Silt: restoran

Hunnitu vaade ja maitsemeelte paitus – Pärnu Rannahotell

Kuna tööasjad tõid mind sel korral Pärnusse, oli mul vajadus leida siin mõni vahva hotell, kus ööd veeta. Valik osutus Pärnu Rannahotelli kasuks. Paketiks „Puhkus kahele Rannahotellis“. Pakett sisaldab kahest merevaate ja rõduga tuba, rikkalikku buffet-hommikusööki ja tasuta parkimist. Mina võtsin lisaks veel Superior toa ja õhtusöögi restoranis.

Pärnu Rannahotelli tuba

Rannahotelli tuba

Konkreetne tuba, kus mina ööbisin, oli väga ruumikas suure laia voodi ja diivaniga. Mis mulle meeldis, oli see, et toas oli nii kohvi tegemise võimalus kui ka veekeedukann. Sattusin hotelli just sellisel päeval, kui õues hakkas ootamatult lund sadama. Seega mõnusa sooja joogi tegemise võimalus otse toas oli nagu valatult sobiv. Toas on kohvi ning teepakid olemas, seega ka selle eest on hoolitsetud.
Ohhoo-efekti tekitas vaade otse merele. Kui oleks soe suveilm, oleks suisa super astuda suurele rõdule ja nautida seda mõnusat vaadet.
Olen alati välja toonud ka telekanalite hulga ning WiFi jõudluse. WiFi töötas väga kenasti. Telekanaleid oli ka keskmisest pigem rohkem. Valikus oli lisaks Eesti kanalitele History, spordi- ja lastekanalid ja mitmed muud. Seega igaüks peaks leidma endale sobiva vaatamise soovi korral küll.
Meelelahutust pakkusid ka raamatud. Pole siiani üheski teises hotellis näinud, et tubades oleks riiulil lugemiseks raamatud. Seega vahva vaheldus.

Rannahotelli restoran

Rannahotelli restoran

Õhtusöögi paigaks valisin hotellis asuva restorani ja etteruttavalt öeldes, valik oli suurepärane. Eelroaks valisin kapsarulli. Kui sulle kangastus silme ette klassikaline vanaema köögi kapsarull, siis siinkohal oli tegemist millegi hoopis kaasaegsemaga. Ülimalt ahvatleva välimusega mõnusa seene ja porganditäidisega maitsemeeli paitav rull oli nii maitsev, et kange tahtmine oli teine juurde tellida.
Pearoaks võtsin pannil praetud lestafilee juurviljade ja valge veini kastmega. Üllatusin, kui palju maitseid selles roas oli. Tihtipeale olen hädas, et restoranitoidud on veidi magedad minu maitsemeele jaoks. Siinkohal seda probleemi ei olnud ja kordagi ei tekkinud mõtet soola küsida. Maitsed olid ülimalt hästi paigas ja portsjon oli paraja suurusega.
Mis mind üllatas oli see, et nii enne eelrooga kui ka pearooga toodi väiksed tervituspalad koka poolt. Enne eelrooga lihaviilud, pearoo eel aga jõhvikaparfee. Seega nö täiesti tasuta sellised vahvad üllatused.
Lisaks toodi ka mitmete erinevate maitsetega leivamäärdeid ning soojasid värskeid kukleid ja karask.
Mainimata ei saa jätta ka väga professionaalset teenindajat. Teadis täpselt, millest toit koosneb, oli väga tähelepanelik ning abivalmis. Seega minu poolt vaid kiidusõnad.

Hommikusöök

Rannahotelli hommikusöök

Hommikusööki serveeritakse allolevas restoranis. Valik oli mitmekesine ning leidus kõigile midagi. Soojadest toitudest oli oad, grillvorstid, peekon, munapuder ja nii vee kui piimaga tehtud pudrud. Samuti leidus muidugi erineva keeduastmega mune, võileiva materjali, ja hulgaliselt salatikraami. Lisaks puuviljavalik, kook, puuviljasalat ning erinevad leivad ja saiad. Loomulikult ei puudunud ka müsli ja hommikuhelbed, piimatooted ja isegi kama. Ka kohvi oli mitut erinevat sorti. Teenindaja oli ka enamjaolt saalis, seega kui oli mingi küsimus kellelgi, siis nägin kuidas ta kiirelt ja lahkelt vastas ja abistas.

Rannahotelli mängutuba

Kui ka sinul on soovi Rannahotelli külastada, siis kõiki pakette, mida saab läbi Hotelliveebi broneerida, näeb siit!

18. nov. 2019
Positiivselt üllatav puhkus Toila SPA Hotellis

Meie järgmine sihtkoht oli Toila. Paketiks “Mõnus pakett kahele” koos hommiku- ja õhtubuffet’iga. Kuna oli kaugemale minek, võtsime kohe kaks ööd järjest ja taaskord ka lapsed kaasa. Samuti sai lisaks võetud iluhoolitsused ja lõunasöök.

Majutus Toila SPA-s

Toila SPA majutus

Meie toaks oli juuniorsviit. Toas oli suur voodi, lahtikäiv tugitool ja lahtikäiv diivanvoodi. Seega mahtusime mugavalt kõik viiekesi ära. Tuba on mõnusalt avar, peale kõigi voodite lahti võtmist jäi veel liikumisruumi ka.
Kõiki külalisi ootasid hommikumantlid. See meeldis eriti väiksematele, et ka neile parajas suuruses mantlid olemas olid.
WiFi kvaliteet oli ok ja kõik vajaliku sai mugavalt ära teha. Mis aga meile eriti muljet avaldas, oli TV. Me pole küll suuremad telekavaatajad, kuid alati tutvume siiski ka kanalivalikuga. Kanaleid oli palju, väga palju.

Toila SPA termid

Peale toaga tutvumist kiirustasid lapsed ujuma. Seadsimegi sammud sinna ja saime väga positiivse kogemuse osaliseks, sest ei osanud oodata nii head valikut sellest esmapilgul väiksena tunduvast kompleksist. Veekeskuses ootas meid suur bassein mitmete lisadega (massaažijoad jms) ning lastebassein. Lisaks oli väga külluslik valik saunu: soome saun, aroomi-, soola-, auru- ja leilisaun, sanaarium ja mitmeid massaaživanne. Minu suureks rõõmuks ka täiesti tasuta kasutatav infrapunasaun.

