Kõikide Facebooki ja blogikommenteerijate vahel, kes kirjutasid 15.06 Hotelliveebi blogipostituse juurde, milline on tema kõige parema hinna ja kvaliteedi suhtega ööbimiskogemus Eestis, osutus Hotelliveebi 20 EUR kinkekaardi võitjaks MARIKA SAARESTIK! Teiega võetakse ühendust. Ilusaid algavaid pühi ja palju õnne!
Suur tänu teile kõigile, kes te leidsite aega oma kogemusi meiega jagada. Meil on selle üle äärmiselt hea meel. Samuti on hea meel tõdeda, et inimestele meeldib Eestis puhata, et Eesti hotellid pakuvad head hinna ja kvaliteedi suhet ning et Hotelliveeb aitab nii mõnegi puhkuse planeerimisel kaasa.
Blog
-
Palju õnne Hotelliveebi kinkekaardi võitjale!
-
Kas Eestis on hotellis ööbimine kallis?
Aegajalt võib ikka kuulda nurinat selle üle, et Eesti hotellide hinnad on liiga kõrged. Tihti tuleb selline arvamus sellest, et satutakse mõnele eksklusiivsemale pakkumisele, ehmutakse selle hinnast ja rohkem enam edasi ei vaadata. Ka 2014. aasta hotellide hindade kohta tehtud uuringud räägivad seda, et tegelikkuses ei ole Eesti hotellide hinnad sugugi nii hirmutavad nagu jutud nende kohta.
Kõige kallimad ja kõige soodsamad hotellid
2014.aasta uuringud näitavad, et hotellide hinnad on tõsunud näiteks Suurbritannias, keskmiseks toa hinnaks pealinnas ööbides on 160 eurot/öö. Samas ei ole Suurbritannia sugugi tabeli eesotsas, vaid alles teise kümnendi keskel. Kõige kallim on ööbida Monte Carlos (keskmine hind 280 eurot/öö) ja Key West’is Floridas (keskmine hind 240 eurot), nendele järgnevad New York ja Cancun (keskmiselt 215 eurot).
Soodsaimad ööbimiskohad asuvad valdavalt Kagu-Aasias.Kambodža pealinn Phnom Penh pakub maailma odavaimaid hotellitube (keskmine hind jääb 43 euro kanti, järgnesid Pattaya (49 eurot) ja Tais asuv Chiang Mai (keskmiselt 50 eurot).Euroopa taskukohaseimad hotellid aga ei asu meist kaugel – Vilniuses saab öömaja 67 euroga, Riias 81 ja Tallinnas 86 euroga.
Soodsad hotellipaketid
Hotelliveebist võib leida spaa-ja lõõgastuspakette alates 47 eurost. Ecoland Boutique hotellis sauna ja basseini külastusega. Hotell Inger pakub lõõgastuspaketti õhtusöögi ja massaažiga ühele 48st eurost, lõõgastava puhkuse kahele Viimsis Lavendel Spa’s saate 49 euroga.
Ka peopakettidest leiate erinevaid pakkumisi alates 14 eurost hostel-tüüpi toas Tallinna kesklinnas Center Hotel’is või alates 49 eurost kahele Tartu kesklinna vahetus läheduses Aleksandri Hotellis.
Perepuhkustest pakub soodsaimat paketti Maria talu Pärnumaal alates 50 eurost.
Selleks, et saaksite endale ühe lõõgastava minipuhkuse lubada veelgi soodsamalt loosime kõikide kommenteerijate vahel järgmise nädala esmaspäeval välja ühe 20-eurose Hotelliveebi kinkekaardi. Andke teada, milline on teie kõige parema hinna ja kvaliteedi suhtega ööbimiskogemus Eestis!
-
Linnas, kuid siiski linnast väljas
Linnakärast eemal
Üheks perega puhkajate lemmikhotelliks on Tartus kindlasti Raadimõisa hotell. Hotell asub küll justkui linnas, kuid samas mõnusalt vaikses piirkonnas, linnaservas, eemal linnakärast. Raadimõisa Hotell pakub rahulikku puhkust. Lastega puhkusel viibides on plussiks kindlasti piiritletud suure õueala, kus lastel on võimalik mängida. Jalgrattaga sõitmiseks on olemas ideaalsed kergliiklusteed nii linna kui linnast välja.
Raadimõisa Hotelli ehitust alustati 2005.a. oktoobris ning hoone sai valmis 2006.a. augustis. Raadimõisa Hotell on ehitatud modernses stiilis ning 40-numbritoaline hotell pakub kohti kuni 78-le inimesele. Kõikides tubades on olemas katusega rõdu. Samuti on Raadimõisa Hotellis kaks peretuba, mis on ühendatud uksega. Hotellis asub ka saun, kuhu saab tellida ettetellimisel toitlustust.
Hotelli vastas asub imeilus Raadi järv ning Raadi Mõisapark, mis on avatud hommikutundidest hilisõhtuni. Suvekuudel toimuvad pargis erinevad üritused ning avatud on ka erinevad näitused. Näituse perepilet maksab kõigest viis eurot ja kuna see asub vaid kiviviske kaugusel hotellist, siis oleks patt sealt mitte läbi astuda. Varsti on valmimas on ka Eesti Rahva Muuseumi uus hoone, mis on plaanis avada külastajatele 2016. aasta lõpus.
Toad ja pakkumised
Raadimõisa Hotell pakub perepakette mõeldes pere pisemate peale. Selleks on koostöö AHHAA keskusega ja Aura Keskusega, mis asuvad 10-minutilise autosõidu kaugusel. Samuti on võimalik osta Mänguasjamuuseumi paketti, mis viib täiskasvanud tagasi lapsepõlve ning pakub lastele palju uut ja põnevat vaatamist. Loodusehuvilistele pakub Raadimõisa Hotell paketti, mis sisaldab Jääaja Keskuse külastust. Hotellis on lastel võimalik ka joonistada ning suurematel mängida legodega.
Hotelli peretoad on ruumikad, ühes toas on üks lai voodi ja teises toas on kaks eraldi voodit. Mõlemas toad on televiisor, eraldi vannitoad ning pakettide ostul on lapsi ees ootamas magus üllatus.
Restoranis on arvestatud ka pere pisematega. Olemas on lastetoolid, menüüde koostamisel arvestab toitlustusjuht Maia Mälk ka laste soovidega, lastele on võimalik tellida nii erinevaid mahlajooke, snäkke kui ka pearoogasid. Restorani saab paigaldada ka laste mängunurga.
