Rubriik: Välismaa

  • Riigid, kus ei tähistata jõule

    Riigid, kus ei tähistata jõule

    Mõne jaoks on jõulud aasta kõige toredam aega, teine soovib, et see periood aga kiirelt mööduks. Kolmandaid jätab aga üldse külmaks. Milline neist oled sina?
    Kui sa kaldud pigem jõuluhullusest eemale hoidma, on mitu võimalust, kuidas seda edukalt teha. Üks lihtsamaid on ehk see, et valid näiteks välja mõnusa spaa- ja lõõgastuspaketi ning naudid seda toredat rahu mõnes vahvas Eesti hotellis.
    Teine variant on aga üldse kaugemale vaadata ja minna kuhugi, kus jõule ei tähistatagi. Kas teadsid, et maailmas on mitmeid riike, kus jõule ei tähistata? Mis riigid need on ja kuidas seal pühi peetakse, loe juba pikemalt alt poolt.

    Maroko

    Marokost leiad palju värvilisi laternaid
    Marokost leiad palju värvilisi laternaid

    Kuna Maroko elanikkond on valdavalt moslemiusku, pole jõulud selles usundis tavaks. Seal puuduvad klassikalised jõuluehted ja -tuled, kuid selle asemel võid kohata Marrakechi tänavatel kõndides sadu erksavärvilisi laternaid ja neid ümbritsevat adhaani heli (moslemite palvekõne).

    Tai

    Tai elanikkond on peamiselt budistlik. Kuigi suur hulk kristlasi elab pealinnas Bangkokis, möödub 25. detsember siiski enamjaolt just nagu iga teine tavaline päev. Seega võid tänu Tai kuumale ilmale sellel aastaajal veeta jõulupühad hoopis rannas lesides.

    Venemaal tähistatakse jõule alles jaanuaris
    Venemaal tähistatakse jõule alles jaanuaris

    Venemaa

    Kui soovite aga sel aastal hoopis kahte jõulu tähistada, suunduge peale Eestimaa jõulu Venemaale. Vene õigeusu kirik tähistab jõule alles 7. jaanuaril. See kuupäev on meie omast erinev, kuna kirik kasutab usuliste pidupäevade jaoks vana „Juliani” kalendrit.

    Türgi

    Nii nagu Maroko, on ka Türgi suuresti moslemiriik. Ehkki kristlikke kogukondi on mitmeid, möödub taas 25. detsember nii kui iga teine tavaline päev.

    Maldiivid

    Maldiivid - kristallselge vesi ja valged liivarannad
    Maldiivid – kristallselge vesi ja valged liivarannad

    99 protsenti maldiivlastest on moslemid, seega Maldiividel viibides võid üsna kindel olla, et jõulude kohta sa sealt ühtegi märki ei leia. Kuid see pole kindlasti halb koht pühade veetmiseks – valged liivarannad, kristallselged veed… kui sel ajal aga tõesti tuleb isu jõulutulede järele, mine sukelduma, et olla tunnistajaks Maldiivide erksavärvilistele korallriffidele.

    Teised riigid, kes jõule ei tähista:

    Vietnam, Somaalia, Laos, Kambodža, Kuveit, Usbekistan, Iraak, Hiina, Kongo, Alžeeria, Jeemen, Kasahstan, Araabia Ühendemiraadid, Liibüa, Iraan, Aserbaidžaan, Komoorid, Omaan, Mongoolia, Türkmenistan, Bhutan, Nepal, Põhja-Korea, Katar , Saudi Araabia, Mauritaania, Tadžikistan, Bahrein, Tuneesia ja Afganistan.
    Kas sina armastad jõule? Kus sina oma selle aasta jõulud veedad? Lisa julgelt oma mõtted kommentaari!

  • 10 levinud viga, mida tehakse reisi planeerides. Kuidas neid vältida?  Osa 2.

    10 levinud viga, mida tehakse reisi planeerides. Kuidas neid vältida? Osa 2.

    Seiklemine on silmaringi avardav ning kahtlemata üks vahva kogemus – olgu see siis lühike ringreis või pikem väljasõit välismaale. Selleks, et kõik sujuks, tuleb teha piisavalt uurimustööd, veel parem oleks vestelda juba kogenenud reisijatega ning valmistada ennast mentaalselt ette ka ootamatusteks.
    Iga reis on oma võlude ja valudega, oled sa siis juba oma 10ndal reisil või ootad alles oma esimest seiklust. Selleks et läbida oma esimene reis võimalikult valutult, toob selle artikli jätkulugu välja veel 5 viga, mille otsa võid oma esimesel reisil komistada. Loe kindlasti ka sarja esimest osa!

    6.     Võtad korraga liiga palju ette

    Seda harrastab nii mõnigi – 40 riiki vaid 2 kuuga, pole probleemi. Teostuse poolest on see täitsa võimalik, kuid see tähendab põhimõtteliselt vaid kiiret läbisõitu. Jah, linnukese saab kirja, kuid selles ei seisne ju reisimise põhimõte?
    Tegemist ei ole võidujooksuga või passi templite kogumisega. Reisimise idee on ikkagi hinnata, nautida ja avastada teiste riikide kultuuri ja traditsioone. Kas 2 päevaga saab tõesti kõike seda näha? Vaevalt. Võta aega ja läbi pigem vähem kohti, kui torma ühest kohast teise selleks, et teistele öelda ja näidata, et voh seal olen ma käinud. Kes aeglaselt sõuab, see kaugele jõuab!

    7.     Alahindad vahemaad

    Uuri vahemaid hoolikalt
    Uuri vahemaid hoolikalt

    Kaardid võivad olla teinekord üsna petlikud. Reisijad alahindavad tihtipeale sihtkohtade vahekaugust ja reisiaega.
    Teada tuntud Google Maps võib sulle anda hinnatava sõiduaja, kuid võõras riigis olles on targem võtta nõu kuulda ka kohalikelt.

    8.     Hilined vaktsineerimisega või unustad selle sootuks

    Reisiplaane pidades on tarvis meeles pidada ka neid kõige igavamaid asju – eriti reisikindlustust ja vaktsineerimist. See pole küll just kõige põnevam osa, kuid teeb elu omajagu lihtsamaks.
    Niipea kui tead, kuhu poole oma suuna võtad, broneeri ka vastuvõtu aeg oma perearsti juurde!
    Mõnedes kohtades ei pruugigi vaktsiine vaja minna, kuid mõned sihtkohad lausa karjuvad selle järgi. See kõik sõltub asukohast ja sinu tervisest.
    Peamine, mida tuleb meeles pidada, on see, et mõned vaktsiinid tahavad kordusprotseduure. Mida varem sellega alustad, seda vähem on ka rabelemist ja stressi. Ära jäta vaktsiine unarusse või viimasele minutile!

    9.     Muretsed pisiasjade pärast

    Eesseisva reisi pärast muretsemine on täiesti normaalne – see on see mõnus närvikõdi tekitav tunne.
    Tundmatu on küll hirmuäratav, kuid selle üle pole mõtet liialt stressata, sest muidu oled pinges juba enne lennukile minekut. See kehtib eriti neile, kes võtavad reisiteekonna ette üksinda, sest kõigega tuleb iseseisvalt toime tulla. Inimene on võimeline erinevates situatsioonides toime tulema, seega siinkohal suuna mõtted positiivsele. Need pisiasjad ei oma tähtsust!

