Silt: pärnu

Jõulud hotellis

Sel aastal tuli mul soov jõule kuidagi teistmoodi tähistada kui traditsioonilise koduse “süldilauaga”. Ma mõtlesin pikalt, mida perega koos teha, et oleks tore nii meil endil kui kolme-aastasel ja lõpuks otsustasin, et me veedame jõulud ühes toredas villas. Kas hotellis saab tähistada jõule, nii et oleks kodune ja hinges mõnus jõulutunne või on hotell siiski liiga isikupäratu valik? Minu valikuks osutus Kurgo Villa Hotell ja restoran Pärnus (LINK) ning pean ausalt tunnistama, et paremat valikut jõululiseks perepuhkuseks oleks olnud raske valida.
Olgugi, et ilm meenutas rohkem kevadet, siis glögi, kingipakid ja küünlad tõid hinge jõulutunde. Võib olla ei ole me päris normaalne perekond, kuid talvisel ajal väljas pikniku pidada või glögi juua, on meie meelest üks äärmiselt tore kogemus. Pärast on mõnus tuppa sooja minna!

Romantilise hõnguga hubane hotell koosneb kahest majast – Villamaja ja Hoovimaja, kokku on tube 27, Villamajas muuhulgas ka juuniorsviit ja peretuba. Meie ööbisime Villamaja standardtoas, mis üllatas mind oma ruumikuse poolest. Kui ma lähen hotelli niisama ööbima, siis ei oma toa suurus erilist tähtsust, kui aga hotell saab valitud mõneks erilisemaks sündmuseks, kus ka toas piisavalt palju aega veedetud saab, siis meeldib mulle kui mul on toas “hingamisruumi”.
Plusspunktid hotellile pisikeste detailid eest. Ma olen seda pidevalt soovitanud, et võimalusel võiks hotellid panustada pisidetailidesse ja nii oli tehtud selles hotellis. Tuppa saabudes põles toas jõuluhõngulisel laual küünal ning selle kõrval personaalne tervitus väikese maiusega. Sellised pisisasjad jäävad meelde!

Jõululõuna- ja õhtusöögi pidasime me Kurgo villa kohvik-restoranis Piparmünt. Kas te teate, et minu viimase aja parimad toidukogemused on just nimelt Pärnust? Pole midagi imestada, et Piparmünt suutis meie maitsemeeli rõõmustada, sest restoran kuulub Eesti parimate restoranide TOP50 hulka ning peakokk Vladimir Upeniek pälvis muude saavutuste kõrval 2012. aastal Eesti Parima Koka tiitli. Toit viib Piparmündis ilma liialdamata keele alla. Lõunaks sõime me põletatud krevettide tartari trühvli-munakollase ja vähimajoneesiga ning kuumsuitsuparti puravikukreemi, forellimarja ja hapukapsa vinegretiga. Mõlemat julgen ma siiralt soovitada. Vähimajoneesi ja krevettide tartari maitsekooslus oli jumalik. Läila kirjeldus, ma tean, kuid täpselt nii ma iga suutäiega tundsin.

Eraldi tahaksin ma veel kiita kohvikupoole interjööri. See on täpselt nii hubane, et te unustate ära, et olete hotellis. Restoranipool, kus me hiljem õhtustasime, oli kaetud veidike pidulikumalt, nii et tekkis küll ehtne jõulutunne. Mul on tunne, et kui teil on soov Piparmünti külastada, siis targem on laud broneerida, vähemalt laupäeva õhtul kui meie seal einestasime, vabu laudu mulle silma ei hakanud.
Lõunastades arvasin ma, et toit enam paremaks minna ei saa, kuid ma eksisin. Gratineeritud avokaado koorese maapähkli ja tomatiga on üks paremaid roogasid, mida ma söönud olen. Kui te Piparmünti külastate, siis proovige seda kindlasti, see on midagi nii ootamatut ja head, et ainult mõte sellest toidust paneb mu süljenäärmed jälle tööle. Minu abikaasa valikuks oli jälle part, seekord bulguri ja umami kastmega. Tema jäi väga rahule, kuid minu jaoks oli part tibakene nõrk, ma ei oskagi täpselt öelda, mis puudu jäi, aga täitsa võimalik, et minu enda valiku maitse oli nii eriline ja mõnus, et part tundus lihtsalt igav.

Sellest, et hotell on vägagi lapsesõbralik, andis märku see, et ringi jooksvate ja mänguasja kaste restorani kaasavedavatesse lastesse suhtuti äärmise sõbralikkusega. Kui me järgmisel hommikul hommikust sööma läksime, siis mulle tundus, et eranditult kõik pered olid Kurgo Villa Hotelli puhkama tulnud lastega. Hommikusöök oli mõnus ja rikkalikult kodune. Ma lihtsalt ka pean ära mainima selle, et kui hotelli hommikusöögilauas on muuhulgas ka sprotid, siis mina olen müüdud ja annan hommikusöögile maksimumpunktid.
Meil oli ka veel plaan külastada Lottemaad, et perepuhkus oleks täiuslik, kuid me olime liiga kärsitud, et oodata, kuni see kell 12 avatakse. Aga võib-olla ongi parem. Nii on meil põhjust Pärnusse tagasi tulla.

Fotod: Kristhel Vaht

Soovin teile kõigile kauneid ja rahulikke jõule!

23. dets. 2016
Siis, kui mu elu keeruliseks tehakse

Ma olen juba varem mitu korda kirjutanud, et Eesti hotellide tase on minu arvates ääretult kõrge, vähemalt viimaste aastate jooksul olen mina tähele pannud tohutavat arengut, eelkätt teeninduse osas. Minu tööks on hotelle hinnata, ma ei taha öelda “arvustada”, sest tegelikult tundub mulle, et arvustus peaks oma olekult negatiivne, kritiseeriv ja vinguv olema, mina olen otsustanud selline mitte olla. Ma toon küll välja kitsaskohad, annan neist teada hotelli personalile, kuid tahaks siiski keskenduda plussidele.