Toila SPA õhtubuffet

Õhtubuffet

Peale mõnusat vees sulistamist seadsime sammud õhtusöögile. Mis meile meeldis oli see, et süüa sai kuni kella 20ni. Tihtipeale lõpetatakse muidu juba 19st. Restoran on mõnusalt avar ja ei olnud seda üksteisega külg külje kõrval kitsalt istumise tunnet.
Valikus oli kartul, riis, täidetud paprika, paneeritud kala ja ahjuliha. Lisaks korralik salativalik, puuviljad, koogid ja saiakesed, magustoiduks veel ka jäätis. Joogiks oli piim, keefir, mahlad, vesi. Mis meil meele veel heaks tegi oli see, et ka kohvi pakuti.
Toidud olid maitsekad, kõike valikus olevat jätkus ka kella 20ni. Teenindajad olid usinad, kiirelt puhastati lauad ja nobedalt tulid uued toidud, mis vahepeal otsa olid saanud.
Ja mis oli vahva, oli see, et taustaks mängis elav muusika!

Toila SPA hommikusöök

Toila SPA hommikusöök

Peale kosutavat ööund tuli sammud seada taaskord sööma. Restoran oli sööjaid täis, kuid koha leidsime siiski õige pea. Ka toitudest ei olnud puudust hoolimata sööjate rohkusest, kiirelt täideti tühjad toidunõud.
Mis me sealt siis leidsime – viinerid, suitsupeekoni, munapudru, omleti grillitud aedviljadega, korralik valik salatikraami, puuviljad, koogid ja tort, kodujuust, kooresalatid, saiakesed ja palju muud. Jookidest keefir, jogurt, piim, mahlad ja muidugi kohvi ning tee. Kohv tuli masinat ja valikus oli mitu erinevat sorti.
Seega valik oli piisav ja omale meelepärase leidsime kõik. Lapsi rõõmustasid eriti pisikesed lusikapannkoogid, mis olid täpselt õige suurusega ühe väikse suu jaoks. Nad olid neist „nunnudest pannkookidest“ nii vaimustunud.

Wellness-keskus Orhidee

Hotellis on ka teine veekeskus, kuhu sissepääs on alates 18ndast eluaastast. Seega kui soovid saada täielikku rahu ja lõõgastust, tasub sammud seada sinna. Keskuses on värviteraapiline aurusaun, meesaun, Jaapani ja aroomisaunad, sanaarium, vahelduvate värvidega massaažibassein ja mõnusad lõõgastusnurgad. Igati mõnus, hubane ja vaikne koht täiuslikuks lõõgastumiseks.

Laste mängumaa

Taaskord üks suur üllataja – suur liulaskmine, liumäed, ronimised, laua- ja arvutimängud, playstation, pusled jne jne. Pole nii korralikku mängumaad kohanudki. Igati väärt paik ja tore elamus lastele.

Lõunasöök Grillpaviljonis

Lõunasöök Grillpaviljonis

Lõunat otsustasime süüa restoran Mio Mare Grillpaviljonis. Menüü ei ole küll pikk, kuid leiab nii liha kui kala ja kõik toidud tulevad otse grillillt. Seda imelist lõhna oli tunda isegi hotelli ees, kuigi restoran ise asub teisel pool maja.
Meie valikuks langesid eelroana grillitud krevetid, pearoana lõhefilee ja šašlõkk, lastele kartulid viineritega ning magustoiduks lastele Belgia vahvlid jäätise ja siirupiga. Toidud olid suurepärased, lausa keelt alla viivad. Meil vedas ka ilmaga, mis lubas päikesevarju all mõnusat suveilma ja maitsvaid toite nautida.

Tervisekeskus

Hoolitsustest valisin põlevkivi-jalamassaaži ja põlevkivi-seljamassaaži. Mõlema kestuseks oli 40 minutit ja tegijateks tugevate kätega massöörid. Mulle väga meeldib, kui massaaž ei ole kerge silumine vaid ka tunnen, et miskit reaalselt tehakse. Seega jäin rahule.

Kellele Toila SPA sobib?

Kompromiteeriv küsimus, kuid vastus on lihtne – lastele, täiskasvanutele, romantikutele, rahu ja vaikuse otsijatele. Ehk siis võiks öelda küll, et kõigil on siin oma koht olemas. Seega, kui järgmine kord Ida-Virumaale tulek plaanis, tasub kindlasti ühe kohana kaaluda ka Toila SPA Hotelli külastamist.
Hotelliveebis pakutavate Toila SPA Hotelli pakettidega saate tutvuda SIIN!

Tekst: Brit Mesipuu

24. juuli 2019
Suvine perepuhkus Tallink Spa & Conference Hotellis

Kuna suvi meid oma ilmaga ei hellita, tuleb lõõgastust ja mõnusat puhkust otsida sisetingimustest. Seetõttu meie uus sihtkoht saigi sel korral valitud Tallinnas ja hotelliks Tallink Spa & Conference Hotel. Pakett kandis sel korral nime Spaapuhkus kahele preemiumklassi toas, kuid meie suure pere tõttu taaskord mugandustega. Ja no sel korral läks priiskamiseks – majutuseks mitte vaid preemiumklassi tuba vaid suisa sviit. Ja kui pulgad läksid, mingu trumm ka ehk siis ühe öö asemel kaks. Mitmeid täiendusi sai võetud veelgi. Kõigest neist, aga pikemalt all.

Majutus sviidis – wow!

Tallink Spa & Conference Hotel sviit

Jah, see oli oma nime väärt küll – 2 suure voodiga tuba, tõsiselt pirakas telekas, lahtikäiv diivan, šeif, külmkapp, 2 WC-d, dušš ja vann, saun, suur rõdu jne. Stiilne, värske remondiga, moodne – need võiksid olla sõnad, mis tuba iseloomustaksid. Kasutatud on väga kvaliteetseid materjale (nt Villery & Boch valamu). Mulle meeldis veel eriti see, et tubades oli mitmeid kappe ja kummuteid, kuhu sai mugavalt oma kotid lahti pakkida ja ei pidanud mitu päeva reisikotist asju välja otsima.
Toas on ka veekeetja ning kapselkohvimasin.
Olen igas kirjatükis rääkinud ka telekanalitest ja WiFist. Kanalivalik on ok, ainus, millest puudust tunneks, on lastekanal. Vähemalt üks neist võiks ikka olla. WiFi kvaliteet on samuti hea, kõik vajaliku saab tehtud.

Tallink Spa & Conference Hotel

Spaa

Spaa on mõnusa suurusega ja sisaldab mitmeid basseine, sealhulgas eraldi pere pisematele ja aasta ringi avatud välibassein. Lisaks leidub mitmeid massaaži pakkuvaid vanne ja nö. leboalasid. Silma jäi mahlabaaride populaarsus. Suur osa külastajates hoidsid end basseinibaari ligi.
Eraldi asub aga saunaruum, seega saab seal rahulikult saunamõnusid nautida. Valikust leiab hamam ja soome sauna ja mitmed teised tuntud saunad. Endale meelepärase peaks leidma igaüks.