Raadimõisa perepakettide hinnad algavad 105 eurost. Lähemalt saate Hotelliveebis pakkumistega tutvuda SIIN. Meie soovitame võtta aeg maha, leida endas lapsemeelsus ja külastada perega Tartu Mänguasjamuuseumi
-
Elegantsus ja kvaliteet või nostalgia ja ajalugu
Oslo südames, linna paraadtänaval asuv Grand hotell valiti 2013.aastal Euroopa parimaks hotelliks kategoorias “Luxury Suite Hotel”. 140 aasta vältel, mil hotell on avatud olnud, on “Grand” olnud kvaliteedi ja atmosfääri sünonüümiks, hotelli võib ilma liialdamata pidada maailmakuulsaks ning see on absoluutne esmavalik ööbimiseks nii riigipeadel kui filmitähtedel.
Mis teeb Grand hotelli nii eriliseks?
Norra kõige auväärsem hotell asub kui maamärk kindlalt keset Oslo paraadtänavat – Karl Johanil. Seda ümbritsevad rohelised pargid ja tänavakohvikud, hotelli vahetus läheduses asub nii Oslo ooperimaja, riigikogu ja kuningaloss. Kindlasti mängib hotelli populaarsusel olulist rolli asukoht. Grand hotellis on ka Norra kõige paremaks hinnatud sviidid, aastast 2013. on hotell tunnustatud ka Euroopa tasemel.
Kui hotelli tegevjuhilt Fredrikke Næss´ilt küsida, mis hotelli eriliseks teeb, vastab ta: “Nõudlikud kliendid kohustavad meid panustama. Kui meie juures ööbivad VIP-külalised üle kogu maailma, peame me tagama, et sviidid oleksid tipptasemel. Need peavad olema hästi varustatud, olema luksuslikud ja maitsekad, aga kõige rohkem eristab meid teistest hotellidest ehk see, et meie meeskond on laitmatu. Selliste külaliste puhul on äärmiselt oluline, et meeskond oleks hoolas ja korraliku koolituse saanud, see nõuab head planeerimist ja asjakohast kogemust. Me peame oskama kohanduda erinevate rahvuste, auastmete, vajaduste ja nõudmistega. Grand hotellil on küll 140 aastat kogemust, kuid selleks, et olla laitmatud peab iga töötaja iga päev südamest panustama.”
Grand hotell on VIP-külaliste esmavalik, kuid hotell peab väga oluliseks, et ka kõik teised hotellikülastajad tunnetaksid seda luksust, mugavust ja kvaliteeti, mida üks moodne tipphotell peab olema võimeline pakkuma.
Hotelli visioon on pakkuda kõikidele külalistele parimat teenindust ja kogemust, just nii nagu me võtaksime vastu kallist külalist oma kodus. Hotelli 292st toast 54 on sviidid, millest igal oma eripära. Katuseterrassilt, mis kuulub Christian Radich-sviidi juurde, on ainulaadne vaade pealinnale. Milleenumisviit on filmitähtede meelissviidiks. Tornisviit sobib romantilise meeleolu loomiseks.
Elegantsus ja kvaliteet või nostalgia ja ajalugu?
Grand hotell avas oma uksed 1874.aastal. See ei ole vaid elegantsus, luksus ja kvaliteet, mis Grand hotellis meeleolu loob, Karl Johansgate/Rosenkrantzgaten nurgal asuv hotell toetub oma ajaloole. Hotelli seinte vahel on tunda nostalgiat. Nostalgiat, mis on rohkem väärt kui üks kõik, milline turundus. Seda hoitakse siin hotellis au sees. 140 aasta jooksul on hotelli palju uuendatud, kuid vaid väliselt, sisemiselt sosistavad kõik seinad möödunud aegade ajaloost.
1886. aastal avati muljetavaldav söögisaal, kus elava muusika saatel sai õhtusööki nautida. 1894. avati Norra kõige uhkem vastuvõtusaal, mille avamisel oli teiste seas ka Henrik Ibsen. Kui Roald Amundsen oma õnnestunud lõunapooluse ekspeditsioonilt 1912.aastal Oslosse naases, peeti tema vastuvõtt just selles saalis.
Grand hotellis asuv Grand Cafe on aga tükike Norra ajalugu, millest ei saa kuidagi mööda vaadata kui tuleb juttu Norra kunstnikest ja kirjanikest. See on koht, kus kogunes kunstnikerühmitus Kristiania Bohem, kes soovis muuta vananenud ühiskonnasüsteeme, soorolle ja perestruktuuri. Nad proovisid oma elu seada “Üheksa käsu” järgi, millest esimene kõlas nii: “Sa pead oma elu ise kirjutama”. Sellest sai nende kui kunstnike lähtepunkt. Christian Krogh järgis seda käsku ja kirjutas ning maalis kuni viimase eluaastani. Samuti jäi ta kohvikule truuks ning temast sai Grand Cafe aukülaline. 1914. sai aukülaliseks nimetatud ka Henrikk Ibsen, kellele hotelli juhtkond kinkis karahvini ja kristallist veiniklaasi, mis alati ootasid teda laual.
Lisaks Henrik Ibsenile käisid selles kohvikus Knut Hamsun, Gustav Vigeland, Roald Amundsen ja rühmitusele nime andnud boheem Hans Jæger. Naistest oli kõige tuntum Othilia Lasson Engelhart, kes esindas niiöelda uusi naisi. Tema ja teised “uued naised” murdsid tabu, et kohvikus võivad käia vaid mehed, nad osalesid debattides, suitsetasid sigarette ja jõid pjoltereid (kokteil viskist ja soodaveest). Kristiaania boheemide üheksas käsk oli muideks, et “Sa pead endalt ise elu võtma”. Seda oleksid nad võinud teha pjolterite joomise teel, öeldi naljatades, sest kõige kangem boheem suutis korraga ära juua 24 sellist kokteili ning lisaks veel pool liitrit portveini, selleks, et uni tuleks…
Ka kunstnikud Munch, Krogh, Thaulow og Karsten, Werenskiold og Skredsvig käisid siin. Kõigi nende maalid on esindatud Rahvusgaleriis, kuigi tol ajal nimetati neid kui “forfærdelige Rabulister” – kohutavad agitaatorid ja tülitekitajad.
Kõige tuntum isik Grand Cafe ajaloos on aga siiski Henrik Ibsen. Teda võis lausa nimetada vaatamisväärsuseks, Grand Cafe oli ta teine kodu, kus ta oma kindlas tugitoolis, mis oli alati “Reserveeritud Dr. Ibsenile”, istus kella 12:30st 14ni ja 18st 19:30ni. Tema järgi oleksid Oslo elanikud võinud kellad õigeks sättida. Tema lõunad koosnesid kuklist, õllest ja dram’ist. Tihti käis sinna juurde ka üks pjolter.
Grand Cafe ja Grand hotelli ajaloost võikski rääkima jääda.