    Kuula teiste kogemusi kuid otsusta ise
    Kuula teiste kogemusi, kuid otsusta ise

    10.     Lased teistel enda eest otsustada

    Esimest korda teel olles kohtud ja vestled uute inimestega, saad teada, kus nad on käinud, kuhu lähevad ja mida on kogenud. Alati on nende inimeste hulgas ka üks selline, kes teab enda arust kõike. Ilmselt mõistavad nad hukka sinu reisikava, korraldades seda ümber oma „tarkuste“ ja soovide järgi. Esmakordselt reisides võtad sa suure tõenäosusega nende nõu ka kuulda. Tegelikult ei olegi selles midagi halba, kuid seepärast ei tasu unustada enda plaane. Halvim asi, mida saad teha, on võtta igaühe tarkusetera tõepähe.
    Igaühel on oma stiil, plaanid ja soovid – nagu ka sul. Võta nõuanded arvesse, kuid ära lase teistel sellega oma reisiplaane segada.

  • 7 põhjust, miks külastada Jurmalat

    7 põhjust, miks külastada Jurmalat

    Hotelliveebi pakettide valikus on lisaks Eesti spaadele ka pakkumised Jurmala kuurortlinna. Seega miks mitte põigata vahelduseks meie lõunanaabrite juurde?
    Toome teile järgnevalt 7 põhjust, miks Jurmala külastamine on hea mõte.

    1.    Kaunid rannad ja fantastiline meri

    Lummavalt kaunid mererannad
    Lummavalt kaunid mererannad

    Läti mererannad on kaetud kauni valge liivaga ja ka Jurmala ei ole siin erand. Isegi Jurmala nimi näitab – see on kombinatsioon kahest sõnast “jūra”, mis tähendab “meri” ja “mala”, mis tähendab “pool” või “serv”. Kas pole mitte paljutõotav nimi mere ja ranna nautimiseks?

    2.    Piisavalt ruumi kõigile

    Mitte, et Jurmala oleks ebapopulaarne paik ja seepärast liigub seal vähe rahvast. Ei, seda kindlasti mitte. Eriti siis, kui ilm soojemaks läheb. Mõtleme selle all aga seda, et siinne õhkkond on hoopis teine, kui võrrelda seda tiheda liiklusega, pisut närvilise suurlinna olustikuga. Inimesed tulevad Jurmalasse, et lihtsalt nautida, lõõgastuda ja puhata. Seega on seda tunnet tunda ka siinses atmosfääris.

    Müstiline männimets
    Müstiline männimets

    3.    Värske männiõhk

    Teine oluline erinevus suurlinnast on alati puhas õhk. See ninasõõrmeid erutav värske õhk tuleneb Jurmalat ühest küljest ümbritsevatest männimetsadest ja teiselt poolt voogavatest meretuultest. Seetõttu pole ime, et paljud inimesed valivad oma puhkusekohaks just Jurmala, et lihtsalt lõõgastuda ja värske õhu abil oma tervist parandada.

    4.    Lummav arhitektuur

    Tõenäoliselt on üks esimesi asju, mida Jurmalas arhitektuuriga seoses märkate, puitmajad. Enamik neist on ehitatud 19. ja 20. sajandil. Seega soovitame sul planeerida oma külastusse ka jalutuskäik neil kauni arhitektuuriga tänavatel.

    5.    Meeliülendavad jalutuskäigud rannas

    Jalutuskäik rannas koos ühelt poolt kostuva rahustava lainemuusikaga ja teisalt männimetsadest tuleva metsakohinaga moodustavad üheskoos hea kombinatsiooni meditatsiooniks. Seega kasuta juhust, et üheaegselt parandada nii oma füüsist kui vaimset tervist. Lase looduse maagial end hellitada!

    6.    Lase päikesel end paitada

    Lase päikesel end paitada
    Lase päikesel end paitada

    Kaunid liivarannad ja lai rannariba lausa kutsuvad suvise sooja ajal riideid seljast heitma ja päikesele vaba voli andma.

    7.    Aeg pidutseda

    Kuigi Jurmala on peamiselt rahu ja lõõgastumise paik, pole siiski vaja muretseda neil, kes sooviksid päeva lõpus pidutseda energilise muusika saatel. Siinses väikeses linnakeses leidub mitmeid toredaid paiku, kus teha ka kiiremaid tantsusamme.
     
    Loe ka meie blogija kokkuvõtet Jurmala Spa hotelli külastusest!

  • Puhkus lõunanaabrite juures – Hotell Jurmala Spa

    Puhkus lõunanaabrite juures – Hotell Jurmala Spa

    Sel korral võtsime suuna välismaale – Lätti. Pakett, mida kasutasime oli „Kaheöine lõõgastus 2-le koos hoolitsustega“. Lisaks sai nö. juurde võetud laste külastus ning lõunasöögiks restorani maikuu eripakkumine. Aga nüüd kõigest järjest lähemalt.

    Hotell Jurmala Spa tuba

    Hotell Jurmala Spa tuba
    Hotell Jurmala Spa tuba

    Meil oli avar ja valgusküllane ühe suure voodi ning ühe lahtikäiva diivaniga peretuba. Tuppa mahtusid vabalt veel kaks võrevoodit pere pisemate jaoks. Ka peale nende voodite tuppa lisamist oli ruumi veel mugavalt palju üle.
    Toa sein oli tervenisti akende all, seega oli tuba alati rohke päevavalgusega täidetud. Ka päev läbi sisse paistev päike ei häirinud, sest tuba oli konditsioneeriga varustatud.
    Duširuum ja tualett oli tõeliselt suur ja meile oli valmis pandud lisaks rätikutele ka pesemistarvikud ning kehakreem.
    Olen alati maininud juurde ka telekanalite valiku. Neid oli piisavalt alates kohalikest kanalitest lõpetades National Geographic ja TV1000-ga. Mis meile aga veidi tuska tegi, oli WiFi. Reede õhtul oli tasuta levisid mitmeid, laupäeva hommikuks olid aga kõik kadunud. Õnneks selgus laupäeva õhtuks, et tegemist oli tehnilise veaga ja sai taaskord kõik korda. WiFi kvaliteet oli muidu üpris hea.
    Hotell Jurmala Spa hommikusöök
    Hotell Jurmala Spa hommikusöök

    Hommikusöök

    Hommikust sai süüa 7.30st 10.30ni. Meie läksime sinna vist kõige populaarsemal ajal – 9st. Seega esialgu oli raske lauda leida, kuid õnneks kaua ootama ei pidanud. Teenindajad olid väga kärmed vabanenud laudu puhastama. Ka toidu poolest oli kõik hästi, olenemata suurest rahvahulgast. Pidevalt täideti otsa saanud toidunõusid.
    Toit ise oli klassikaline – võileivakraam, soojast toidust munapuder, viinerid, peekon, kahte sorti putru, pannkoogid ja praekartulid. Lisaks rohkelt hommikuhelbeid, puuvilju, saiakesi ja palju muud. Mis mulle muljet avaldas, oli piimatoodete valik – erineva rasvasisaldusega piimad ja keefirid, jogurtid ning erinevat sorti piimad (soja jt).
    Tore oli leida restoranist ka laste mängunurk. Sedasi saime ka meie rahulikult oma söömas käimisi nautida, sest lapsed leidsid iga kord omale meelepärase mängulise tegevuse sealt.