Ilukeskus

Mis oleks üks korralik puhkus ilma iluhoolitsusteta. Mina valisin sel korral sügavpuhastava ja nahka uuendava hoolitsuse näole. Mmmm…küll oli mõnusalt veedetud tunnike. Ja ma ei tea, kas tegemist oli ettekujutusega või päriselt, aga märgatav muutus näolt leitavate pigmendilaikude silmnähtava taandumise osas oli kohe näha. Seega julgeksin soovitada ka teistele.
Teisel päeval otsustasin hellitada juukseid – juuste ravi ja hooldus Leonor Greyl orgaaniliste vahenditega. Lubadus oli, et protseduur aitab taastada rikutud juukseid, parandab peanaha probleeme, niisutab ja taastab ülikuivad juukseotsad. Ja tõepoolest, juuksed on praegu hoopis kergemad ja säravamad. Mõnus ligi tunnine protseduur juuksur Alina juures läks seega täiesti asja ette.

Restoran Nero

Õhtusöök restoranis Nero

Õhtustasime restoranis Nero. See asub hotelli esimesel korrusel ehk siis mugavalt samas majas. Menüü oli parasjagu pikk ja meelepärast peaks küll leidma igaüks. Meie valituteks osutusid pelmeenid ja Caesari salat hiidkrevettidega eelroaks. Pearoaks jõeforell ja lihaveise marmorsteik mandelkartulitega ning magustoiduks Schwarzwaldi kirsitort. Lapsi ootasid praad friikartulite ja lihapallide ning viineritega ning magustoiduks pannkoogitorn. Praadide suurused olid piisavad, laste omad jäid isegi veidi suureks. Joogiks sai võetud smuutid, kohalik õlu ning kannutee.
Mida söögi kohta öelda? Maitsev. Liha oli parajalt meedium, maitsed olid paigas nii eel-, kui pearoogadel. Vastu tuldi ka mitmetele minu erisoovidele ehk siis sai jälle proovile pandud, kui palju ollakse valmis erisoovidega kaasa tulema. Sain oma pisut muudetud eelroa ja prae probleemideta. Selle eest eriline tänu ka meid kannatlikult teenindanud soojale ja lahkele teenindajale Innale.

Hommikusöök

Ka hommikusööki serveeritakse restoranis Nero. Sattusime sel ajal minema, kui kõik lauad olid täis. Õnneks kaua ootama ei pidanud ning teenindajad olid krapsakad laudu puhastama. Hoolimata tõesti suurest rahvamassist, kõik toidud, mis väljas pidid olema, olid ka olemas.
Valik oli rikkalik. Väga suur valik võileivamaterjali ja värsket salatit. Soojaletis leidus kõike klassikalist – munaputru, peekonit, sooje ube, lihapalle, viinereid jpm. Ka pisut teistmoodi toitu nagu näiteks kartulirösti ja pliine. Puuviljasalati ja hommikukrõbinate ning müslide valik oli külluslik. Varasemalt ei ole ma märganud ka, et hommikusöögil magusabuffee nii rikkalik on – seal olid muffinid, sarvesaiad, kook ja palju muud.
Eraldi tasuks välja tuua kohvi. Valida oli 5 erineva kohvi vahel, neli neist masinast ja üks termosega. Jookidest oli loomulikult veel mahlasid, piima ja jogurtit.

Lõuna buffet-restoranis Tempo

Lõunat otsustasime süüa restoranis Tempo. See asub kohe hotelli juurest 1-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Buffet on lastega minnes alati hea, sest sedasi on valik suurem ja annab võimaluse lastel toitu nii-öelda näha ja ise valida, mida söögiks valida.
Buffet ostes on kolm valikut – supibuffet (6,50 €, Laps 6-11 a 3,25 €, Laps 0-5 tasuta), praebuffet (7,50 €, Laps 6-11 a 3,75 €, Laps 0-5 a tasuta) või kombo (9.90 €, Laps 6-11 4,95 €, Laps 0-5 a tasuta). Võtsime mehega kõik. Valik oli mõnus – kana ja lihasupp, suvikõrvitsa püreesupp ning magus petisupp šokolaadiküpsistega. Praeks oli pakkuda riis, kartul, seašnitsel ja tursafilee tomati ja sibulaga. Lisaks korralik värske salati valik ning mitmeid kastmeid. Samuti leib, sai, sepik, kuklid, või ja margariin ning toorjuustukreem. Ainus, mille üle võiks nuriseda, oli see, et jookidest oli vaid paljas vesi. Mõni mahl oleks olnud väga teretulnud.
Söögid ise olid aga maitsvad.

Saunajooga

Kuna suurele puhkusele ja söömisele kulub marjaks ära väike liigutamine, läksime mehega mõlemad saunajoogasse. See on iga päev kell 18.30–19 ja hinnaks on 7 eurot. Kokku oli meid kolm, seega mõnus väike seltskond ning õpetajal jätkus pühendumist kõigi jaoks. Kestus pidi olema küll 30 minutit, kuid meil läks see sujuvalt ligi 50 minuti peale üle. Ja ei nurise üldse. Mõnus oli. Ainus, mis häiris, oli see väljastpoolt kostuv müra.
Ruumiks oli Hamam saun, harjutused olid jõukohased, õpetaja asjatundlik, laveeris mängleva kergusega ka inglise ja eesti keele vahel (üks osaleja oli inglise keelt kõnelev). Ka mees tundis end väga mõnusalt. Ütles, et sai nüüd aru, kui kinni on ta õlavööde, aga samas lahtised puusad. Seega täiesti soovitan ka meestel seda külastada. Lõõgastav ja rahustav.

Ristorante Flavore

Õhtusöök Ristorante Flavores

Mõtlesime, et kaks õhtut järjest samas kohas ei einestaks ja seetõttu valisime teise õhtu söögikohaks uue itaaliapärase Ristorante Flavore, mis asub ca 2 minuti kaugusel hotelli välisuksest. Valikus olid eelroad, mitmed pastatoidud, palju erinevaid pitsasid ja itaaliapäraseid magustoite. Samuti korralik veini- ja õllevalik. Valisime endale antipasti eelroaks, praetud hiidkrevetid (võtsin topelt portsjoni, sest armastan krevette ja jätsin ära pasta) ja pitsadest sai teenindaja soovitusel võetud Prosciutto. Lastele sai kamba peale pitsa juustu ja singiga ning tiramisu magustoiduks.
Mis mulle muljet avaldas oli see, et piparmünditee oli tehtud värskest piparmündist. Mõnus ja ehe.
Toidud oli maitsekad, mõnusa krõbeda äärega pitsa, parajalt juustu ja sisu. Antipasti viis keele alla ja tiramisu leidis rohkelt kiidusõnu.
Lastele jääb restoranist aga mälestus väga kauaks – iga laps sai endale väikse Lotte tegelase, mis õhtuunne minnes kohe ka kaisukaks ristiti.

