga, mis me veekeskuses olime, jäi mul pool pakutavast veel katsetamata. Põhjuseid tagasi minna on rohkem kui 11. Nii lapsega, lapseta, sõbrannadega, perekonnaga. Kui selles spaas ei ole piisavalt tegevust kõigile, siis ma ei tea, kus veel on. Mina, kui mitte kõige suurem spaade armastaja, olin täiesti vaimustuses. Lapsest ma isegi ei räägi. Tema oli mu peale solvunud, et ma järgmisel hommikul tagasi ei viitsinud minna. Tegelikult oleks pidanud, sest see on ikka üks paganama kihvt vee- ja saunakeskus.

4. 2017. aasta parim hommikusöök – Hotell Antonius. Ma julgeksin öelda, et mind on üsna raske hommikusöögiga üllatada, sest ma olen enda arvates juba söönud Eesti parimat hommikusööki, rääkimata siis veel sadadest väga headest ja headest hommikusöökidest, aga Antonius üllatas mind ja nüüd ütlen ma, et juba ainult hommikusöögi pärast tasub ööbimiseks see hotell valida. Atmosfäär, NÕUD, teenindus ja toit kokku 5+++. Pošeeritud munad hollandi kastmes ja värske kohv – midagi paremat on raske välja mõelda!

5. 2017. aasta lemmikhotell – Kõue Mõis. Meie oleme Kõue Mõisa valinud kohaks, kus tähistada meile kõigile olulist päeva. Lapse sünnipäeva. Ja nagu te aru saate, siis iga pisikese printsessi jaoks on see unistuste koht. Eelmisel aastal veetsime me suurema osa pidulikust õhtusöögist restorani põrandal mängides ning sellest tingituna otsustasime me sel aastal sünnipäeva tähistada piknikuga. Selleks ei ole sugugi vaja sooja suve. Piisab hubasest ruumist, mõnest tekist ja vaibast ning patjadest ning veidike teistmoodi sünnipäeva laud ongi olemas. Jällegi nii lihtne, aga sama meeldejääv. “Kutsusime” kõik mõisas leiduvad kaisukarud ja nukud ka peole ning pidasime ühe vahva peo maha. Hotelli plussiks on minu jaoks ka see, et seal ei ole tubades televiisorit, nii ei ole kellelgi kiusatust veeta aega koos helendava ekraaniga. Sõna “kvaliteetaeg” saab Kõue Mõisas selle õige tähenduse. Seega veelkord ideaalne koht, kus end argimürast välja lülitada.

Sellised need selle aasta lemmikud said. Ootame põnevusega, mida uut ja huvitavat on 2018. aastal meile pakkuda. Ma olen kindel, et pakkuda on palju, sest Eesti hotellid ei väsi positiivselt üllatamast.

27. dets. 2017
Ma ei ole turist, ma elan siin

Me ei ela Tallinnast kuigi kaugel, kuid siiski piisavalt, et argipäevale vahelduseks piisab ka vaid Tallinna külastamisest. Eriti kui üheks külastajaks on nelja-aastane reisisell, kellele üle kõige maailmas meeldib kohvrit pakkida, reisida ning erinevaid hotelle arvustada. Ma ei liialda. Meie nelja-aastane tütar on korralik hotellikriitik ja nagu te teate, siis lapsesuu ei valeta ega ilusta, vaid ütleb kohe välja, mida arvab. “Oi, nii väikene tuba!” hüüatas ta viimati kui Stockholmis ühes hotellis ööbisime või “Hmm, see tuba on päris hea!” kui me Oslos tuppa sisenesime. “Oh, see tuba küll ilus!” hüüatas ta seekord kui me oma kohvriga Go Shnelli hotellituppa sisenesime.

Ehk siis nagu te aru saite, sai meie Tallinna nädalavahetuse ööbimiskohaks valitud Go Shnelli hotell, aga alustame algusest. Ma olen selle hotelli kohta kuulnud väga vastakaid arvamusi, alustades sellest, et asukoht on nõme – otse Balti jaamas –, kus jotad akna taga “troinoid” joovad ja toad kulunud. Ma tahaksin selle arvamuse esimesena kummutada.
Go Shnelli on juba mitu aastat minu nö koduhotell, kus ma peaaegu kuus korra kohvikus hommikukohvi joomas käin. On selles siis põhjus, et on vaja teha mõni kiire kohtumine mõne koostööpartneriga või olen ma mõne kohtumise jaoks liiga vara linna sattunud. Suure osa ajast tulen ma linna rongiga ja siis on just selle hotelli kohvik olnud minu jaoks kõige loogilisem ja mugav valik. Ka autoga tulles on see hea asukohaga, kuna tasuta parkimine on kohe maja ees. Akna taga istuvaid jotasid pole ka kohanud, ilmselt jäid nemad siiski sinna aega, kus Balti jaam tunduski selline natuke kahtlane koht, kust igaks juhuks kiirendatud sammul läbi minna.

Aga ajad on muutunud. Balti jaama piirkond koos Telliskivi loomelinnakuga on minu arvates muutumas üheks Tallinna kõige ägedamaks piirkonnaks üldse. Kihvtid restoranid, hipsterkohvikud, veinibaarid, retro ja vintage poed ning nüüd ka uuenenud Balti jaama turg! Go Shnelli hotell ei saaks asuda paremas asukohas. Vanalinn on ka vaid kiviga visata.
Aga siis hotellist. Ma ei oodanud suurt midagi, sest mulle tundus, et ma tean seda hotelli piisavalt hästi. Siinkohal aga eksisin ma täiega. Peretuba, kus me ööbisime, oli täielik üllatus. See oli nii suur, et kui minult on tihti küsitud soovitusi hotellide kohta, kuhu mahuks ka rohkem kui kaks last ja kaks vanemat, siis sellesse tuppa mahub kenasti ära ka kuus inimest ning õhku ja ruumi liikumiseks jääb ikkagi piisavalt. Äärmiselt mõnus, lihtne, aga moodne tuba, kus olemas ka kööginurk, see oli minu viimaste hotellikülastuste kõige positiivsem üllatus.

