Silt: välismaa

  • 7 põhjust, miks külastada Jurmalat

    7 põhjust, miks külastada Jurmalat

    Hotelliveebi pakettide valikus on lisaks Eesti spaadele ka pakkumised Jurmala kuurortlinna. Seega miks mitte põigata vahelduseks meie lõunanaabrite juurde?
    Toome teile järgnevalt 7 põhjust, miks Jurmala külastamine on hea mõte.

    1.    Kaunid rannad ja fantastiline meri

    Lummavalt kaunid mererannad
    Lummavalt kaunid mererannad

    Läti mererannad on kaetud kauni valge liivaga ja ka Jurmala ei ole siin erand. Isegi Jurmala nimi näitab – see on kombinatsioon kahest sõnast “jūra”, mis tähendab “meri” ja “mala”, mis tähendab “pool” või “serv”. Kas pole mitte paljutõotav nimi mere ja ranna nautimiseks?

    2.    Piisavalt ruumi kõigile

    Mitte, et Jurmala oleks ebapopulaarne paik ja seepärast liigub seal vähe rahvast. Ei, seda kindlasti mitte. Eriti siis, kui ilm soojemaks läheb. Mõtleme selle all aga seda, et siinne õhkkond on hoopis teine, kui võrrelda seda tiheda liiklusega, pisut närvilise suurlinna olustikuga. Inimesed tulevad Jurmalasse, et lihtsalt nautida, lõõgastuda ja puhata. Seega on seda tunnet tunda ka siinses atmosfääris.

    Müstiline männimets
    Müstiline männimets

    3.    Värske männiõhk

    Teine oluline erinevus suurlinnast on alati puhas õhk. See ninasõõrmeid erutav värske õhk tuleneb Jurmalat ühest küljest ümbritsevatest männimetsadest ja teiselt poolt voogavatest meretuultest. Seetõttu pole ime, et paljud inimesed valivad oma puhkusekohaks just Jurmala, et lihtsalt lõõgastuda ja värske õhu abil oma tervist parandada.

    4.    Lummav arhitektuur

    Tõenäoliselt on üks esimesi asju, mida Jurmalas arhitektuuriga seoses märkate, puitmajad. Enamik neist on ehitatud 19. ja 20. sajandil. Seega soovitame sul planeerida oma külastusse ka jalutuskäik neil kauni arhitektuuriga tänavatel.

    5.    Meeliülendavad jalutuskäigud rannas

    Jalutuskäik rannas koos ühelt poolt kostuva rahustava lainemuusikaga ja teisalt männimetsadest tuleva metsakohinaga moodustavad üheskoos hea kombinatsiooni meditatsiooniks. Seega kasuta juhust, et üheaegselt parandada nii oma füüsist kui vaimset tervist. Lase looduse maagial end hellitada!

    6.    Lase päikesel end paitada

    Lase päikesel end paitada
    Lase päikesel end paitada

    Kaunid liivarannad ja lai rannariba lausa kutsuvad suvise sooja ajal riideid seljast heitma ja päikesele vaba voli andma.

    7.    Aeg pidutseda

    Kuigi Jurmala on peamiselt rahu ja lõõgastumise paik, pole siiski vaja muretseda neil, kes sooviksid päeva lõpus pidutseda energilise muusika saatel. Siinses väikeses linnakeses leidub mitmeid toredaid paiku, kus teha ka kiiremaid tantsusamme.
     
    Loe ka meie blogija kokkuvõtet Jurmala Spa hotelli külastusest!

  • Puhkus lõunanaabrite juures – Hotell Jurmala Spa

    Puhkus lõunanaabrite juures – Hotell Jurmala Spa

    Sel korral võtsime suuna välismaale – Lätti. Pakett, mida kasutasime oli „Kaheöine lõõgastus 2-le koos hoolitsustega“. Lisaks sai nö. juurde võetud laste külastus ning lõunasöögiks restorani maikuu eripakkumine. Aga nüüd kõigest järjest lähemalt.

    Hotell Jurmala Spa tuba

    Hotell Jurmala Spa tuba
    Hotell Jurmala Spa tuba

    Meil oli avar ja valgusküllane ühe suure voodi ning ühe lahtikäiva diivaniga peretuba. Tuppa mahtusid vabalt veel kaks võrevoodit pere pisemate jaoks. Ka peale nende voodite tuppa lisamist oli ruumi veel mugavalt palju üle.
    Toa sein oli tervenisti akende all, seega oli tuba alati rohke päevavalgusega täidetud. Ka päev läbi sisse paistev päike ei häirinud, sest tuba oli konditsioneeriga varustatud.
    Duširuum ja tualett oli tõeliselt suur ja meile oli valmis pandud lisaks rätikutele ka pesemistarvikud ning kehakreem.
    Olen alati maininud juurde ka telekanalite valiku. Neid oli piisavalt alates kohalikest kanalitest lõpetades National Geographic ja TV1000-ga. Mis meile aga veidi tuska tegi, oli WiFi. Reede õhtul oli tasuta levisid mitmeid, laupäeva hommikuks olid aga kõik kadunud. Õnneks selgus laupäeva õhtuks, et tegemist oli tehnilise veaga ja sai taaskord kõik korda. WiFi kvaliteet oli muidu üpris hea.
    Hotell Jurmala Spa hommikusöök
    Hotell Jurmala Spa hommikusöök

    Hommikusöök

    Hommikust sai süüa 7.30st 10.30ni. Meie läksime sinna vist kõige populaarsemal ajal – 9st. Seega esialgu oli raske lauda leida, kuid õnneks kaua ootama ei pidanud. Teenindajad olid väga kärmed vabanenud laudu puhastama. Ka toidu poolest oli kõik hästi, olenemata suurest rahvahulgast. Pidevalt täideti otsa saanud toidunõusid.
    Toit ise oli klassikaline – võileivakraam, soojast toidust munapuder, viinerid, peekon, kahte sorti putru, pannkoogid ja praekartulid. Lisaks rohkelt hommikuhelbeid, puuvilju, saiakesi ja palju muud. Mis mulle muljet avaldas, oli piimatoodete valik – erineva rasvasisaldusega piimad ja keefirid, jogurtid ning erinevat sorti piimad (soja jt).
    Tore oli leida restoranist ka laste mängunurk. Sedasi saime ka meie rahulikult oma söömas käimisi nautida, sest lapsed leidsid iga kord omale meelepärase mängulise tegevuse sealt.