Kokkuvõtteks

Hotell kohati lausa üllatab oma värskuse ja kaasaegsusega. Veekeskuses jätkub tegevust nii suurele kui väiksele. Ilukeskuses on lai valik erinevaid teenuseid, mis peaks rahuldama ka nõudlikuma vajaduse. Toidud on tasemel. Toad moodsad ja mõnusad. Seega igati hea koht kuhu pealinna kärast puhkama põigata.
Hotelliveebis pakutavate Tallink Spa & Conference Hotelli pakettidega saate tutvuda SIIN!

Kirjutas: Brit Mesipuu

17. juuli 2019
5 nõuannet, kuidas puhkuse ajal kaalus mitte juurde võtta!

Reisimine on vahva kogemus mitmel põhjusel. See on hea võimalus kogeda erinevaid kultuure, näha uskumatuid vaatamisväärsusi ja laskuda eepilistesse seiklustesse. Samuti on see suurepärane vabandus lasta end lõdvemaks ja astuda välja oma tavapärasest toidurežiimist.
Aga sedasi pidevalt rannas lebades, jahutavaid jooke ja kaloririkkaid snäkke tarbides, võib reisilt tagasi tulles kaalu pealt vastu vaadata halb üllatus kaalutõusu näol.
Järgnevalt olemegi sulle välja toonud nõuanded ja nipid, kuidas saaksid kõiki neid maitsvaid hõrgutisi süümepiinadeta nautida.

1.    Korralik hommikusöök

On mitmeid põhjuseid, miks hommikusööki kiidetakse, kui üht päeva kõige olulisemat toidukorda. Annab see muuhulgas ju korraliku käivituse ainevahetusele ja pakub „kütust“ eesootavaks vahvaks puhkepäevaks. Lubades enda kehale kohe hommikul piisavas koguses energiat, suudad sa terve päeva jooksul olla aktiivsem ja põletada seeläbi rohkem kaloreid.
Võta oma hommikumenüüsse, või vali hotelli hommikubuffeest, toidud, mis peaksid silmas tasakaalustatud toitumist. Head valikud on kiudainerikkad toidud (kaerahelbepuder ja teised teraviljatooted), valgud (munad, jogurt) ja palju vitamiine puu- ja juurviljade näol. Jogurt, keedetud munavalged, täistera röstsai ja puuviljad oleks suurepärane algus seikluslikule päevale!

Kokteilid on maitsvad, kuid sisaldavad ka palju kaloreid

2.    Ära unusta juua!

Reisil olles on lihtne unustada piisavas koguses vedeliku tarbimine. Eriti oluline on see, kui sõidad soojale maale. Raske on ülehinnata vee tähtsust sinu organismile, kuid muuhulgas aitab see edasi lükata ka näljatunnet ning vähendada pidevat näksimist.
P.S. Kas teadsite, et täiskasvanud inimese kehast umbes 50–65% moodustab vesi! Nii et kui te pole juba veendunud vee joomise kasulikkusest, peaks see lõbus fakt näitama, et keha piisavas koguses veega varustamine on ülimalt tähtis.
Kui soovid aga lisaks veele tarbida ka teisi jooke, ole tähelepanelik, et sa ülemäära palju kaloreid just nendega sisse ei joo. Jäätisekokteilid, jahutavad smuutid ja alkohoolsed joogid käivad puhkusega tihti kaasas. Katsu sina aga olla teadlik tarbija ja nende joomisega pigem tagasi hoida.

3.    Vali tervislikud suupisted ja paki need teele kaasa

Värsked puuviljad, köögiviljad, müslibatoonid, pähklitesegu…
Tervislike suupistete reisikotti pakkimine aitab kaasa sellele, et nälg pika reisipäeva ajal silmanägemist ei võta ja ei teki kiusatust kiirtoidu järele haarata. Kui hommikusöök paneb käima ainevahetuse, siis tervislikud suupisted hoiavad sinu veresuhkru stabiilsena terve pika päeva jooksul.

4.    Püsi aktiivne

Avasta vaatamisväärsusi jalutades

Kuigi puhkuse ajal võib tekkida kiusatus lihtsalt lesida soojal rannaliival, katsu siiski igasse päeva planeerida mõni aktiivne tegevus.
Kalorite põletamine koos reisimälestuste loomisega – see on topelt võit! Seega, kui vähegi võimalik, vali oma liikumisviisiks just kõndimine. See on suurepärane võimalus olla füüsiliselt aktiivne samal ajal, kui naudid uusi ja huvitavaid vaatamisväärsusi. Pista taskusse sammulugeja või tõmba telefoni vastav äpp, nii saad alati veenduda, et soovitatud vähemalt 10 000 sammu päevas oleks sul alati õhtuks tehtud.
Kui sammud aga õhtuks täis ei ole, kuulata, kas kuskilt tuleb muusikat kuhu saaksid tantsima minna.

5.    80/20 reegel kehtib ka reisimisel

Kõik on kinni tasakaalus!
Tervislik toitumine aitab hoida erksa ja tervena ka sinu keha, kuid ei ole mõistlik end kogu aeg lõpmatuseni piirata. See tekitab iga päevaga aina enam trotsi ja tahtmist kiusatustele järele anda.
Seega soovitame sulle, et püüa süüa tervislikult vähemalt 80% ajast. Ülejäänud 20% jäta aga endale toiduvalikus vabamad käed ning anna naudingutele vaba voli. On ju üks suur osa reisimisest kohalike hõrgutiste maitsmine ja avastamine.
Millised on aga sinu kavalad nipid selleks, et reisilt koju naastes lisaks rõõmsatele mälestusele ja sõbralikud numbrid sinu kaalul vastu vaataksid?

