Kuigi ilmade jahenedes võib tunduda kõige mõnusam teki alla pugeda ning tassikese tee ja raamatu seltsis vihmapiiskade krabinat aknal kuulata, ei tasuks siiski igaveseks tuppa jääda. Teine sama mõnus tegevus on sukelduda ajaloohämarustesse ning teha väike väljasõit Eestimaa mõisatesse. Sind ootavad erilised lood mõisaajast ja nende valitsejatest oma veidrate hobidega, hulgaliselt põnevat arhitektuuri ja mõnusat lehtedes sahistamist mõisaparkides.
Mõisadest, mida külastada, Eestis puudust ei ole. 20 sajandi alguses oli Eestimaal lausa 1200 mõisa. Aeg on teinud oma töö ning nüüdseks on neist alles umbes 400, millest jagub avastamisrõõmu aastateks.
Võta nädalavahetusel ette väljasõit mõne sind huvitava mõisa juurde või kombineeri hulk mõisasid kokku ringreisiks. Nii mõnegi mõisa juurde pääseb ka ühistranspordiga. Järgnevalt pakumegi väikse valiku, kuhu minna võiks.
Retk Angerja mõisa romantiliste varemeteni
Kas mõis või kindlus, selles on küsimus? Keskajal oli mõisadel lisaks elu- ja majandusruumidele ka kaitse eesmärk. Enamasti näeb kindlustatud mõis välja nagu väike torn. Esimene korrus oli laokorrus, teisel elati ning kolmas oli kaitsekorrus.
On aga ka suuremaid rajatisi. Üks sellistest on Angerja mõis Raplamaal. Siit ei leia te ei peent kohvikut ega põnevat arhitektuurilisi detaile, vaid kunagise mõisahoone romantilisi varememeid. Nii et kui teid võlub kadunud aegade hõng või soovite leida erilise atmosfääriga kohta, on see paik kindlasti külastamist väärt. Ka fotograafidele on need varemed maiuspalaks.
Varemed ise pärinevad 14-15 sajandist ning tegu oli tornilaadse ehitisega, millel olid kahemeetrise paksusega seinad ja mis oli ümbritsetud vallikraaviga.
Eesti oma barokkloss Ahjal
Kui mõtleme barokile, siis kerkivad silme ette Ermitaaž Peterburis, Trevi purskkaev Roomas ja Versailles loss Prantsusmaal. Barokkhooned oma rohkete kaunistustega meenutavad pigem kreemitorti kui kiviehitist.
Tavaliselt tunneme barokkarhitektuuri ära selle järgi, et fassaadidel on kasutatud palju kaunistusi, skulptuure, vappe ja voluute ehk rullikujulisi ornamente. Tihti leiame ehitistelt lilli ja inglifiguure pasunaid puhumas.
Eestis võidutses aga baroki tagasihoidlikum Madalmaade stiil. Sellegipoolest muutis barokk hooned paleelaadseteks. Üks stiilipuhtamaid paleelikke barokkmõisahooneid on Põlvamaal asuv Ahja mõis. Erilise arhitektuuriga mõisa peahoone sai 2007 aasta tulekahjus kannatada, kuid mitmed mõisa kõrvalhooned on heas korras. Samuti tasub uudistada kaunist mõisaparki ja Friedebert Tuglase pinki ja mälestuskivi. Nimelt on kirjanik kirjeldanud nii mõisa kui parki raamatus “Väike Illimar”.
Ahja asub Tartust 40-minutilise bussisõidu kaugusel.
Tunne ennast mõisaproua või -härrana Roosna-Alliku mõisas
Kui nüüd tekkis soov näha mõnda korda tehtud mõisahoonet, siis tasuks sammud seada Roosna-Allikumõisa suunas. Roosna-Alliku mõis on ehitatud hilisbarokses stiilis, mis tähendab, et barokkstiil hakkas segunema klassitsismiga. Näiteks tekkis hoonetele kolmnurk sissepääsu kohale ning hakati kasutama klassitsistlikule arhitektuurile omaseid sambaid.
Üks hea näide hilisbaroksest mõisast on Roosna-Alliku mõis. Mõisahoone on väga heas korras ning hetkel tegutseb seal kool. Sisse piilumiseks tuleks oma külastus eelnevalt kas telefoni või meili teel kokku leppida. Vaev saab kuhjaga tasutud, sest Roosna-Alliku mõis on nagu meie oma väike Verssailles, oma stiilipuhta interjööri, kaunite kuldsete lühtrite ja uhkete rohkelt kaunistatud ahjudega. Sama arhitekti töö on ka Toompea loss, nii et arhitektuurihuviline võib märgata sarnasusi. Roosna-Alliku jääb pooletunnise bussisõidu kaugusele Paidest.
Klassitsistlik pärl: Saku mõis
Kui tahad end tunda aga Kreeka jumala või jumalannana või oled lihtsalt Kreeka mütoloogia fänn, siis tasuks üles otsida mõni klassitsistlikus stiilis mõis. Üks selline on näiteks Saku mõis. Saku mõis on üks Eesti kaunemaid mõisasid. Mõisa sissepääsu ehivad uhked sambad ning kolmeosalised Veneetsia aknad.
Sambaid on kasutatud ka vestibüülis ning ka mõisa imeline ballisaal ei jäta kedagi külmaks. Praegu asub Saku mõisas õllespaa. Mõisarestorani võib tulla einestama ning kord kuus toimuvad siin kontserdid või etendused.
Tallinnast saab Sakku mugavalt nii rongi kui bussiga.
Pilkupüüdev Alatskivi loss
19. sajandi keskel juhus arhitektuuris midagi seninägematut. Näis, et inimesed olid väsinud väljakujunenud arhitektuuristiilide jäljendamisest ning range klassitsismi asemel võttis koha sisse mänguline historitsism, mis laenas detaile erinevatelt arhitektuuristiilidelt. Fantaasial lasti lennata ning nii sai Eesti juurde palju eriilmelisi mõisasid.
Alatskivi loss on neogooti stiilis, mis tähendab, et selle ehitamisel püüti jäljendada gooti stiili. Täpsemalt võeti malli Šotimaal asuvast Balmorali lossist. See valgete tornikestega mõisahoone on nagu Eesti oma Disney muinasjutuloss. Praeagu tegutseb lossis helilooja Eduard Tubina muuseum. Soovijad saavad einestada restoranis või jääda lossi ööbima.
Alatskivile saab Tartust ka bussiga.
Sügisene väljasõit juugendlikku Taagepera lossi
Peale historitsismi võidukäiku, tuli arhitektuuri taas kumeram käsitlus. Juugendstiil armastas väänlevaid ja lopsakaid taimemotiive. Palju kasutati ka ringi- ja ovaalimotiivi.
Eesti ühe esinduslikuma ja suursugusema juugendlossi ehitamist alustati Taageperas 20 sajandi alguses. See uhke hoone oma 40-meetrise torniga ei jäta külmaks ühtki arhitektuurihuvilist. Romantilises lossis asub Castle Spa Wagenküll. Peale spaas kümblemist on mõnus astuda hommikumantli väel rõdule ja nautida kaunist vaadet mõisapargile.
See loss on kui loodud sügiseseks väljasõiduks. Nii et paki kohvrid ja naudi 1930ndate aastate atmosfääri.
Loss asub 30-minutilise bussisõidu kaugusel Tõrvast.