    Spaa

    Hotell Jurmala Spa
    Hotell Jurmala Spa

    Spaa on kaasaegne ja värske välimusega. Sealt leiab kõik vajaliku – mullivannid, mitmed erinevad saunad, eri suuruse ja sügavusega basseinid ning laste bassein. Vahva oli ka see, et lastele oli eraldi lastesaun, kus mõnusas soojas sai samal ajal ka Lotte multikat vaadata. Kui muidu on raske lapsi aeg-ajalt sauna soojenema kutsuda, siis sel korral meil seda muret ei olnud.
    Mida tähele tasub panna on aga see, et iga päev saab spaad külastada 1 kord ja maksimaalseks külastuse pikkuseks on 2,5 tundi.

    Tervisekeskus

    Oma kevadväsimusest kurnatud akusid käisin laadimas tervisekeskuse energiakapslis. Äärmiselt armas ja soe teenindaja juhatas mind hubasesse ruumi. Peale riiete vahetamist ootas mind sooja auru ja infrapunaga varustatud kapsel, mille mõnusat soojust sain nautida poole tunni jooksul.

    Hotell Jurmala Spa restoran ja lõunasöök
    Hotell Jurmala Spa restoran ja lõunasöök

    Lõunasöök

    Hotell Jurmala Spa ei paku lõunabuffee, seepärast võtsime lõunaks kuu eripakkumise. Kolmekäigulise eine hinnaks on 20 eurot. Sisaldab nii eelrooga salati näol, pearoana kalapraadi ning kolmandaks käiguks magustoitu. Samuti valikuna joogiks kas kohv või tee.
    Lapsed leidsid endale meelepärase lastemenüüst. Eriti armas oli see, et laste söök serveeriti Mickey Mouse taldrikult ja lõbusas laste võtmes.
    Toidud olid maitsvad ning täiesti piisava suurusega.

     
     
     

    Õhtusöök

    Hotell Jurmala Spa rõhtusöök
    Hotell Jurmala Spa õhtusöök

    Õhtusöögil oli tunduvalt vähem inimesi kui hommikul. Seega laua leidmisega raskusi ei olnud. Meile meeldis see, et õhtust sai süüa 18st 20ni. Tavaliselt on need õhtusöögi ajad nii varakult lõppenud eelmistes hotellides.
    Menüüst leidis nii paneeritud kala, grillitud kana kui searibisid. Seega liha poolest oli küll kõigile midagi. Samuti rohkelt erinevat salatikraami, külmad lihalõigud, peekon, munad, tuunikala jne. Kuna 4. mai, mil meie spaas viibisime, on lätlastel pidupäev, oli magustoiduks valmistatud ülisuur lipuvärvides tort ning ka magustoidud klaasides olid punases ja valges toonis. Samuti oli tähtpäeva auks kohal elav muusika akordionimängija näol. Tema repertuaar varieerus kohalikest rahvusviisidest Metallica ja Jacksonini välja.

     

    Kokkuvõtteks

    Kahe öö ja kolme päeva kokkuvõtteks võiks öelda, et Hotell Jurmala Spa on täitsa külastamist väärt nii lastega kui ilma nendeta. Kindlasti tasub juurde vaadata mõni iluprotseduur nende laiast ilu- ja tervisekeskuse teenuste valikust. Sedasi saab puhkus I-le veel eriti suure täpi peale.
    Hotelliveebis pakutavate Jurmala Spa hotelli pakettidega saate tutvuda SIIN!
     
    Tekst: Brit Mesipuu

  • 5 nõuannet, kuidas puhkuse ajal kaalus mitte juurde võtta!

    5 nõuannet, kuidas puhkuse ajal kaalus mitte juurde võtta!

    Reisimine on vahva kogemus mitmel põhjusel. See on hea võimalus kogeda erinevaid kultuure, näha uskumatuid vaatamisväärsusi ja laskuda eepilistesse seiklustesse. Samuti on see suurepärane vabandus lasta end lõdvemaks ja astuda välja oma tavapärasest toidurežiimist.
    Aga sedasi pidevalt rannas lebades, jahutavaid jooke ja kaloririkkaid snäkke tarbides, võib reisilt tagasi tulles kaalu pealt vastu vaadata halb üllatus kaalutõusu näol.
    Järgnevalt olemegi sulle välja toonud nõuanded ja nipid, kuidas saaksid kõiki neid maitsvaid hõrgutisi süümepiinadeta nautida.

    1.    Korralik hommikusöök

    On mitmeid põhjuseid, miks hommikusööki kiidetakse, kui üht päeva kõige olulisemat toidukorda. Annab see muuhulgas ju korraliku käivituse ainevahetusele ja pakub „kütust“ eesootavaks vahvaks puhkepäevaks. Lubades enda kehale kohe hommikul piisavas koguses energiat, suudad sa terve päeva jooksul olla aktiivsem ja põletada seeläbi rohkem kaloreid.
    Võta oma hommikumenüüsse, või vali hotelli hommikubuffeest, toidud, mis peaksid silmas tasakaalustatud toitumist. Head valikud on kiudainerikkad toidud (kaerahelbepuder ja teised teraviljatooted), valgud (munad, jogurt) ja palju vitamiine puu- ja juurviljade näol. Jogurt, keedetud munavalged, täistera röstsai ja puuviljad oleks suurepärane algus seikluslikule päevale!

    Kokteilid on maitsvad, kuid sisaldavad ka palju kaloreid
    Kokteilid on maitsvad, kuid sisaldavad ka palju kaloreid

    2.    Ära unusta juua!

    Reisil olles on lihtne unustada piisavas koguses vedeliku tarbimine. Eriti oluline on see, kui sõidad soojale maale. Raske on ülehinnata vee tähtsust sinu organismile, kuid muuhulgas aitab see edasi lükata ka näljatunnet ning vähendada pidevat näksimist.
    P.S. Kas teadsite, et täiskasvanud inimese kehast umbes 50–65% moodustab vesi! Nii et kui te pole juba veendunud vee joomise kasulikkusest, peaks see lõbus fakt näitama, et keha piisavas koguses veega varustamine on ülimalt tähtis.
    Kui soovid aga lisaks veele tarbida ka teisi jooke, ole tähelepanelik, et sa ülemäära palju kaloreid just nendega sisse ei joo. Jäätisekokteilid, jahutavad smuutid ja alkohoolsed joogid käivad puhkusega tihti kaasas. Katsu sina aga olla teadlik tarbija ja nende joomisega pigem tagasi hoida.