9. mai 2019
Palmi asemel Pärnu

Tere mõnusat krõbedat talve! Hetkel on paljud otsustanud külma eest pageda sooja suve otsima palmi alla, aga teate, mida mina teile soovitan? Mina soovitan teil külastada talvist Pärnut. Jah, just. Pärnu ei ole vaid suvepealinn, vaid hoopis teises rütmis hingav mõnus mereäärne linn ka talvel. Väärt külastamist. Mina olen juba mitmed talved Pärnus akusid käinud laadimas ja selles linnas on midagi erilist. Sõidan peale nädalavahetust Pärnus tagasi pealinna ja tunnen kohe, kuidas ma olen puhanud. Võib-olla on asi ka hotellide valikus?
Üks minu suuri lemmikuid Pärnus on Villa Wesset. Kui ma 2016.aastal seda hotelli esmakordselt külastasin ei osanud ma suurt midagi oodata. “Ah, lihtsalt üks paljudest ühesugustest tillukestest,” mõtlesin ma, aga juba hotelli sisenedes sain ma aru, et ma eksisin. Selles majas oli midagi. Trepiastmed nagisesid nii armsalt, andes aimu maja ajaloost, stiilsete puitvõlvidega teise korruse koridori seinal vaatasid fotodelt vastu hotelli asutajad Elias ja Ida Wesset. “Vaata, Ida!” kordas mu sama nime kandev tütar rõõmsa kilkega. Mööda käänulisi koridore ja nagisevaid treppe kõndides tekkis mul korraks tunne, et olen sattunud teise sajandisse. 1928.aastasse, mil hotell rajati. Ja ajalugu ma jumaldan, seda te ju teate.
Eelmine kord ööbisime me kolmandal korrusel asuvas deluxe toas, mis oli väga mõnusalt ruumikas, seepärast tundus standardtuba esimese hooga ootamatult väike, kuid nuriseda tegelikult ei saa. “Väike jah, aga palju hubasem ja mõnusam kui meie hotellituba,” ütlesid meie sõbrad, kes teises hotellis ööbisid ja meiega Villa Wessetisse õhtustama tulles ka meie toa üle vaatasid. “Meie tuba on isikupäratu ja külm, aga see on armas,” lisasid nad. Armas ja hubane ongi need sõnad, millega mina Villa Wessetit ja tube iseloomustaks.

Mulle meeldib hirmsasti hotelli töötajate suhtumine. Kuidagi hästi lihtne on nendega juttu hakata ajama, nagu oleks vanad sõbrad. Lastesse suhtuvad ka hästi, keegi ei pahanda kui nad mööda hotelli ringi jooksevad. “Mul on endal ka väike tütar, nagu pintsettidega püüaks elavhõbedat kinni püüda,” naeris hommikul üks neist kui ma mööda hotelli oma tütart taga ajasin. Ka restoranis said tüdrukud tantsu keerutada ilma, et nad kedagi seganud oleks. (Muidugi oleksime me neid keelanud, kui restoranis oleks olnud rohkem rahvast, aga õnneks istusime me suuremast peoseltskonnast eemal ja laste tantsurõõm ei seganud kedagi.)

Villa Wesseti restoran on KINDLASTI külastamist väärt. Hotellist EI TOHI lahkuda ilma, et oleksite sealset menüüd maitsnud. Ausõna ma ei valeta. “Kõik kiidavad Villa Wesseti restorani, me tuleme hea meelega katsetama,” ütlesid meie tuttavad. Nad ei pidanud kahetsema. Ma olen Villa Wesseti restoranis ka varem käinud (loe siit) ning ma olin täiesti kindel, et valik ei vea mind ka seekord alt. Ma ei hakkagi söögist eraldi kirjutama, sest esiteks ei ole ma siiski toidukriitik, kuid käsi südamel ütlen ma, et toitudega jäävad rahule ka suurimad kriitikud. Magustoiduks proovige kindlasti toorjuustu- ja karamellikooki!

Miks ma soovitan talvist Pärnut külastada? Teate kui mõnus on jalutada hämaratel tänavatel, astuda läbi mõnest väikesest kohvikust, juua soojenduseks kakaod, põigata sisse mõnda käsitoopoodi, teha väikene tiir mere ääres (pange soojalt riidesse!) ja siis minna kiirel sammul sooja saamiseks tagasi oma hotelli. Soojendada end veidike soojas hotellitoas, panna selga veidike pidulikumad riided ning seada sammud restorani. Villa Wesseti restoran on ideaalne nii sõbrannadega chillimiseks, romantikutele pidupäeva tähistamiseks kui lastega peredele. Veebruaris toimub ka talvine bluusifestival “The Blue Icicle”. Sõbrapäev on tulemas, broneerige Villa Wessetis tuba (siit), ostke bluusikontserdile piletid, nautige karget talveilma ja öelge, et te tagasi tulles ei ole puhanud. Luban teile, et ei jää palmisaare puhkusele alla. Ärge ainult kindaid ja salli unustage;)

22. jaan. 2018
Mul on üks saladus…

…ma tean, kus asub Pärnu parim toidukoht. Tahad ma jagan seda sinuga ka? Luba siis, et räägid teistele ka edasi. See on Villa Wesseti restoran! Võib-olla see ei tulegi teistele üllatusena, sest nagu ma hiljem teada sain, siis on tegu ühe vägagi hinnatud ja kiidetud restoraniga, aga mulle tuli see üllatusena. Ma ei tea Pärnust üldse kuigi palju.

Ma kohtusin Villa Wesseti peakoka Mart Kukkega ühel suviselt palaval maikuupäeval Villa Wesseti terrassil ja olin esimesest silmapilgust armunud. Ei, siiski mitte peakokka endasse, vaid täiuslikku kooslusesse, mille moodustasid särav ja oma tööd armastav peakokk, lastenurk, romantiline terass ja selgelt sõnastatud lühikene menüü.

Peakokk Mart Kukk

Me vestlesime Mardiga pikalt toitude, restoranide, menüüde teemal ja ma julgen öelda, et 23-aastaselt peakokana alustanud ning Inglismaal õppinud Mart on täpselt selline nagu üks peakokk olema peab. ” Toitu ei saa suhtuda nii, et ah, küll süüakse ära. Külastaja maksab toidu eest ja tahab oma raha eest parimat. Ma lähtun põhimõttest, et vaata toidule peale ja otsusta, kas oleksid valmis selle eest maksma,” selgitab ta oma lihtsat toidufilosoofiat. Mart rääkis lapsepõlvemaitsetest ja puhtast toorainest, mis selle maja restoranis olulisel kohal on, sellise kirega, et mul endal tuli soov kokaks õppima minna.
Aga hea küll, lähme edasi restorani juurde.