Selle segase sissejuhatusega jõuan ma Villa Wessetini Pärnus. Ma ei tea Pärnust suurt midagi ning seetõttu olen ma selles linnas teel rannast kesklinna päris mitu korda ära eksinud, möödudes nii ka Villa Wessetist. Ma mäletan, et olin esimene kord seda tillukest hotelli nähes väga positiivselt üllatunud – mulle jäid meelde lilled restoranirõdul ja seest paistvad kristall-lühtrid. See mõjus nii romantilise ja hubasena, ometigi lubasin ma endale eelarvamust (nagu ikka) ja midagi erilist ma hotellist arvama ei hakanud. Lisaks sellele olin ma kuulnud nurinat restorani kohta.

Nii pean ma tunnistama, et eelmisel nädalal Pärnu poole sõites ma sellest külastusest suurt midagi ei oodanud. “Ah, lihtsalt üks paljudest ühesugustest tillukestest,” mõtlesin ma. Ja tuleme nüüd tagasi selle postituse alguse ning pealkirja juurde. Ma tean, et inimestele meeldivad intrigeerivad postitused ning seepärast ütlengi ma, et minu elu tehakse hotellides keeruliseks. Intriigi ma ilmselt teile pakkuda ei suudaks, isegi kui ma tahaks, kuid natukene oodatud kriitikat ikka, sest ma mõtlen, et võib-olla hakkavad omadussõnad nagu “armas”, “suurepärane” ja teised samasse kategooriasse kuuluvad väljendid väärtust kaotama. Sisimas lootsin ma, et Villa Wesset annab mulle võimaluse kriitikaks.
Algus oli oivaline. Meie tuba asus kolmandal korrusel. Ühes käes kohver ja teise käe otsas laps rippumas ronisime me trepist üles, ma avasin katusealuse toa ukse ning esmamulje oli tilluke ja pime, ma olin sõidust väsinud (lapsest ka) ja sõjakalt meelestatud, silmad otsisid veel asju, mida kritiseerida. Me liikusime tuppa edasi ning pime ning kitsas esmamulje asendus sellega, et minu käsutuses oli eraldi magamistoa-osaga deluxe tuba. Ma heitsin korraks voodisse ja rohkem poleks ma tõusta tahtnud. See oli nii mõnusalt mugav (viimati sattusin ma hotellivoodist samavõrd vaimustusse Tartus Londoni hotellis).

Kui nüüd siiski kritiseerida, siis mulle meenutas elutoa-osa tapeet punaseid jõulukuule (tegelikult olid need punased vaasid) ja ma leidsin end rohkem kui korra mõttelt, et miks siin toas on jõuluteemaline tapeet kui väljas on soojakraadide järgi südasuvi. See on ka kõik, mis mul ette heita on. Jah, natuke võib-olla vajaks lauad-kapid värskendamist, kuid vanasse villasse natuke kulunud välimus sobib. Minu ainus soovitus hotellidele üldiselt on see, et kui teil vähegi võimalik, üllatage külastajaid laual oleva värske lilleoksaga. See annaks nii palju juurde.
Peale kerget värskendamist liikusime me uuesti alla fuajeesse. Sõjakas meelestatus treppide vastu asendus hoopis heldimusega. Trepiastmed nagisesid nii armsalt, andes aimu maja ajaloost, stiilsete puitvõlvidega teise korruse koridori seinal vaatasid fotodelt vastu hotelli asutajad Elias ja Ida Wesset. “Vaata, Ida!” kordas mu sama nime kandev tütar rõõmsa kilkega. Mööda käänulisi koridore ja nagisevaid treppe kõndides tekkis mul korraks tunne, et olen sattunud teise sajandisse. 1928.aastasse, mil hotell rajati. Ja ajalugu ma jumaldan!

2007.aastal avatud hotellis on kokku 36 tuba, millest kaks on suuremad ja vanniga sisutatud deluxe toad, üks kolmeinimese ja 33 kahekohalist tuba. Väikse vihjena võin teile öelda, et kõik toad on erinevad, osad rõdudega, osad suuremad, osad väiksemad, mõni luksuslikum, parema vaatega. Ma soovitan teil enne broneerimist hotelli kodulehel eeltööd teha või oma soovidest teada anda, ma olen enam kui kindel, et võimaluse korral saate just selle toa, mida soovite.

Väikeses hotellis on olemas ka konverentsiruum. Kõlab uskumatult, kuid see on talvisel perioodil mahutatud sviiti. Ma nägin oma silmaga, väga hubane ja mõnus oli, mahutades lausa 50 inimest (teatristiilis), klassiruumi stiilis 36. Ma soovitan seda uurida, kui vajate intiimsemat kohta seminari pidamiseks ((http://wesset.ee/seminar/).
Kõige positiivsemalt jäid mulle Villa Wessetist meelde teenindus ja restoran. Restoranist kirjutan ma ka eraldi postituse, kuid luban teile, et mitte vaid a la carte menüü pole selles hotellis suurepärane, vaid ka hommikusöögivalik. Hästi läbimõeldud ja midagi kõigile. Vahuvein (mida ma kahjuks seekord endale lubada ei saanud) oli täpiks i peal.

Tegelikult võiks ka teenindusest eraldi postituse teha, sest see oli tõepoolest imeline. Mul oli kaasas (nagu ikka) 2,5aastane tütar, kes pudelis ka kinni ei püsiks. Samal ajal kui mina tutvusin hotelliga, hoidsid restorani töötajad tal silma peal, ma olen selle eest ääretult tänulik. Sama kordus ka hommikusöögi ajal. Ma ei tea, kas kõikidel selle hotelli töötajatel on lapsed, et nad kohe teavad, kuidas lastele läheneda ja nende usaldus võita, kuid ääretult lastesõbralik oli see hotell ning teenindus oma olemuselt küll.