    3.    Vali tervislikud suupisted ja paki need teele kaasa

    Värsked puuviljad, köögiviljad, müslibatoonid, pähklitesegu…
    Tervislike suupistete reisikotti pakkimine aitab kaasa sellele, et nälg pika reisipäeva ajal silmanägemist ei võta ja ei teki kiusatust kiirtoidu järele haarata. Kui hommikusöök paneb käima ainevahetuse, siis tervislikud suupisted hoiavad sinu veresuhkru stabiilsena terve pika päeva jooksul.

    4.    Püsi aktiivne

    Avasta vaatamisväärsusi jalutades
    Avasta vaatamisväärsusi jalutades

    Kuigi puhkuse ajal võib tekkida kiusatus lihtsalt lesida soojal rannaliival, katsu siiski igasse päeva planeerida mõni aktiivne tegevus.
    Kalorite põletamine koos reisimälestuste loomisega – see on topelt võit! Seega, kui vähegi võimalik, vali oma liikumisviisiks just kõndimine. See on suurepärane võimalus olla füüsiliselt aktiivne samal ajal, kui naudid uusi ja huvitavaid vaatamisväärsusi. Pista taskusse sammulugeja või tõmba telefoni vastav äpp, nii saad alati veenduda, et soovitatud vähemalt 10 000 sammu päevas oleks sul alati õhtuks tehtud.
    Kui sammud aga õhtuks täis ei ole, kuulata, kas kuskilt tuleb muusikat kuhu saaksid tantsima minna.

    5.    80/20 reegel kehtib ka reisimisel

    Kõik on kinni tasakaalus!
    Tervislik toitumine aitab hoida erksa ja tervena ka sinu keha, kuid ei ole mõistlik end kogu aeg lõpmatuseni piirata. See tekitab iga päevaga aina enam trotsi ja tahtmist kiusatustele järele anda.
    Seega soovitame sulle, et püüa süüa tervislikult vähemalt 80% ajast. Ülejäänud 20% jäta aga endale toiduvalikus vabamad käed ning anna naudingutele vaba voli. On ju üks suur osa reisimisest kohalike hõrgutiste maitsmine ja avastamine.
    Millised on aga sinu kavalad nipid selleks, et reisilt koju naastes lisaks rõõmsatele mälestusele ja sõbralikud numbrid sinu kaalul vastu vaataksid?

  • Lugu sellest, kuidas ma metsast pärli leidsin

    Lugu sellest, kuidas ma metsast pärli leidsin

    Ma ei tea, miks see nii on, aga aasta lõpus läheb aeg nii kiiresti, et ootamatult ongi kätte jõudnud jõulueelne aeg. Enne kui on aeg teha kokkuvõtteid ja rääkida selle aasta lemmikutest, üllatajatest ja uutest tulijatest, tahaksin ma teiega jagada üht reisilugu. See meenutab natukene jõulujuttu ja kuigi tegu ei ole Eesti hotelliga, tahan ma teiega seda kogemust jagada.
    Mul oli vaja eelmisel nädalal leida soodne ööbimiskoht Oslo lähedal. Surfasin internetis ja korraga hüppas mulle ette selline koht nagu „Gjedsjø Gaard”. Pildid olid ilusad (udused, aga ilusad), keskmine hinne väga kõrge ja hind soodne. Pani natuke muretsema, et kas saab ikka nii olla, ent kõhutunnet usaldades tegin ma broneeringu ära.
    Päev venis pikaks ja ööbimiskohta hakkasin ma sõitma alles 9 paiku. Kitsal ja käänulisel ning pimedal külavaheteel sõites mõtlesin ma omaette, et see ikka meenutab liiga palju “Vale pööret”. Viimased kümme kilomeetrit olin ma ainus auto teel. GPS näitas, et ööbimiskoht läheneb. Ma olin põnevil. Maja, kuhu GPS mind juhatas oli imekaunis. Keset pimedat välja nagu väikene tuledesäras jõulumuna, valge, helge, vana talukoht. Kõrge raudväravaga. „Be aware of the dogs” seisis väraval silt. Millegi pärast hakkas mul silme ees jooksma „Ristiisa”. Helistasin kella. „Tere tulemast, tere tulemast, me oleme sind oodanud,” ütles hääl teisel pool. „Ole nii armas ja tee ise värav lahti, ära karda, koeri ei ole lahti.” Jällegi hakkasin ma korraga mõtlema „Valele pöördele”. Väga rumal minust muidugi.
    Õues ootas mind juba 70+ härrasmees, kes mind nagu ammu kadunud sugulast ootas ja veelkord tervitas, juhatas mind majja ja siit, mu daamid ja härrad, sisenesin ma muinasjutumaailma. Jälle kord. Ärge unustage, et mul on Norras oma muinasjutt – Satu. Tundus nii sürreaalne kasutada sama võrdlust, aga kõik järgnev oli nagu muinasjutt. Või enne. Või märk. Või kokkusattmus. Või…Jumala eest, kutsuge mind hulluks, aga reis iseendasse, oma mõtetesse ja unistustesse.
    Maja oli juba esimesest hetkest selline, millesse sa lihtsalt armud. Vana ja väärikas. Per Erik juhatas mind mu tuppa teisele korrusele ja kui ma olin oma imestamise lõpetanud, ütles ta, et neil pole traditsiooniline hotell ja veini nad kahjuks ei müü (mõtetelugeja? Ma olin just mõelnud, et issand kui hea oleks peale pikka päeva saada üks klaasike veini), kuid kõigile külalistele pakub ta allkorrusel hea meelega klaasi või paar veini. Tulgu ma vaid alla neile külla.