Wesseti restoran on jagatud kaheks osaks. Valgete linadega restoranipool ja väheke mitteametlikum terrassipool, kust päiksepaistelise ilmaga ei tahagi ära liikuda. Minuga täpselt nii juhtuski, et selle asemel, et ka Pärnut avastama minna, nautisin ma rõdul head seltskonda, veini ja toitu, milleni me veel jõuame. SUUREKS plussiks minu jaoks oli otseloomulikult restorani lastesõbralikkus. Ma valisin laua lastenurga kõrval ja nii olime nii mina kui mu tütar olukorraga rahul. Vihmase ilma jaoks kui väljas lastenurgas mängida ei saa, on restoranis olemas värviraamatud ja – pliiatsid (ainus soovitus restoranile – vaadake üle, et kõik pliiatsid teravad oleks;) ning erinevad mänguasjad, nii et ei pea sugugi kartma, et lapsega siia restorani tulla ei saaks.
Ma nägin ka restorani poolel kaetud pidulikku lauda ja luban teile, et kui te otsite Pärnus restorani, kus mõnd pidulikku sündmust tähistada, siis Villa Wesseti restoran on just see õige koht. Ma ei häbene grammivõrdki oma arvustust kui see peaks tulema vaid ülivõrdes ja parimaid positiivseid omadussõnu kasutades, sest käsi südamel, oli see mu viimase aja parim restoranikogemus. Võib-olla mängis siin ka rolli see, et niivõrd hea toit tuli mulle siiski üllatusena, aga vahet ei ole. Teenindus oli restoranis tähelepanelik ja kiire, last ei unustatud kordagi ära, teda koheldi nagu täiskasvanutega võrdset restoranikülastajat; õhkkond ja kõik, mis vajalik üheks suurepäraseks toidukogemuseks, omal kohal olemas.
Eelroogadest sõin mina kõrvitsakreemist, peekonist, suitsest leemest ja karulaugust valmistatud suppi. Nüüd andke mulle andeks, kui ma maitsete edasiandmisel kimpu jään, ma armastan head toitu ja tunnen hea tooraine ära, kuid ma ei ole toidukriitik. Ma jumaldan kreemsuppe ja ma armastan kõrvitsat, seega on üsna loogiline järeldus, et see oli üks täpselt minu ~~tassike teed~~ kausike suppi. Sametine ja mõnusalt rammus. Kahjuks nii rammus, et ma pidin pool alles jätma, sest vastasel juhul ei oleks mul kõhus pearoa jaoks lihtsalt ruumi olnud, aga kui ma veel hetkelgi selle supi peale mõtlen, hakkavad mul neelud käima.

Pearoogadest tundus kõige intrigeerivam “Seafilee ja kapsas” (seasisefilee, kapsakreem, sibul, kapsakrõps, kartul, tomatine kaste), sest olgem ausad tundub selline mehine roog ning ma ei suuda välja mõelda, kuidas seda restoranilikult serveerida. Mart soovitab mul (kui pardisõbral) valida “Part ja peet” (pardifilee, peedikreem, sibul, salatsigur, mannapärl, tomat, veinikaste), kus mu silm jääb pidama “mannapärlil”. Ma ei ole kunagi mannapärle söönud, see tundub huvitav. Mart naerab samal ajal, et tegelikult ei olegi mannapärli olemas, vaid tegu on pärl-kuskussiga, kuid kunagi hakkas ta menüüs just sõna “mannapärl” kasutama, mis ootamatult ka laiemas ringis kasutusse läks.
Kui praed lauda tulid, sõin ma juba silmadega. Värvikas ja ilus, kuid samal ajal lihtne. “Värv annab toidule alati särtsu,” lisab Mart ja me asusime sööma. Part oli maitsev ja mahlane ning peedikreem oivaline, kui nüüd natukene norida, siis mannapärlite asemel oleks ma midagi särtsakamat lisandiks soovinud. Mitte et ma oskaks öelda, mida.

Mardi enda “mehelik” seafilee kapsakreemiga on aga see toit, mida ma järgmisena proovida tahan. Te lihtsalt vaadake ise kui ahvatlev see taldrikul välja paistis!

Olemas on ka täiesti eraldi lastemenüü, milles olemas ka lastemenüü klassika “friikartulid” ja see paneb mind ju esimese hooga nina kirtsutama, kuid Mart selgitab, et restoran võib küll püüda “vaid kunsti” teha, kuid kui mingi osa kliente sellepärast tulemata jätavad, sest lapsele ei ole menüüs friikartuleid, siis seda ei saa endale restoran lubada. Kõik kliendid peavad end restoranis hästi tundma ja leidma endale midagi meelepärast. Menüü on Villa Wessetis konkreetne ja lühike, kuid sealt leiab tõesti midagi igaüks.
Kuna me hotellis ka ööbisime (LINK), siis otseloomulikult oli meil ka võimalus hommikusööki nautida. Et mitte minna ülevoolavalt kiitvaks, siis ma lõpetan selle postituse lihtsalt sõnadega “suurepärane algus päevale”. Ahjaa, vahuveini olemasolu pean ka ikka ära mainima. Mulle nii meeldib kui hotellides pakutakse vahuveini-hommikusööki (isegi kui seda nautida ei saa). See annab unisele hommikule ekstravungi:)

8. juuni 2016
Siis, kui mu elu keeruliseks tehakse

Ma olen juba varem mitu korda kirjutanud, et Eesti hotellide tase on minu arvates ääretult kõrge, vähemalt viimaste aastate jooksul olen mina tähele pannud tohutavat arengut, eelkätt teeninduse osas. Minu tööks on hotelle hinnata, ma ei taha öelda “arvustada”, sest tegelikult tundub mulle, et arvustus peaks oma olekult negatiivne, kritiseeriv ja vinguv olema, mina olen otsustanud selline mitte olla. Ma toon küll välja kitsaskohad, annan neist teada hotelli personalile, kuid tahaks siiski keskenduda plussidele.

Selle segase sissejuhatusega jõuan ma Villa Wessetini Pärnus. Ma ei tea Pärnust suurt midagi ning seetõttu olen ma selles linnas teel rannast kesklinna päris mitu korda ära eksinud, möödudes nii ka Villa Wessetist. Ma mäletan, et olin esimene kord seda tillukest hotelli nähes väga positiivselt üllatunud – mulle jäid meelde lilled restoranirõdul ja seest paistvad kristall-lühtrid. See mõjus nii romantilise ja hubasena, ometigi lubasin ma endale eelarvamust (nagu ikka) ja midagi erilist ma hotellist arvama ei hakanud. Lisaks sellele olin ma kuulnud nurinat restorani kohta.

Nii pean ma tunnistama, et eelmisel nädalal Pärnu poole sõites ma sellest külastusest suurt midagi ei oodanud. “Ah, lihtsalt üks paljudest ühesugustest tillukestest,” mõtlesin ma. Ja tuleme nüüd tagasi selle postituse alguse ning pealkirja juurde. Ma tean, et inimestele meeldivad intrigeerivad postitused ning seepärast ütlengi ma, et minu elu tehakse hotellides keeruliseks. Intriigi ma ilmselt teile pakkuda ei suudaks, isegi kui ma tahaks, kuid natukene oodatud kriitikat ikka, sest ma mõtlen, et võib-olla hakkavad omadussõnad nagu “armas”, “suurepärane” ja teised samasse kategooriasse kuuluvad väljendid väärtust kaotama. Sisimas lootsin ma, et Villa Wesset annab mulle võimaluse kriitikaks.
Algus oli oivaline. Meie tuba asus kolmandal korrusel. Ühes käes kohver ja teise käe otsas laps rippumas ronisime me trepist üles, ma avasin katusealuse toa ukse ning esmamulje oli tilluke ja pime, ma olin sõidust väsinud (lapsest ka) ja sõjakalt meelestatud, silmad otsisid veel asju, mida kritiseerida. Me liikusime tuppa edasi ning pime ning kitsas esmamulje asendus sellega, et minu käsutuses oli eraldi magamistoa-osaga deluxe tuba. Ma heitsin korraks voodisse ja rohkem poleks ma tõusta tahtnud. See oli nii mõnusalt mugav (viimati sattusin ma hotellivoodist samavõrd vaimustusse Tartus Londoni hotellis).