Nagu ma postituse alguses mainisin ei tea ma Pärnust suurt midagi, kuid see ei tähenda, et ma ei saaks aru kui hea asukohaga hotell on. Mul oli tegelikult natukene soov kesklinna jalutada, et vaadata, kas Pärnus ka uusi poode silma hakkab, kuid ilusa ilma (ja lastenurga) tõttu veetsin ma liiga kaua aega hotelli restorani terrassil ja kesklinna asemel otsustasime me õhtul hoopis randa jalutada. Rand asub umbes paarisaja meetri kaugusel, kuhu saab läbi ilusa pargi. Meie sattusime oma teel ka mõnusale lastemänguväljakule, kust üks reisiline kohe kuidagi edasi ei tahtnud liikuda.
Meie oleme Pärnus endale uue lemmikööbimiskoha igal juhul leidnud. Villa Wesseti pakettidega saate tutvuda SIIN. Soovitan kindlasti järele vaadata, sest valikus on midagi kõigile, romantikutest kinosõpradele.

16. mai 2016
Põgenemine paradiisi

Mulle tundus õige mõte jagada teiega oma paariaastatagust külastust Tervise Paradiisi, mis sai alguse ühest (nüüd juba) naljakast vahejuhtumist. Kaks aastat tagasi olime Pärnus puhkamiseks Tervise Paradiisi vahetus läheduses üürinud mõnusa korteri. Minu tütar oli tookord veel alla aasta. Ühel ilusal hilisõhtul kui me juba magama olime heitnud, muutus meie idülliline elu ühtäkki action-filmiks. Lühidalt öeldes läksid maja ees tülli mees ja naine, naine põgenes meie elutuppa ja mees hakkas teda hullunult taga ajama, karjumine ja asjade pildumine ning tundmatud inimesed meie hoovis (toas?) ei tundunud kuidagi turvalisena. Nii haarasin ma voodist lärmi peale nutma hakanud lapse, suure käekoti ja põgenesin koos lapsega üle aia ronides “Tervise Paradiisi” (kui tahate pikemalt lugeda, siis võite seda teha siin)
Tegu oli tipphooajaga ning tuba maksis tol korral üüratud 135 eurot öö. Ma olin just varem öelnud, et kindlasti avaneb hotelli rõdult fantastiline vaade rannale, juba varem kui ma arvata oleksin osanud, sain ma selle järele vaadata. Niisiis olime me ootamatult sattunud ööbima “Tervise Paradiisi”, mul oli rahast tookord küll natuke kahju, kuid etteruttavalt ütlen, et see ootamatu juhtum, muutis minu eelarvamust hotelli suhtes. Mu lastega sugulased-tuttavad külastavad igal aastal just seda hotelli mitmeid kordi ja kiidavad seda alati taevani. Mina olen alati skeptiline olnud, sest see on tundunud nii umbisikuline, liiga suur ja kuidagi kõle ning külm. Ma ei teagi, miks. Ilmselt suuruse tõttu. Seepärast ei olnud mina kunagi isegi kaalunud seal ööbimist ega ka veekeskuse külastamist.

Aga alustame siis algusest. Kui ma seal siis keset ööd õnnetult seisin ja ei suutnud otsustada, kas käia välja üsna kopsakas summa hotellis, mis mulle ei meeldi, või minna tagasi üürikorterisse, kus ma enda turvaliselt ei oleks tundnud. Ma otsustasin esimese kasuks. Mind vastu võtnud administraator oli äärmiselt abivalmis ja sõbralik, keset ööd organiseeris ta mulle kõik lapse jaoks vajalikud asjad, mis ma põgenedes maha olin unustanud, ja näitas meile kätte toa. Meie tuba asus kõrgel, ma ei mäleta enam korrust, kuid ma mäletan, et ma lootsin, et laps jääb kohe magama, et ma saaksin natuke rõdul istuda ja vaadet nautida. Oli imeilus soe ja selge suveöö, laps jäi magama ja mina istusin rõdu põrandal ning lubasin endale ühe punase veini. Vaade oli imeline!
Tuba oli mõnusalt avar, see üllatas mind. Millegi pärast olin ma oodanud tillukest kompkut. Samamoodi üllatusin ma mõni aeg hiljem Kalev Spa Hotel tubade suuruses. Tervise Paradiisi toas ei olnud küll mitte midagi erilist, kuid oma suuruses ja ilmselt tänu vaatele, mõjus see luksuslikult. Väikese pisiasjana jäi mulle meelde vannitoas olev “vanity kit”, mis sisaldas iluprotseduurideks vajalikke tarvikuid – vatitikkudest küüneviilini. See on väike asi, kuid minu jaoks annab see hotellile alati plusspunktid. Nagu ka hinna sisse kuuluvad sussid ja hommikumantlid. Olgugi, et hommikul ei olnud selleks erilist vajadust, nautisin ma mõnda aega hommikumantlisse mähitult laiast ja mugavast voodist telekat. (Ja seda, et laps magas. Hiljem naersime, et ju talle sobib kallites hotellitubades pakutav uni paremini).