Kogu see ajalugu, värvikirevad persoonid, traditsioonid, elegantsus ja luksus kokku teevadki Grand hotellist Oslo peatänaval maailmakuulsa hotelli. 10.detsembril igal aastal alates 1901 antakse Oslos välja Nobeli rahupreemia. Otseloomulikult elavad laureaadid Grand hotellis ja bankett peetakse auväärses ajaloolises “Speilen” saalis.
Kui te satute Oslosse, vaadake Grand hotell oma silmaga üle, sellest on võimatu mööda minna ilma seda märkamata. Minge sisse ja võtke kohvikus üks pjolter! Või lubage endale Palmenis (klaasverandal, mis suviti oli Henrik Ibseni lemmikpaik) luksuslik paus Afternoon Tea’ga. (pakutakse E-R 11-17, L 12-17, hind 395 NOK inimesele, hind sisaldab klaasi glass Ruinart šampanjat).
Hotelli tubade hinnad algavad 1445 NOKist.
Fotod: Grand Hotel Oslo kodulehelt
Hotelliveebi valikust soovitame luksuslikuks puhkuseks mõisaromantikat. Näiteks muinasjutuline lühipuhkus Sagadi mõisas, romantika Kõue mõisas või nädalavahetus ajaloolisel Padisel.
-
Bernhard Spaa arvustus numbrites ja piltides
Seekord käis järjekordse Lõuna-Eesti puhkekoha lastesõbralikkust testimas professionaalne fotograaf oma perega. Kõige paremini väljendab end fotograaf loomulikult piltides, seepärast palusimegi temal oma arvustus anda edasi just läbi kaamerasilma. Ja numbrites.
Asukoht:
Asukoha eest saab hotell 5 punkti. Meile väga meeldis, et ta asus Otepää nö aedlinnas, vaikne, imeilus vaade, piilu välja millisest aknast tahes.
Tuba:
Meie ööbisime junior sviidis, tuba oli puhas ja hubane, suureks plussiks oli kamin. Lastel oli kohe valikut, kus ööbida, kas lahtikäival diivanil või nende jaoks ekstra tuppa toodud lisavooditel. Meie omad valisid diivani. Samas peaks ütlema, et peretuba on paras peredele, kus on üks laps või suurem laps ja beebi, kuna peretoas on lapse nari ehitatud suure voodi kohale ja teise lisavoodi, va võreka jaoks toas ruumi ei ole.
Mees andis eraldi punktid vannitoas asuva riidekuivati eest. Toale anname hindeks 4
Tegevused:
Tegevuste suhtes saabusime meie natuke halval ajal, suhteliselt hilja reedel ning lahkusime laupäeva päeval, seega väljaspool hotelli asjade kohta kommenteerida ei oska, aga meile pakuti lahkelt piljardimänguvõimalust ning samas, kui me õhtul restoranis toitu ootasime, siis seal lähedal oli olemas mängutuba, kus lapsed said oma aega veeta. Hinne: 4
Spaa:
Spaa oli meie laste lemmik, erinevad saunad ja basseinikesed. Kui nüüd nuriseda, siis õhutempretauur võinuks olla tiba soojem, et beebiga tõenäoliset oleks tahtnud ainult saunas istuda. Aga suured plussid erinevate saunade eest. Hindeks: 4
Toit:
Õhtusöögiga jäime meie 100 % rahule. See oli lihtsalt imemaitsev. Võrratu. Hommikusöögil oleks ehk tahtnud veidi mitmekesisust just saiakseste näol, aga muidu 5+.
Kokkuvõte:
Teenindus oli juba algusest peale meeldiv, administrator naeratas, keegi polnud kuri, kui midagi küsisime ning alati abistati. Hindeks absoluutselt kindlasti 5+. Kokkuvõttes meile väga meeldis. Lapsed uurisid juba, et kuna järgmine kord lähme. Hotell vajaks ehk väikest värskenduskuuri, aga samas oli kõik puhas ja hubane ning meie ei pirise. Ja ma ütlen teile, need vaated, need oli võrratud!
-
Kaks suurt, üks keskmine ja kaks väikest Pühajärvel
Kas perepaketid on mõeldud vaid kahele täiskasvanule ja kahele lapsele?
Laste tungival nõudmisel (kõik teised sõbrad on ju spa-s käinud, ainult nemad ei ole), otsustasime ka meie veeta ühe nädalavahetuse perega spa-s. Koha leidmine oli natuke keerukas, sest oleme ebatraditsiooniline pere ja ei vasta peremudelile 2+2. Oleme hoopis tehe 2+3 ehk kaks täiskasvanud ja kolm täiesti erinevas vanuses last.
Õnneks leidsime sõbra soovitusel Pühajärve Spa ja Puhkekeskust. Esimeseks katsetuseks tundus Hotelliveebi perepakett täitsa põnev olevat. Kuigi pean tunnistama, et ma ei kujutanud hästi ette, et mida teeb 3-aastane soolakambris või bowlingus? Ja kas tõesti saab üks pakett pakkuda midagi nii täiskasvanuile, 15-aastasele, 10-aastasele ja 3-aastasele? Broneerisime mehega endale lisaks ka hoolitsused. Teismelisele neiule ei osanud esimese hooga midagi valida, aga õnneks olid sealsed töötajad abiks ja talle sai kirja põnev laavakivi massaaž.
Vastuvõtt oli meeldiv ja sõbralik. Kerge ärevusega suundusime toa poole. Ma olin veendunud, et nüüd läheb ikkagi nii, et üks lastest, kes klassikalisse tehtesse ei mahu, saab koha kuskil lisavoodil või hoopis meie kaisus. Aga teate, see oli esimene positiivne üllatus, tuba, vabandust, toad olid suured ja ilusad. Lapsed said lausa voodeid valida, sest ühes toas oli lahtikäiv diivan ja teises toas voodi, kust alt sai veel teise voodi välja tõmmata. No ja värv oli meie keskmise arvates parim, ta nimelt on rohelise austaja. Perega võõras kohas ööbides mängib minu arvates koht väga suurt rolli. Siinses kohas oli palju ruumi mängimiseks, telekast sai multikaid vaadata, ka padjasõda sai edukalt maha pidada. Seega minu kiitus!
Lapsed jäidki tuba nautima, meie mehega ja suurema piigaga käisime hoolitsusi nautimas. Kõik tunnistasid, et jäid väga rahule. Meest olevat vaid imelikult vaadatud, et kas tõesti tema ongi Heily (hoolitsuste broneering läks minu nimele), aga sai oma massaaži siiski kätte. No ja edasi ootas meid ees see soolakamber… Leppisime mehega kokku, et kui pisipoeg enam ikka ei suuda seal olla, siis on tema see, kes lapsega välja läheb ja meie ülejäänud jääme nautima.