Kuna samal õhtul toimus ka Balti jaama ööturg ning 30+ pidu, siis mõtlesin ma meie nädalavahetuse jaotada lapse-osaks ja ema-osaks ja muretsesin lapsele ka lapsehoidjad, sest “ema-osa” tähendas ka seal samas Balti jaamas toimuvale 30+ peole minekut. Ka lapsehoidjad olid toast äärmiselt positiivselt üllatunud ja leidsid, et see tuba ei jäänud kuidagi alla ühele Stockholmi kesklinnas asuvale hotellile, mis muide asus ka täpselt raudteejaama kõrval, lihtsalt hinnatase oli erinev. Standardtubade hinnad algavad Go Shnelli hotellis 47 eurost, peretoad 79 eurost -Hotelliveebis saadaolevaid pakette saate vaadata SIIT. Muide, mul on teile ka üks saladus avaldada. Kui te olete Tallinnasse jäänud liiga öö peale ning otsite ööbimiskohta, siis vabade tubade olemasolul saate te siin hotellis toa 35 euroga. Võrdluseks võin öelda, et minul läheks taksoga kojusõit maksma minimaalselt 35 eurot, rongipilet maksab 2,40. Igati hea põhjus öösel hotelli jääda!
“Lapse-osa” päevast veetsime me mööda Vanalinna turistitades ja Telliskivi loomelinnakus asuvaid ägedaid poode külastades (milliseid poode külastada, võite huvi korral lugeda Estonian With A Backpack blogist). Kuna teie viimati niimoodi aja maha võtsite ja lihtsalt turist olite, kasvõi oma kodulinnas? See on üks ütlemata mõnus minipuhkuse vorme, mida ma soojalt soovitan. Pole üldse vaja kaugele minna (nagu meie puhul kodust umbes 30 kilomeetri kaugusele), aga emotsioonid on vägevad.

Pealegi see natukene nostalgiline “rong Tallinn-Moskva väljub kolmandalt teelt kümne minuti pärast” valjuhäälditest, reisile või koju minevad kohvrite ja kottidega sagivad inimesed andsid minipuhkusele omamoodi vibe´i juurde. Ja mul tekkis peaaegu vastupandamatu soov istuda rongile ja põrutada korraks kasvõi Narvasse või Aegviidule, kuigi Moskvasse väljuv rong mõjus eriliselt kutsuvalt. Mul on kahtlane tunne, et me võtame ühe väikese rongireisi üsna pea ette.
Kui kätte oli saabunud “ema-osa” päevast/õhtust ja oli aeg laps lapsehoidjate kätesse usaldada ning end peole sättima hakata, oli ema (ehk mina) nii väsinud, et olukord pöördus selliseks, et hotellituppa jäid põõnama ema ja laps ning peole läksid hoopis lapsehoidjad. “Järgmine kord,” mõtlesin ma. Kella nelja-viie paiku ärkasin ma küll paar korda ja kuulsin ka 30+ peolt kostvat muusikat, kuid siiski vaid aimatavalt.
Kindlasti ei pea Go Shnelli hotellis ööbides kartma, et teid segab rongide müra või siis mõni pidu – hotellis oli täielik vaikus, olgugi et meie tuba oli kolmandal korrusel ning täpselt sinna poole, kus on rongid. Peale hommikusööki tegime me veel väikese tiiru turul, ostsime koju kaasa kukeseeni ning mustikaid ning istusime Tallinn-Paldiski rongile, et koju tagasi sõita. Kottide ja kohvrite järgi otsustades oleksime me nagu nädalasel reisil käinud.
Ma olen kindel, et me oleme üsna pea just selles samas hotellis tagasi. Põhjuseks ikka asukoht. Ideaalne, kui on vaja varahommikul lennukile jõuda, pealegi saab nüüd ju Balti jaamast praktiliselt otse trammiga lennujaama, ja ideaalne valik väikeseks minipuhkuseks kohalikus Hipsterville´is ehk Kalamajas. Mõnus! Lihtsalt mõnus!

13. sept 2017
Emadepäeva soovitus: Padise mõis

Ma olen täiesti hull mõisate ja nende lugude järgi. Ei ole üldse imeks pandav, et ma Tallinnast Tartusse sõites külastasin läbi kõik teele jäävad mõisad, tutvusin nende ajalooga, mõtlesin, mida need mõisad kõik rääkida võiks kui vaid oskaks ning unistasin, mis tunne oleks omada päris oma mõisa. Kui populaarne laulusalm ütleb, et “ministriprouaks ma nii hästi passiks, mu mees mind hellitaks ja kutsuks kassiks”, siis mina lauluaks “mõisaprouaks ma nii hästi passiks”.
Varajaseks emadepäeva kingituseks saingi ma mõisaprouat mängida. Küll 24 tunniks, kuid teate, rohkem ei olnudki vaja. Külastatud mõisaks sai valitud Padise mõis. Padise mõisaga tutvusin ma kolm aastat tagasi kui me pere ja sõpradega Padise kloostri varemeid külastasime. Juba siis mõtlesin ma, et Padise mõisa peaks kindlasti külastama, kuid kuidagi läks aeg nii kiiresti, et näete, enne möödus kolm aastat kui me sinna jõudsime. Viimati kui ma Padisel ringi jalutasin olin ma seitse kuud rase, seekord jalutasin ma seal ringi oma 3,5-aastase tütrega, et tähistada emadepäeva. See oli nii armas! Ilm soosis meid samuti ning kostitas meid päikeselise ja sooja ilmaga, mis kohe kutsus ümbrust uuesti avastama. Ma tean, et see kõlab natuke nagu klišeepostitus, kuid käsi südamel, ilusamat emadepäeva kinki ei oleks ma osanud endale soovida. Muinasjutuline asukoht, imeilus ilm ja lapse korjatud lilled. “Emme, need lilled on sulle!” ütles väikene Ida ja pistis mulle pihku maailma kõige ilusama lillekimbu.

Me jalutasime tagasi mõisahoonesse, sest selgus, et ka meie väikene röövlitütar digimuutus siin printsessiks, kes ei jaksanud enam oodata, kuna te kleidi selga saab panna. Selles pole ka midagi üllatavat, sest keskkond soosis igati unistamist, et kui mitte printsessid, siis vähemalt mõisaprouad ja -preilid oleme me küll. Padise mõisas on kokku 20 kahekohalist tuba. Meie ööbisime seekord sviidis, mis oli äärmiselt luksuslik ja maitsekas. Mulle endale meeldis tohutult see, et meie magamistoast sai otse minna ka suurde ühiskasutuses olevasse elutuppa ja sealt kohe rõdule, nii et jäi mulje nagu oleks meie sviit terve korruse suurune. Meie elutoast läks uks ka järgmisesse numbrituppa, mis on mu meelest eriliselt mugav kui puhata suurema perega. Nii saabki endale tekitada eriti luksusliku ja mõnusa elamise.