Hommikusöök oli järgmine üllatus. Mul oli korraks isegi natuke piinlik, sest mulle tundus, et ma pean kõike proovida saama. Valik oli nii rikkalik. Nii ma muudkui ahmisin toitu oma taldrikule juurde ja juurde. Klaasi vahuveini lubasin ka endale. Kusjuures jällegi, mitte et ma seda võimalust iga kord kasutaks, kuid mulle meeldivad hotellid, mis shampanja/vahuveini-hommikusööki pakuvad. Igal muul juhul (loe: enne külastust) oleksin ma öelnud, et vahuvein ja hommikusöök Tervise Paradiisis ei sobi omavahel kokku, kuid söön oma sõnu ja ütlen, et sobis küll.Väga hästi sobis. Ma imestan siiani, kuidas mul õnnestus oma tütart nii kaua laua ääres “kinni hoida” – ta on püsimatu loomuga, kuid tol korral lasi ta mul terve tunni hommiksööki nautida. Kas ei öelda mitte, et kui laps jääb rahule, siis on tegu väärt toiduga?
Mul oli siiralt kahju, et meil jäi veekeskus järele proovimata, kuid mu ema oli mulle juba vähemalt viis korda helistanud, et me tagasi korterisse tuleks. Ta tahtis linna peale minna. Mul oli kahju hotellist juba lahkuda. See oli osutunud üheks lõõgastavamaks minipuhkuseks üldse. Ja täpselt nii lihtsalt sain mina eelarvamusest lahti! Äärmiselt tore hotell sõbraliku teenindusega. Ma loodan, et me sel aastal leiame aega külastada ka veekeskust. Kui juba hotell jättis nii positiivse mulje, siis mul on tunne, et sama rahule jääksime me ka veekeskusega.

Millised on teie muljed veekeskusest? Ja ärge unustage järgi vaatamast praegu Hotelliveebi keskkonnas pakutavast paketist “Peata aeg Paradiisis! Puhkus kahele Pärnus!” alates 65 euro/öö (LINK)

16. veebr. 2016
Nii palju kui on inimesi, on ka arvamusi

Mõnikord kui ma loen kommentaare hotellide ja spaade kohta, saan ma aru, et maitsed, ootused ning arvamused on väga erinevad. Kui üks külastaja leiab, et hotelli restoran annab välja “kesise söökla mõõtmed”, siis teine kiidab koduseid toite, kui üks külastaja nuriseb värvigamma üle, siis teisele mõjub see lõõgastavalt. Arvamusi on seinast seina. Selleks, et siinse blogi arvustused ei läheks liiga ühekülgseks ning oleks vaheldust, püüame me sel aastal teieni tuua ka teiste blogijate arvustusi. Ja pealegi on blogijate postitused muutumas aina kaalukamaks kohaks, kust külastajad uute toodete/teenuste/hotellide/restoranide kohta!

Allpool saate blogija Virge (www.bubbleandberries.blogspot.com.ee) muljeid Viiking Spaa külastusest lugeda.

Sellel nädalavahetusel külastasime Pärnus olevat Viiking spaad. Tänavu ma ootuseid suureks ei kruttinud, sest tavaliselt kui ma oma lootusi hakkan liiga üles kruttima, siis on kokkuvõtteks üks pettunud Virge ja muud midagi. Oma teed alustasime umbes kell 12 Tapalt. Enne seda käisime veel Rakveres mulle ujumisriideid ostmas. Kuidagi kiiresti läks see pea kahe tunnine sõit. Kohale jõudsime kell 13.49. Mida ma kõige rohkem kahetsen, on see, et ma ei teinud eriti pildimaterjali. Ei viitsinud lihtsalt, laiskus sai minust võitu.

Parkimiskohta oli üpris raske leida ja ausalt öeldes me ei leidnudki seda õiget. Ma isegi ei kommenteeri seda. Me jõudsime kohale 10 minutit enne õiget aega ja parkimist ei olnudki kusagilt võtta. Sõitsime kolm minutit ümber spaad ringi lootuses, et leiame vähemalt normaalse parkimiskoha. Lõpuks ei jäänudki meil muud üle kui oma auto poolenisti kõnniteele (kus oli palju teisigi autosid) parkida ja poolenisti teele jätta, sest kohti lihtsalt polnud. Minu arvates võiksid spaad ükskord arvestama hakata sellega, et 50 parkimiskohta ei aja asja ära.

Tuba asus neljandal (D) korrusel ja maja ehitus oli kuidagi nii segane. Piisavalt segane, et aru saada seda, et minust erilist orienteerujat oodata pole. Kui lähme metsa, siis minuga jäätegi sinna. Kui ma lõpuks oma toa üles leidsin ja sisse astusin, siis tuli peale suur rahu tunne. Telekas oli normaalne, kujundus oli normaalne, vannituba normaalne. Toas oli aga natukene jahe minu jaoks, külmavares nagu ma olen.

Toas oli veel suur tugitool kus oli mõnus vedeleda. Lisaks oli toal rõdu aga mida sa selle rõduga ikka peale hakkad kui ilma õiget pole. Muidugi käisin korra rõdul aga kaua seal ei kannatanud olla, sest vihm ja tuul olid niivõrd julmad ja ega vaade polnud ka eriti väärt. Mis sa ikka sellest tänavast vaatad. Aknad olid aga mõnusad suured mis mulle väga meeldis ning tuba ise oli üpris hubane (lillades toonides). Ega ma algul eriti ei istunudki toas, ajasin kohe endale ujumisriided ja hommikumantli selga ning lippasin spaasse.

Lifte oli üksteise kõrval kaks ja meie astusime sinna lifti kus oli kaks number 1 korrust. Algul ma mõtlesin küll, et mis mõttes aga siis ma jõudsin enda arvates geniaalsele ideele, et spaa on hoopis teisel korruse. Mu kaaslane muidugi kahtles selles aga ta ei hakanud minu ‘geniaalset’ ideed maha tegema ja otsustas parema meelega vaikida. Jõudsime teisele korrusele ja voilaa, pole seal mingit spaad. Peitsin oma häbist pakatavaid silmi natukene ja vajutasin number ühte, uks avaneb ja vastu vaatavad leti tagant klienditeenindajad, no see ei ole õige. Vajutasin teist number ühte ja uste avanedes vahib vastu pilkane pimedus ja pesumopid, no mis siis ikka, see teine number üks oli ikkagi õige. Silmad veel rohkem häbi täis, astun liftist välja ja küsin kuidas ma nüüd spaasse saan. Otse minu ees oligi spaa uks. Nüüdseks on silmad nii häbi täis, et enam polegi midagi häbeneda.