Kambrisse minnes tuli panna selga kitlid, et ennast ära ei määriks. 3-aastase suurust muidugi polnud, nii et tema oli oma riietega. Meil olid küll talle õnneks dressid selga pandud, aga seda oleks võinud tegelikult ette teada, sest kambrist väljudes oli ta üleni soolane. Minu hirm, et tal seal midagi teha pole, kadus kohe, sest käima pandi multikas ja pool tundi “Lammas Shaun’i” vaadata oli lapse arvates täitsa mõnus. Pärast nägin, et eesruumis olid olemas ka liivakasti mänguasjad, nii et ilmselt oleks võinud ta ka soolaga mängida, aga meie saime ka niisama hakkama. Teismeline surus varbad ka mõnusalt soola, kuni äkki… hakkas valus. Ega ju selle peale ei tulnud, et villidesse sattudes võib natuke (päris palju) valus olla.
Tilgake tõrva
Kuna soovisime kõik paketis sisalduva esimesel päeval ära teha, siis järgmisena läksime kohe ujuma. Teate, seal kogesime ainukest ebameeldivat hetke… Nimelt me ei lugenud reegleid seinal korralikult läbi ja suurel piigal olid juuksed lahti, aga reeglite järgi pidid kinni oleme. Ma üldse ei eita, et see oli meie viga, aga see, kuidas meile seda ujulas olev töötaja käratas, oli lausa uskumatu. Tundsin ennast kui esimese klassi laps, kes on midagi pööraselt valesti teinud. Teismeline läks muidugi täitsa pöördesse, et kust ta siin basseinis nüüd selle patsikummi võtab. Eks ma sidusin ta juuksed kuidagi ujumisriiete paeltega kinni, aga selline mõru maik jäi sellest kõigest suhu, et oleks ju võinud viisakalt öelda… Kui me pärast riietusruumis selle üle arutlesime, siis sekkus ka kõrval olev daam. Nimelt oli tema uurinud, et kust saada kapi võtit (otse hotellist tulles, ei läbinud me infolauda, kust võtmeid sai) ja seepeale korraliku peatäie sõimata saanud. Jõudsime ühiselt järeldusele, et ju siis oli inimesel väga paha päev ja oli vaja see kellegi peale välja elada.
Ujuda oli aga vahva, lapsed hullasid mõnuga (kuigi hirm oli ka, et äkki tuleb kuri tädi ja keelab naermise ja müramise ära). Lapsed oleksid isegi veel tahtnud, aga aeg oli edasi liikuda. Meid ootas riiete vahetamine ja bowling.
Väikemees hakkas vaikselt väsima ja ega me ette kujutanud, kuidas see bowlingumäng möödub, tal ju pole seal midagi teha. Aga see oli vale arvamus, väiksematele sai rajal piirded ette panna, nii et pall renni ei veereks. Väga lahe oli, väikemehe aeglane palli lükkamise tehnika oli täitsa tulemuslik ja ütleme nii, et viimaseks ta ei jäänud. Kahju ainult, et tund nii kiirelt möödus, oleks veel tahtnud. Järgmistel oli aga juba aeg broneeritud, nii et kahjuks kauemaks ei saanud jääda. Järgmiseks korraks endale teadmiseks, et tasuks võtta lisaaega.
Kui te arvate, et me nüüd magama läksime, siis ei, enne puhkama minekut läksime veel pubisse sööma. Sealsed pelmeenid, praetud leivad ja caesari salat kadusid meie kõhtu imekiirelt. Tüdrukud muidugi ei saanud aru sealsest elavast muusikast, nende jaoks oli see väga kummaline. Meie mehega aga laulsime äratundmisrõõmuga kaasa ja noogutasime omaette, et ja-jaa, kui meie veel noored olime. 😉
Öösel magas terve pere sügavat und, pisipoiss oleks tegelikult vist juba pubis uinunud, sest oli niiiiiii väsinud. Hommikul plaanisime küll veel ujuma minna, aga puhkus oli liiga kurnav olnud. Peale imelise valikuga (ja kohaliku toorainega) hommikusööki otsustasime hakata kodu poole liikuma. Teate, kui me kell 10 lahkusime, jäi 3-aastane autos kohe magama ja ärkas uuesti alles kell kolm. Vot nii väsitav puhkus oli!
Pühajärve spaa plussid
Miks ma soovitaks Pühajärve spa-d ka teistele? Kolmel põhjusel. Esiteks, seal on tegevust igas vanuses lastele (nägin ka mängutuba, kuid sinna me lihtsalt ei jõudnud) ja seal on see täiesti normaalne, et sa oled puhkamas koos lastega; teiseks on seal mõnusalt vaikne ja rahulik, aeg kulgeb kuidagi omasoodu; ning kolmandaks on tegemist justkui väikese omaette linnaga, kus on erinevad tegevused ühes hoones koos (ka restorani me ei jõudnud). Minge ja proovige järele, mina plaanin kindlasti kunagi veel tagasi minna!
Kõikide Hotelliveebis üleval olevate Pühajärve Spa ja Puhkekeskuse pakettidega saate tutvuda siin.
-
Postitee ja Morna City Grand Plaza
Veebruari lõpust alates oleme me püüdnud välja selgitada Lõuna-Eesti kõige peresõbralikumat hotelli. Seekord jõudsime otsapidi Põlvamaale, kus meie ööbimiskohaks sai hotell Pesa. Ma ei saa sinna mitte midagi parata, aga ilma, et ma oleks seda hotelli näinud kangastus mulle kohe silme ette “Õnne 13” tuntud Morna City Grand Plaza. Kui me kohale jõudsime, siis ma pean tunnistama, et hotell vastas sellele kujutluspildile.
Aga alustame algusest.
Kulgemine Eesti kõige kaunimat asfaltteed pidi MaantemuuseuminiVana Tartu-Võru maanteed ehk ajaloolist Postiteed on hinnatud Eesti kõige kaunimaks asfaltteeks. Sajandeid samadel radadel loogelnud teejoont palistavad kenad loodusvaated ja matkarajad; rikkalikust ajaloost pajatavad teetähised, kõrtsiasemed ja vanad sillad. Elavat ajalugu esitlevad siinsed muuseumid, sobiva peatuspaiga leiab nii väiksema seltskonnaga puhkaja kui ka suurema kokkutuleku korraldaja. Lahedaid, õpetlikke ja põnevaid tegevusi jagub nii maa peale kui pilvede alla. Ka ehedate maitseelamuste palett on Postiteel kirev – seda küll eelkõige suveperioodil. (www.postitee.ee)Olgugi et suveperioodini on veel natuke aega, otsustasime me oma Põlvamaa puhkust alustada just Postiteelt. Ma julgen öelda, et seda kanti külastades peaks Postitee lausa kohustuslik olema. See on elamus omaette. Käänuline teekond mööda ajalugu. Täiesti teine maailm. Ärge ehmuge ära sellest, et Maanteemuuseumini näitab silt Postitee algusest 22 km. Te naudite iga minutit ja iga kilomeetrit sellest teekonnast. Ja naudite ka teekonda tagasi. Postiteed ei anna sõnadesse panna. Soovitan soojalt tutvuda ka selle ajalooga. Kui tegu on perepuhkusega, kus kaasas ka suuremad lapsed kui pooleteise-aastane, siis on see just see koht, kus lastele põnevalt saab tutvustada ka ajalugu.