    IMG_3875.JPG

    Selle majutusasutuse eripära ja võlu seisnes nimelt selles, et Per Erik ja tema naine Mouchy (Ahhhh, milline võrratu nimi! Ja veelgi võrratum prantsuse aktsent!) elavad selles samas majas. Nad on avanud oma elutoauksed sõna otseses mõttes kõikidele külalistele. Ja see maja oli täis soojust ja elu. Selles oli midagi erilist. „Countryliving” ütlesid nemad ja kui ma alguses vaidlesin sellele iseloomustusele vastu, sest maakodu asemel on mu meelest tegu väiksemat sorti paleega, siis tegelikult ma hiljem mõistsin, mida nad selle väljendiga silmas pidasid. Nende kodu ja B&B on maalähedane, aga hoopis teistsugusel moel. See on täis ajalugu, antiiki, kunsti Van Eyjk (koolkonna) maalidest Versace diivaniteni, kuid kogu see luksus on maalähedane, hubane, kodune. Elutoas praksus kaminas tuli, kroonlühtri kristallid peegeldusid küünlavalges mõnusalt paksude kardinatega ääristatud akendel. Mind tulid tervitama kaks sõbralikku koera – üks ajas end püsti hinnaliselt diivanilt, teine (veelgi hinnalisemalt?) vaibalt. Me ei luba oma koeral tulla tuppa nõukaajast pärit vaibale, siin aga tundus tavaline, et koerad pikutavad Pärsia vaibal.
    TÄPSELT selline on minu unistuste maja!
    Söögitoa suure laua taga istusid küünlavalgel kolm poola keelt kõnelevat ja Jack Danielsi joovat noormeest. Ei, nad ei olnud mingid kalevipojad, kes oleks purjuspäi 18. sajandist pärit mööbli keskel lällanud nii nagu stereotüüp ette näeb, nad olid sõbralikud, viisakad ja meeldivad. Mouchy vabandas, et peab minema lapselast magama panema, kallistas kõiki laua taga istuvaid inimesi ja mul oli tunne nagu oleksin ma sattunud perekondlikule koosviibimisele. Võhivõõrana, aga ikkagi oodatuna. Peremees valas mulle klaasi veini. Ma ühinesin perekondliku koosviibimisega.

    IMG_3836.JPG

    Poola noormehed pidid hommikul vara ärkama ja lahkusid meie seltsist üsna pea, kell oli ka siiski juba palju üle kümne ja Per Erik hõikas neile järele, et hommikul täpselt kell seitse ootab neid petite hommikusöök. Etteruttavalt võin ma öelda, et petit ei ole sugugi see sõna, mida ma selle hommikusöögi jaoks kasutaksin. Kui juba jutt toidu peale läks, siis uskuge või mitte, omanikud valmistavad oma külalistele ka gurmee õhtusöögid. Hirveliha, põhjapõder, põder, tursk, lõhe…kõik omanike enda lemmikud, mida kirglikult ka oma külalisteke valmistatakse. Mina jõudsin kohale liiga hilja, kuid ma sain aimu, millist toitu selles majas pakutakse. See teeb silmad ette paljudele päris restoranidele.

    IMG_3893.JPG

    Mina jäin Per Erikuga veel juttu rääkima. Ja SEE oli midagi eriskummalist. Täpselt nagu oleks ta päriselt ka mu mõtteid lugenud. Autoga nende poole sõites mõtlesin ma minevikus juhtunud asjade peale, ma arutlesin enda ja oma olemuse üle, kes ma olen, mida ma tahan, millised on mu unistused ja paar tundi hiljem selles omamoodi maalähedases luksuslikus majakeses arutlesime me just nende samade teemade üle. Kui see pole nüüd mingi muinasjutt, siis kaotas see perekond aastaid tagasi terve varanduse, õigemini peteti see neilt välja, lisaks haigused, mis meespoolt pikalt haiglas hoidsid. „Aga see kõik muutis mind,” ütles ta. „Enne olin ma pealiskaudne, aga nüüd ma väärtustan ELU. See mis oli eile, oli eile. Pöörame uue lehe ja mõtleme homsele, sest homme on see, mis meid huvitama peab.” Jaa, ma tean, kõlab jälle imalalt, kuid mõnikord on need kõige imalamad ja mainstreamteadmised just need, mis kohale jõuavad. Mõtlema panevad. Annavad energiat ja positiivsust. Ma nägin neid inimesi selles majas esimest korda oma elus, kuid mulle jäi tunne nagu nad teaksid mind läbi ja lõhki, mina neid ka, aga nemad mind siiski rohkem.
    Kõik, mida ma tol päeval olin mõelnud, tuli meil selle põgusa pooleteise tunni jooksul jutuks. „Meie jaoks on kõige olulisem, et majas oleks elu, et siin oleks õige tunne, asjad on asjad, mille me oleme küll kindlustanud, kuid inimesed on need, kes on olulised. Elu on oluline. Elamine on oluline,” viskas Per Erik muretult õhku järgmise „klišee”. See õhtu poolteist tundi oli täis klišeesid, kuid nii mõtlemapanevaid, silmiavavaid. Ma pidin end paar korda näpistama, et olla kindel, et kogu see müstiline villa ja see vestlus ei ole minu fantaasia vili. Ei olnud. Per Erik rääkis oma tööst, mitte otse, kuid põnevate vihjete ja seikadena, ja ma leidsin end ikka ja jälle mõttelt, et mille paganaga see inimene siis tegelenud on kogu oma elu. Hiljem guugeldasin välja, et tegu oli muuhulgas Saint Lucia aukonsuli ja ärikonsultandiga.

