Grand Rose on (kui mu mälu mind ei peta) esimene spaa, mida ma külastasin. Me olime abikaasaga värskelt abiellunud ning janunesime romantika järele, Grand Rose tundus olevat iseenesestmõistetav valik. Ja me ei pidanud pettuma. Tänaseks päevaks olen ma muidugi spaadega tunduvalt rohkem kursis ja tean, mida ma soovin ja mis mulle ei meeldi, kuid Grand Rose on tollest esimesest külaskäigust aastal 2007 jäänud minu üheks lemmikuks. Ma olen spaa kodulehel oleva tutvustusega nõus: roosiõitel on saladuslik seletamatu toime, neid vaadates tekib inimestel eriline rõõmutunne ja süda hakkab kiiremini põksuma. Täpselt sama võib öelda Grand Rose spaa kohta. Seal viibides tekib eriline rõõmutunne.
Luksuslik valik
Sellest, et tegu on luksusliku ja stiilse spaaga, saate te aimu juba uksest sisse astudes kui satute fuajeesse. Ma mäletan, et tol esimesel korral liikusime me edasi üsna arglikult, sest kuigi mu hing ihkaski just killukese luksuse järele, tundsin ma end selles peenes fuajees ebamugavalt. Õnneks läks see kiiresti üle, sest juba naeratas meile laialt administraator, kes võttis meid vastu nagu oleksime ainsad külastajad (olgugi et hotell oli rahvast täis). Meeldiv teenindus on üks märksõna, mis mul koheselt Grand Rose spaaga seostub. Alustades administaatorist ja lõpetades kelnerist hubases ja mõnusas restoranis. Kõigest aga järgemööda.
Ma ei ole Grand Rose’is küll deluxe toas ega sviidis ööbinud, kuid juba tavatuba avaldab muljet. Tihti juhtub nii, et esialgu on toad ilusad, helged ja puhtad, kuid mida aastad edasi, seda nukramaks nad muutuvad. Grand Rose’i kohta seda öelda ei saa. Heledad toad on peaaegu sama kenad kui esimesel aastal. Mahedad toonid ja hele puit toimivad koos kenasti, kangad ja valgustid ning detalid lisavad luksust ning annavad toale oma näo. Kusjuures mitte ükski tuba selles spaa-hotellis ei ole ühesugune.
Esimese hooga pakub palju nalja kindlasti vannitoas olev suur klaasaken. Õnneks käib sellele muidugi kardin ette, kuid uskuge mind esimese hooga suudate te selle akna kulul nalja heita ja siis avastate, et see on tegelikult väga mõnus sisekujunduselement. Ainsa miinusena võib (mõnede) tubade puhul välja tuua asukoha – meile on sattunud tuba vaatega parkimisplatsile ja ei ole kuigi meeldiv kui inimesed akna tagant mööda traavivad. Muidugi saab kenasti tumeda kardina ette tõmmata, kuid ilusal suveõhtul tekitab see natuke koopa tunde. See on ka üks väheseid etteheiteid, mis ma üldse sellele spaa-hotelli aadressil suudan välja tuua.
Parim spaa- ja saunakeskus
Rosaarium spaa- ja saunakeskus on siiani minu lemmik. Seda paaril väga lihtsal põhjusel. Esiteks meeldis mulle sealne intiimne õhkkond, mahe valgus ja mõnusad lamamistoolid, kus peale sauna ja/või hoolitsusi mõnusalt kokteili rüübata. Ja teiseks, mis minu jaoks on väga oluline, kui ma olen spaatamas koos mehega, et saunasid saab koos nautida. Mul on veel mitu lemmikspaad, kuid nende suureks miinuseks on minu jaoks eraldi saunad. Sauna minnes ei ole ju kella käe peal ja nii ei suuda ma kunagi saunasid täielikult nautida, sest ma ei suuda tajuda aega. Tihti on nii, et ma ootan pikalt üksinda nukralt basseini ääres, sest olen kiirustades välja tulnud, või siis on mu kaaslane juba murest murtud, et kas midagi on juhtunud,sest olen sauna liiga kauaks jäänud. Grand Rose’is jääb see mure olemata ja seepärast ongi tegu minu lemmik spaakeskusega. Kui tulla koos lõõgastuma, siis seda õnnestub teha nö täie raha eest.
Hoolitsustest julgen ma kindlasti soovitada duaalmassaaži. See eriline rõõmutunne, mis võiks Grand Rose’i hüüdlauseks ollagi, muutub peale massaaži veelgi suuremaks.
Romantiline keldrirestoran
Ma olen restorani suunas kuulnud ka kriitikat, et istud kusagil pimedas keldris, ilma akendeta, kuid mina ei saa selle kriitikaga absoluutselt nõustuda. Minu arvates on selline restoran iga romantiku unistus. Võlvkaared, kiviseinad, sopilised ruumid, mis pakuvad intiimsust ja hubasust, küünlad – mida sa hing veel oskad tahta. Peale hea seltskonna ja hea teeninduse. Hea seltskond on enda teha ja hea teenindus on garanteeritud. Proovige Saaremaa lihaveise sisefileed kartuli-kukeseene woki ja punaveini kastmega – viib keele alla! Magustoiduvalik oli minu jaoks veidike liiga igav, kuid peale eelrooga ja pearooga mul tegelikult magustoidu jaoks ruumi ei olnudki. Lastemenüüsid vaadates kirtsutan ma alati natuke nina kui näen valikus “vinkusid ja friikaid”, ma saan väga hästi aru, et tegu on sellise “klassikaga”, mis 95% lastele meeldib, kuid sellises mõnusas ja luksuslikus restoranis ei kujuta ma tegelikult kuidagi ette, et ma lapsele viinereid telliks. Viinerid ja friikartulid peaks minu arvates jääma kiirtoidukohtade menüüdesse. Mulle meeldiks kui kokad oleksid lastemenüüde väljatöötamisel loomingulisemad ja julgemad.
Suveterrassi ei ole mul kahjuks õnnestunud Grand Rose’is nautida, me oleme alati sinna sattunud liiga jahedal ajal, kuid seda piltidelt vaadates tekkis küll tahtmine jälle suund Saaremaa poole võtta. Hotellveebis leiab mitmeid Grand Rose spaapakette, kuid minu valik langes sel korral aga “Tema ja Temake” paketile.
Eriline rõõmutunne Saaremaalt