Maanteemuuseum väärib aga kohe eraldi aplausi. Isegi praegu, aprillis ehk veel madalhooajal oli seal nii huvitav jalutada, ma kujutan ette, et suvel on sealt lastega võimatu ära tulla. On rõõm tõdeda, et Eestis on nii palju ettevõtlikke inimesi, kes sellised asjad käigus hoiavad, ja seda pealinnast eemal. Ärge jätke Maanteemuuseumi külastamata.Kuigi meie väikese puhkuse ajal oli väga ilus ilm ja teoorias oli meil plaanis külastada ka Taevaskoda, siis selle jätsime me seekord siiski vahele. Mitte et seal midagi teha ei oleks, on ja alati, isegi kui te olete seal sada korda käinud, lummab Taevaskoja loodus teid, kuid väikse lapsega tuleb arvestada sellega, et mingil hetkel saab tal lihtsalt energia otsa. Ta ei jaksa rohkem. Nii pöördusimegi me peale niigi põnevaid seiklusi hotelli poole.Ahjaa, Postiteel sõidate te läbi ka Ihamaru külast, kus Pizza Olive’s pakutakse oivalist pitsat. See on killuke ehedat Itaaliat keset Põlvamaa metsi.Meie puhkusest võite juurde lugeda ka siit: http://diipkunstiinimene.blogspot.com/2015/04/koige-ilusam-tee.htmlMorna City Grand Plaza
Ma ei ole Põlvas väga palju käinud, seepärast arvasin ma esimese hooga, et olen eksinud kui siltide järgi elumajade piirkonda sattusin. Millegi pärast arvasin ma, et hotell Pesa asub kesklinnas. Hiljem muidugi selgus, et asuski (vist), aga esimese hooga arvasin ma, et olen sattunud Põlva äärelinna.
Hotelli sisenedes tahtsin ma korraks hüüatada: “Tere tulemast üheksakümnendad”, sest just seda ajajärku hotell mulle esmapilgul meenutas. Edasi tuli jälle silme ette Morna City Grand Plaza. Kottide ja lapsega vana elumaja koridoris trepist üles ronides, laisk ja mugav inimene ootab ju igal pool lifti olemasolu, kujutasin ma ette, kuidas ma sarkastiliselt arvustust kirjutan. Ka tuppa jõudes püsis see tunne. Laps oli koridorist avastanud tillukese laste mängunurga ja ta jooksis kohemaid selle suunas, mina jäin tema kõrvale koridoripõrandale istuma ja tegin oma peas sarkastilisi märkmeid.
Te ootate minult ilmselt nüüd hävitavat hinnangut “Pesa” hotellile. Sissejuhatusest hoolimata pean ma teile pettumuse valmistama, ma jäin väga rahule. Olgu, alustame lõpust ja ma ütlen ausalt, et hotellis on asju, mida kritiseerida, kuid on ka palju positiivset, millele keskenduda. See on meie enda valik, kuidas me otsustame mõelda. Mina valisin positiivse mõtlemise.
Nagu ma ütlesin asub hotell vanas elumajas, seega ka hotelli peretuba meenutab tavalist kahetoalist korterit. Mulle tuli nostalgia peale kui ma nägin nahkvoodriga tepitud ust. Millegi pärast tekitas see mõnusa äratundmisrõõmu. Mulle tulid silme ette vanatädi küpsetatud lihapirukad. Kõik mõjus kuidagi kodusena. Nostalgilisena. Meenutas aega, mil ma elasin Tartus Annelinnas ja see tore aeg mu lapsepõlves. Kuna hotellituba on nagu korter, siis ma oleksin tahtnud, et seal oleks olemas olnud mõned kodused detailid. Neutraalsete valgete rätikute asemel vannitoas oleksin ma tahtnud leida triibulisi ja lillelisi rätikuid – just nagu vanasti. Teate ju küll, milliseid ma silmas pean. Ma oleks tahtnud laual näha lilli. Diivanil sinna “kogemata” unustatud kaisukaru, mõnd lohakalt sinna asetatud patja. Kappi avades oleks ma oodanud punase-valge täpilist serviisi. Pisiasjad. Tuba muidu näeb välja täpselt selline nagu hotelli kodulehel, ainuke erinevus neis pisiasjades, mis loovad hubase tunde. Ma soovitan need päriselt ka tuppa lisada.
Restoran, kus au sees kohalik tooraine
Eelarvamused on ühed koledad asjad ja nii eeldasin ma, et küllap sellises väikelinna hotellis kasutatakse toiduvalmistamiseks poolfabrikaate. Mul on oma eelarvamuse pärast häbi. Tegelikult kasutab “Pesa” hotelli restoran kohalikku toorainet, kui mulle õigesti meelde jäi, siis mitte kaugemalt kui 40 km raadiuses. Selline suhtumine avaldas muljet. Kusjuures hommikusöögilaual oli tõepoolest kirjas, kust tulid sink, munad, sai-leib, piim, juurviljad ja muu. Suurepärane suhtumine, ma olin nii positiivselt üllatunud, et unustasin täielikult need mõned etteheited, mis mul restoranile olid. Sisekujunduslikult. Samas, kes ütleb, et minu maitse on kõige parem ja ainuõige? Niisiis ei oleks mul tegelikult üldse õigust norida, aga esimese hooga ikka oleks natukene tahtnud.
Ära ei tohi ka unustada, et hotellide külastuste eesmärk on testida hotellide lastesõbralikkust. Plusspunktid kindlasti personalile. Lapsel lubati restorani tuua muidu fuajees olev kiikhobune, talle anti pliiatsid ja paberid ja teenindajad tegid kõik endast oleneva, et ka väike päkapikk end restoranis hästi tunneks.
Töötajad olid selles hotellis üldse väga meeldivad, sellised kodused ja omad. Administraator meenutas mulle “Õnne 13” Almat, heas mõttes, sellist toredat ja jutukat naisterahvast, kes sind on igal moel nõus aitama. Peaasi, et sa end hotellis hästi tunneks. Ja kui pikemalt lobisema jääda, siis ma usun, et lobiseks mõne kohaliku saladuse ka välja. Äärmiselt sümpaatne naisterahvas.
