Lätti satume ikka enamasti just linna- või rannareisile ja mõnikord ka spaasse või Baltimaade suurimasse veekeskusesse. Lätis on aga avastamisväärset küll ja veel. Just nagu Eestigi, tervitab siingi külastajaid metsik loodus, rabarajad, rannikuteed, jõekäärud ja paksud metsad. Aga kuhu ikkagi Lätis minna, kui on soov loodust avastada?
Mangaļsala matkarada Riia külje all
Kui peatute Riias, kuid sooviksite ka pisut loodust kaeda, siis hüpake aga bussile number 24 ja sõitke kõige viimasesse peatusesse. Olete jõudnud sirgele rannikurajale, mis viib teid otse mere äärde.
Mangaļsala matkarada pole pikk: edasi-tagasi on selle pikkuseks vaid 1,3-km, seega sobib see hästi ka lastele ning inimestele, kes palju käia ei jõua.
Kui jõuate randa, võite teha trenni välijõusaalis või jalutada Mangaļsala muulile, kus asub ka armas majakas. Siia paistab ära ka 60 aastat tagasi põhja läinud laeva vrakk.
Ka leiavad siit nii mõndagi põnevat militaarajaloo huvilised. Alles on militaarrajatisi nii 19. sajandist kui ka nõukogude ajast.
Sloka järve loodusrada Jurmala lähedal
Kui olete Jurmala tuulisel rannal isu täis jalutanud ja tahaksite vaadata, mida sellel piirkonnal veel pakkuda on, siis tasuks ära käia ka Sloka järve ääres ning selle kallastel kulgeval kolmekilomeetrilisel matkarajal.
Siinsed metsad ja järvekallas on koduks paljudele lindudele. Nii et võtke aga binokkel kaasa ja ronige ujuva vaatetorni otsa linde uudistama.
Puidust laudtee kulgeb läbi soise metsa Vēršupīte jõe kaldal. Teel näete rabajärvi ja ka sulfuriallikat. Võtke kindlasti Jurmalast kaasa ka toidupoolist, mida piknikualal põske pista.
Rajale pääseb nii auto, rongi kui bussiga. Kevadel ja sügisel võib osa rajast olla üleujutatud.
Zirgu saare loodusrada Liepājas
Kelle jaoks on Jurmala juba tuttav, see võtku ette reis Läti suuruselt kolmandasse linna Liepājasse. Liepāja hüüdnimi on “Linn, kus tuul on sündinud”. Siit leiad sa 8km pikkuse ranna, modernse kontserdisaali ja paljud suurepärased restoranid.
Kontserdisaali nimi on “Suur merevaik” ning seda teps mitte juhuslikult. Nimelt võib pärast tormituuli leida siinselt rannalt ka väikseid merevaigutükikesi.
Liepajasse tasub tulla ka looduse pärast. Nimelt asub Liepaja järvel Zirgu saar ning see on tore koht, kuhu matkama minna. 4-kilomeetrisel matkarajal saad kõndida mööda laudteid ning ronida linnuvaatlustorni. Olemas on ka piknikupingid ning välijõusaal.
Peale füüsilist pingutust on mõnus vajuda hotellitoas pehmetele patjadele. Miks mitte jääda ööseks hotelli Promenade?
Gauja rahvuspark
Kõigile, kes unistavad metsikust loodusest, lõpututest metsaradadest ning oranžidest liivakivipaljanditest, mis on sama kaunid nagu Taevaskojas, sobib hästi Gauja rahvuspark. See on aktiivse puhkaja meelispaik, kus on olemas nii suusakeskus kui ka paljude atraktsioonidega seikluspark.
Rahvusparki saab avastada nii ratta seljas kui ka kanuul mööda Gauja jõge liueldes.
Gauja looduspargis on mitmeid matkaradu. Üks neist kulgeb mööda jõeäärt ja pakub maalilisi vaateid liivakivipaljanditele, teine aga läbib oma teekonnal kaks lossi ja ühe mõisa. Arvestama peaks sellega, et Gauja on küllaltki künklik ning matkamine tähendab palju üles-alla ronimist. Mõlemad matkarajad algavad Siguldast.
Kui soovite aga looduselamuse ühendada spaaelamusega, siis soovitame teil külastada Jonathan Spa Estate Hotelli. Siin saate avastada Guja rahvuspargi teist külge: järvekaldaid ja metsaradu. Läheduses asub ka suursugune Zvārte kalju.
Kolka neem
Kolka neem asub Läti põhjakaldal ning puudutab ninaga peaaegu Sõrve säärt. Just siin saavad dramaatiliselt kokku kaks merd: Läänemeri ja Riia laht. Jalutades tuulisel Kolka neemel tekib maailmalõpu tunne— niivõrd eriline on siinne atmosfäär.
Minge kindlasti jalutama Kolka männimetsarajale, mis on maiuspalaks igale merelembesele matkajale. 1,8-kilomeetri pikkune rada kulgeb läbi männimetsa, üle luidete ja rannal. Rajal on ilusa meremaastiku nautimiseks ka kaks vaateplatvormi ning üks linnuvaatlustorn.
Engure järve looduspark
Kolka neeme ja Jurmala vahele jääb üks Läti suurimaid loodusparke: Engure järve looduspark.
Park on eriti kuulus seetõttu, et see asub lindude rändeteel. Nii kutsutakse loodusparki ka lindude paradiisiks ning kõige suuremasse elevusse satuvad külastajad just linnuvaatluse päevadel aprillis ja oktoobris.
Lisaks lindudele on siin ka hulgaliselt loomi. Nimelt saab siin matkata lausa lehmade ja hobuste vahel. 3,5-kilomeetri pikkune orhideede rada saab alguse Engure ornitoloogilise uurimiskeskuse juurest ning läheb läbi metsade, raba ja järveäärse niidu. Orhideede imetlemiseks on parim aeg juunis ja juuli alguses.
Kogu kompleksi arhitektuur on osavalt läbi mõeldud ning kuhu sa ka pead ei pööraks, iga suunas avanevad külastajatele postkaardi-laadsed vaated. Malevlaste poolt majaseinale maalitud tõld reedab aga, et tegu polnud teps mitte tavalise mõisaga.
Nimelt pole Ruunawere mitte lihtsalt mõis, vaid tegutses alates 18. sajandist ka postijaamana.
Tõsi ta on, postijaamade reisijad spaamõnusid nautida ei saanud. Keldrikorrusel asuv saunakompleks on uus lisandus. Kui hotelli sisenemine oli juba kui teise ajastusse sattumine, siis keldrikorrusel ootab sind veel täitsa omaette maailm.
Peale sauna ootab meid kahekäiguline õhtusöök. Kuid enne veel kui me söögisaali jõuame, köidab mu pilku fuajeed kaunistav Jüri Arraku suur lahinguteemaline maal. Nimelt kujutab see 1567. aastal aset leidnud lahingut rootslaste ja poolakate vahel. Pildil on sõdalased hobuste ehk ruunade seljas.
Järgmisel hommikul kosutavat hommikueinet nautides, oleme taas justkui uues maailmas. Nüüd on akende taga kõik valge ning südamesse hakkab hiilima jõulutunne.
Ruunawere asub suurtest linnadest eemal, siin pole pubisid, teatreid ega klubisid. Küll aga leiad siit hulganisti kaunist loodust ja ka kübeke ajalugu.