Mõisahotell, mis väljastpoolt jätab palju pisema mulje, on tegelikult üllatavalt suur, kuid samas nii palju väike ja hubane, et seal end kodusena tunda. Üsna segane lause vist sai, aga täpselt nii on. Väljast on hoone pigem tagasihoidlik ja tegelikult ei oskaks aimatagi kui suursugune maailm nende uste taga peidus on. Ometigi tundsime me end seal nii koduselt, et ma vist kaotasingi reaalsusetaju ning kujutasin korraks, ette, et me elame seal. Ma ei näinud põhjust lukustada toauksi, need olid meil lausa pärani kui Ida mööda mõisa ringi jooksis. Paljajalu. Kõik hotellikülastajad tundusid nagu olevat “meie inimesed”, nagu oleks meil külas. Suures õhtusöögisaalis peeti pidu, restoranis einestasid mõned paarid, klaveritoas mängis keegi klaverit, siit-sealt kostis laste kilkeid. See kõik moodustas sellise terviku, et pole ime, et mul reaalsustaju kadus. Kui mu abikaasa hilisõhtul meiega ühines, läksime me talle peauksele vastu, jällegi paljajalu, kuid samas nii elegantselt nagu mõisapreilidele kohane. Ma ei oska seda sõnadesse panna, kuidas üks hotell saab üheaegselt olla nii suursugune ja kodune, aga nii see oli.

Õhtusöögi palusime me endale serveerida toas. Samal ajal kui meie nautisime õhtusööki, mulistas väikene mõisapreili mullivannis. Kogu mõisa iseloomustas see, et detailidele oli väga suurt tähelepanu pööratud, nii oli see ka vannitoas, kus lisaks tavapärastele šampoonidele ja kehageelidele olid olemas ka vannipallid ja vannivett lõhnastavad teekotikesed. Pilt jäi tegemata, sest enne kui ma jõudsin kaamera tuua, et seda imearmast korvikest jäädvustada, oli mõisapreili asjad juba endaga vanni kahmanud. Peale vannis mulistamist oli meil kõige armsam väsinud laps, kes diivanile magama jäi ja lasi meil romantilist õhtusööki nautida.

Ahjaa, enne kui ma unustan, siis hotelli saabudes ootas mind laual vahuvein ning juustu-puuviljavaagen. Ma pean ütlema, et see on üks väheseid kohti, kus selline vaagen on tõepoolest oma nime väärt, tihti tähendab puuviljavaagen vaid paari viilu õuna ja apelsini, kuid siin oli see vaagen suure algustähega. Mõisale vääriline.

Õhtusöök ise pakkus samuti maitsenaudinguid. Mina sõin eelroaks küülikpateed seemnepliinil, minu abikaasa valikuks oli soolalõhe tartar meega röstitud rukkileival. Pearoogadest valisin mina suvikõrvitsa risotto, abikaasa valis koorese ahjukala parmesanijuustu ning spinati-kartulipüreega. Kala oleks minu arvates võinud olla veidi rohkem maitsestatud, kuid see eest risotto viis keele alla. Ilma häbenemata limpsisin ma saiatükiga taldriku puhtaks, et viimanegi ampsuke risottost kätte saada. Ma jäin mõtlema, miks me Padise restoranist nii vähe teame? Miks ei ole see kasvõi viiekümne parima restorani hulgas. Ma tean mitut restorani tolles nimekirjas, millele Padise silmad ette teeks. Eraldi on olemas ka lastemenüü. Ei midagi peent, kuid ka kõige lihtsama kartulisalati annab serveerida nii, et väikesed mõisapreilid- ja härrad korralikult laua taga noa ja kahvliga süüa püüaksid. Nii nagu seisus kohustab;)

Restoran on tavapäevadel avatud 17-22. Ma soovitan siiralt seda restorani külastada ka siis kui te ei plaani hotellis ööbida. Täiesti peidetud pärl Harjumaa metsade vahel. Me ise hakkame siin küll nüüd tihedamini käima, seda enam, et Padise asub meie kodust maksimaalselt 15-minutilise autosõidu kaugusel.

Hommikusöögid on alati hotellides minu lemmikud ja tihti annan ma hotellile oma hinnangu just hommikusöögi järgi. Ma olen hommikusöökide suhtes veidikene pirtsakas. Mõisahotellide hommikusöökidel on muidugi teiste hotellide ees tohutu eelis, sest juba atmosfäär ise on vaata, et rohkem väärt kui söök. Kui ma üldse millegi kallal norida saaks, siis oligi see hommikusöök. Mitte et midagi puudu oleks olnud, kõik oli lisaks ka imekaunis, kuid näiteks minu enda maitsele oli puder liiga magus ning munad liiga kaua keedetud ja kogu aeg kui ma midagi juurde läksin tõstma, oli see just otsa saanud, nii et ma pidin ootama. Minu abikaasa muidugi vangutas vaid pead ning ütles, et minu kriitika on ebaaus. Eks vist oli jah, aga mis mõisaproua ma siis oleks, kui ma üldse ei kritiseeriks.

Jube raske oli mõisast lahkuda, me lapsega venitasime veel võimalikult kaua, et sellest imelisest kohast viimast võtta. Natuke läks selle puhkusega pahasti, et ma sain maitse suhu ja tahaksin veel ja veel ja veel siia tagasi. Padise pakub ka eksklusiivseid külastuspakette, millega saate tutvuda nende kodulehel, aga ka Hotelliveebis on olemas mõnusad romantikapaketid, millega saate tutvuda SIIN.

Emadepäev on tulekul ja kuigi ma tean nüüd, et kõige armsam kink on ma lapse korjatud lilled, siis uskuge mind, ükski ema ei ütleks ka sellisest puhkusest ära. Ma soovitan siiralt aeg maha võtta, ajas tagasi rännata, tutvuda Padise ilu ja ajalooga ning nautida kõike seda, mida üks väikene hubane hotell teile pakkuda suudab.