    Spaa

    Hotell Jurmala Spa
    Hotell Jurmala Spa

    Spaa on kaasaegne ja värske välimusega. Sealt leiab kõik vajaliku – mullivannid, mitmed erinevad saunad, eri suuruse ja sügavusega basseinid ning laste bassein. Vahva oli ka see, et lastele oli eraldi lastesaun, kus mõnusas soojas sai samal ajal ka Lotte multikat vaadata. Kui muidu on raske lapsi aeg-ajalt sauna soojenema kutsuda, siis sel korral meil seda muret ei olnud.
    Mida tähele tasub panna on aga see, et iga päev saab spaad külastada 1 kord ja maksimaalseks külastuse pikkuseks on 2,5 tundi.

    Tervisekeskus

    Oma kevadväsimusest kurnatud akusid käisin laadimas tervisekeskuse energiakapslis. Äärmiselt armas ja soe teenindaja juhatas mind hubasesse ruumi. Peale riiete vahetamist ootas mind sooja auru ja infrapunaga varustatud kapsel, mille mõnusat soojust sain nautida poole tunni jooksul.

    Hotell Jurmala Spa restoran ja lõunasöök
    Hotell Jurmala Spa restoran ja lõunasöök

    Lõunasöök

    Hotell Jurmala Spa ei paku lõunabuffee, seepärast võtsime lõunaks kuu eripakkumise. Kolmekäigulise eine hinnaks on 20 eurot. Sisaldab nii eelrooga salati näol, pearoana kalapraadi ning kolmandaks käiguks magustoitu. Samuti valikuna joogiks kas kohv või tee.
    Lapsed leidsid endale meelepärase lastemenüüst. Eriti armas oli see, et laste söök serveeriti Mickey Mouse taldrikult ja lõbusas laste võtmes.
    Toidud olid maitsvad ning täiesti piisava suurusega.

     
     
     

    Õhtusöök

    Hotell Jurmala Spa rõhtusöök
    Hotell Jurmala Spa õhtusöök

    Õhtusöögil oli tunduvalt vähem inimesi kui hommikul. Seega laua leidmisega raskusi ei olnud. Meile meeldis see, et õhtust sai süüa 18st 20ni. Tavaliselt on need õhtusöögi ajad nii varakult lõppenud eelmistes hotellides.
    Menüüst leidis nii paneeritud kala, grillitud kana kui searibisid. Seega liha poolest oli küll kõigile midagi. Samuti rohkelt erinevat salatikraami, külmad lihalõigud, peekon, munad, tuunikala jne. Kuna 4. mai, mil meie spaas viibisime, on lätlastel pidupäev, oli magustoiduks valmistatud ülisuur lipuvärvides tort ning ka magustoidud klaasides olid punases ja valges toonis. Samuti oli tähtpäeva auks kohal elav muusika akordionimängija näol. Tema repertuaar varieerus kohalikest rahvusviisidest Metallica ja Jacksonini välja.

     

    Kokkuvõtteks

    Kahe öö ja kolme päeva kokkuvõtteks võiks öelda, et Hotell Jurmala Spa on täitsa külastamist väärt nii lastega kui ilma nendeta. Kindlasti tasub juurde vaadata mõni iluprotseduur nende laiast ilu- ja tervisekeskuse teenuste valikust. Sedasi saab puhkus I-le veel eriti suure täpi peale.
    Hotelliveebis pakutavate Jurmala Spa hotelli pakettidega saate tutvuda SIIN!
     
    Tekst: Brit Mesipuu

  • Lugu sellest, kuidas ma metsast pärli leidsin

    Lugu sellest, kuidas ma metsast pärli leidsin

    Ma ei tea, miks see nii on, aga aasta lõpus läheb aeg nii kiiresti, et ootamatult ongi kätte jõudnud jõulueelne aeg. Enne kui on aeg teha kokkuvõtteid ja rääkida selle aasta lemmikutest, üllatajatest ja uutest tulijatest, tahaksin ma teiega jagada üht reisilugu. See meenutab natukene jõulujuttu ja kuigi tegu ei ole Eesti hotelliga, tahan ma teiega seda kogemust jagada.
    Mul oli vaja eelmisel nädalal leida soodne ööbimiskoht Oslo lähedal. Surfasin internetis ja korraga hüppas mulle ette selline koht nagu „Gjedsjø Gaard”. Pildid olid ilusad (udused, aga ilusad), keskmine hinne väga kõrge ja hind soodne. Pani natuke muretsema, et kas saab ikka nii olla, ent kõhutunnet usaldades tegin ma broneeringu ära.
    Päev venis pikaks ja ööbimiskohta hakkasin ma sõitma alles 9 paiku. Kitsal ja käänulisel ning pimedal külavaheteel sõites mõtlesin ma omaette, et see ikka meenutab liiga palju “Vale pööret”. Viimased kümme kilomeetrit olin ma ainus auto teel. GPS näitas, et ööbimiskoht läheneb. Ma olin põnevil. Maja, kuhu GPS mind juhatas oli imekaunis. Keset pimedat välja nagu väikene tuledesäras jõulumuna, valge, helge, vana talukoht. Kõrge raudväravaga. „Be aware of the dogs” seisis väraval silt. Millegi pärast hakkas mul silme ees jooksma „Ristiisa”. Helistasin kella. „Tere tulemast, tere tulemast, me oleme sind oodanud,” ütles hääl teisel pool. „Ole nii armas ja tee ise värav lahti, ära karda, koeri ei ole lahti.” Jällegi hakkasin ma korraga mõtlema „Valele pöördele”. Väga rumal minust muidugi.
    Õues ootas mind juba 70+ härrasmees, kes mind nagu ammu kadunud sugulast ootas ja veelkord tervitas, juhatas mind majja ja siit, mu daamid ja härrad, sisenesin ma muinasjutumaailma. Jälle kord. Ärge unustage, et mul on Norras oma muinasjutt – Satu. Tundus nii sürreaalne kasutada sama võrdlust, aga kõik järgnev oli nagu muinasjutt. Või enne. Või märk. Või kokkusattmus. Või…Jumala eest, kutsuge mind hulluks, aga reis iseendasse, oma mõtetesse ja unistustesse.
    Maja oli juba esimesest hetkest selline, millesse sa lihtsalt armud. Vana ja väärikas. Per Erik juhatas mind mu tuppa teisele korrusele ja kui ma olin oma imestamise lõpetanud, ütles ta, et neil pole traditsiooniline hotell ja veini nad kahjuks ei müü (mõtetelugeja? Ma olin just mõelnud, et issand kui hea oleks peale pikka päeva saada üks klaasike veini), kuid kõigile külalistele pakub ta allkorrusel hea meelega klaasi või paar veini. Tulgu ma vaid alla neile külla.