Riietusruum oli naistel ja meestel ühine. Minu jaoks oli see harjumatu ja eks ma mõtlesin seal endamisi, et kuidas nii. Kuidas ma nüüd nagu siin niimoodi siis riideid vahetama peaksin. Seina ääres on olemas riietuskabiinid, seega kartma ei pea midagi.

Spaa osa oli aga väga äge. Seal oli palju erinevaid saunu ning bassein ise oli päris suur ning erinevate atraktsioonidega kuigi ma ei tea kas neid saaks niipidi sõnastada aga paremat sõnastust ma hetkel ei tea. Nagu ma mainisin oli bassein üpris suur, seal olid mitmed ‘joad’ ja erinevad nurgatagused kus sai privaatsemalt veemõnusid nautida, näiteks vee all oli surve ja see oli masseeriva toimega (aitab tsellut vähendada :D). Lisaks oli seal üpris mitu mullivanni, mitte kogu spaa peale üks. Seal oli neid kokku vist kolm või neli. Kujundust ei hakka ma üldse kommenteerimagi, kujundus oli väga äge.

Lisaks oli seal selline tsipa kitsam koht ehitatud mis oli nagu jõgi, väike vool viis sind endaga kaasa. Saunu oli päris mitu erinevat. Näiteks oli seal iglusaun aga mina seal ei käinud, sest see asus katusel ja ma oleksin kohe haigeks jäänud kui ma oleksin tuult kasvõi natukenegi saanud. Mina käisin tavalises saunas, oli täiesti tavaline teine. Lisaks külastasin soola-aurusauna, seal ma istusin natukene üle viie minuti, kõik kohad olid soola täis ja ausalt öeldes ei meeldinud see spetsiifiline soola lõhn. Siis külastasin veel aroomi-aurusauna ja olgem ausad, minu jaoks pole olemas mitte midagi hullemat kui just seesama saun. Ma mõtlesin, et mul kukuvad silmad peast ära, sest see aroom oli minu silmade jaoks kuidagi liiast. Silmad hakkasid kipitama ja lahti hoida ei suutnudki. Pidasin seal umbes kaks minutit vastu. Sealt ma leidsin endale aga ühe suure-suure lemmiku, nimelt Jaapani vanni. See on lihtsalt nii mõnus, vesi on seal 40C ja sisse istudes tekib selline tunne, et nahk koorub maha aga see on nii hea tunne. Veri hakkab jalgades ringi käima ja üleüldse on see nii mõnus tunne kuidas kuum vesi naha imelikult valusaks teeb. Lisaks erinevatele saunadele ja mullivannidele leidusid spaas veel mitu erinevat dušši kus sai end enne pesemist või basseini minemist ära veega loputada.

Õhtusöök ja hommikusöök olid väikese valikuga. Samas toidud maitsesid hästi. Supp oli eriti hea, kuna seljanka on mu üks suurimatest lemmikutest, siis ma oskan hinnata kas tegu on hästi tehtud või mitte nii hästi tehtud supiga. Aga sealne seljanka oli küll väga hea, piisavalt vürtsikas ja tummine.

Õhtul hilja käisime jalutamas jõe ääres. Oleksin tahtnud tegelikult linna avastada aga aega eriti ei olnud ja ilm oli ka kole, vihma sadas tihedalt ja tuul oli väga suur. Isegi jõgi oli üle kallaste. Uni oli hea, sest voodi oli piisavalt mugav (loe: pehme) ja padjad olid ka normaalsed, ei olnud liiga kõrged ega madalad. Kui keegi küsiks kas ma läheksin sinna veel tagasi, siis kindlasti läheksin.

Millised on teie kogemused? Meie soovitame teile hetkel Viiking Spaa Hotelli talvenaudingute paketti, millega saate tutvuda SIIN

21. jaan. 2016
Kas Sina võitsid Villa Wesseti romantikapaketi?

Kätte on jõudnud see hetk, kus loosime välja selle õnneliku, kes saab koos kaaslasega nautida lühipuhkust Pärnus Villa Wessetis (LINK)

PALJU ÕNNE, JANE ALMERS! Mõnusat romantilist lühipuhkust! Võitjaga võtame ise ühendust.

Kõikidele kommenteerijatele tahaksin ma aga öelda suur tänu oma arvamust avaldamast. Väga palju oli toredaid mõtteid ja ideid, jääme nüüd ootama värvikaid ning meeldejäävaid romantikapakettide pakkumisi meie hotellidelt.

12. okt. 2015
Hedonistlik reis läbi viie maailma

Vana mudaravila uuestisünd
Viimasel ajal oleme me Hotelliveebi blogis keskendunud pigem lastesõbralike ja perepakettide tutvustamisele. Samas on tärkav kevad ning päikesepaistelised ilmad võib-olla just õige aeg võtta aega vaid iseendale, nautida rahu ja vaikust.
Meie soovitame üheks selliseks puhkuse kohaks Hedon Spa Pärnus. Kui teile meeldivad vanad hooned ja nendega seotud ajalugu, siis on Hedon ka teie “teetassike”. Neoklassitsistlik vana Pärnu mudaravila räägib teile kindlasti oma loo.

Pilt võrreldes 19.sajandi algusega oli muidugi muutunud, kuid etteruttavalt võin ma öelda, et mulle meeldis, kuidas spaa-osas on säilitatud vanad detailid. Ja kuigi meie külastasime spaad kõledal sügispäeval, siis vaadake seda imelist sisehoovi. Kas te ei tunne juba pelgalt pilti vaadates 1930. aasate hõngu? Kas te ei näe vaimusilmas triibulistes supelustrikoodes prouasid päikesevanne võtmas? Mina näen. Pole hullu kui teie ei näe. Ajalugu ei ole selle spaa ainuke väärtus.
Rahustav ja lõõgastav butiikspaa
Hedon Spad on kirjeldatud palju sõnaga “luksuslik” ja siis on pettumus lihtne tulema kui kulla ja karra asemel leitakse eest mahedad beežid, pruunid toonid ning selged vormid. Triibud on sisekujunduses läbiv teema.
Naisterahvas, kes meile maja tutvustas mainis, et spaa sai ehk liiga toon toonis, et ehk oleks vaja natuke värvi. Mina ütlen ausalt, et minu jaoks mõjusid need toonid rahustavalt ja lõõgastavalt. Argipäeva kära jäi spaa klaasuste taha.