Koju jõudes lugesin ma Padise mõisa ajaloost. Jällegi, kui palju võiksid ühe maja seinad rääkida kui nad vaid suudaks. Dünamündest pärit mungad, kuningas Gustav II Adolf, Riia toomhärra Thomas Ramm, Padise kool, Koidula kolhoosi abihoone – kõik on jätnud oma väiksema või suurema jälje Padisele. Ja kui te olete hotellis, siis vaadake tähelepanelikult enda ümber. Ajalugu on igal pool teie ümber. Rammide suguvõsa vapil on kujutatud noolega läbistatud jäära. Vapp, mis anti von Rammidele Rootsi kuningas Gustav II Adolfi poolt 28. augustil 1624.a. , on originaalis näha ka vana hoone peasissekäigu vestibüülis, see on sinna paigutatud ajal, mil hoone esmakordselt ehitati.

9. mai 2017
"V" nagu võrratu või vara veel?

V Spaahotelli ilmumist Tartusse oodati tõenäoliselt sama pikisilmi nagu me ootame jõule ja jaanipäeva. Mina kui Tartu tihe külaline ja endine tartlane, olin elevuses. Mulle meeldib Tartu, mulle meeldib, et see on hariduse- ja teaduselinn, mulle meeldivad siinsed “sallitallajate” öölokaalid, mulle meeldib Tartu juures palju asju, kuid ma ei ole kunagi mõistnud, miks siin pole üht korralikku spaad. Kui siis spaa lõpuks eelmise aasta detsembris avati, hakkasin ma siit ja sealt kuulma kiituse asemel hoopis kriitikat, see üllatas mind. Ligadi-logadi olla, lapsega pole seal midagi teha, põrandad on libedad, saunasid vähe, liiga vara avatud. Seega pean ma täiesti ausalt tunnistama, et ma ei oodanud sellest külaskäigust suurt midagi. Ma ei ole tegelikult üldse väga suur spaataja, selles mõttes, et mulle meeldivad väiksemad ja nö. intiimsemad boutique-spaad. Suured basseinid jätavad mind üldjuhul külmaks ja millegipärast olin ma endale nüüd loonud illusiooni, et V Spaahotelli just veekeskuse osa on lihtsalt üks suur bassein, kus midagi teha pole.

Jälle kord sain ma kinnitust, et eelarvamused on üks kole asi ja klišeena kõlavale vanasõnale, et oma silm on kuningas. V Spaahotell ruulib! Karavanituba, kus kesest kehva suusailma on võimalus põigata suvisele liivarannale (ei, see ei ole piltlik kujund, vaid teid ootabki Lõõgastusmaailmas ees päris liivarand), nö basseinibaar, kadakasaun ning soolamaailm said meie lemmikuteks, kanepiõliga kehahoolitsusest tahaksin ma lausa eraldi postituse kirjutada (ka see ei ole liialdus). Meie veetsime spaas umbes neli tundi ja mulle meeldis näha, kuidas spaa päeva jooksul oma nägu muutis – päikesepaiste asendus hämarusega ja näitas spaa mitmepalgelisust.Mina isiklikult soovitangi teil spaad külastada nii, et saate osa mõlemast näost. Nii aja- kui maailmataju kaob.
Aga alustame algusest. Hotellist. Mind ei üllata hotellide puhul enam suurt midagi, kõik on detailid ühel või teisel moel kipuvad korduma ja üldsegi mitte pahas mõttes, sest palju sa neid hotellitube siis ikka erinevaks teha saad, V Spaahotellil on see õnnestunud. Ja jällegi, piltidelt vaadates tundus mulle korraks, et võib olla on luksuse ihalusega mindud natuke liiga kaugele, et kulda ja erinevaid elemente on liiga palju ning et need võivad koormavalt mõjuda. Tegelikkus on aga see, et hästi palju on kasutatud puitu ja klaasi, mis mõjub üheaegselt nii mahedalt kui modernselt, sinna kõrvale erinevad luksuslikud detailid ja kokku ongi saadud midagi uudset.

Kindlasti on palju elevust pakkunud vannitubade klaasist sein, mida saab varjata vaid väljastpoolt ette tõmmatava kardinaga. Ma võin teile pea anda, et kui ma oleks seal toas olnud koos mehe ja lapsega, siis ühel või teisel hetkel oleks üks neist kardina eest ära tõmmanud nalja viluks. Pean samas ütlema, et ilmselt tekiks sama kiusatus ka mul. Nüüd olin ma lapsega kahekesi ja ta ei lubanud mul isegi kardinat ette tõmmata. Iseenesest mõjub see klaasist sein tõesti väga värskelt ja annab juurde nii ruumi kui valgust, duši all käies muutus vannituba toaga mõnusaks tervikuks ja päris omapärane tunne oli vaadata samal ajal läbi toaakna kardina paistvaid Tartu katuseid. Samas mulle ikkagi meeldiks, et mul oleks võimalus aken ka seestpoolt rulooga katta, lihtsalt igaks petteks.

Tuba oli ruumikas ja hästi läbimõeldud, mõnus mugav tugitool, mille mina töötegemiseks hõivasin, oli tegelikult lahtikäiv voodi. Ma olen hotellis lisavoodis maganud, ei saa öelda, et see oleks meeldiv kogemus olnud. Selles lisavoodis võiksin ma vabalt magada. Nüüd siis teate, et selles hotellis ei tasu lisavoodi ebamugavust karta. Toa puhul meeldisid mulle väikesed detailid. Complimentary vesi, kohv ja tee, triikimislaud ja triikraud – te ei kujuta ette, kui tihti ma olen kohvrist kortsu läinud riideid välja võttes mõelnud, et miks ometi ei võiks need kaks tarbeeset toas olemas olla ja väikese muige tõi mulle suule tuppa jäetud teade, kes toa korda seadsid meie jaoks ja kui meil peaks olema mõni väiksemgi presentsioon, siis andku me teada, sest nad tunnevad omanikke ja küll lahendus leitud saab. Ei, see ei olnud mingi ekstra personaalne kiri mulle, vaid selline humoorikas teade ootab toas igat külastajat.
Hotelli teisel korrusel paiknev V konverentsikeskus pakub äriklientidele konverentsi ja koolitusruume ning banketisaale, mis mahutavad ühtekokku kuni 700 inimest.

