AHHAA teadusekeskus ja seikluspark, Mänguasjamuuseum, Jääaja Keskus, Elistvere loomapark. Tartul ja Tartu maakonnal on lastega peredele palju pakkuda, avastamislusti ja mängurõõmu on kogu perele. Tartu hotellid on selle kõik kenasti ära kasutanud ning pakuvad peredele erinevaid pakette. Näiteks:
*Dorpat hotell ja konverentsikeskus võimaldab perepaketiga külastada AHHAA teaduskeskust. Rohkem infot leiad siit.
* Hotell Starest meelitab Jääaja Keskusega. Paketi info leiad siit.
*Hotell London saadab külalised Aura veekeskusesse lustima. Rohkem infot siit.
* Raadimõisa hotell pakub võimalust külastada kogu perega Mänguasjamuuseumi. Paketi info leiad siit.
Pakkumistega ei jää alla ka ülejäänud Lõuna-Eesti.
* Põlvas asuv hotell Pesa kasutab ära imelist loodust ja kutsub peresid külastama Taevaskoda ning Piusa koopaid. Maantemuuseum, Postitee ja pokud kõlavad samuti atraktiivselt kogu perele. Pakkumisega tee lähemalt tutvust siin.
Valgamaa meelitab spaadega.
* Pühajärve Spa ja Puhkekeskus pakub peredele erinevaid pakette, mis sisaldavad nii ujula kui sauna kasutamist kui bowlingumängu. Talvine aeg on võib olla parim aeg just Otepää külastamiseks. Suurepärased talispordi harrastamise võimalused on ju siin.
* Bernhard Spaa hotell on lisaks veekeskuse külastamisele lisanud paketti ka mõnusa massaaži.
* GMP Clubhotell lööb luksuslikkusega. Nende trumbiks on ka 50 parima restorani hulka kuuluv Pühajärve restoran. GMP Clubhotelli pakkumisega tutvu siin.
Lõuna- Eesti hotellidel on perega puhkuseks kõigil midagi toredat ja meeldejäävat pakkuda, aga milline on Lõuna-Eesti kõige peresõbralikum hotell? Selle selgitame üsna pea välja. Pane ka sina oma arvamus hotellide kohta kommentaaridesse kirja ning kõigi vastajate vahel läheb loosi Hotelliveebi 20-eurone kinkekaart.
Silt: puhkus
-
Lõuna-Eesti kõige peresõbralikum hotell
-
Wicca peakokk Angelica Udeküll saadab kõik metsa
Ühel kenal talvepäeval, milles on juba tunda saabuva kevade hõngu, istun ma autosse ja sõidan Laulasmaa spaasse. Seekord lõunastama ja kohtuma Wicca peakoka Angelica Udekülliga. Mul on vedanud, et minu Keila lähistel asuvast kodust mitte rohkem kui kümneminutilise autosõidu kaugusel asub restoran, mis juba mitmendat aastat järjest kuulub ka Eesti viiekümne parima restorani hulka.
Ma ei ole siin restoranis esimest korda. Hea toit toob meid perega siia ikka ja jälle tagasi. Juba ainuüksi mõte smooritud koprast paneb mul suu vett jooksma. Kell 11 tundub selliseks roavalikuks siiski liiga varajane kellaaeg. Ma sätin end istuma mugavatesse tugitoolidesse, mis justkui eraldavad hotelli söögisaali Wicca restoranist (mõeldes veel, et miks ma neid tugitoole varem näinud ei ole) ja asun uudistama lounge’i menüüd. Jõuan praetud kruupidega salatini. Otsustatud! Just selle roa ma võtan.
Kui Angelica ise lauda jõuab tundub mulle, et päike hakkas veel rohkem paistma, terve ruum täitus mõnusa positiivse auraga.”Noh, kuidas sulle tunduvad need tugitoolid siin?” uurib ta minult. Saan aru, et ma ei pea oma mõistuses ega mälus kahtlema, toolid on sinna just kolitud alumiselt korruselt. “KohWiccas käib hetkel remont,” lisab ta. Seepärast siis ka võimalus KohWicca menüüst salat tellida oli. Pean tunnistama, et see ajutine lounge sobib sinna suurepäraselt.
Minge metsa!
Olles Angelica tegemistega tänu ajakirjandusele ja televisoonile kursis, ei tule see mulle sugugi üllatusena, et menüü on koostatud looduse rütmidega kooskõlas. Ma ei üllatu eriti kui Angelica soovitab mul rõdult kiigata nende maitsetaimede peenart, mida ta ise nüüd kevade ootuses juba igapäevaselt hoolikamalt jälgib. Hellitavalt on teda muide kutsutud lillelapseks, seda just põhjusel, et kõigile on teada tema armastus värskete ürtide ja lillede vastu.
Me jõuame vaid korraks rääkida Wicca menüüst, sest juba järgmisel hetkel oleme me sujuvalt üle läinud hoopis teistsugustele teemadele – Hiina meditsiin, positiivsed emotsioonid loodusest, hetked iseendale.
