Kevad on õitsemise ja tärkamise aeg. Praegu võib pea iga päev looduses midagi uut märgata: pungi okstel, kevadlilli ja linde, kes pöörduvad lõunamaalt tagasi. Mine aga loodusesse ja hoia silmad-kõrvad lahti. Miks mitte võtta kaasa ka lindude või taimede välimääraja või tõmmata endale mõni kasulik rakendus ja õppida Eesti loodust veelgi paremini tundma.
Looduses on tore üksi mediteerida ja mõtteid mõlgutada. Sinna on tore minna kaaslasega linnakärast eemale ning ka lastega, kelle jaoks ka iga väike liblikas ja põrnikas on eriline ja vaimustust tekitav.
Eestis on kuus kaunist ja eripalgelist rahvusparki. Vaatamegi nüüd, mida põnevat on meie rahvusparkidel külastajatele pakkuda.
Lahemaa: kaluriküladest metsiku looduse ja kaunite mõisadeni
Lahemaal võib loodus- ja kultuurihuviline veeta lausa mitu päeva. See on Eesti vanim ja suurim rahvuspark, mis pakub küllaga avastamisrõõmu. Miks mitte alustada oma retke näiteks maalilisest Altja kalurikülast, kus endised kalameeste majad seisavad rivis just nii nagu nad siin juba sajandeid seisnud on. Imetle kalurite paate ning jaluta rannal. Soovi korral võid ette võtta ka 3-kilomeetrise matka. Hinga sisse mereõhku ja naudi täielikku vaikust, mida segavad vaid luigetiibade sahin, kui nad üle su pea lendavad. Lindudest võid kohata veel änne ja kormorane. Pärast matka saad kohalikus Altja kõrtsis rahvustoite nautida.
Külastamist väärivad ka kaptenite küla Käsmu ja salapiirituse vedajate küla Viinistu.
Üheks tõmbenumbriks Lahemaal on kahtlemata Viru raba. 6-kilomeetrine matkarada lookleb läbi männimetsa ja viib sind laugaste vahele. Roni kindlasti ka vaatetorni ning võta kaasa söök ja jook, et piknikualal keha kinnitada.
Suurem matkahuviline leiab Lahemaalt aga 16-kilomeetrise Nõmmeveski-Liiapeksi matkaraja, mis kulgeb mööda Valgejõe ja selle harujõgede orgude kõrgeil kaldail. Matkateele jäävad nii vanad külateed kui metsarajad. Teepeale jääb ka Vasaristi juga ning kaks telkimisala. Nõmmeveski telkimisala on ideaalne ja idülliline jõekäär, kus keha kinnitada ja jalgu puhata.
Kui teie seltskonnas on kultuurihuviline, siis on temalgi rahvuspargis omajagu avastamisväärset. Nimelt asub siin kolm mõisa: Vihula, Sagadi ja Palmse. Kõige parem võimalus mõisate kaunist arhitektuuri ning imelisi parke avastada on sinna ööseks jääda.
Binokkel taskusse ja Matsalut avastama
Matsalu rahvuspark on ennekõike tuntust kogunud linnuvaatlejate seas. Nimelt asub just siin lindude toitumiskoht rändeteel Arktika ja Lääne-Euroopa vahel. Niisiis kutsuvadki linnuvaatlejad seda Lääne-Eestis Haapsalu lähedal asuvat rahvusparki linnuparadiisiks.
Tule ja naudi kauneid luha- ja rannaniite ning saa osa kevadise rände ajal toimuvate suurte linnuparvede jälgimisest. Pista tasku lindude välimääraja ning vaata mitut sulelist sa 270st siin registreeritud liigist kohtad.
Igal aastal lendab Matsalust läbi üle kahe miljoni linnu kellest pikemaks jääb peatuma üle 230 000 tiivulise. Kui sul on lindude vaatlemise vastu suurem huvi, siis tasub kindlasti ühendust võtta mõne kohaliku ettevõtjaga, kes sulle meelsasti linnuvaatlusmatka korraldavad.
Matsalust jookseb läbi kolm erineva pikkusega matkarada ja rahvuspargis on ka kolm toredat vaatetorni.
Külasta ka rahvuspargi külastuskeskust Penijõe mõisas. Kui külastad rahvusparki koos lastega, põika sisse ka Matsalu külje all asuvasse Ranna Rantšosse, kus võib näha ja paitada mitmeid loomi ja linde.