    IMG_3807.JPG

    „Mis kell ma hommikusööki serveerin?” küsis Per Erik kui ma end magama sättisin. Ma kuulsin ju et ta teeb Poola poistele hommikusööki kella seitsmeks, nii et ma arvasin, et ajan end samaks ajaks ülesse. „Ei, ei, see ei tule kõne allagi, et sa nii vara ärkaks, sul oli pikk päev ja sul tuleb uus pikk päev, teeme sulle hommikusöögi kell pool üheksa,” keelas ta mind. Ega ma vastu ei puigelnud. Mul oli hea meel veeta selles majas veel nii palju aega kui võimalik. Oleks ma teadnud millises kohas ma ööbin, oleks ma paar viimast klienti kiiremini külastanud, ja ma tundsin korraks end halva emana, et Ida ei saanud minuga seal kaasas olla. Ta oleks seda kohta ja neid inimesi nii nautinud! Ehk on see märk, et me PEAME sinna uuesti tagasi minema?
    Hommikul ärkasin ma siiski üles kell seitse. Mul oli plaanis veidike tööd teha, sest oli ilmselge, et päeval mul selleks aega ei ole, liiga palju oli vaja korda saata (miks ma muidu vaid neli minutit enne laeva väljumist pileti ostsin), aga tegelikkus oli see, et ma veetsin kaks tundi lihtsalt heas seltskonnas FANTASTILIST hommikusööki süües ja aluspesust, ärist ja juhuste kokkulangemisest rääkides. Ma olin ikka veel lummatud sellest, et ma ööbimiseks sellise pärli olin leidnud pooljuhuslikult, ja natuke pahane, et ma seda päev varem ei olnud avastanud.
    Mul oli lausa kahju oma asju kokku pakkida ja lahkuda, ma oleksin nii väga tahtnud kauemaks jääda. „Meil oleks hea meel kui sa oleksid lihtsalt meie külaline olnud, meil on nii huvitav olnud,” ütles Per Erik kui ma lahkuma hakkasin. Ma ei saanud sellest lausest täpselt aru, alles siis kui ma lahkumisel hakkasin rahakotti otsima, et ööbimise eest maksta, kordas Mouchy, et sa ju olid meie külaline, sa ei pea maksma. Veidike kohmetult ja natuke hämmingus panin ma oma rahakoti ära. „Kui meie külalised lahkuvad õnnelikult, oleme meie õnnelikud,” lisas Per Erik.
    Väljas sadas paksu valget lund, Per Erik ja Mouchy lehvitasid mulle ukse pealt. „Pööra uus leht ja ära anna alla, sa saad sellega hakkama!” hõikas ta mulle järele. Ma lahkusin sellest muinasjutumajast täis enesekindlust ja energiat. Õhtul sain ma tööalaselt väga hea uudise.
     

  • Suvi tuli ootamatult!

    Suvi tuli ootamatult!

    Nii nagu igal aastal tuleb talv ja lumi ootamatult, tuli minu jaoks sel aastal suvi nii ootamatult, et unustasin täiesti öelda, et teen blogis väikese suvevaheaja.
    Terve aastakene on uudistatud Eestimaa hotellides ja nüüd on korraks aeg minna piiri taha seiklema. Mitte kaugele, aga lähinaabrite juurde. Soome, Rootsi, Läti, aga teele jäävad veel ka Norra ja Taani. Kas mõni riik veel ette jääb, sõltub juba tujust ja viitsimisest.  Samas ega kaua ei saa ära olla, sest Eestimaa suvi on üürike ning ka seda tuleb täiel rinnal nautida. Minu suveplaanidesse peab veel mahtuma Pärnu, Haapsalu, Kärdla, Kassari, Alatskivi, Kihnu ja Prangli.
    Aga, kallid lugejad, andke teada, kas teid huvitavad lood ka välismaa hotellidest. Saan teiega oma valikuid ja soovitusi jagada kui soovite:)

  • Raamidest välja

    Raamidest välja

    Umbes kuu aega tagasi olin ma Tallinnas olukorras, kus mul kahel hommikul oli vaja paariks tunniks oma kohvrist vabaneda. Minu üllatuseks ei olnud Tallinna kesklinnas (sealhulgas ka Balti jaamas) pakihoiu võimalust ning ma pidin loominguliselt asjale lähenema. Ma pöördusin oma murega hotellide poole. Kaks hotelli võtsid mu palve vastu naerunäoga, ma vabandasin, et pole küll hotelli klient, kuid häda ajab härja kaevu ning nad võtsid sõbralikult mu kohvrikese hoiule. Kaks teist hotelli vastasid aga jäigalt, et selline teenus on vaid hotelli külastajatele. Okei, ega ma ei ütlegi, et hotell peaks pakihoiuteenust pakkuma, sest võib-olla tülitab neid sama küsimusega päevas tuhandeid “hädalisi”, kuid mul on vähemalt ühega neist hotellidest juba varasem negatiivsemapoolne kogemus. Ka tookord sain ma oma küsimustele vastuseks “ei” ja põhjenduseks, et pole lubatud või ette nähtud.
    See seik pani mind mõtlema. See pani mind mõtlema, et võib-olla ei peaks hotellid nii jäigad olema, nii reeglites ja raamides kinni. Mina seda hotelli, kus ma olen kaks korda saanud negatiivse teeninduse osaliseks (kusjuures ma pean siin kohal ütlema, et hotelli enda kohta ei ole mul ühtegi halba sõna öelda), oma tuttavatele ei soovita. Ma soovitan pigem mõnd teist hotelli, kus ehk teenus ise pole kõige kõigem, kuid teenindus seevastu laitmatu. Kuidas teiega lood on?  Kui ma nädal peale seda kohvrimuret Tallinnas kogesin Norras, Rørose-nimelises linnakeses nädal hiljem täiesti ekstraklassi teenindust (isegi Oskar jääb vist napilt teisele kohale), hakkasin ma “raamides kinni olemisele” veidike rohkem mõtlema. Ma hakkasin mõtlema, et kas Eesti hotellid pole liialt ühenäolised. Ühed ja samad reeglid, tavad, pakkumised, toad…Üsna ühesugused?
    Ma ei taha tegelikult kritiseerida Eesti hotellide taset. Mu meelest on lausa imetlusväärne kui palju suurepäraseid ööbimiskohti meil (ka soodsa raha eest) leidub. Teenindus ja pakutav on suuremas jaos hotellidest vägagi tasemel ning nuriseda saab tihti vaid pisiasjade kallal, mis ka kipub olema pigem maitse ja eelistuste küsimus. Aga mulle ei torganud korraga pähe ühtegi hotelli, mis väga kindlal ja omal moel teistest erineks või silma paistaks. Kas meil leidub omanäolisi, nö nišihotelle? Muidugi on eraldi küsimus, kas neile jaguks ka külastajaid ning kas selliseid hotelle üldse vaja on.
    Seesama  Rørose hotell, mida ma juba korraks mainisin, on edukas näide julgest pealehakkamisest ühe seesuguse nišihotelliga alustamisest. Ma tahan oma kogemust ka teiega jagada. Ja kes teab võib-olla saab keegi sellest loost innustust.
    Minu  Rørose nädalavahetuse tipphetkeks oli ööbimine Solheim Pensjonat’is. Tegu on 1939.aastast pärit pansionaadiga, millele asutajaks, tüdrukute esiemaks nagu omanikud teda hellitavalt kutsuvad, oli Oline Høsøien.  Uued omanikud on viis käsitöölisest sõbrannad, kes otsustasid vanale pansionaadile uuesti elu sisse puhuda, kuid mitte ajalugu hävitades, vaid seda alles hoides. Nii ongi maja täis väärtuslikku kraami, mõned lausa maja ehitamisaastast 1939.aastast.
    Meid võttis uksel vastu Saara ning esimesest hetkest oli mul tunne, et ma olen sattunud külla Norra vanaemale. Mitte et ma täpselt teaks, milline Norra vanaema kodu olla võiks, samuti ei meenuta Saara kuidagi vanaema, vaid sõbralikku naabritüdrukut (kes võtab meid vastu, sest vanaema on reisil).  Enne kui me linnaga tutvuma läksime tutvustas Saara mulle teisi tubasid. Ma olin vaimustuses. Kõigepealt teise korruse vannitoast, kust avaneb vaade Rorose kirikule, siis khuuli narivoodiga peretoast, siis väikest toakesest, kus öökapilaual lebab meestele mõeldud “Vi Menn” ajakiri (ma isegi ei teadnud, et selliseid “Anne & Stiil” tüüpi ajakirjad meestele kunagi ilmunud on) ja lõpuks 1950-aastatest pärist retrotapeediga kaheinimesetoast. See viimane on nii lahe, nii ajastutruu, nii ehe! Ja kõik need detailid igas toas.