Kui jutt vaikselt töötajate peale sattus, siis mulle jäi eriliselt sümpaatselt silma see, kuidas vastuvõtu administraatorid uusi töötajaid välja koolitasid, nemad ei pannud ilmselt tähele, et ma neid silmanurgast jälgin, kuid seda oli meeldiv vaadata, kuidas töötajad tiimina töötasid. Muidugi tegi minu südame soojaks hotellipoolne vastutulek, et me võiksime check in’i teha varem kui kell kaks. Ma olen selle üle nii tänulik, sest väsinud kolme-aastane ei pruugi olla lillepidu, nii saime me kenasti lõunaune enne spaakülastust mugavas voodis ära teha. Järgmisel hommikul oli mul planeeritud üks kehahoolitsus ja ma lootsin natukene, et ehk saame me ka check out´iga venitada, kahjuks see enam võimalik ei olnud, sest hotell oli täiesti täis broneeritud. Tegu ei ole just väikese hotelliga – X tuba siiski ja selline täituvus on muljetavaldav. Kindlasti mängib rolli ka see, et tegu on uue ja huvitava hotelliga, kuid nüüd hotellis ka ise külastajana viibinud, siis ma saan sellest täituvusest aru.
Hotellis on olemas nii kohvik kui restoran, meie valisime õhtustamiseks restorani. Sõnu “õhtustama” ja “meie” on muidugi siinkohal natuke patt kasutada, sest peale mõnda ampsu oma lastemenüü roast avastas minu õnnetuseks laps kõige ägedama lastenurga, mida ma siiani näinud olin ja tema söömine jätkus mänguköögis. Ma ütlen hetkel õnnetuseks, aga tegelikult on see köök seal puhas õnnistus, te ei pea kartma, et lastega ei saa restorani tulla, et nad hakkavad ringi jooksma või et neil hakkab igav. Nad kaovad mängunurka ja te ei näegi neid. Mängunurk on tõepoolest lahe. Kõik mänguasjad on kvaliteetsed ja puidust ning lapsel kaob seal ajataju. Jällegi ühelt poolt nii õnn kui õnnetus. Kui tulla seltskonnaga õhtustama, siis on rõõm, et lapsel on restoranis midagi teha, sest ma ei ole näinud last, kes jaksaks mitu tundi laua taga istuda, kui aga oled üksi koos lapsega ja tahad ära minna, siis on vaja korralikku veenmisoskust, et laps oleks nõus mängunurgast lahkuma. Seda ei saa lapsele ette heita. Ma pean välja uurima, kust need mänguasjad pärit on, sest teate, isegi endal tui tahtmine selles köögis mängida.

Ka hommikusöök oli mõnus, kuid kui siis nüüd lõpuks ka natukene kriitikat, siis minu jaoks jäi see natukene liiga tavaliseks. Kõik oli küll olemas, kuid ma ootasin natukene rohkemat, eriti jäi minu jaoks puudu rohelise valikust. Sellele soovitaks ma hotellil tähelepanu pöörata, minusuguseid keskealisi, kes kaalu jälgivad, on aina rohkem. Muidugi sain ma kõhu täis ja toit maitses hästi, kuid kogu hotelli suursugususe juures jäi see natukene kahvatuks. Natukene.
Minu kogemus hotellipoolega V Spaahotellis oli kokkuvõttes nii hea, et tartlaste peale olen ma nüüd natuke kade. Fakt on aga see, et Tartu on end turismikaardile kinnitanud hoopis teisel tasemel kui siiani. Kes selles ise veenduda soovib, saab V Spaahotelli pakette näha ja broneerida läbi Hotelliveebi siit (LINK).
Spaast ja sealsetest hoolitsustest pikemalt juba järgmisel nädalal.

13. veebr 2017
Mõisapuhkus lapsega – kas romantika surm?

Mõisapuhkusega seostub enamikul meist ikka romantiline puhkus, meie aga läksime sinna terve perega ehk siis kaasas oli meil ka meie kolme-aastane tütar. Kui te nüüd mõtlete, et see peab ju küll romantika surm olema, siis meie avastasime seekordse külastuse käigus hoopis teistsuguse romantika. Õdusa pereromantika. Ma ei tea, kas selline asi termin tegelikult ka olemas on, kuid täpselt nii me tundsime. Meie külastuse mõte oligi tegelikult kolmekesi koos aega veeta, et niimoodi tähistada tütre sünnipäeva. Võib ju arvata, et kolme-aastane ei hinda veel seesugust sünnipäeva, kuid mina arvan, et olulised on ühised mälestused ning iga väiksem ja suurem tüdruk tahab kasvõi korra elus end printsessina tunda. Kõue mõis sobib selliseks printsessi-elamuseks lausa ideaalselt, sest tegu on justkui fantaasialossiga, kus avastamist jätkub igal sammul ja vahepeal oleks tunne nagu oleks sattunud kuhugi teise sajandisse või lausa muinasjuturaamatusse, lisaks veel natukene peidetud ja müstiline asukoht, keset metsa.

Ma olen nüüd natukene kahevahel, kui palju ja mida teile Kõue mõisast rääkida. Ühtepidi tahaksin ma lasta rääkida piltidel, mis teadupärast annavad edasi tuhat sõna, kuid teisalt ei tahaks ma teilt ära võtta avastamisrõõmu ning püüaks säilitada salapära. Teil on ju kindlasti mingi pilt vaimusilmas, milline võiks üks mõisahotell välja näha, kuid ma usun, et Kõue mõis lööb teid pahviks. Selle koha maagia, kus ühtseks tervikuks on sulandunud ajalugu, arhitektuur ja loodus, poeb teile sügavale sügavale hinge. Ka hinna osas on võimalik näiteks Hotelliveebist just endale sobiv pakett leida ning igal juhul end teretulnud ja luksuslikult tunda (LINK). Kõue mõis on üks Eesti vanimaid mõisaid ning on väga tugevalt seotud selle maa ajalooga. Mõisa on esmakordselt mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus. Mõisa paksud ja korrapäratud seinad annavad alust arvata, et algselt võis see olla keskaegne vasallkindlus. Härrastemaja on ehitatud mitmes järgus, pillav ornamentika lisati barokiajastul. Mõisa rikkaliku ajaloopaatina on erakordsel viisil ellu äratanud filmilooja, kunstnik ja aktivist Mary Jordan. Igas toas ja pisemaski detailis on näha isiklikku puudutust ja äärmist läbimõtlemist, et siin tunneks end hästi igaüks, peatudes hotellis kas ühe ööpäeva või terve nädala.
Mina tean täpselt, kus me järgmise aasta augustis on 10. pulma-aastapäeva peame. Ma näitan teile paari põhjust.