Spaa osa oli hubane, intiimne ja tilluke. Tegu on butiikspaaga, mis tähendab et hotell ei suuda kümneid bussitäisi turiste korraga vastu võtta ja millegipärast ei usu ma ka, et kõik hotelli külastajad üheaegselt basseine ründaks. Meid oli basseinis neli. Mahtusime kenasti ära ja ruumi oleks veel teistelegi olnud. Kuna ma ise pole kunagi Surnumeres ujunud, siis minu jaoks oli äärmiselt tore kogemus Surnumere soola basseinis hõljumine.
Rännak läbi viie maailma
Ja nüüd spaa parim osa. Vaikne spaa. Koht, kuhu lapsed on lubatud alates vanusest 14+. Ei mingeid kilkeid ega kära. Ei, ärge saage minust valesti aru. Lapsed on vahvad (nagu ma aastaga olen aru saanud) aga olles aastase lapse ema, väsinud ja magamata, siis selline hetk vaikust on igati teretulnud. Mul on äärmiselt hea meel, et selline spaa olemas on. See on koht, kus veeta mõnusalt aega koos sõbranna või abikaasaga. Võtta aega iseendale. Korrastada mõtteid. Vaikuse ala on mõeldud vaikseks ja rahulikuks tegutsemiseks.Puhastav ja lõõgastav spaarituaal kestab 2-3 tundi olenevalt sellest, kui kaua on Teil soov spaas viibida. Soovitame, et võtaksite enesele kümbluseks piisavalt aega – küll argipäeval jõuab kiirustada. Igale Vaikse spaa külalisele anname kaasa komplekti Surnumerest pärit kehahooldustoodetega.
Massaaž oli imeline. Naine, kes mu valutavat selga mudis, tegi imet. Ma ei oleks tahtnud sealt lamamislaualt mitte püsti tõusta, tund möödus liiga kiiresti. Sellest, et ma tõepoolest lõõgastusin, andis aimu ka piinlik norse keset vaikust. Enne massaaži nautisime me kunstpäikest, mis ilma kahjuliku UV-kiirguseta andis korraliku annuse D-vitamiini. Peale massaaži rüüpasime teed ning lihtsalt mõnulesime. Ma olen käinud paljudes spaades, sealhulgas ka Solstrandi hotellis, mida peetakse Norra üheks parimaks spaaks, ja ma võin käsi südamel öelda, et Hedon Spa on minu uus lemmik. Tõsi, ei saa öelda, et see kõige odavam spaa oleks, kuid spaa on igati oma hinda väärt. Te tulete sealt välja uue inimesena. Puhanuna.

Samuti meeldis mulle spaa hoolitsuste kontseptsioon – “Rännak läbi viie maailma”. Väga palju on rõhku pandud sellele, et külastajad naudiksid spaas viibimist ja lahkuksid hea enesetundega (kui te ei tea, siis hedonism tuleb vanakreeka sõnast “hedone”, mis tähendab nautlemist), seda kõike toetavad hoolitsustes kasutatavad Cinq Monde (prantsuse keeles “viis maailma”) kehatooted. Põhja-Aafrika massaažirituaal, hedonistlikud rännakud Indiasse on vaid väike osa pakutavast.
Mul on natuke kahju, et otsustasime õhtustama minna Supelsakstesse, mitte hotelli restorani Raimond. Supelsakstes ma pettusin, millegipärast usun, et Raimond oleks suurema toidunaudingu pakkunud. Ma tean, et nende restorani peakokk on Nomas praktikal olnud. Pole paha reklaamiks, eks?
Kokkuvõtteks siis mida öelda? Kui planeerite perepuhkust, valige pigem mõni teine spaa. Kui tahate rahu ja vaikust nautida, siis Hedon Spa on vaieldamatult parim valik. Tõeline nauding.
Hedon SPA & HOTEL puhkusepaketid algavad 69 eurost kahele. Tutvu lähemalt pakutavate lõõgastuspakettidega siin: http://www.hotelliveeb.ee/et/hedon-spa-hotel/spaa-ja-loogastuspaketid-3/pakett
Hedon spaa külastusest võid lugeda veel ka Diip kunstiinimene blogist siit.

2. apr. 2015
Spaad hoiavad kuurortlinna staatust

Tänavu tähistab Pärnu kuurort 175 aasta juubelit ja pakub turistidele mitmeid meelelahutusvõimalusi. Aja Leht uuris, millega suvepealinna puhkeasutused klientide meelt köidavad.

Suvises Pärnus võib väga lihtsalt end tunda mõne Euroopa rannaäärse linnakese turistina. Eesti keelt kuuleb vähe, valge liiv paitab jalgu, hall meri mühiseb väsimatult, inimestel on aega, et jalgratastel või velokardiga vändates ümbrust uurida. Kõik kulgeb päikese tõusu ja loojumise rütmis.

Kuid pole kaua möödas ajast, mil Pärnu oli kõigest vaikne uinuv linnake.

Eesti merekuurortid hakkasid arenema 19. sajandil tänu teaduslikele uuringutele, mis kinnitasid merevee ja -muda ravivat toimet.

Kuurordistaatuse sai Pärnu 1838. aastal esimese supelasutuse tekkimisega. Suvel said soovijad mereveega vanne võtta ja väljas supelda, talvel soojas saunas käia.

Tõusude ja mõõnadega on suvepealinn välja jõudnud aasta kuumimal hooajal pea veerand miljoni turisti majutamiseni ja kuurortlinna staatuse auga välja teeninud.