Hingematvad Vilsandi maastikud
Kas tahad kogeda tunnet justkui oleksid jõudnud maailma lõppu? Kui nii, siis tuleks kindlasti ära käia Vilsandi rahvuspargis asuval Harilaiul, sest teist sellist kohta Eestis pole. Siinne madala taimestikuga loodus, tuul ja meri jätab kustumatu mulje. Huvitavad on ka siinsed kuju muutvad liivaluited, mille tõttu on poolsaare keskele ehitatud Kiipsaare majakas merre nihkunud.
Vilsandi, Eesti läänepoolsem saar, on rahvuspargi kese, kuid mitte sugugi ainus saar selles rahvuspargis. Õigupoolest koosneb rahvuspark lausa 150 saarest, laiust ja rahust.
Rahvuspargis elavad hülged ja mitmed veelinnud ning siin kasvab üle 30 orhideeliigi.
Ka geoloogiahuvilistel on siia asja. Nimelt leidub siinsetes paekivipaljandites rohkelt fossiile ja kivistunud koralle.
Soomaale kopraid vaatama
See soine rahvuspark Pärnu- ja Viljandimaal sobib hästi veelembestele külastajatele. Nimelt moodustavad rabad koos soostunud niitude ja soometsadega rahvuspargi territooriumist lausa 80%. See tähendab seda, et suvisel ajal võiks siia tulles kindlasti ujumisriided kaasa võtta ja pea ees karastavasse rabalaukasse hüpata. Kevadel ja sügisel pole aga midagi toredamat, kui võtta ette kanuumatk. Eriti vesiseks läheb asi siin kevadeti, kui Sakala kõrgustikult tuleb nii palju suurvett, et see enam siinsetesse jõgedesse ära ei mahu. Siis ujutab vesi teed üle ning ringi saab liikuda vaid paadiga.
Üks erilisi elamusi, mida Soomaal proovida on koprasafari, mille käigus lükatakse sind õhtuhämaruses kanuuga jõele, kus saad nautida päikeseloojangut ja ehk ka ööhämaruses tegutsevaid kopraid.
Kui soovid Soomaad siiski kuiva jalaga avastada, on siin võimalik valida 8 erineva matkaraja vahel.
Paksud metsad Alutagusel
Kas oled juba külastanud Eesti noorimat, 2018 aastal avatud rahvusparki? Kui veel mitte, siis miks mitte teha seda sel kevadel! Ida-Virumaal asuvas rahvuspargis saad kulgeda paksudes okasmetsades, aga ka soistel aladel. Alutaguse on koduks ka paljudele väga erilistele kaitse all olevatele linnu- ja loomaliikidele. Nii et hoia silmad lahti ja ehk õnnestub sulgi silmata meri- või kaljukotkaid, kakke, puult-puule hõljuvat armsat lendoravat või hoopis pruunkaru.
Kui sul on plaan Alutagust väisata suveleitsakus, siis leia kindlasti tee ka Peipsiääres asuvatesse liivarandadesse.
Piirkonna teeb eriliseks inimasustuse hõredus, mis tähendab, et saad siinses looduses täitsa segamatult kulgeda. Kindlasti tasub üles otsida ka kriivad — sisemaised luited, millelaadseid mujal Eestis pole.
Alutaguse loodusparki külastades käige ära ka lähedalasuvas Kuremäe kloostris. Öö saate aga veeta mõnusas Toila SPA Hotellis.
Väike aga meeldejääv Karula
Karula on Eesti kõige väiksem rahvuspark, mis asub Lõuna-Eestis Valga ja Võru vahel. Siin saate matkata imekaunil kuppelmaastikul ning ujuda ühes rahvuspargi 40st järvest. Siin asuvad sajandivanused taluhooned, suitsusaunad ning räägitakse võru keelt.
Kui hästi läheb võite kohata ka mõnda põnevat lindu või looma. Ehk hakkab silma näiteks ühel jalal seisev must toonekurg või näed peakohal tiirlemas kalakotkast või väikest konnakotkast? Äkki jääb su teele aga hoopis järve ääres hüppav mudakonn?
Rahvuspargi kruusateedel on mõnus kulgeda rattaga. Karula rahvuspargi külastuskeskuse juurest saab alguse 4-kilomeetrine õpperada. Suuremale matkahuvilisele pakub aga tõenäoliselt pinget pikk 36-kilomeetrine jalgsimatkarada.