Kõue mõisas on kokku 19 külalistetuba, mille nimed on inspireeritud mõisa kunagise omaniku Otto von Kotzebue eluloost ja maailmarännakutest. Mõisa kümme luksuslikumat tuba (sviidid, Deluxe ja Superior toad) asuvad peahoones ning ülejäänud üheksa Superior tuba kaasajastatud tall-tõllakuuris.Peamaja ajaloohõngulisi külalistetube iseloomustavad eksklusiivne antiikmööbel, uhked kangad, tube täiustavad hoolikalt valitud kunstiteosed ning raamatud. Tall-tõllakuuris asuvatel Superior tubadel on igaühel ruumikas klaasveranda vaatega mõisapargile. Tall-tõllakuur on renoveeritud modersemas stiilis, kuid siiski on säilitatud vanu originaaldetaile ja puittalade konstruktsioone.

Ma võiksin siin lõpetada, sest mulle tundub, et pildid on juba edasi andnud rohkem kui ma sõnadega suudaksin, kuid ma ei taha veel lõpetada. Ma tahan teile veel rääkida teenindusest. Me külastasime seda hotelli esmakordselt, kuid juba sellest hetkest kui me uksest sisse astusime, jäi mulle mulje nagu oleksime me siin varem käinud. See soojus ja sõbralikkus, mis meid selles majas ootas, oli imetlusväärne. Kui me varahommikul juba enne hommikusööki maja peal ringi jalutasime, küsiti mult, kas ma sooviksin kohvi. Mitte kordagi ei unustatud ära väikest külalist. Ka siis kui mina ise kippusin unustama, et talle juua tellida, küsiti meie tütrelt, mida tema sooviks. Iga töötaja, kellega me kohtusime, naeratas meile, just täpselt nii nagu me oleksime selle hotelli püsikliendid. Kuna meie külastuse eesmärk oli ju mõisaõhtusöök ühele toiduhuvilisele tüdrukutirtsule, siis õnnestus meil külastada ka kööki ja saada tuttavaks kokaga. Mõisarestorani menüü vajaks lausa omaette postitust. Metstuvi, foie gras, sea kõhuäär – kõik need ja teised road paitasid meie kõhtu, nii et riskides jälle kõlada klišeelikult, oleksin ma tahtnud nurru lüüa. Kui aga lapsele, kes on suur Elsa ja Anna fänn, toodi lauale spetsiaalset tema jaoks koostatud Elsa menüü ning hiljem suur šokolaaditort üllatusena tulid mul pisarad silma. Selles hotellis on kõik viimse detailini läbi mõeldud.

Enne kui ma lõpetan näitan ma teile veel, mida ma pean silmas, kui ma räägin detailidest. Ma ei pea siinkohal silmas hommikumantleid ja toasusse, mis toas olemas olid, või muid sarnaseid asju. Ma pean silmas detaile, mis toovad teieni lood maailmarännakutest, ajaloolistest sündmustest, detaile, mis teevadki Kõue mõisast Kõue mõisa. Selle nii erilise, omanäolise ja imelise butiikhotelli Tallinna lähistel.

Fotod: Kõue mõis

10. nov. 2016
Täna küsiks ma teilt nõu ja selgus 20-eurose kinkekaardi võitja!

Täna küsiksin ma (jällegi tuginedes ühele isiklikule kogemusel) teilt nõu. Minu tuttav on hetkel broneerimas puhkusereisi oma perele ja selleks, et leida absoluutselt parim hotell, mis vastaks kõigile tema ootustele ja tingimustele, on ta viimased kuus kuud teinud nö kodutööd. Jah, te lugesite õigesti. Viimased kuus kuud on ta guugeldanud läbi erinevad internetileheküljed alates Tripadvisorist kuni blogideni, et saada igast viimasest kui pakutud majutuskohast Mallorcal ette täielik pilt. Minu jaoks kõlas see hullumeelselt.

Kui ta lõpuks näitas pilte ühest võimalikust sobivast ööbimiskohast, siis ma muidugi mõistsin, et tema standardid ongi ehk keskmisest kõrgemad, kuid siiski. Ma olin siiani arvanud, et ma ise kulutan hotelle broneerides väga palju aega. Esmalt valin ma välja sobiva hinnaklassi, edasi sõelun ma ebasobivad välja piltide järgi, siis loen külastajate kommentaare ja arvustusi, seda kuidas/kas hotelli juht on vastanud ning kõige lõpuks vaatan, mida otsingumootorid veel välja toovad. Ma olen ka natukene mõjutatav ning pean ausalt tunnistama, et mõnikord satun ma hotelli valima ka mõne blogi või reisikirjelduse järgi. Vahel kohe on nii, et sõnade ja piltidega on edasi antud selline emotsioon ja atmosfäär, et mul on tunne, et pean ka sellest osa saama. Kas teil on ka nii?
Blogi paremal poolel on olnud ka väikene küsitlus, mille järgi ma ütleks, et keskmine hotellikülastaja käitub laias laastus minuga sarnaselt. Hind, asukoht, huvitav pakett ja informatsioon internetist, sh sotsiaalmeedia ja blogid ning lisaks tuttavate kogemused. Siit tulebki minu küsimus – millised on need leheküljed, kust teie infot majutuse kohta otsite? Nii Eestis kui välismaal. Kas otsustavaks kaalukausiks saab reisikirjeldus ajakirjas, arvutus blogis, pilt Instagramis, reklaam Facebookis või veel midagi?
Olge nii toredad ja jagage minuga oma kogemusi erinevate lehekülgedega? On need usaldusväärsed olnud? Kas olete rahule jäänud või pigem pettunud? Samuti tahaksin ma tänada teid meiega jagamast oma “hotellikiikse”.
PS. 20-eurose Hotelliveebi kinkekaardi saab seekord endale KARIN. PALJU ÕNNE! Võtame Sinuga ühendust.

1. sept 2016
Siis, kui kõik viltu kiskus

See on nüüd üks selline kogemus, millest ma võiksin kirjutada kaks täiesti erinevat postitust. Esimene neist kannaks pealkirja “Ma ei jäänud millegagi rahule”. Ma olin enne hotelli jõudmist saanud halbu uudiseid, ma sõitsin Viimsisse taksoga, mis maksis varanduse (märkus endale: vaata alati enne taksosse istumist hinnakirja!), jõudsin hotelli samaaegselt kahe Soome turismigrupiga ja ootasin check in’is pool tundi, minu broneeringut ei leitud, mu toas oli külm, ma ei saanud pubis söödud kala lõhna näppudelt, esineja tuli liiga hilja, ma ei julgenud üksinda 18+spaasse minna… Ühesõnaga kõik kiskus viltu.