    IMG_3875.JPG

    Selle majutusasutuse eripära ja võlu seisnes nimelt selles, et Per Erik ja tema naine Mouchy (Ahhhh, milline võrratu nimi! Ja veelgi võrratum prantsuse aktsent!) elavad selles samas majas. Nad on avanud oma elutoauksed sõna otseses mõttes kõikidele külalistele. Ja see maja oli täis soojust ja elu. Selles oli midagi erilist. „Countryliving” ütlesid nemad ja kui ma alguses vaidlesin sellele iseloomustusele vastu, sest maakodu asemel on mu meelest tegu väiksemat sorti paleega, siis tegelikult ma hiljem mõistsin, mida nad selle väljendiga silmas pidasid. Nende kodu ja B&B on maalähedane, aga hoopis teistsugusel moel. See on täis ajalugu, antiiki, kunsti Van Eyjk (koolkonna) maalidest Versace diivaniteni, kuid kogu see luksus on maalähedane, hubane, kodune. Elutoas praksus kaminas tuli, kroonlühtri kristallid peegeldusid küünlavalges mõnusalt paksude kardinatega ääristatud akendel. Mind tulid tervitama kaks sõbralikku koera – üks ajas end püsti hinnaliselt diivanilt, teine (veelgi hinnalisemalt?) vaibalt. Me ei luba oma koeral tulla tuppa nõukaajast pärit vaibale, siin aga tundus tavaline, et koerad pikutavad Pärsia vaibal.
    TÄPSELT selline on minu unistuste maja!
    Söögitoa suure laua taga istusid küünlavalgel kolm poola keelt kõnelevat ja Jack Danielsi joovat noormeest. Ei, nad ei olnud mingid kalevipojad, kes oleks purjuspäi 18. sajandist pärit mööbli keskel lällanud nii nagu stereotüüp ette näeb, nad olid sõbralikud, viisakad ja meeldivad. Mouchy vabandas, et peab minema lapselast magama panema, kallistas kõiki laua taga istuvaid inimesi ja mul oli tunne nagu oleksin ma sattunud perekondlikule koosviibimisele. Võhivõõrana, aga ikkagi oodatuna. Peremees valas mulle klaasi veini. Ma ühinesin perekondliku koosviibimisega.

    IMG_3836.JPG

    Poola noormehed pidid hommikul vara ärkama ja lahkusid meie seltsist üsna pea, kell oli ka siiski juba palju üle kümne ja Per Erik hõikas neile järele, et hommikul täpselt kell seitse ootab neid petite hommikusöök. Etteruttavalt võin ma öelda, et petit ei ole sugugi see sõna, mida ma selle hommikusöögi jaoks kasutaksin. Kui juba jutt toidu peale läks, siis uskuge või mitte, omanikud valmistavad oma külalistele ka gurmee õhtusöögid. Hirveliha, põhjapõder, põder, tursk, lõhe…kõik omanike enda lemmikud, mida kirglikult ka oma külalisteke valmistatakse. Mina jõudsin kohale liiga hilja, kuid ma sain aimu, millist toitu selles majas pakutakse. See teeb silmad ette paljudele päris restoranidele.

    IMG_3893.JPG

    Mina jäin Per Erikuga veel juttu rääkima. Ja SEE oli midagi eriskummalist. Täpselt nagu oleks ta päriselt ka mu mõtteid lugenud. Autoga nende poole sõites mõtlesin ma minevikus juhtunud asjade peale, ma arutlesin enda ja oma olemuse üle, kes ma olen, mida ma tahan, millised on mu unistused ja paar tundi hiljem selles omamoodi maalähedases luksuslikus majakeses arutlesime me just nende samade teemade üle. Kui see pole nüüd mingi muinasjutt, siis kaotas see perekond aastaid tagasi terve varanduse, õigemini peteti see neilt välja, lisaks haigused, mis meespoolt pikalt haiglas hoidsid. „Aga see kõik muutis mind,” ütles ta. „Enne olin ma pealiskaudne, aga nüüd ma väärtustan ELU. See mis oli eile, oli eile. Pöörame uue lehe ja mõtleme homsele, sest homme on see, mis meid huvitama peab.” Jaa, ma tean, kõlab jälle imalalt, kuid mõnikord on need kõige imalamad ja mainstreamteadmised just need, mis kohale jõuavad. Mõtlema panevad. Annavad energiat ja positiivsust. Ma nägin neid inimesi selles majas esimest korda oma elus, kuid mulle jäi tunne nagu nad teaksid mind läbi ja lõhki, mina neid ka, aga nemad mind siiski rohkem.
    Kõik, mida ma tol päeval olin mõelnud, tuli meil selle põgusa pooleteise tunni jooksul jutuks. „Meie jaoks on kõige olulisem, et majas oleks elu, et siin oleks õige tunne, asjad on asjad, mille me oleme küll kindlustanud, kuid inimesed on need, kes on olulised. Elu on oluline. Elamine on oluline,” viskas Per Erik muretult õhku järgmise „klišee”. See õhtu poolteist tundi oli täis klišeesid, kuid nii mõtlemapanevaid, silmiavavaid. Ma pidin end paar korda näpistama, et olla kindel, et kogu see müstiline villa ja see vestlus ei ole minu fantaasia vili. Ei olnud. Per Erik rääkis oma tööst, mitte otse, kuid põnevate vihjete ja seikadena, ja ma leidsin end ikka ja jälle mõttelt, et mille paganaga see inimene siis tegelenud on kogu oma elu. Hiljem guugeldasin välja, et tegu oli muuhulgas Saint Lucia aukonsuli ja ärikonsultandiga.

    IMG_3807.JPG

    „Mis kell ma hommikusööki serveerin?” küsis Per Erik kui ma end magama sättisin. Ma kuulsin ju et ta teeb Poola poistele hommikusööki kella seitsmeks, nii et ma arvasin, et ajan end samaks ajaks ülesse. „Ei, ei, see ei tule kõne allagi, et sa nii vara ärkaks, sul oli pikk päev ja sul tuleb uus pikk päev, teeme sulle hommikusöögi kell pool üheksa,” keelas ta mind. Ega ma vastu ei puigelnud. Mul oli hea meel veeta selles majas veel nii palju aega kui võimalik. Oleks ma teadnud millises kohas ma ööbin, oleks ma paar viimast klienti kiiremini külastanud, ja ma tundsin korraks end halva emana, et Ida ei saanud minuga seal kaasas olla. Ta oleks seda kohta ja neid inimesi nii nautinud! Ehk on see märk, et me PEAME sinna uuesti tagasi minema?
    Hommikul ärkasin ma siiski üles kell seitse. Mul oli plaanis veidike tööd teha, sest oli ilmselge, et päeval mul selleks aega ei ole, liiga palju oli vaja korda saata (miks ma muidu vaid neli minutit enne laeva väljumist pileti ostsin), aga tegelikkus oli see, et ma veetsin kaks tundi lihtsalt heas seltskonnas FANTASTILIST hommikusööki süües ja aluspesust, ärist ja juhuste kokkulangemisest rääkides. Ma olin ikka veel lummatud sellest, et ma ööbimiseks sellise pärli olin leidnud pooljuhuslikult, ja natuke pahane, et ma seda päev varem ei olnud avastanud.
    Mul oli lausa kahju oma asju kokku pakkida ja lahkuda, ma oleksin nii väga tahtnud kauemaks jääda. „Meil oleks hea meel kui sa oleksid lihtsalt meie külaline olnud, meil on nii huvitav olnud,” ütles Per Erik kui ma lahkuma hakkasin. Ma ei saanud sellest lausest täpselt aru, alles siis kui ma lahkumisel hakkasin rahakotti otsima, et ööbimise eest maksta, kordas Mouchy, et sa ju olid meie külaline, sa ei pea maksma. Veidike kohmetult ja natuke hämmingus panin ma oma rahakoti ära. „Kui meie külalised lahkuvad õnnelikult, oleme meie õnnelikud,” lisas Per Erik.
    Väljas sadas paksu valget lund, Per Erik ja Mouchy lehvitasid mulle ukse pealt. „Pööra uus leht ja ära anna alla, sa saad sellega hakkama!” hõikas ta mulle järele. Ma lahkusin sellest muinasjutumajast täis enesekindlust ja energiat. Õhtul sain ma tööalaselt väga hea uudise.
     