    64225_538012046276082_1551023701_n

    1385934_538011919609428_1059569053_n

    Ma võiksin pilte ja emotsioone jagama jäädagi. Väljastpoolt vaadatuna ei oskaks arvatagi, et selles tavalises pruunis kahekordses elumajas on peidus tõeline (ajaloo)pärl. Meie ööbisime pansionaadi korter-toas ja kui me õhtul küünlavalgel lapsega mängisime, siis mul oli korraks tõepoolest tunne, et me oleme ajas tagasi läinud. Ma tundsin, et me olime nagu perekond mõnest 1950-aasta filmist või raamatust. Interjöör ja eranditult kõik detailid, ka mänguasjad, olid nii ajastutruud.

    996931_538012179609402_1634248972_n

    1378217_538012112942742_491986891_n

    1381500_538012182942735_1615621929_n

     Hotelli omanikud, kes kõik hotellis ka tegevad on, rääkisid, et ega nad päris kindlad ei olnud, kuidas hotell vastu võetakse, sest tegu on siiski piisavalt omanäolise ja erilise ööbimiskohaga ja küllalt on siiski inimesi, kes eelistavad alati standardset hotellituba, kuid nende sisetunne ütles, et nad peavad selle ära tegema. Nende sisetunne ei valetanud. Kolme tegutsemisaasta jooksul on Solheim Pensjonat’ist saanud tõeliselt hinnatud ööbimispaik. Nii norrakate kui välismaa külaliste seas. Sõna heast teenindusest ja teistsugusest kogemusest on levinud.
    Vot selline teistsugune ööbimiskogemus. Mida teie arvate? Kas te eelistaksite ööbimist pigem klassikalises hotellitoas või oleksite te avatud ka sarnastele nišihotellidele? Kui Eestis selline hotell oleks, kas teist saaks sellise hotelli külastaja?
    Kõik fotod on võetud Solheim Pensjonat Facebook kodulehelt.
     
     

  • Milleks oma reisiga eputada?

    Milleks oma reisiga eputada?

    Eelmisel nädalal käisin ma puhkamas Norra kauneimas rahvuspargis. Rondane rahvuspark, mis avati 1962.aastal ja laiendati 2003.aastal, on 960km2 laiune piirkond Hedmarki ja Opplandi maakonnas. Kõrgemad mäetipud ulatuvad siin 2000 meetrit merepinnast. “Sa vaata neid kaugeid kõrgeid tippe seal eemal,” ütlesin ma oma abikaasale kui me aina kõrgemate mägede vahel sõitsime. Kui me lõpuks kuus kilomeetrit mööda käänulist teed mööda mägesid ülespoole sõitsime, et jõuda oma ööbimiskohta, saime me ühel hetkel aru, et me olimegi jõudnud “ühe selle kaugeloleva mäe tippu”.

    IMG_8086

     Milleks oma Norra reisiga nüüd eputada, mõtlete te ehk nüüd, sest kui suur on tõenäosus, et keegi just sel hetkel siin otsib ööbimiskohta Oslost vähemalt neljatunnise autosõidu kaugusel. Aga teate, ärge kunagi öelge kunagi. Võib-olla just talvepuhkust planeerides nuputate te, kuhu minna ja teile meenub see postitus ning ööbimissoovitus Høvringe Fjellstues. Lihtne on valida vanade heade klassikaliste suusakuurortite vahel, teadmata, et mitte kuigi kaugel peidab end mägedes tõeline pärl.  Jätke see hotellinimi igaks juhuks meelde.

    IMG_8053

    Norra looduse ilus ei kahtle vist keegi, mina olen oma elust varsti pea poole Norraga seotud olnud ning ka Rondanet varem külastanud, kuid ometigi võtsid mind  vaated ahhetama. Selles on midagi müstilist. Kõrged lumega kaetud mäetipud, orgu kaduv päike, matkajaid argsi silmanurgast jälgivad lambad, hoolimata päikesepaistest puhuv vilu tuul ja paar soojakraadi üle nulli. Teil tekib vastupandamatu soov matkama minna. Kaugel paistev mäetipp ei tundu enam sugugi kõrge, vaid “siinsamas” ja nii lauge. Hiljem heidate te pilgu puude proportsioonidele ja saate aru, kui kauge see mäetipp siiski on.  Kuna mu abikaasa oli linnainimesena unustanud kaasa võtta sooja jope, sest ta ei olnud mõelnud kui kõrgele mägedesse me tegelikult läheme ja millised on sealsed ilmastikuolud (kui Oslos oli samal hetkel 16 kraadi sooja, siis mägedes oli kõigest 5 kraadi, mis tundus kordi külmemana vilu tuule tõttu,  leppisime me me lühikese jalutuskäiguga mööda “tavalist  kõnniteed”.
    Järgmisel hommikul ärgates olin mina hakkamist täis, pakkisin end kenasti riidesse ja kui oli aeg jalga tõmmata saapad, avastasin ma, et olin need maha unustanud. Nüüd oli minu abikaasa kord naerda. Kuid ma ei andnud alla. Olgugi, et väljas oli vaid 3,2 soojakraadi sikutasin ma varba otsa lapse põlvikud, jalga ainukeste jalanõudena kaasasolnud baleriina-tüüpi kingakesed ning asusin vapralt hommikusele jalutuskäigule kesest imekaunist loodust. Tõsi, selliste jalanõudega siiski kuigi kaugele ei jõua ning minu matk jäi vaid paarikilomeetriseks  (varbad hakkasid külmast siniseks minema), kuid ka sellest  lühikesest jalutuskäigust jääb kustumatu mälestus.