Paha tujude emotsioonide ajel võiks ma kirjutada, et minu halvim hotellikogemus üle pika aja, aga mõtleme nüüd veidi. Kas see kriitika oleks hotelli suhtes aus? Ei oleks, eksju? Ma olen erinevate emotsioonide ajel antud tagasisidest ka varem kirjutanud (SIIN) ja sain seekord väga hästi aru neist, kes teinekord oma paha tuju nt hotellitöötaja peal välja elavad. Ma ei usu, et ma endast seekord vastuvõtu töötajatele väga hea mulje jätsin;)
Kui ma lõpuks oma hotellituppa jõudsin, aknast avanevat rahustavat vaadet männitukale vaatasin ja klaasikese valget veini endale lubasin, mõtlesin ma, et algame nüüd uuesti algusest. Jätame isikliku paha tuju kõvale ja vaatame hotelli uue, värske pilguga. Ja ma luban teile, et see siin pole nüüd mingi väljamõeldud müügijutt, vaid aus emotsioon.
Tuba oli korralik double-tuba, puhas ja ruumikas, kõik vajalik olemas. Kõige olulisem mugav suur voodi, kuhu pikali visata. Ma olin hommikul kella kaheksast saati reisinud ja hotelli jõudes unistasin ma kõige pealt sellest, et jalad seinale visata.

Aga ma tahaksin eraldi välja tuua KÕIGE positiivsema. Hotelli peauksest sisenemise asemel ründasin ma hoopis pubi ja porisedes püüdsin ma õiget ust üles leida, mulle tuli appi kõige suurema ja sõbralikuma naeratusega teenindaja, kes mind õigele teele juhatas ja hiljem pubisse tagasi kutsus. Minu jaoks on alati üks olulisemaid asju see, kuidas klienti vastu võetakse. Soe vastuvõtt on pool võitu.
Olgu öeldud, et mu tuju oli veel paha ja mõtlesin end vaid hotellituppa peita ülejäänud ajaks. Jumal tänatud, et tühi kõht mind siiski tagasi viis, sest sattusin pubisse just siis kui Koit Toome heliproovi tegi. Saate aru jah, Koit Toome! Lihtsalt niisama ühtäkki ühes pubis. Ma istusin oma toitu ootama ja nautisin heliproovi. Ma olin kindel, et hiljem tagasi ei jõua, sest minu jaoks algas esinemine liiga hilja, aga tegelikult ma siiski korraks leidsin põhjuse – taldrik tagastada- et ka paar lugu kontserdist kuulata. Kas pole lihtsalt fantastiline lisaväärtus hotellikülastajatele? Rahvas elas igatahes kontserdile täiega kaasa.

Edasi uurisin ma teenindajalt, mida kohe ja kiiresti kaasa tuppa saaks võtta menüüst. Ta pakkus välja just suitsuahjust tulnud lesta. Ma jumaldan värsket lesta, kuid kartsin, et kalalõhn jääb hotellituppa ja loobusin täidetud jalapenode kasuks. Korraks. Sest ma ju ütlesin, et ma jumaldan värsket lesta ja ahvatlus oli liiga suur. See pakiti mulle kenasti kaasa, kuid kas ma juba mainisin, et Koit Toome tegi parasjagu proovi, nii et ma otsustasin selle lesta sealsamas siiski ära süüa. Näppudega süües ja nägu kalaga koos, ei näinud ma ilmselt kõige naiselikum välja, kuid ausalt, suvel on raske leida midagi mõnusamat kui värskelt suitsutatud lest. Mõnusssss!
Veekeskusest ma eraldi kirjutama ei hakka, sest sellest on Mirjam teinud väga põhjaliku ülevaate SIIN, ma lisan lihtsalt omalt poolt, et siia tulen ma kindlasti kogu perega tagasi. Kui nüüd välja tuuagi see, mis minu arvates on Viimsi spaa kõige suurem pluss, siis selleks on mitmekülgsus. Nii mitmekülgset keskust, kus kõik on kompleksselt üheskoos (kino, hotell, 18+ Spa, erinevad ja mitmekülgsed söögikohad ning spaa-hoolitsused, mis silmade eest kirjuks võtavad), teist Eestis lihtsalt pole. Kui tahate terve perega lõõgastuda, nii et kõigile on midagi, siis Viimsi spaa on just see koht, kuhu puhkama tulla. PS! Kui lapsevanematel tekib soov mõneks tunniks vaid kahekesi aega veeta, siis hotelli kliendile pakutakse tasuta lastehoiuteenust lastele alates 3. eluaastast.
18+ Spa jäi seekord mul avastamata, sest ma ei tea, mis häbelikkus mind korraga valdas, aga üksinda ma sinna minna ei julenud. Jääbki avastamisrõõmu ka uueks korraks.
Sellest, et Viimsi spaa on hinnatud ja armastatud ööbimis- (ja vabaajaveetmis)asutus andis tunnistust see, et hotell oli täiesti välja müüdud, pubi rahvast täis ja kinno oli minemas arvestusväärne hulk inimesi. Ilmselt on loogiline küsimus, kas liiga kitsaks ei jäänud? Kas liiga palju rahvast ei seganud? Ei, absoluutselt mitte, sest maja on lihtsalt nii suur, et rahvas valgub kompleksi laiali. Saunakeskuses ei jäänud mulle korrakski muljet, et hotell on rahvast liiga täis.

Kõht täis, saunad proovitud, esinemine nähtud – rahulolevana vajusin ma unne ja magasin nagu kott hommikul lausa nii kaua, et pidin kiirustama, et hommikusöögile jõuda. Ma pole ammu nii hästi puhanud. Niisiis nagu aru saate, hoolimata esimesest negatiivsest muljest (mis tingitud ka mu enda pahast tujust) lahkusin ma hotellist väljapuhanu ja rahuolevana. Maja ees seisnud takso sõitis ära just sel hetkel kui ma uksest välja sain, ma otsustasin bussiga linna sõita, aga et oodata tuli 15 minutit (ka buss oli just ära läinud), alustasin ma vaikset jalutuskäiku linna poole. See oli teraapiline. Kui on ilus ilm ja teil on aega, siis jalutage! Viimsi on jalutuskäiku väärt. Ja Viimsi spaa on külaskäiku väärt!
Hotelliveebis saate Viimsi spaa pakkumistega tutvuda SIIA klikates.