  • Suvi tuli ootamatult!

    Suvi tuli ootamatult!

    Nii nagu igal aastal tuleb talv ja lumi ootamatult, tuli minu jaoks sel aastal suvi nii ootamatult, et unustasin täiesti öelda, et teen blogis väikese suvevaheaja.
    Terve aastakene on uudistatud Eestimaa hotellides ja nüüd on korraks aeg minna piiri taha seiklema. Mitte kaugele, aga lähinaabrite juurde. Soome, Rootsi, Läti, aga teele jäävad veel ka Norra ja Taani. Kas mõni riik veel ette jääb, sõltub juba tujust ja viitsimisest.  Samas ega kaua ei saa ära olla, sest Eestimaa suvi on üürike ning ka seda tuleb täiel rinnal nautida. Minu suveplaanidesse peab veel mahtuma Pärnu, Haapsalu, Kärdla, Kassari, Alatskivi, Kihnu ja Prangli.
    Aga, kallid lugejad, andke teada, kas teid huvitavad lood ka välismaa hotellidest. Saan teiega oma valikuid ja soovitusi jagada kui soovite:)

  • Anna edasi ehk väikesed heateod

    Anna edasi ehk väikesed heateod

    Et kõik ausalt ära rääkida pean ma alustama sellest, et loen päris paljusid blogisid. Selle aasta alguses jäi mulle silma üks blogipostitus Kuue Sidruni argielu kirjeldavas blogis, kus blogija kutsus oma lugejaid üles tegema väikest heategu:
    “/…/Ma tahaksin päästa nüüd Liisi, sest tal ei hakanud mu komplimendist eriti parem ja midagi ilusamat ma enam öelda ei oska.
    Eile istusin sõbranna juures vannitoas ja mõtlesin, et kui ma pea väga kõvasti vastu seda portselanist kraanikaussi löön, kas sellest siis piisab, et end ära tappa. 
    See on lõik tema postitusest ja see pole niisama poolnaljaga kirja pandud, ma tean, me rääkisime pikemalt. Selle pika jutu sees tuli välja, et Liis ei ole kunagi ööbinud hotellis, rääkimata puhkamisest spaas, kuid viimasest on ta unistanud küll. Ma arvan, et praegu on see hetk, kus talle kuluks selline vaheldus ära ja kui mul oleks praegu nii palju raha, et talle seda võimaldada, siis ma võimaldaks, aga kuna meil on arvetel kokku alla 10 €, millest minu arvel on vaid 0.09 €, siis ma pean paluma teie abi – aidake mul saata Liis spaasse! Garanteerin, et iga viimanegi sent läheb Liisi spaafondi ja panen sinna kindlasti oma osa ka juurde.”
    Liisi spaafond täitus kiiresti ning Liisi unistus spaapuhkusestki sai teoks. Aeg läks edasi, kuid minul ei läinud see pisikene üleskutse meelest. Mu meelest mõjus selline isetu heategu nii siiralt ja ma mõtlesin, kuidas saaks “Kuut Sidrunit” sellise algatuse eest tänada. Ma ei pidanud kaua mõtlema. Minuga võttis ühendust Viiking Spaa Pärnust, kellele samuti oli see heategu silma jäänud ning nad otsustasid omalt poolt tänutäheks “Kuuele sidrunile” ühe väikese puhkuse kinkida. Kas see ei olnud nendest mitte ütlemata armas? Ma tean, et see kõlab naiivselt, kuid sel hetkel tundus mulle, et vastab tõesti tõele, et headus tekitab headust. Väiksed pisiasjad, mis tegelikult polegi nii pisiasjad.

    Roof top Garden at night

    Viiking Spaad ei ole ma ise kahjuks jõudnud veel külastada, kuid mul oli ääretult hea meel, et heategu toetavaks partneriks sai just see spaahotell, sest eranditult kõik mu tuttavad ja sõbrannad, eriti need, kes on spaad lastega külastanud, on öelnud, et see on suurepärane koht, mida lihtsalt peab uuesti külastama. Kui ma peale Liivi külastust temalt uurisin, mida tema spaahotellist arvas, siis ta kinnitas täpselt sama, mida kõik mu sõbrad ja tuttavad on öelnud. Heas hinnaklassis mõnus hotell, superior tuba oli meeldiv ning jah, toad ei ole võib-olla sama luksuslikud kui neid võrrelda mõne mitmetärni hotelliga, kuid selline võrdlus oleks ka juba eos ebaaus.
    Superior room 3
    Kindlaks plussiks on asukoht rannarajoonis ajaloolise Vallikraavi ääres, vaid mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel Pärnu südalinnast ja rannast.
    Front view
    Esmakordselt avas hotell külastajatele oma uksed 1993. aastal. Tänaseks päevaks koosneb hotell neljast kaasaegse ja modernse lahendusega hoonest, millest viimane, neljas korpus, valmis 2012. aastal. Kõik korpused on omavahel ühendatud klaasgaleriidega, mis võimaldab mugavalt liikuda eri korpuste vahel.
    Neljas majutuskorpuses on 154 kaasaegse sisustusega numbrituba. Kõik toad on allergiavabad ja mittesuitsetajatele. Spaa ise on smedical spa, seega võib olla ei ole see esimene valik, kuhu abikaasaga kahekesi romantilist nädalavahetust veetma minna, kuid lastega, emaga, sõbrannadega või miks mitte ka vanaemaga, kellele võiks eriti pakkuda huvi spaa ravivõimaluste osa, on hotell äärmiselt hea valik. Mõnele külastajale võib esimese hooga tunduda harjumatu, et olemas on apteek ja arstid, kuid ootamatute haiguste, mis kahjuks ka Liivit hotelli külastades tabas, puhul on see eriliselt tänuväärne ja suureks plussiks. Samas ei jää tunne, et oleks kusagil polikliinikus ringi liikumas, sest hotell ja ravispaa osa on tehtud võimalikult hubaseks.
    Book corner
    Uuenduskuuri on saanud hotelli söögisaal, mis on tagasihoidlik ja meeldivalt mahedates toonides ning mahutab lausa 200 külastajat. Kui mina olin kuulnud nurinat hommikusöögi kohta, siis Liivi abikaasa kiitis seda taevani (kahjuks Liivi ise oli eelpoolmainitud haiguse tõttu samal ajal hotellitoas) ning andis erilised kiidusõnad edasi kohvi osas. Hea kohvi tähtsus ühe hotelli hommikusöögi terviku juures ei ole sugugi väike, vastupidi, see võib muidu hea kogemuse lausa ära nullida. Mina ise olen kohvi suhtes väga valiv ja isegi pirtsakas ning seetõttu rõõmustas mind ääretult see, et hea kohv eraldi välja toodi.
    Buffet