Laulasmaa spaa on populaarne koht puhkamiseks ka sügis-talvisel perioodil, kuigi võiks ju arvata, et mida siin ikka talvel teha. “Kas kliendid ei kurda, et talvel on igav keset metsa?” uurin ma. Angelica vangutab pead: “Ma ütlen alati inimestele, kes siia satuvad, ärge jääge tuppa istuma. Minge võtke tunnike või paar iseendale. Jalutage rannas ja metsas. See emotsioon, mis te siit metsast saate, on hindamatu!” Angelica silmad lähevad särama ja mul tekib soov kohe oma asjad sinna paika jätta (salati olen ma vahepeal ära jõudnud süüa) ning metsaalust uurima minna. Angelica jutu järgi on see midagi müstilist.
“Meid ümbritseb tänapäeval nii tohutult palju müra, kui me ei märka võtta seda hetke iseendale, seda hetke vaikuses, looduse rütmis, siis tekibki läbipõlemine. Mul on tunne, et tänu sellisele positiivsele suhtumisele ta jõuabki nii palju.
“Kuidas sul õnnestub alati nii positiivne ja särav olla?” uurin ma. Angelica mõtleb korraks ja vastab siis tõsiselt: “Tead, ma olen õppinud negatiivsust mitte endale ligi laskma ja mul on tunne, et mida aeg edasi, seda paremini ma seda oskan. Ma mõistan, et kõigile ei saa meeldida, ei saa olla prostituut (ma luban, et panen postituse pealkirjaks “Angelica Udeküll ütleb, et ei ole prostituut”, et see paremini müüks). Tõsi, ei saa ka teha asja, mis ainult endale meeldiks, küll aga saab teha asju, mis ka teistele korda lähevad ja kui end väljendada just nii hästi kui oskad ehk et annad endast parima, siis rohkem polegi vaja. Vahet ei ole, mida teha, kui seda tehakse hingega, siis on see õige asi.”
Ei tahagi normaalne olla
Täiesti arusaamatu kiirusega oleme me tund aega lobisenud. Me lõpetame oma vestluse aruteluga normaalsuse üle. “Ma ei tahagi päris normaalne olla,” ütleb Angelica naerdes, tema silmadest paistab see säde, mis peaks paistma iga inimese silmist, kes oma tööd üle kõige armastab. Ma noogutan Angelica jutule kaasa ning me kallistame hüvastijätuks. Ma istun autosse, et tagasi koju sõita ja jään korraks mõtlema, et mis siis nüüd juhtus. Mul on tunne, et ma ei söönud lõunaks mitte taldrikutäit kruubisalatit, vaid taldrikutäie positiivset energiat. Ma keeran automaki valjemaks ja laulan Robbie Williamsiga kaasa. Kõvasti ja valesti. “Let me-e-eee enterntain you!”
Päikeseliste tervitustega
Eveliis
-
Tervis Spaa – minilinn keset kuurortit
Kiikasime seni ülekohtuselt tähelepanuta jäänud Tervise ravispaahotelli. Hotell oleks Tervise kohta vähe öelda, sest tegu on tõelise minilinnaga keset Pärnut.
Eesti suvepealinnas võib spaavalikul lausa hätta jääda, sest nii palju erinevaid võimalusi võib leida veel vaid Tallinnast. Teeme otsa lahti Pärnu Tervises.
Laisal turistil pole põhjust siinse hotelli territooriumilt üle kilomeetri kaugemale minna.
Ööbimiskoht? Olemas.
Veekeskus? Olemas.
Spordi- ja jõusaal? Olemas.
Kultuurikeskus!? Olemas.
Hambaravi? Olemas.
Meestekliinik? Olemas.
Poed? Olemas.
Restoran + kokteilibaar? Olemas.
Raviosakond? Olemas.
Nimekiri võib veel pikalt jätkuda. Seetõttu on mõistetav, et peamajast antakse meile õige ööbimiskoha ja registreerimislauani jõudmiseks lausa kaart. Kaardil on mitu maja ja me asume enda oma otsima.
Lahke administraator võtab meid vastu imekaunis vastrenoveeritud majas ja juhatab esimesel korrusel asuvasse tuppa. Tuba on kaunis ja korralik. Lillakad toonid kogu maja peal ja ka toas meenutavad natuke Rakvere Aqva spaad, mis siiani kuulub mu spaaelamustes pedjestaali kõrgeimale astmele.
Kahekohaline tuba Toas kangutame lahti rõduukse ja hõivame kohe kaks tooli. Vaade merele ja meie meelerahuks ka parklale, kus saame oma metallist sõbral silma peal hoida. Paarsada meetrit eemal lookleb juba rannaäärne kergliiklustee. Põhimõtteliselt võiks tossud jalga panna, üle rõdupiirde hüpata ja asuda kohe tervisejooksu tegema.