Plussid ja miinused – mis jäi kokkuvõttes peale?
Hotelli miinuseks on see, et ta on natuke kulunud ja vajaks värskendust. Ma ei pea silmas üldse midagi suurt, vaid just pisiasju (ülal mainitud lilled ja padjad), mis muudaks üldmuljet palju vähem üheksakümnendateks. Aga mu meelest on see ehe näide sellest, kuidas väikeste linnade hotellid peavad hakkama saama ja saavadki. Kuid mis saab neist siis kui hotellide käibemaks tõstetakse 25%?
Miinuseks oli ka see, et toas polnud veekeetjat. Peretoas peaks see olemas olema.
Minult ei uuritud, kas soovin lapsevoodit.
Plussidena tõstan ma esile restorani ja kohaliku tooraine kasutamise, töötajate ääretult sümpaatse suhtumise ja sõbralikkuse.
Mina ise ei ole avalike ujulate fänn, kuid otse hotellist pääseb kõrvalasuvasse ujulasse.
2008 aastast on hotellil rahvusvaheline keskonnamärgis Roheline Võti. Võtmesõnadeks “keskkonnasõbralikkus” ja “rohelisem elu”.
Peretoad asuvad maja otstes, kus on rahulikum.
Mänguasjanurk koridoris oli meeldiv üllatus. Kuigi ka siin ootaks natuke värskendust.
Hinna ja kvaliteedisuhe on väga kenasti paigas. Soovitan teil hetkel ära kasutada nende eripakkumist Hotelliveebis üleval olevat Pesa hotelli paketti “Puhkus perele Lõuna-Eestis kaks ööd peretoas ühe hinnaga“. Võtke üks nädalavahetus ja minge avastage Põlvamaad. Uskuge, et ei kahetse. Ka sõit Tallinnast ei ole sugugi nii pikk nagu algul tundub.
Kuigi hotell “Pesa” ehk ei oleks mu esimene eelistus perepuhkuseks, aga kuna see asub Põlvamaal ja mul on kindlasti plaanis siia uuesti uitama tulla üheks suviseks nädalavahetuseks, siis täiesti kindlalt julgen ma öelda, et ma ööbin just selles hotellis. Pesas. Ma sain aru, miks hotellil selline nimi on.
Lastesõbralikkuse eest igal juhul hotellile hindeks “5”.
-
Korralikust peretoast vale pöördeni
Äpardusteta algus
Me kõik teame, et reisidel juhtub ikka äpardusi – lennud hilinevad, kohvrid ei jõua kohale, broneeringud ei ole kinnitatud, sihtkoha aadress on vale ja nii edasi ja edasi. Kõik need väikesed apsud kuuluvad reisimise juurde ja isegi kui juhtumise hetkel ei pruugi tegu olla naljakate seikadega, siis hiljem on need midagi sellist, mille üle koos lõbusalt nalja heita.
Kui mina oma perekonnaga reisile lähen, siis on teada, et üht või teist meiega ikka juhtub. Märtsi lõpus võtsin ma ema ja oma 1,5-aastase tütrega ette autoreisi Norrasse, Lillehammerisse. Kõik hoidsid hinge kinni ja mõtlesid, et mis siis seekord juhtub. Me valmistasime neile pettumuse, meie reis kulges viperusteta. Me ei eksinud kordagi ära, jõudsime õigeteks aegades sihtkohtadesse ja interneti teel broneeritud hotellituba oli tõeliselt meeldiv. 75 euro eest ootas meid ees piisavalt suur ja korralik twin-tuba koos kööginurga ja suure vannitoaga. Selliste odavate hotellipakkumiste miinuseks on tihti see, et vannituba ja wc on ühiskasutuses, pisikese lapsega reisides ei ole see kuigi mugav.
Ainsateks miinusteks olid suitsulõhn toas, kuigi tegu oli no-smoking-toaga, ja hommikusöögi puudumine. Samas ei saanud me kurta asukoha üle – 15 minutit jalutamist kesklinna ning huvitav kunstimuuseum (Munch-museet) vaid paari minuti kaugusel.
Me olime oma äpardusteta reisist ja heast hotellivalikust vaimustuses.
Ootamatu peatus
Tagasiteed Oslost Stockholmi alustasime me õhtul, tuju oli hea, laps magas rahulikult ning aeg läks lennates. “Vaid kolm tundi veel ja olemegi Stockholmis,” rõõmustasime me. Järgmisel hetkel turtsatas auto kahtlustäratavalt ning me tõmbasime auto kiiruga teetaskusse, et mitte keset kiirteed seisma jääda. See oli tark otsus, sest rohkem auto enam ei käivitunud. Meid ümbritses paks mets, väljas oli pime, ilm oli jahe ja hakkas lund sadama. Me mõtlesime hirmuga, et peame autosse ööbima jääma. Mida aeg edasi, seda rohkem puges külm kontidesse, me püüdsime vapralt seda mitte tähele panna ja mõtlesime, et peaasi, et lapsel külm ei hakkaks.
Kolm tundi hiljem (siis kui me plaanide järgi pidime juba Stockholmi jõudma) jõudsime me puksiirautos sõites 20 kilomeetri kaugusel asuvasse motelli. Tegu oli sellise tee-äärse motell/bensiinijaam/kohvik/kiirsöögikohaga, mis ilmselt ongi mõeldud väsinud autojuhtidele. 80 euro eest saime me kaheinimese toa keskpärases motellis, liigse luksusega see just ei hiilanud, ega ilmselt peagi, arvestades asukohta ja sihtrühma. Me olime õnnelikud, et ei pidanud ööd autos veetma ja ka see keskpärane toake tundus olevat maapealne paradiis. Motelli plussiks oli hinna sisse kuuluv rikkalik hommikusöök.
Vale pööre
Meie autoga olid lood üsna kehvad, lausa nii kehvad, et me pidime Eestist varuosadega appi kutsuma minu abikaasa. Me olime vahepeal küll ema ja tütrega tänu tuttavatele Stockholmi jõudnud, kuid paar päeva hiljem võtsime me mehe ja tütrega ette tagasi teekonna sellesse linna, kuhu olime sunnitud olnud auto maha jätma. 300 kilomeetrit Stockholmist. Kahjuks olime me naiivsed, lootes, et saame auto kohe samal päeval korda ja nii ei jäänud meil muud üle, kui jääda sellesse linnakesse ööbima.