    Breakfast

    Dinner
    Veekeskuse kohta kuulsin ma ka Liivi käest, nii nagu eranditult igalt seda spaahotelli külastanud sõbralt-tuttavalt, et veekeskus on selles hotellis lihtsalt ülim. “Veekeskus on neil viimase peal! Seda kiidan küll taevani, eriti meeldis õues olnud iglusaun!” kiitis Liivi ja lisas, et veekeskuse kohta ütleks ta, et see on külastatud veekeskustest kõige lahedam. Sopiline ruumijaotus ja siseviimistlus teevad selle juba omaette lahedaks, ka auru-soolasauna sopilisus oli lahe ja üldse oli see vist kõige avaram aurusaun, mida ta näinud oli. “Jaapani basseini asukoht oli meeldivalt peidus, seal saime kahekesi pikalt kuumas vees mõnuleda. Veekeskuse külastus oli juba iseenesest nii lõõgastav, et lõõgastavatest protseduuridest ei osanudki puudust tunda,” rääkis Liivi ja mulle tundus, et Viiking sobib siiski suurepäraselt ka romantiliseks nädalavahetuseks.
    Viiking Saaga 2
    Viiking Saaga 4
    Kui ma Liiviga rääkides lõpetuseks küsisin, miks ta sellise üleskutse “Liis spaasse” tegi, vastas ta: “Ma kindlasti ei teinud seda selle mõttega, et teen head ja siis saan head. Lihtsalt hea meel oli, et inimene saab terve perega minna spaahotelli, mille jaoks ta poleks ise nii pea võimalusi leidnud. Siin kohal tänan mina siiralt ja südamest Viiking Spaa Hotelli, kes Liivi panust märkas ja talle puhkuse kinkis. Aitäh! Minu arvates ei ole sellised kingitused ja tähelepanekud kuigi tavalised meie hallis argipäevas ning seetõttu minu jaoks oli see nii tänuväärne ja armas žest nii Liivi kui Viiking Spaa Hotelli poolt.
    Kutsun teidki üles rohkem ennast ümbritsevaid inimesi märkama! Ja spaahotell Viikingit külastama, mul endal tekkis vastupandamatu soov nädalavahetus just seal veeta.
    Hotelliveebis pakutavate Viiking Spaa Hotell puhkusepakettidega saate tutvuda SIIN

  • Siis kui mul oma kärsituse pärast piinlik oli

    Siis kui mul oma kärsituse pärast piinlik oli

    Nädalavahetusel oli mu vanaema 85. sünnipäev ja tundub, et hakkab juba tekkima omamoodi traditsioon sünnipäevi hotellides pidada. Seekord olime perega otsustanud õhtustada Antoniuse hotelli restoranis. Restoranist kirjutan ma eraldi postituse, sest kõige pealt tahan ma lihtsalt hotellist endast kirjutada. Ja natukene vastuvõtus olnud noormehe ees vabandada, et ma nii närviliselt kella tilistasin. “No aga ma pidin ju lapse ja kottidega lausa viis minutit ootama!” ajasin ma end sisimas keema ja olin peaaegu nähvamas kui noormees kusagilt välja tuli. “Ma väga vabandan, aga ma pidin ühe kliendi mure ära lahendama ja ei saanud kohe tulla,” vabandas ta. Mul hakkas piinlik. Ma ei suutnud viit minutit kannatada ja olin kärsitult kella kõlistanud nagu mingi diiva, kelle saabudes peab lahti olema rullitud punane vaip? Noormees vabandas veelkord, et tõesti, kliendi mure vajas lahendamist ja mul hakkas veel piinlikum.  Miks ma olin end pidanud kellestki olulisemaks? Ühesõnaga. Minu suured kiidusõnad meid vastu võtnud noormehele, kes närviliste klientidega nii professionaalselt hakkama saab.

    IMG_6910

    Antoniuse hotelli kohta olin ma eranditult vaid kiidusõnu kuulnud ja loomulikult tekkis mul siis huvi see hotell ka ise oma silmaga üle vaadata. Paar aastat tagasi ööbisid seal mu sugulased, kes olid samuti vaimustuses, et Tartus selline hotell on. Ma mõistsin nende vaimustust. Te ju teate, et kui mulle öelda “ajalugu”, siis ma olen juba müüdud.  Nii juhtus ka Antoniuse hotelliga. Väärika ajalooga hoone, mida esmakordselt on mainitud juba 16. sajandi ürikutes, sai oma praeguse ehitusliku lahenduse 1811.a. Läbi aegade on siin tegutsenud kübarameistri töökoda, Liivimaa Aadlimõisade Krediidiselts, Püha Antoniuse Gild ja politseikontor. Hoone on arhitektuurimälestisena kaitse all ning seetõttu on hoole ja armastusega taastatud ajaloolisest interjöörist ja eksterjöörist nii palju kui võimalik. Vanimaks taastatud väärtuseks võib pidada keldris asuvaid 18.sajandist pärit ristvõlve.  Mis mulle kohe silma hakkas oligi hool ja armastus, millega hotell on taastatud. Ei mingit odavat papist “antiiki”, vaid päris antiikmööbel,  tubades on läbimõeldult ja hoolikalt sobitatud erilised värvilahendused, tapeedimustrid, seinamaalingud, kahhelkaminad-ahjud, samet- ja roosilise kangaga pehme mööbel ning ajastukohased aksessuaarid. Ma palusin endale teha ka majas väikese eksursiooni ja kuigi kõik toad on eriilmelised, siis on absoluutselt igas neis läbivad ühtsed detailid, mis moodustavad terves hotellis mõnusa terviku.

    IMG_7253

    IMG_7258

    IMG_7256

    Meie tuba asus esimesel korrusel vaatega otse ülikoolile. Rohkem Tartus ja vanalinnas, keset ajalugu, ilmselt ööbida ei saakski. Mulle tuli lausa nostalgia peale, sest Tartu Ülikool on minu jaoks erilise tähendusega. Ma olen seal uksi kulutanud viis aastat, kuid juba 13 eluaastast teadsin ma, et see on see kool, kuhu mina õppima lähen. Mul oli vaja ka enne õhtusööki natuke tööd teha ja nii istutasin ma end pisikese lauakese taha, lükkasin aknalt eest kardinad ja nautisin vaadet Tartu Ülikoolile. Vaade Tartu sümbolile ja minu arvates ka Eesti ühele väärikaimale hoonele oli vapustav.