    IMG_0144-01

    IMG_05541-1024x5751

    Keset kogu seda maalilist loodust asub ka imearmas Høvringe hotell. Selle hotelli ajalugu ulatub aastasse 1800, kui pererahvas farmipidamise kõrvalt ka turiste majutas, ajapikku muutus see aga üha enam turismikeskuseks ning 1935.aastast asubki siin hotell. Täna hoolitsevad hotellikülaliste eest perekonna kolmas ja neljas generatsioon – ema Marit ja poeg Tormod.  Hotelli sisse astudes jääbki mulje, et olete kellelegi külla tulnud. Absoluutselt igal sammul on näha ajalooga vanu asju, uhkelt näitab majaperenaine Marit näiteks tooli, mille tema vanavanaisa on teinud. Eemal paistavad ehtnorralikud kapid, kummutid, lauad, nipsasjakesed, vaibad. Natukene jääb mulje, et olete sattunud muuseumi. Aga see ei ole selline halb tunne, asjad ei ole kaetud tolmuga või piiratud “mitte puutuda” siltidega.

    IMG_7985

    Kaheinimese tuba on mõnusalt avar ning aknast avaneb vaade hingemattev. Minu arvates nii ehtnorraliku sisustusega kui veel saab. Puit, puit ja veelkord puit. Ma ei saa öelda, et ma väga sellise stiili ausataja oleksin, kuid ühes Norra mägihotellis ei kujutaks ma mitte midagi muud ette. Sobib sinna valatult ja tekitab koduse tunde.

    Rom-26-650x400

    Kindlasti tuleb ära proovida ka õhtusöök. Ka see oli nii ehtnorralik kui veel vähegi võimalik. Gratineeritud kartulid, tallefilee ja pruun kaste. Ma olen oma elu jooksul päris palju teinud nalja norralaste pruuni kastme armastuse üle, kuid see maitsekombinatsioon siin oli nii mõnusalt kodune, et ma julgesin olla ebaviisakas ning kraapisin saiatükiga kokku veel viimasedki taldrikule jäänud kastmejäätmed. Eelroaks täiuslikult roosa lõhe ning magustoiduks rikkalik šokolaadikook tegid kõhule pai.  Samamoodi on selles hotellis imemaitsev ja väga rikkalik hommikusöök. Eriliselt armas oli mu meelest see, et kõik hotellikülalised said endale matkale minekuks kaasa pakkida lõunasöögi ning täita termosed kuuma kohvi või teega.

    IMG_8021

    Tegu ei ole peene mitmetärnihotelliga, kuid nad ei püüagi seda olla. Hotell on kodune, mõnus ja hubane. Ja kas ma vaadet ning ümbrust juba mainisin. Kui te pole ka matkainimesed, siis sellises ümbruskonnas on romantika juba õhku kirjutatud;)

    IMG_7964

    Loomulikult ei pea romantiliseks ajaveetmiseks sõitma Norrasse, mis esimese hooga ei pruugi ka kõige taskukohasem mõte olla. Eestis leidub samuti palju hea hinna ja kvaliteedisuhtega (romantilise õhustikuga) hotelle, mis mind aeg-ajalt ikka imestama panevad ning on väärt külastamist.

    Nädalavahetus on lähenemas, miks mitte broneerida tuba Märjamaal asuvas Ruunawere Postimõisa hotellis. Ööbimine kahetoalises kamina ja saunadega sviidis kahele maksab hetkel 69 eurot. Paketi infot vaadake lähemalt siit: Ruunawere romantikapakett.