Sel suvel tähistab Pärnu kuurortlinna staatuse pälvimise 175. aastapäeva ning pakub nii sise- kui ka välisturistidele mitmesugust meelelahutust. Muu hulgas on saadaval ka põnevad spaapaketid. Aja Leht uuris, kuidas Pärnu sool ehk spaad elavad ja mis turiste nende juurde toob.

Viiking spaa klientidest on enamik müügiassistendi Anu Rösleri sõnul soomlased. Eestlaste osakaal oli näiteks juunis 30% ja juulis 12.

Sarnast suhet kinnitab ka Estonian Medical Spa Hotel. Estonia spaas käivad peamiselt soomlased (60% aasta klientuurist), kellele järgnevad eestlased (25%) ja venelased (12%).

Spaade esindajad nendivad kui ühest suust, et populaarseim teenus, mida turistid soovivad, on ikka ja alati massaaž. Seevastu tõsisemate protseduuride puhul ollakse pigem ettevaatlikumad. „Meie majas on ainulaadne ja tervisele väga vajalik terviseuuringute pakett „Tervisepass“,“ räägib Viiking spaa müügiassistent Anu Rösler. „Paljud inimesed ei julge seda teenust kasutada, kuna kardavad, et saavad äkki teada, et nende süda on nõrk või on neil mingid muud muidu märkamatuks jäänud terviseprobleemid.“

Enneta haiguseid spaas

Estonia spaa täiendab klientide meelitamiseks ja hoidmiseks protseduuride ja teenuste nimekirja pidevalt, kuid ka seni tuntud protseduurid jäävad alles. „Külmravi, termid (eri saunad ja basseinid), Surnumere toodetega protseduurid ja Surnumere bassein,“ täpsustab müügijuht Marje Braunbrück. „Samas hinnatakse väga võimalust teha erinevaid uuringuid alates EKG-st ja ultraheliuuringutest kuni selle aasta hitini, borrelioosi kiirtestini,“ lisas ta.

Peale selle on välismaalaste seas hinnas Eesti arstide vastuvõtud ja hambaravi. Kuid Braunbrück soovitab ka eestlastel lõõgastuma tulla. „Ma soovitaks paar–kolm korda aastas endale see aeg leida, tutvuda spaas pakutavate protseduuridega,vajadusel konsulteerida ka meie arstidega ja teha läbi väike probleeme ennetav spaakuur,“ sõnab ta.

Braunbrück võib isiklikust kogemusest soovitada, et kui ei taha sügis-talvisel perioodil viirustega maadelda, siis selle vastu on parim viis kolme–nelja korraga ravikuur külmkambris. „Olen seda ise proovinud ja tõesti toimis!“ kinnitab ta.

Tervis Spaa Grupi ravi- ja spaaosakonna juhataja Aivar Koppas on samuti seda meelt, et spaaprotseduure võiks kasutada haiguste ja hädade ennetamiseks. „Kahjuks on ühiskonnas levinud käitumismuster, kus töötatakse seni, kui suudetakse, ning alles siis, kui tervis hakkab alla vanduma, proovitakse tagajärgi likvideerida,“ nendib Koppas. „Paraku ollakse siis juba sageli hiljaks jäänud. Koostöös arstidega üritame leida parimaid ja efektiivseimaid lahendusi, kuidas organismi turgutada ning vaevusi tekitavaid sümptomeid leevendada.“

Üheks populaarsemaks turgutusvõimaluseks on Tervise ravispaa pakett „Tervistav päev ravidega“. „Tegemist on ööbimiseta paketiga, see hõlmab kolme protseduuri, mis kohandatakse kliendile sobivaks. Väljastpoolt Pärnut saabuvad kliendid võtavad paketi tavaliselt nädalase kuurina, kohalikud kliendid käivad end aga ambulatoorselt ühe päeva kaupa turgutamas,“ räägib Koppas.

Mees on täheldanud, et just halvema rannailmaga kasvab nimetatud paketi populaarsus märgatavalt. „ Kindlasti on oluline ka paketi hind, mis on 21 eurot päeva kohta. Kui tavaliselt pakutakse ainuüksi massaaži kallimalt, siis meil on see juba ühe ravina kolmest hinna sees.“

Tervis Spaa Gruppi kuulub kaks puhkekompleksi: ravispaahotell Tervis ja veekeskusega spaahotell Tervise Paradiis.

Mõlemad püüavad ajaga kaasas käia ja end klientide soovidega kohandada. „On näha, et inimesed mõtlevad järjest rohkem sellele, kuidas 10–20 aasta pärast terve olla ja noor välja näha. Samas ei saa uute mõtete taustal unustada professionaalset kuurordiravi, mida ravispaahotell Tervis on edukalt juba üle 40 aasta pakkunud,“ rõhutab Koppas.

Aja Leht, Pamela Eesmaa

15. aug. 2013
Tervis Spaa – minilinn keset kuurortit

Kiikasime seni ülekohtuselt tähelepanuta jäänud Tervise ravispaahotelli. Hotell oleks Tervise kohta vähe öelda, sest tegu on tõelise minilinnaga keset Pärnut.

Eesti suvepealinnas võib spaavalikul lausa hätta jääda, sest nii palju erinevaid võimalusi võib leida veel vaid Tallinnast. Teeme otsa lahti Pärnu Tervises.

Laisal turistil pole põhjust siinse hotelli territooriumilt üle kilomeetri kaugemale minna.

Ööbimiskoht? Olemas.

Veekeskus? Olemas.

Spordi- ja jõusaal? Olemas.

Kultuurikeskus!? Olemas.

Hambaravi? Olemas.

Meestekliinik? Olemas.

Poed? Olemas.

Restoran + kokteilibaar? Olemas.

Raviosakond? Olemas.