Kui nüüd siiski kritiseerida, siis mulle meenutas elutoa-osa tapeet punaseid jõulukuule (tegelikult olid need punased vaasid) ja ma leidsin end rohkem kui korra mõttelt, et miks siin toas on jõuluteemaline tapeet kui väljas on soojakraadide järgi südasuvi. See on ka kõik, mis mul ette heita on. Jah, natuke võib-olla vajaks lauad-kapid värskendamist, kuid vanasse villasse natuke kulunud välimus sobib. Minu ainus soovitus hotellidele üldiselt on see, et kui teil vähegi võimalik, üllatage külastajaid laual oleva värske lilleoksaga. See annaks nii palju juurde.
Peale kerget värskendamist liikusime me uuesti alla fuajeesse. Sõjakas meelestatus treppide vastu asendus hoopis heldimusega. Trepiastmed nagisesid nii armsalt, andes aimu maja ajaloost, stiilsete puitvõlvidega teise korruse koridori seinal vaatasid fotodelt vastu hotelli asutajad Elias ja Ida Wesset. “Vaata, Ida!” kordas mu sama nime kandev tütar rõõmsa kilkega. Mööda käänulisi koridore ja nagisevaid treppe kõndides tekkis mul korraks tunne, et olen sattunud teise sajandisse. 1928.aastasse, mil hotell rajati. Ja ajalugu ma jumaldan!

2007.aastal avatud hotellis on kokku 36 tuba, millest kaks on suuremad ja vanniga sisutatud deluxe toad, üks kolmeinimese ja 33 kahekohalist tuba. Väikse vihjena võin teile öelda, et kõik toad on erinevad, osad rõdudega, osad suuremad, osad väiksemad, mõni luksuslikum, parema vaatega. Ma soovitan teil enne broneerimist hotelli kodulehel eeltööd teha või oma soovidest teada anda, ma olen enam kui kindel, et võimaluse korral saate just selle toa, mida soovite.

Väikeses hotellis on olemas ka konverentsiruum. Kõlab uskumatult, kuid see on talvisel perioodil mahutatud sviiti. Ma nägin oma silmaga, väga hubane ja mõnus oli, mahutades lausa 50 inimest (teatristiilis), klassiruumi stiilis 36. Ma soovitan seda uurida, kui vajate intiimsemat kohta seminari pidamiseks ((http://wesset.ee/seminar/).
Kõige positiivsemalt jäid mulle Villa Wessetist meelde teenindus ja restoran. Restoranist kirjutan ma ka eraldi postituse, kuid luban teile, et mitte vaid a la carte menüü pole selles hotellis suurepärane, vaid ka hommikusöögivalik. Hästi läbimõeldud ja midagi kõigile. Vahuvein (mida ma kahjuks seekord endale lubada ei saanud) oli täpiks i peal.

Tegelikult võiks ka teenindusest eraldi postituse teha, sest see oli tõepoolest imeline. Mul oli kaasas (nagu ikka) 2,5aastane tütar, kes pudelis ka kinni ei püsiks. Samal ajal kui mina tutvusin hotelliga, hoidsid restorani töötajad tal silma peal, ma olen selle eest ääretult tänulik. Sama kordus ka hommikusöögi ajal. Ma ei tea, kas kõikidel selle hotelli töötajatel on lapsed, et nad kohe teavad, kuidas lastele läheneda ja nende usaldus võita, kuid ääretult lastesõbralik oli see hotell ning teenindus oma olemuselt küll.

Nagu ma postituse alguses mainisin ei tea ma Pärnust suurt midagi, kuid see ei tähenda, et ma ei saaks aru kui hea asukohaga hotell on. Mul oli tegelikult natukene soov kesklinna jalutada, et vaadata, kas Pärnus ka uusi poode silma hakkab, kuid ilusa ilma (ja lastenurga) tõttu veetsin ma liiga kaua aega hotelli restorani terrassil ja kesklinna asemel otsustasime me õhtul hoopis randa jalutada. Rand asub umbes paarisaja meetri kaugusel, kuhu saab läbi ilusa pargi. Meie sattusime oma teel ka mõnusale lastemänguväljakule, kust üks reisiline kohe kuidagi edasi ei tahtnud liikuda.
Meie oleme Pärnus endale uue lemmikööbimiskoha igal juhul leidnud. Villa Wesseti pakettidega saate tutvuda SIIN. Soovitan kindlasti järele vaadata, sest valikus on midagi kõigile, romantikutest kinosõpradele.

16. mai 2016
Ei mingit hookus-pookust

Ma satun tihti juttu puhuma Skandinaaviast pärit inimestega, kes hea meelega oma Eesti muljeid jagavad. Jätame selle kõrvale, et aegajalt kipuvad nad rääkima, kui kaunis on meie pealinn Riia, sest kui võrrelda umbes kümne aasta taguse ajaga, siis on turist Eesti suhtes palju teadlikumaks muutunud ja teab sedagi, et Eesti ja Tallinna vanalinna vahele ei saa võrdusmärki panna. Kuid siiski… Kui nad külastavad Tallinna, kiputakse neid alati vaid ühtedesse ja samadesse restoranidesse sööma viima. Pärast ütlevad paljud isegi, et noh restoran oli ju täitsa kihvt, aga toiduelamus jättis soovida.
Restoranimaailmaga veidike lähemalt seotud olnud inimesena saan ma aru, et turismifirmad valivad koostööpartneriks need restoranid, kes neile toetust maksavad ning kellega on sõlmitud koostöölepinguid, kuid minu meelest on see kurb. Ja kummaline. Mitmel põhjusel. Meil on olemas erinevad head Eesti toitu ja restorane propageerivad organisatsioonid, keda ilmselt ka riik toetab, kuid millega nad siis tegelevad, et turistid Eestis ikka ja jälle vaid käputäit turistirestorani külastavad? Teistest ei ole nad midagi kuulnud, neile soovitatakse alati ühte ja seda sama. Samuti on palju räägitud ka sellest, kuidas me tahaks, et Eesti oleks toiduturisimi sihtkoht. Potentsiaal on ju olemas. Restorane, mille võiks mõne maailmaklassi restoraniga ühele pulgale panna, on mitmeid. Pealinnas ja pealinnast väljapool, kuid neid ei tehta turismifirmade ja riigi poolt nähtavaks. Ja nii ma mõtlengi teinekord, et tahaks ju kuulda, kuidas Eestit külastanud inimene rõõmsalt hüüatab, et oi, kus see või teine Tallinna (või Eesti) restoran jättis unustamatu kogemuse.