  • Elegantsus ja kvaliteet või nostalgia ja ajalugu

    Elegantsus ja kvaliteet või nostalgia ja ajalugu

    Oslo südames, linna paraadtänaval asuv Grand hotell valiti 2013.aastal Euroopa parimaks hotelliks kategoorias “Luxury Suite Hotel”. 140 aasta vältel, mil hotell on avatud olnud, on “Grand” olnud kvaliteedi ja atmosfääri sünonüümiks, hotelli võib ilma liialdamata pidada maailmakuulsaks ning see on absoluutne esmavalik ööbimiseks nii riigipeadel kui filmitähtedel.
    Fasade400x772
    Mis teeb Grand hotelli nii eriliseks?
    Norra kõige auväärsem hotell asub kui maamärk kindlalt keset Oslo paraadtänavat – Karl Johanil. Seda ümbritsevad rohelised pargid ja tänavakohvikud, hotelli vahetus läheduses asub nii Oslo ooperimaja, riigikogu ja kuningaloss. Kindlasti mängib hotelli populaarsusel olulist rolli asukoht. Grand hotellis on ka Norra kõige paremaks hinnatud sviidid, aastast 2013. on hotell tunnustatud ka Euroopa tasemel.
    Kui hotelli tegevjuhilt Fredrikke Næss´ilt küsida, mis hotelli eriliseks teeb, vastab ta: “Nõudlikud kliendid kohustavad meid panustama. Kui meie juures ööbivad VIP-külalised üle kogu maailma, peame me tagama, et sviidid oleksid tipptasemel. Need peavad olema hästi varustatud, olema luksuslikud ja maitsekad, aga kõige rohkem eristab meid teistest hotellidest ehk see, et meie meeskond on laitmatu. Selliste külaliste puhul on äärmiselt oluline, et meeskond oleks hoolas ja korraliku koolituse saanud, see nõuab head planeerimist ja asjakohast kogemust. Me peame oskama kohanduda  erinevate rahvuste, auastmete, vajaduste ja nõudmistega. Grand hotellil on küll 140 aastat kogemust, kuid selleks, et olla laitmatud peab iga töötaja iga päev südamest panustama.”
    Grand hotell on VIP-külaliste esmavalik, kuid hotell peab väga oluliseks, et ka kõik teised hotellikülastajad tunnetaksid seda luksust, mugavust ja kvaliteeti, mida üks moodne tipphotell peab olema võimeline pakkuma.
    Hotelli visioon on pakkuda kõikidele külalistele parimat teenindust ja kogemust, just nii nagu me võtaksime vastu kallist külalist oma kodus.  Hotelli 292st toast 54 on sviidid, millest igal oma eripära. Katuseterrassilt, mis kuulub Christian Radich-sviidi juurde, on ainulaadne vaade pealinnale. Milleenumisviit on filmitähtede meelissviidiks. Tornisviit sobib romantilise meeleolu loomiseks.
    Taarn_Frokost
    Elegantsus ja kvaliteet või nostalgia ja ajalugu?
    Grand hotell avas oma uksed 1874.aastal. See ei ole vaid elegantsus, luksus ja kvaliteet, mis Grand hotellis meeleolu loob, Karl Johansgate/Rosenkrantzgaten nurgal asuv hotell toetub oma ajaloole. Hotelli seinte vahel on tunda nostalgiat. Nostalgiat, mis on rohkem väärt kui üks kõik, milline turundus. Seda hoitakse siin hotellis au sees. 140 aasta jooksul on hotelli palju uuendatud, kuid vaid väliselt, sisemiselt sosistavad kõik seinad möödunud aegade ajaloost.
    historisk4
    1886. aastal avati muljetavaldav söögisaal, kus elava muusika saatel sai õhtusööki nautida. 1894. avati Norra kõige uhkem vastuvõtusaal, mille avamisel oli teiste seas ka Henrik Ibsen. Kui Roald Amundsen oma õnnestunud lõunapooluse ekspeditsioonilt 1912.aastal Oslosse naases, peeti tema vastuvõtt just selles saalis.
    Grand hotellis asuv Grand Cafe on aga tükike Norra ajalugu, millest ei saa kuidagi mööda vaadata kui tuleb juttu Norra kunstnikest ja kirjanikest. See on koht, kus kogunes kunstnikerühmitus Kristiania Bohem, kes soovis muuta vananenud ühiskonnasüsteeme, soorolle ja perestruktuuri. Nad proovisid oma elu seada “Üheksa käsu” järgi, millest esimene kõlas nii: “Sa pead oma elu ise kirjutama”. Sellest sai nende kui kunstnike lähtepunkt. Christian Krogh järgis seda käsku ja kirjutas ning maalis kuni viimase eluaastani. Samuti jäi ta kohvikule truuks ning temast sai Grand Cafe aukülaline. 1914. sai aukülaliseks nimetatud ka Henrikk Ibsen, kellele hotelli juhtkond kinkis karahvini ja kristallist veiniklaasi, mis alati ootasid teda laual.
    Lisaks Henrik Ibsenile käisid selles kohvikus Knut Hamsun, Gustav Vigeland, Roald Amundsen ja rühmitusele nime andnud boheem Hans Jæger.  Naistest oli kõige tuntum Othilia Lasson Engelhart, kes esindas niiöelda uusi naisi. Tema ja teised “uued naised” murdsid tabu, et kohvikus võivad käia vaid mehed, nad osalesid debattides, suitsetasid sigarette ja jõid pjoltereid (kokteil viskist ja soodaveest). Kristiaania boheemide üheksas käsk oli muideks, et “Sa pead endalt ise elu võtma”. Seda oleksid nad võinud teha pjolterite joomise teel, öeldi naljatades, sest kõige kangem boheem suutis korraga ära juua 24 sellist kokteili ning lisaks veel pool liitrit portveini, selleks, et uni tuleks…
    Ka kunstnikud Munch, Krogh, Thaulow og Karsten, Werenskiold og Skredsvig käisid siin. Kõigi nende maalid on esindatud Rahvusgaleriis, kuigi tol ajal nimetati neid kui “forfærdelige Rabulister” – kohutavad agitaatorid ja tülitekitajad.
    Kõige tuntum isik Grand Cafe ajaloos on aga siiski Henrik Ibsen. Teda võis lausa nimetada vaatamisväärsuseks, Grand Cafe oli ta teine kodu, kus ta oma kindlas tugitoolis, mis oli alati “Reserveeritud Dr. Ibsenile”, istus kella 12:30st 14ni ja 18st 19:30ni. Tema järgi oleksid Oslo elanikud võinud kellad õigeks sättida. Tema lõunad koosnesid  kuklist, õllest ja dram’ist. Tihti käis sinna juurde ka üks pjolter.
    Grand Cafe ja Grand hotelli ajaloost võikski rääkima jääda.
    Kogu see ajalugu, värvikirevad persoonid, traditsioonid, elegantsus ja luksus kokku teevadki Grand hotellist Oslo peatänaval maailmakuulsa hotelli. 10.detsembril igal aastal alates 1901 antakse Oslos välja Nobeli rahupreemia. Otseloomulikult elavad laureaadid Grand hotellis ja bankett peetakse auväärses ajaloolises “Speilen” saalis.
    Kui te satute Oslosse, vaadake Grand hotell oma silmaga üle, sellest on võimatu mööda minna ilma seda märkamata. Minge sisse ja võtke kohvikus üks pjolter! Või lubage endale Palmenis (klaasverandal, mis suviti oli Henrik Ibseni lemmikpaik) luksuslik paus Afternoon Tea’ga. (pakutakse E-R 11-17, L 12-17, hind 395 NOK inimesele, hind sisaldab klaasi glass Ruinart šampanjat).
    Hotelli tubade hinnad algavad 1445 NOKist.
    Afternoon-Tea_artikel
    Fotod: Grand Hotel Oslo kodulehelt
     
    Hotelliveebi valikust soovitame luksuslikuks puhkuseks mõisaromantikat. Näiteks muinasjutuline lühipuhkus Sagadi mõisas, romantika Kõue mõisas või nädalavahetus ajaloolisel Padisel.