Nimekiri võib veel pikalt jätkuda. Seetõttu on mõistetav, et peamajast antakse meile õige ööbimiskoha ja registreerimislauani jõudmiseks lausa kaart. Kaardil on mitu maja ja me asume enda oma otsima.

Lahke administraator võtab meid vastu imekaunis vastrenoveeritud majas ja juhatab esimesel korrusel asuvasse tuppa. Tuba on kaunis ja korralik. Lillakad toonid kogu maja peal ja ka toas meenutavad natuke Rakvere Aqva spaad, mis siiani kuulub mu spaaelamustes pedjestaali kõrgeimale astmele.

Kahekohaline tuba

Toas kangutame lahti rõduukse ja hõivame kohe kaks tooli. Vaade merele ja meie meelerahuks ka parklale, kus saame oma metallist sõbral silma peal hoida. Paarsada meetrit eemal lookleb juba rannaäärne kergliiklustee. Põhimõtteliselt võiks tossud jalga panna, üle rõdupiirde hüpata ja asuda kohe tervisejooksu tegema.

Umbes sama teeb reisikaaslane, kes tassib autost asju tuppa rõdu kaudu. „Nagu oleks taas koolipoiss plikadel öösel külas käies,“ itsitab ta jalgu aasta seni kõige kõrgemale tasemele tõstes.

Mulle pakub rõõmu hoopis tühi ja töötav külmkapp, kuhu saab kodust toodud kurgid hoiule panna. Ja ei peagi minibaaripättust tegema (hotellikraam välja, enda kraam sisse)!

Telekafänni heameeleks on seinas lameekraaniga pildikummut kümnete eri kanalitega. Oleks vaid vihmane ilm, ja polegi põhjust toast lahkuda!

Tervis spaa baar

Lähme tervet kompleksi avastama. Tervise spaa kolmas maja läbis põhjaliku renoveerimise lausa tänavu. Baari jõudes on tunda isegi värske naha lõhna, mis katab uhkeid pöördtoole. Kokteile saab nautida ka rõdul, kust avaneb hingemattev vaade merele ja tekitab tunde, et naudid lõunamaaluksuseid. Õhtul haarame baarist kaasa ka kaks kokteili, mida toas mõnuga luristame. Elu on mõnus!

Kui tavaliselt kuulub paketti vaid hommikusöök, siis Tervises saame osa ka õhtusöögist. Valida saab kana, kala, juurvilju taimetoitlastele, erinevaid kastmeid ja salateid, magustoiduks meekooki.

Söögivalik Tervis spaas

Järgmisel hommikul viime noorima reisiselli peamajas asuvasse traumapunkti, kes oma põlve lõhki kukkus. Lahke ja hoolitsev meditsiiniõde puhastab hingepõhjast röökiva lapse põlve stoilise rahuga, paneb plaastri peale ja annab kingituseks veel teisegi haavakleepsu koos traumajärgse hoolduse õpetussõnadega kaasa.

Hommikusöök

Hommikulaud on rikkalik. Muna, vorstikesed, helbed, piim, jogurt, salatid, mahlad, saiad, määrded.

Kõhud täis, liigume saunakeskusesse, kaaslane aga protseduuri võtma. Tema saab mõnusa massaaži staažikalt töötajalt peamajas.

Meie naudime põnniga lastebasseini. Korra proovime ka suurt mullivanni, kuid seal on raske lapsel sulistada. Ka 41kraadine Jaapani vann ei lähe talle peale, lisaks veel auru-, soola- ja aroomisaun. Küll mul oleks siin mõnulemist, rääkimata infrapunasaunast ja suurest ujumisbasseinist. Seekord lepin tunnise leotamisega lastebasseinis.

Mulle meeldib, et veekeskuses on meestel ja naistel ühine riietusruum. Just lapsega tegutsedes on niimoodi kergem ja samas ei teki sellist tüüpilist dilemmat: „Kas ma peaksin juba ruumist väljuma ja mind oodatakse või ma passin veel natuke siin duši all, et mitte veekeskuses pidevalt mureliku näoga teise riietusruumi ukse poole vahtida?“.

Pärast sulistamist lähen ise massaaži ja naudin esmakordselt tugevamat mudimist. Tavaliselt vaadatakse, et väike naine tahab pai, aga mulle sobib just kõvem ragistamine. Konte päris ei

Massaaž Tervis spaas

väänatud, kuid mõnusa läbikloppimise osaks sain siiski. Peaaegu oleks isegi magama jäänud, mis minuga tavaliselt massaažilaual ei juhtu. Meenutan ammust spaakogemust, kus massaaž kestis 20 minutit ja jättis keheva liinitöö mulje. Seekordne 45 minutit oli just paras ja piisav, et saada kehasse uus minek ja värskus.

Liigun tagasi toa poole, sest kätte on jõudnud väljaregistreerimise aeg. Kõnnin mööda hambaarstikabinetist ja mõtlen, et võiks juba ühekorraga selleaastase kontrolli ära teha. Ja jõusaali tahtsin ka minna! Lisaks pakutakse koormustesti, mida mul vaja oleks ning ilusalongis võiks ju ka mõne iluhoolduse ette võtta, no ja baari terrassil võiks kokteile nautida ja… ja.. ja…

Ilmselgelt on üks öö Tervise minilinnas liiga vähe. Hakkan mõtlema, et ilusa suvenädala korral on sellises kohas luksuse nautimine peaaegu sama hea kui Hispaania mõnes kuurortis suvitada. Aga miks mitte hoopis Eestis? Miks mitte Tervises?

Hea lugeja, kirjuta kommentaar, mida sina ootad ühelt spaahotellilt? Millised meelelahutus- ja lõõgastusvõimalused peaksid olema ühel spaal? Millistel põhjustel investeeriksid sina hoopis puhkusesse Eesti spaades, mitte kauge maa päikesereisi?
Kõikide kommenteerijate vahel loosime Hotelliveebi 25eurose kinkekaardi!

24. juuli 2013