Umbes sama teeb reisikaaslane, kes tassib autost asju tuppa rõdu kaudu. „Nagu oleks taas koolipoiss plikadel öösel külas käies,“ itsitab ta jalgu aasta seni kõige kõrgemale tasemele tõstes.
Mulle pakub rõõmu hoopis tühi ja töötav külmkapp, kuhu saab kodust toodud kurgid hoiule panna. Ja ei peagi minibaaripättust tegema (hotellikraam välja, enda kraam sisse)!
Telekafänni heameeleks on seinas lameekraaniga pildikummut kümnete eri kanalitega. Oleks vaid vihmane ilm, ja polegi põhjust toast lahkuda!
Tervis spaa baar Lähme tervet kompleksi avastama. Tervise spaa kolmas maja läbis põhjaliku renoveerimise lausa tänavu. Baari jõudes on tunda isegi värske naha lõhna, mis katab uhkeid pöördtoole. Kokteile saab nautida ka rõdul, kust avaneb hingemattev vaade merele ja tekitab tunde, et naudid lõunamaaluksuseid. Õhtul haarame baarist kaasa ka kaks kokteili, mida toas mõnuga luristame. Elu on mõnus!
Kui tavaliselt kuulub paketti vaid hommikusöök, siis Tervises saame osa ka õhtusöögist. Valida saab kana, kala, juurvilju taimetoitlastele, erinevaid kastmeid ja salateid, magustoiduks meekooki.
Söögivalik Tervis spaas
Järgmisel hommikul viime noorima reisiselli peamajas asuvasse traumapunkti, kes oma põlve lõhki kukkus. Lahke ja hoolitsev meditsiiniõde puhastab hingepõhjast röökiva lapse põlve stoilise rahuga, paneb plaastri peale ja annab kingituseks veel teisegi haavakleepsu koos traumajärgse hoolduse õpetussõnadega kaasa.
Hommikusöök Hommikulaud on rikkalik. Muna, vorstikesed, helbed, piim, jogurt, salatid, mahlad, saiad, määrded.
Kõhud täis, liigume saunakeskusesse, kaaslane aga protseduuri võtma. Tema saab mõnusa massaaži staažikalt töötajalt peamajas.
Meie naudime põnniga lastebasseini. Korra proovime ka suurt mullivanni, kuid seal on raske lapsel sulistada. Ka 41kraadine Jaapani vann ei lähe talle peale, lisaks veel auru-, soola- ja aroomisaun. Küll mul oleks siin mõnulemist, rääkimata infrapunasaunast ja suurest ujumisbasseinist. Seekord lepin tunnise leotamisega lastebasseinis.
Mulle meeldib, et veekeskuses on meestel ja naistel ühine riietusruum. Just lapsega tegutsedes on niimoodi kergem ja samas ei teki sellist tüüpilist dilemmat: „Kas ma peaksin juba ruumist väljuma ja mind oodatakse või ma passin veel natuke siin duši all, et mitte veekeskuses pidevalt mureliku näoga teise riietusruumi ukse poole vahtida?“. Pärast sulistamist lähen ise massaaži ja naudin esmakordselt tugevamat mudimist. Tavaliselt vaadatakse, et väike naine tahab pai, aga mulle sobib just kõvem ragistamine. Konte päris ei
Massaaž Tervis spaas väänatud, kuid mõnusa läbikloppimise osaks sain siiski. Peaaegu oleks isegi magama jäänud, mis minuga tavaliselt massaažilaual ei juhtu. Meenutan ammust spaakogemust, kus massaaž kestis 20 minutit ja jättis keheva liinitöö mulje. Seekordne 45 minutit oli just paras ja piisav, et saada kehasse uus minek ja värskus.
Liigun tagasi toa poole, sest kätte on jõudnud väljaregistreerimise aeg. Kõnnin mööda hambaarstikabinetist ja mõtlen, et võiks juba ühekorraga selleaastase kontrolli ära teha. Ja jõusaali tahtsin ka minna! Lisaks pakutakse koormustesti, mida mul vaja oleks ning ilusalongis võiks ju ka mõne iluhoolduse ette võtta, no ja baari terrassil võiks kokteile nautida ja… ja.. ja…
Ilmselgelt on üks öö Tervise minilinnas liiga vähe. Hakkan mõtlema, et ilusa suvenädala korral on sellises kohas luksuse nautimine peaaegu sama hea kui Hispaania mõnes kuurortis suvitada. Aga miks mitte hoopis Eestis? Miks mitte Tervises?
Hea lugeja, kirjuta kommentaar, mida sina ootad ühelt spaahotellilt? Millised meelelahutus- ja lõõgastusvõimalused peaksid olema ühel spaal? Millistel põhjustel investeeriksid sina hoopis puhkusesse Eesti spaades, mitte kauge maa päikesereisi?
Kõikide kommenteerijate vahel loosime Hotelliveebi 25eurose kinkekaardi!