Linna ainuke hotell jättis väljast üsna armsa mulje, ehk natuke küll ajahambast puretud, kuid siiski armas kahekordne telliskivimaja. Hotelli sisse astudes avanes meile teine pilt. Kõik lõhnas mustuse ja suitsu järgi, oli aru saada, et selles hotellis ei ole suurpuhastust aastakümneid tehtud, kardinad olid räpased ja lopendasid määrdunud akende ees. Hotellis valitses haudvaikus ja meie toani viis treppide ja koridoride labürint. Kas te olete näinud filmi “Vale pööre”? Veidike liialdades ütlen ma, et hotell tõi mulle kohe esimesena pähe selle õudusfilmi.
Trepikojas õnnestus meil kokku joosta pulstunud, habetunud ja totaalselt ebaadekvaatse meesisikuga, keda igal sajal juhul oleks pigem julgenud liigitada kodutuks kui hotellikülastajaks, meid tuppa juhatanud hotelli administraator, kes ei rääkinud ühtegi muud keelt peale hiina keele, kamandas ta oma tuppa ja naeratas meile vabandavalt. Meie võdistasime õlgu. Hiljem kui me poes süüa käisime ostmas, põrkasime me kokku ka kolme teise hotellielanikuga, kes teise korruse aknast prügikotte alla loopisid ja neid siis põõsastesse peitsid.
82 euro eest saime me toa tõelises kummituste hotellis. Tuba õnneks oli puhas ja isegi natuke hubane, kuid jääkülm, nii et magasime öösel kõik kolmekesi üksteise kaisus, et sooja saada. Ahjaa, radiaatori peal kuivas kellegi aluspesu, aga mis seal ikka nuriseda, ikka juhtub. Hommikusööki (singiviilud, päts saia, piima- ja mahlapakk ning kohvivärvi kuum vesi) sõime me haudvaikuses suures ja mahajäetud söögisaalis/restoraniosas.
Kusjuures nii palju kui me hotellis enne lahkumist ringi vaatasime, siis ilmselt oli kunagi tegu väga korraliku ja arvestades mööblit isegi natuke suursuguse hotelliga, mis lihtsalt ajapikku oli unarusse jäetud nii klientide kui omanike poolt. Ma ise loodan samuti siiralt, et ei pea selles hotellis enam kunagi ööbima.
Samal ajal Eestis
Üsna tavaline on, et me kritiseerime ja kirume Eesti hotelle, nende teenindust, toitu ja hindasid. Pean tunnistama, et ei ole ka ise patust puhas. Peale seda Norra-Rootsi reisi vaatan ma Eesti majutusasutustele hoopis teise pilguga. Jah, on paremaid ja halvemaid hotelle, on kehvemaid ja korralikemaid tubasid, hommikusööke ja lisateenuseid on igasuguseid, kuid väga suureks nurinaks ei ole põhjust. Eesti hotellide tase on väga hea, pakutavate pakettide hinnaja kvaliteedi suhe üldjuhul paigas ning kui vaadata kasvõi Hotelliveebi pakkumisi, siis võib leida ikka igasugu toredaid pakkumisi.
Mulle endale on hetkel silma jäänud sellised paketid:
–Valgete kevadööde romanss kahele Vihula mõisas, hind alates 65 eurot,
–Kahekesi Võrumaal, Kubija hotell-loodusspaa, hind alates 59 eurot,
– Majutuspakett Sagadi mõisas, hind alates 49 eurot.
-
Hedonistlik reis läbi viie maailma
Vana mudaravila uuestisünd
Viimasel ajal oleme me Hotelliveebi blogis keskendunud pigem lastesõbralike ja perepakettide tutvustamisele. Samas on tärkav kevad ning päikesepaistelised ilmad võib-olla just õige aeg võtta aega vaid iseendale, nautida rahu ja vaikust.
Meie soovitame üheks selliseks puhkuse kohaks Hedon Spa Pärnus. Kui teile meeldivad vanad hooned ja nendega seotud ajalugu, siis on Hedon ka teie “teetassike”. Neoklassitsistlik vana Pärnu mudaravila räägib teile kindlasti oma loo.
Pilt võrreldes 19.sajandi algusega oli muidugi muutunud, kuid etteruttavalt võin ma öelda, et mulle meeldis, kuidas spaa-osas on säilitatud vanad detailid. Ja kuigi meie külastasime spaad kõledal sügispäeval, siis vaadake seda imelist sisehoovi. Kas te ei tunne juba pelgalt pilti vaadates 1930. aasate hõngu? Kas te ei näe vaimusilmas triibulistes supelustrikoodes prouasid päikesevanne võtmas? Mina näen. Pole hullu kui teie ei näe. Ajalugu ei ole selle spaa ainuke väärtus.
Rahustav ja lõõgastav butiikspaa
Hedon Spad on kirjeldatud palju sõnaga “luksuslik” ja siis on pettumus lihtne tulema kui kulla ja karra asemel leitakse eest mahedad beežid, pruunid toonid ning selged vormid. Triibud on sisekujunduses läbiv teema.
Naisterahvas, kes meile maja tutvustas mainis, et spaa sai ehk liiga toon toonis, et ehk oleks vaja natuke värvi. Mina ütlen ausalt, et minu jaoks mõjusid need toonid rahustavalt ja lõõgastavalt. Argipäeva kära jäi spaa klaasuste taha.
Spaa osa oli hubane, intiimne ja tilluke. Tegu on butiikspaaga, mis tähendab et hotell ei suuda kümneid bussitäisi turiste korraga vastu võtta ja millegipärast ei usu ma ka, et kõik hotelli külastajad üheaegselt basseine ründaks. Meid oli basseinis neli. Mahtusime kenasti ära ja ruumi oleks veel teistelegi olnud. Kuna ma ise pole kunagi Surnumeres ujunud, siis minu jaoks oli äärmiselt tore kogemus Surnumere soola basseinis hõljumine.
Rännak läbi viie maailma
Ja nüüd spaa parim osa. Vaikne spaa. Koht, kuhu lapsed on lubatud alates vanusest 14+. Ei mingeid kilkeid ega kära. Ei, ärge saage minust valesti aru. Lapsed on vahvad (nagu ma aastaga olen aru saanud) aga olles aastase lapse ema, väsinud ja magamata, siis selline hetk vaikust on igati teretulnud. Mul on äärmiselt hea meel, et selline spaa olemas on. See on koht, kus veeta mõnusalt aega koos sõbranna või abikaasaga. Võtta aega iseendale. Korrastada mõtteid. Vaikuse ala on mõeldud vaikseks ja rahulikuks tegutsemiseks.Puhastav ja lõõgastav spaarituaal kestab 2-3 tundi olenevalt sellest, kui kaua on Teil soov spaas viibida. Soovitame, et võtaksite enesele kümbluseks piisavalt aega – küll argipäeval jõuab kiirustada. Igale Vaikse spaa külalisele anname kaasa komplekti Surnumerest pärit kehahooldustoodetega.