    Kui veel rääkida töötegemisest, siis kindlasti oli suureks plussiks see, et hotellis oli võimalus tasuta printida. See on vähemalt minu jaoks näiteks komandeeringupakettide juures oluline. Mulle meeldib paberil joonlauaga järge ajada.

    IMG_6946

    IMG_6928

    Õhtul kui ma uuesti tuppa tagasi tulin ja tööd tegin oli ülikool selga pannud öökuue ja säras tuledes, väljas oli pime ja vaikne.

    IMG_6986

    Ma olin natukene kartnud, et esimene korrus, kesklinn ja laupäeva õhtu võivad tähendada lärmi, kuid öise vaikuse järele otsustades oleksin ma võinud öelda, et hotell asub kusagil kõrvatänavas. Hommikul rääkis mulle vastuvõtu administraator, et tegelikult ongi ülikooliesine tänav äärmiselt vaikne ja lisas, et 17.sajandil võis ülikooli ees aegajalt lärmi olla, sest seadus ei lubanud üliõpilastel tarbida alkoholi ja kui juhtus, et keegi linnas politseile purjutamisega vahele jäi, visatai ta ka kartsa ja heideti ülikoolist välja; kui aga tudengil õnnestus politsei eest põgeneda ülikooliesisele alale, oli see ülikooli siseasi, purjutanud tudeng visati küll kartsa, kuid ülikooli omasse ja kooliteed võis ka jätkata. Aasta 2017 laupäeva õhtul ei kuulnud mina igatahes kedagi ei politsei eest ära jooksmas ega isegi maja ees kõndimas ning uskuge mind, ma olen kerge unega. Ma kuulen asju. Väidetavalt olla majas ka oma kummitus, kes aegajalt pidavat majas ringi kolistama, kuid ka tema oli sel ööl kas sügavas unes või lausa linna peal. Koos Tartu vaimuga. Meie ei kohtunud temaga ei restoranis, toas ega ka kaminasaalis.

    IMG_6958

    IMG_6976

    IMG_6981

    IMG_6950

    Õhtusöögist räägin ma eraldi ja nii jõuamegi me minu lemmikteemani. Hommikusöök! Ma julgeksin öelda, et mind on üsna raske hommikusöögiga üllatada, sest ma olen enda arvates juba söönud Eesti parimat hommikusööki, rääkimata siis veel sadadest väga headest ja headest hommikusöökidest, aga Antonius üllatas mind ja nüüd ütlen ma, et juba ainult hommikusöögi pärast tasub ööbimiseks see hotell valida. Atmosfäär, NÕUD, teenindus ja toit kokku 5+++  Pošeeritud munad hollandi kastmes ja värske kohv – midagi paremat on raske välja mõelda!

    IMG_7143

    IMG_7129

    IMG_7165

    IMG_7187

    IMG_7185

    IMG_7211

    Järgmine kord kui ma siin ööbin (ma usun. et see saab olema üsna pea) tellin ma ka hommikusöögi voodisse ja tunnen end nagu kuninga kass. Selles hotellis on luksusega lihtne ära harjuda. Ma soovitan teil kindlasti Hotell Antoniust külastada, see on killuke kättesaadavat luksust argipäeva. Valentinipäev on saabumas – on täpselt õige aeg oma kaaslast ühe sellise puhkusega üllatada. Hotelliveebi kaudu saate seda teha SIIN

    IMG_6965

    IMG_7203

     

  • 2016 kokkuvõte – TOP7

    2016 kokkuvõte – TOP7

    Aastalõpp on ikka selline aeg, kus tehakse kokkuvõtteid ja  nii otsustasin minagi 2016.aastale tagasi vaadata ning panna kirja oma selleaastased lemmikud. See ei olnud lihtne, sest absoluutselt igal külastatud hotellil on olnud oma eelised ja head küljed, kuid ikka on ju nii, et mõni kogemus jääb eriliselt eredalt meelde.
    Postituse pealkiri on mõnevõrra eksitav, sest paremusjärjestusse ei oskaks ma hotelle ka parima tahtmise juures panna, seega toon ma hoopis ära oma lemmikud erinevate kategooriates.
    Aasta üllataja – Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel (LINK). Spaad otsides olin ma sellest hotellist ausalt öeldes mööda vaadanud, sest keset liiklusummikuid asuv hotell ei tundunud kuigi hubane. Suur viga, sest Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel on nagu omaette maailm Tallinna südames, heaoluoaas, kus olles teil pole õrna aimugi ummikutest, kiirustamisest. See on hotell, kus te puhkate.

    2513929_54_z

    Parim hommikusöök – Grand Hotel Viljandis (LINK).  Minu arvates pakutakse Eesti parimat hommiksuööki Viljandis Grand Hotel’is. Ma ei räägi isegi sellest, et valikus oli sushi ja värske šokolaadikook, vaid sellest, et isegi praemuna oli täiuslik. Kuldkollane, parasjagu “jooksev”, ümar – moodustades röstsaial sulava või ning peekoniga täiusliku kombinatsiooni. Kas pole imeline, et midagi nii lihtsat ja justkui tavapärast saab pakkuda midagi nii meeliülendavat?

    12794396_1699925580224642_2080562195393795438_n1

    Parim restoranikogemus – Villa Wesset (LINK). Käsi südamel, oli see mu viimase aja parim restoranikogemus. Võib-olla mängis siin ka rolli see, et niivõrd hea toit tuli mulle siiski üllatusena, aga vahet ei ole. Teenindus oli restoranis tähelepanelik ja kiire, last ei unustatud kordagi ära, teda koheldi nagu täiskasvanutega võrdset restoranikülastajat, õhkkond ja kõik, mis vajalik üheks suurepäraseks toidukogemuseks, omal kohal olemas.

    IMG_3284

    Kõige lastesõbralikum hotell – Kurgo Villa Hotel & Restoran (LINK). Sellest, et hotell on vägagi lapsesõbralik, andis märku see, et ringi jooksvate ja mänguasja kaste restorani kaasavedavatesse lastesse suhtuti äärmise sõbralikkusega. Kui me järgmisel hommikul hommikust sööma läksime, siis mulle tundus, et eranditult kõik pered olid Kurgo Villa Hotelli puhkama tulnud lastega. Kurgo Villa kohta julgesin ma öelda, et see on ideaalne hotell perepuhkuseks – nii asukoha, menüü kui suhtumise poolest.

    Kurgo Villa 20

    Parim spaakogemus – Lavendel Spa (LINK).Ideaalne spaa, kus päeval näiteks lapsega aega veeta, kus väsinud ema (mina!mina!mina!) saab  rahulikult nautida saunamõnusid ja vaikust hea raamatu saatel, kus romantikud saavad koos aega mõnusalt aega veeta. Ma ei liialda kui ma ütlen, et see väike spaa keset Viimsit on minu viimase aja üks parimaid leide.

    ejR8wFZecf9INGCt4sF21PgBJHVz-BXn2VLoL0bVV8A

    Parim romantiline puhkus – Barons Hotel (LINK). Kui te tahate Tallinna vanalinna näha hoopis teise pilguga, siis see on ilmselt ainuõige hotellituba. Ma ei ööbinud hotellis esimest korda, kuid ometigi tekkis mul selline tunne, selline lapsik elevus, midagi sõnaseletamatut. Ma kõndisin ühest toast teise, imetlesin vanalinna tornidele avanevat vaadet vannitoast, elutoast, magamistoast ja siis jälle uuesti otsast peale. Mul oli tunne nagu ma käiksin katuseid mööda, suhtleksin Vana Toomasega.