28. juuni 2016
Heaoluoaas keset liiklusummikut

Tallinna ummikuid teate? Muidugi teate. Mina olen kõige rohkem kokku puutunud igahommikuse ummikuga Toompuiestee/Paldiski maaantee ristmikul, täpselt seal, kus Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel asub. Ma olen seda hotelli lugematuid kordi autoroolis valgusfoori taga seistes analüüsinud ja arvustanud ning meenutanud neid vanu aegu kui meie esimesed väliskülalised selle hotelli endale peatuskohaks valisid, mulle tundus tookord hotell nii suursugune ja luksuslik. Aga kui tagasi tulla nende argihommikute ummikute juurde, siis sel hotellil on antud asukoha juures üks suur eelis. Café Mademoiselle! Ma tean inimesi, kes on otsustanud suurema liikluse mööda lasta just selles kohvikus värskeid saiakesi ja kohvi nautides. Ja see on igati õige otsus. Kohviku värsked saiakesed on…mmmm…suu hakkab vaid mõttest vett jooksma.

Spaad otsides pean ma tunnistama, et olen Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel’ist senini mööda vaadanud, kuid hiljuti oli mul vaja ööbimiskohta, mis oleks Balti jaama läheduses ja kus ka lapsel igav ei oleks. Kalev Spa Hotel oleks üks loogiline valik olnud, kuid kuna seal olin ma alles hiljuti käinud, siis tahtsin ma midagi muud. Sõelale jäigi Park Inn by Radisson Meriton. Ma võiksin jälle hakata pilduma neid juba klišeeks muutunud eelarvamusi, et suur ja isikupäratu, kuid ma jätan seekord selle vahele ja kirjutan lausa suurte tähtedega, et sellest hotellist MÖÖDA VAATAMINE ON OLNUD SUUR VIGA.

Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel ei ole sugugi isikupäratu, vaid just nagu omaette maailm Tallinna südames, heaoluoaas, kus olles teil pole õrna aimugi ummikutest, kiirustamisest. See on hotell, kus te puhkate. Mul oli tegelikult lausa kahju, et meie viibimine hotellis jäi üsna lühikeseks, sest 1) eraldi magamistoaga sviidis, kus me ööbisime, oli nii skandinaaviapäraselt hubane ja mõnus. Mahedad toonid, mugav mööbel (kiik-tugitooli pärast oli meil päris palju vaidlusi), 2) mõnus spaa ja wellness-osa 3) palju erinevaid toidukohti ja 4) oivaline vaade Toompealt paistvale riigikoguhoonele ja Aleksander Nevski katedraalile. Nagu ikka oli minuga kaasas ka 2,7-aastane tütar ja temalgi oli aknast nii palju uudistamist (põnev oli ilmselt püüda aru saada, kuidas kogu sein läbi paistab ja maja ees olevaid autosid uurida), nii et me saime abikaasaga rahus ja vaikuses lihtsalt olla. Ja seda ei juhtu kuigi tihti! Hiljem võtsime me ette väikese jalutuskäigu, meil oli vaja käia vaid Balti jaamas, kuid kuna ilm oli nii imeilus ja Toompea ning vanalinn tõesti vaid kiviviske kaugusel, tulime me tagasi väikese ringiga läbi vanalinna.
Kui nüüd rääkida natuke hotellist üldiselt, siis hotell koosneb kahest osast – nö “vanast Tallinna hotelli osast”, mis on sisustuselt klassikalisem ja uuemast poolest, kus toad Skandinaavia stiilist inspireeritud. Hotell ei ole “suur ja isikupäratu”, vaid stiilne ja kaasaegne. Tallinna külastajaid ootab ees 465 maitsekalt sisustatud tuba.

Tubades on minibaar, veekeedukann tee ja kohvi valmistamiseks ja õhukonditsioneer. Hotellis asuvad grillrestoran, traditsioonilist Vene kööki pakkuv à la carte restoran, maitsvaid kohapeal valmistatud kondiitritooteid serveeriv ülalmainitud kohvik ja kaks baari. Hotellis on vee- ja saunakeskus, wellness spaa ja spordiklubi. Spordiklubi kusjuures ei ole selline tavapärane “kaks masinat ja paar võimlemismatti”-tüüpi koht, vaid päris spordiklubi mõõtu, kuhu on treeningute oodatud kõik. Hotell pakub suurepäraseid võimalusi konverentside korraldamiseks – kokku on hotellis 14 konverentsiruumi (hotelli lõõgastus- ja spaapaketid on esindatud ka Hotelliveebis ja nendega saab tutvuda siin ).
Mis mulle endale hotelli juures hullupööra meeldis olid põrandakatted. Igal korrusel on põrandakate erinevast Eesti maakonnast – 3.korrus Kirbla, 4.korrus Hargla, 5.korrus Suure-Jaani, 6.korrus Nuustaku ja 7. korrus Ruhnu. Nii toa kui hotelli seintel on “maalid”, kus kenasti kirjas, miks vaipkatted just sellised on. Meie tulime Tallinna otse Oslo lennult ja võib-olla just need põrandakatted oligi see väike miski, mis hotelli nii õdusalt koduseks muutis. Mul oli kuidagi selline uhke tunne, et üks hotellikett nii vahval moel väliskülastajatele Eestit tutvustab. Selle lahenduse eest kümme punkti hotelli sisekujundajale!

Miks mulle oli oluline, et hotellis oleks midagi teha ka lapsel? Mul oli seekord selline kaval mõte tunniks ajaks mees ja laps omapäi jätta ning nautida näohooldust wellness-osas ning selleks, et nad kumbki ei mossitaks, tahtsin ma, et neil sel ajal ka midagi teha oleks. Nii palju kui ma aru sain, jäid nad spaa külastusega väga rahule. Mina oma näohooldusega jäin väga rahule. Wellness osa hotellis väärib mu meelest eraldi postitust, seepärast ma sellel ka pikemalt siin ei peatu.

Neile külastajatele, kellele rikkalik hommikusöök oluline on, julgen ma Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel’i soovitada, sest hommikusöögi valik on rikkalik. Ma ise olen harilikult puder või muna-peekon sööja, kuid seekord ei saanud ma vastu panna kiusatusele alustada hommikusööki saiakestega. Ka meie pere kõige väiksem liige nautis hommikusööki täiel rinnal. Ja te ju teate küll, mida toidu kohta öeldakse – lapsed on parimad kriitikud. Kui maitses, ju siis oli hea:)

30. mai 2016