Massaaž oli imeline. Naine, kes mu valutavat selga mudis, tegi imet. Ma ei oleks tahtnud sealt lamamislaualt mitte püsti tõusta, tund möödus liiga kiiresti. Sellest, et ma tõepoolest lõõgastusin, andis aimu ka piinlik norse keset vaikust. Enne massaaži nautisime me kunstpäikest, mis ilma kahjuliku UV-kiirguseta andis korraliku annuse D-vitamiini. Peale massaaži rüüpasime teed ning lihtsalt mõnulesime. Ma olen käinud paljudes spaades, sealhulgas ka Solstrandi hotellis, mida peetakse Norra üheks parimaks spaaks, ja ma võin käsi südamel öelda, et Hedon Spa on minu uus lemmik. Tõsi, ei saa öelda, et see kõige odavam spaa oleks, kuid spaa on igati oma hinda väärt. Te tulete sealt välja uue inimesena. Puhanuna.
Samuti meeldis mulle spaa hoolitsuste kontseptsioon – “Rännak läbi viie maailma”. Väga palju on rõhku pandud sellele, et külastajad naudiksid spaas viibimist ja lahkuksid hea enesetundega (kui te ei tea, siis hedonism tuleb vanakreeka sõnast “hedone”, mis tähendab nautlemist), seda kõike toetavad hoolitsustes kasutatavad Cinq Monde (prantsuse keeles “viis maailma”) kehatooted. Põhja-Aafrika massaažirituaal, hedonistlikud rännakud Indiasse on vaid väike osa pakutavast.
Mul on natuke kahju, et otsustasime õhtustama minna Supelsakstesse, mitte hotelli restorani Raimond. Supelsakstes ma pettusin, millegipärast usun, et Raimond oleks suurema toidunaudingu pakkunud. Ma tean, et nende restorani peakokk on Nomas praktikal olnud. Pole paha reklaamiks, eks?
Kokkuvõtteks siis mida öelda? Kui planeerite perepuhkust, valige pigem mõni teine spaa. Kui tahate rahu ja vaikust nautida, siis Hedon Spa on vaieldamatult parim valik. Tõeline nauding.
Hedon SPA & HOTEL puhkusepaketid algavad 69 eurost kahele. Tutvu lähemalt pakutavate lõõgastuspakettidega siin: http://www.hotelliveeb.ee/et/hedon-spa-hotel/spaa-ja-loogastuspaketid-3/pakett
Hedon spaa külastusest võid lugeda veel ka Diip kunstiinimene blogist siit.
-
Teguderohke ajalooga Polpo Tartu südames
Kevadine puhkus Tartus
Hotelliveeb pakub lõõgastuspakette igale maitsele ja sihtgrupile. Nii perepuhkuseks kui üksinda lõõgastumiseks, teatrielamusteks ja restoranides toiduelamuste saamiseks. Paljude hotellide restoranid kuuluvad ka Eesti parimate restoranide hulka. Kui otsustate näiteks lõõgastumiseks valida ülikoolilinna Tartu, siis Tartu kesklinnas ootab teid hotell London, kus asub ka Tartu üks parim restoran Polpo. Praegu on õige aeg valida “Kevadine puhkus kahele”, et nautida seda, kuidas kevad Tartus tärkab.
Õllerestoranist Polponi
Restoran Polpo ja Hotell London maja ajalugu ulatub 16. sajandi teise poolde. Selle aja jooksul on maja tundnud nii Tartu tütarlastekooli hella kätt, maani mahapõlemist kui ka õllevabriku maiku. Teenides 20. sajandi alguses mõnda aega kohvik-veinibaari kliente, sai sajandi lõpu poole majast õllerestoran, mis muutus meelispaigaks paljudele.
Arvestades pikka ning teguderohket ajalugu üritab Polpo restoran Tartus hoida ajaloo hõngu lisades sellele „lihtsuses peitub võlu“ tänapäevast tooni. Restoran Polpo ammutab inspiratsiooni Eesti traditsioonist ja Lõuna-Euroopa temperamendist.
Tartu parimad söögikohad ja restoranid – Restoran Polpo eesmärgiks on alati olla nende nimistus!
Uus menüü
Aprillist tuleb Polpo välja uue menüüga ja sellepärast palusime Polpo toitlustusjuhil Maris Jõksil uusi roogi iseloomustada ning pakkuda omalt poolt välja kolmekäigulise õhtusöögi soovitus restorani külastajatele.
Eelroog: Lõuna-Eesti veise duo (Veisefilee tartar / veisefilee carpaccio / võis röstitud sai / estragon)
Kvaliteetne tooraine on Polpo kokkade jaoks väga oluline ja antud eelroog peegeldab just seda. Nii tartar kui ka carpaccio on restoranis kohapeal valmistatud Otepäält pärinevast veise sisefileest. Tartari maitsestamisel on kasutatud klassikalisi koostisosasid nagu kapparid, marineeritud kurk, anšoovis, punane sibul ning vutimuna. Carpaccio aga on maitsestatud tagasihoidlikumalt, et just kvaliteetse liha maitse ja tekstuur saaksid särada. Lõuna-Eesti veise duo sobib ka sõbraga jagamiseks.
Pearoog: Lammas a la Provence (Orsotto / punaveinikaste / ürdid)
Kuna Polpos armastatakse kohalikku toorainet, siis pärineb pearoa kangelane Hiiumaalt. Kodumaist lambaliha on koos köögiviljadega pikka aega hautatud ning seetõttu on liha pehme ja suussulav. Lisanditeks serveeritud odratangust valmistatud orsotto ja punaveinikaste täiendavad lamba maitset suurepäraselt.
Dessert: Polpo Pavlova
Klassikalisele Pavlovale on peakokk Ave jääger uue vormi ja sisu andnud ning maiusest on kujunenud klientide lemmik. Mascarpone-kreemi täidise, kirsikastme ja hooajaliste marjadega serveeritud magustoidule lisab omapära laimikoore mõrusus.
Lisaks on Polpos täienenud ka joogikaart ja seda nii veinide kui ka kangema alkoholi valikus. Šampanjasõpradele peaks see erilist rõõmu valmistama, kuna Polpos saab nüüd klaasiga tellida kahte erinevat šampanjat ning loomulikult vahuveini ka.
Polposse tasub sammud seada ka 9.aprillil kui toimub Austriõhtu. Lisainfot ürituse kohta leiate Polpo kodulehelt: http://polpo.ee/
Miks mitte lubada endale üks luksuslik puhkus ajaloolises keskkonnas? Kõikide Hotelliveebis pakutavate hotell Londoni pakettidega saate tutvuda siin. Hotell Londoni kohta loe lisa ka: http://blog.hotelliveeb.ee/blogi/london-mitte-ainult-inglismaal/