    IMG_4379

    Aasta põnevaim hotellikogemus – Kõue mõis (LINK).  Teil on ju kindlasti mingi pilt vaimusilmas, milline võiks üks mõisahotell välja näha, kuid ma usun, et Kõue mõis lööb teid pahviks. Selle koha maagia, kus ühtseks tervikuks on sulandunud ajalugu, arhitektuur ja loodus, poeb teile sügavale sügavale hinge. Mõisa rikkalik ajalugu on erakordsel viisil uuesti ellu äratanud filmilooja, kunstnik ja aktivist Mary Jordan. Igas toas ja pisemaski detailis on näha isiklikku puudutust ja äärmist läbimõtlemist, et siin tunneks end hästi igaüks, peatudes hotellis kas ühe ööpäeva või terve nädala. Kõue mõis on eriline, omanäoline ja imeline  butiikhotelli Tallinna lähistel.

    KOUE.5207

    Mõnust aasta lõppu ja uute kohtumisteni blogiveergudel 2017.aastal!

  • Jõulud hotellis

    Jõulud hotellis

    Sel aastal tuli mul soov jõule kuidagi teistmoodi tähistada kui traditsioonilise koduse “süldilauaga”. Ma mõtlesin pikalt, mida perega koos teha, et oleks tore nii meil endil kui kolme-aastasel ja lõpuks otsustasin, et me veedame jõulud ühes toredas villas. Kas hotellis saab tähistada jõule, nii et oleks kodune ja hinges mõnus jõulutunne või on hotell siiski liiga isikupäratu valik? Minu valikuks osutus Kurgo Villa Hotell ja restoran Pärnus (LINK) ning pean ausalt tunnistama, et paremat valikut jõululiseks perepuhkuseks oleks olnud raske valida.
    Olgugi, et ilm meenutas rohkem kevadet, siis glögi, kingipakid ja küünlad tõid hinge jõulutunde. Võib olla ei ole me päris normaalne perekond, kuid talvisel ajal väljas pikniku pidada või glögi juua, on meie meelest üks äärmiselt tore kogemus. Pärast on mõnus tuppa sooja minna!
    Kurgo Villa 5
    Kurgo Villa 6
    Romantilise hõnguga hubane hotell koosneb kahest majast – Villamaja ja Hoovimaja, kokku on tube 27, Villamajas muuhulgas ka juuniorsviit ja peretuba. Meie ööbisime Villamaja standardtoas, mis üllatas mind oma ruumikuse poolest. Kui ma lähen hotelli niisama ööbima, siis ei oma toa suurus erilist tähtsust, kui aga hotell saab valitud mõneks erilisemaks sündmuseks, kus ka toas piisavalt palju aega veedetud saab, siis meeldib mulle kui mul on toas “hingamisruumi”.
    Plusspunktid hotellile pisikeste detailid eest. Ma olen seda pidevalt soovitanud, et võimalusel võiks hotellid panustada pisidetailidesse ja nii oli tehtud selles hotellis. Tuppa saabudes põles toas jõuluhõngulisel laual küünal ning selle kõrval personaalne tervitus väikese maiusega.  Sellised pisisasjad jäävad meelde!
    Kurgo Villa 8
    Kurgo Villa 14
    Kurgo Villa 16
    Jõululõuna- ja õhtusöögi pidasime me Kurgo villa kohvik-restoranis Piparmünt. Kas te teate, et minu viimase aja parimad toidukogemused on just nimelt Pärnust? Pole midagi imestada, et Piparmünt suutis meie maitsemeeli rõõmustada, sest restoran kuulub Eesti parimate restoranide TOP50 hulka ning peakokk Vladimir Upeniek pälvis muude saavutuste kõrval 2012. aastal Eesti Parima Koka tiitli. Toit viib Piparmündis ilma liialdamata keele alla. Lõunaks sõime me põletatud krevettide tartari trühvli-munakollase ja vähimajoneesiga ning kuumsuitsuparti puravikukreemi, forellimarja ja hapukapsa vinegretiga. Mõlemat julgen ma siiralt soovitada. Vähimajoneesi ja krevettide tartari maitsekooslus oli jumalik. Läila kirjeldus, ma tean, kuid täpselt nii ma iga suutäiega tundsin.
    Kurgo Villa 20
    Eraldi tahaksin ma veel kiita kohvikupoole interjööri. See on täpselt nii hubane, et te unustate ära, et olete hotellis. Restoranipool, kus me hiljem õhtustasime, oli kaetud veidike pidulikumalt, nii et tekkis küll ehtne jõulutunne. Mul on tunne, et kui teil on soov Piparmünti külastada, siis targem on laud broneerida, vähemalt laupäeva õhtul kui meie seal einestasime, vabu laudu mulle silma ei hakanud.
    Lõunastades arvasin ma, et toit enam paremaks minna ei saa, kuid ma eksisin. Gratineeritud avokaado koorese maapähkli ja tomatiga on üks paremaid roogasid, mida ma söönud olen. Kui te Piparmünti külastate, siis proovige seda kindlasti, see on midagi nii ootamatut ja head, et ainult mõte sellest toidust paneb mu süljenäärmed jälle tööle. Minu abikaasa valikuks oli jälle part, seekord bulguri ja umami kastmega. Tema jäi väga rahule, kuid minu jaoks oli part tibakene nõrk, ma ei oskagi täpselt öelda, mis puudu jäi, aga täitsa võimalik, et minu enda valiku maitse oli nii eriline ja mõnus, et part tundus lihtsalt igav.
    Kurgo Villa 21
    Kurgo Villa 23
    Sellest, et hotell on vägagi lapsesõbralik, andis märku see, et ringi jooksvate ja mänguasja kaste restorani kaasavedavatesse lastesse suhtuti äärmise sõbralikkusega. Kui me järgmisel hommikul hommikust sööma läksime, siis mulle tundus, et eranditult kõik pered olid Kurgo Villa Hotelli puhkama tulnud lastega. Hommikusöök oli mõnus ja rikkalikult kodune. Ma lihtsalt ka pean ära mainima selle, et kui hotelli hommikusöögilauas on muuhulgas ka sprotid, siis mina olen müüdud ja annan hommikusöögile maksimumpunktid.
    Meil oli ka veel plaan külastada Lottemaad, et perepuhkus oleks täiuslik, kuid me olime liiga kärsitud, et oodata, kuni see kell 12  avatakse. Aga võib-olla ongi parem. Nii on meil põhjust Pärnusse tagasi tulla.
    Kurgo Villa 7

    Fotod: Kristhel Vaht

    Soovin teile kõigile kauneid ja rahulikke jõule!