Minu viimase aja meeldejäävaim hotelli- ja restoranikogemus Tallinnas

Varasuvel rääkisin ma ühe Rootsi toidukriitikuga, kes Tallinnast rääkides hakkas vaimustunult ühest vanalinna restoranist rääkima. Restoranist nimega CRU. Ma ei olnud tol hetkel seda restorani ise külastanud, kuid loomulikult teadsin ma selle restoraniga kaasas käivat sõnapaari Dmitri Haljukov ja Bocuse D’or, samuti teadsin ma, et Haljukovi olümpiaesinemisega oli seotud Rootsi tippkokk Jonas Lundgren. Ma muigasin omaette ja mõtlesin, et eks ta natuke ehtrootslasliku uhkusega seda restorani kiitis. Meie jutuajamine piirdus tema ovatsioonide ja minu noogutamisega. Ma ei osanud kaasa rääkida. Hilisügisel külastasin ma seda restorani ka ise, kuna ööbisin CRU hotellis.

CRU peakokk Dmitri Haljukov

Suure elevuse ja ootusega istusin ma õhtul restorani hoovi ja juba sellest hetkest enne kui ma olin veel menüügagi tutvunud, sai sellest minu lemmikrestoran. Ma teadsin, et ma ei pea pettuma. Nüüd viimasel ajal on palju olnud juttu sellest, kui usutav on blogija arvustus kui hotell või restoran teab, et külastust ka kusagil kajastatakse, sest ehk pööratakse siis blogijale/arvustajale rohkem tähelepanu kui tavakülastajale. Jah, eks see ju ka võib nii olla mingil määral, kuid teate vähemalt selle restorani ja hotelli puhul julgen ma käsi südamel öelda, et erikohtlemist mulle ja mu tütrele osaks ei saanud. Nii nagu suheldi meiega, suheldi ka iga teise restoranikülastajaga. Tagahoovis oli kuulda nii eesti, saksa kui rootsi keelt ning ei jäänud kahtlustki, et kõik olid ühtemoodi oodatud.

Restorani hubane sisehoov

Kui lugeda ka Tripadvisori kommentaare, siis saate kindlad olla, et minu edasine kiidujutt on täpselt samasugused vahetud ja siirad emotsioonid, mis on tingitud maitsenaudingute,õhustiku ja teeninduse “kombost”. CRU restoran on pärl keset vanalinna, mitte sugugi “turistikas” koos kolmejuustupastaga, ei mingit hookuspookust ega ka liigset peenutsemist, mida ma mingil põhjusel natuke kartsin. Kui te veel pole seda restorani külastanud, siis tehke seda. Ärge kartke, et ka hinnad teid jalust maha niidavad, nii nagu seda tihti juhtub teistes vanalinna “kiidetud” restoranides, hinnad on täiesti mõistlikud. Ei saa kasutada sõna “taskukohased”, kuid vanalinna mõistes absoluutselt mõistlikud. Toitu osatakse siin restoranis tõesti hästi ja maitsvalt teha.

Tooraine on väga värske ja kvaliteetne. Võimalusel kodumaine, näiteks köögiviljad ja ürdid on Eesti taludes kasvatatud. Lauale saabunud leib-sai liigagi maitsvad. Ei taha ju enne päris roogade saabumist kõhtu täis süüa, aga oht on suur. Menüü on isuäratav. Toitude nimetused on menüüs meeldivalt lühikesed ja lihtsad, mind hirmutavad menüüd, kus kõik on kas viimsni lahti kirjeldatud või liigpeente nimedega. Teenindajad teadsid toite suurepäraselt ning selgitasid suurima hea meelega ning nii osavalt, et juba ainult toidust rääkides hakkas suu vett jooksma.

Minu kahe-aastane tütar sõi Gangnam Style nime kandvat eelrooga ehk lõhe Aasia stiilis (hind 10 eurot). Ja kuigi pean tunnistama, et ma ei olnud sugugi päris kindel tema reaktsioonis, siis sõi ta seda väga isukalt. Minu õnneks on ta väikese söömisega, nii et mul õnnestus vähemalt veerand tema toidust ehk eelroast ära süüa ja see oli imemaitsev. Ei mingeid keerulisi maitseüllatusi ega liigset kunsti taldrikul, lihtsalt puhas rõõm maitsetest. Mina sõin pearooga – Nordstream ehk lillkapsas ja siig (17 eurot). Ja samamoodi ütlen ma siin, et ei mingit hookuspookust, lihtsad ja hästi kokkusobivad toorained, mis suus sulasid.
Mis mulle selle restorani juures eriti meeldib, on see, kuidas nad teadlikult turundavad end erinevalt sise-ja väliskülastajale. Nagu ma isegi eelmises lõigus ütlesin, teadsin ma CRUd ilma seda külastamatagi, ma teadsin, et see peab olema hea toiduga restoran, sest ilmselgelt kokkade olümpial häid tulemusi saanud peakokk peab andekas olema. Eestlaste seas on CRU teatud ja tuntud ning hinnatud. Välisturistile CRU restorani aga eraldi ei reklaamitagi, see tuleb hotellis ööbivatele külalistele meeldiva boonusena, et hotelli restoran Eesti tippude hulka kuulub.
Samuti meeldis mulle restorani suhtumine väikestesse klientidesse. Lapsed on küll teretulnud, kuid neid ei oota siin ees ei lastemenüü ega nö erikohtlemine. Ka laps on lihtsalt üks külastajatest, kes endale sobiva toidu peab leidma restorani menüüs pakutava hulgast. Loomulikult on lapsele võimalik paluda pool praest või ühel või teisel moel natuke lapsesõbralikumaks teha, kuid üldiselt on restoran võtnud hoiaku, et lapsi tuleb harjutada erinevate maitsetega, mitte vaid lõbusate vinkude ja kartulipaatidega.
CRU köögis ei ole toimetamas vaid mainekas peakokk, samuti on siia kööki mahtunud mitmed tunnustatud noorkokad. Üldiselt öeldakse, et mitu kokka head suppi ei keeda ning teades et peakokad kipuvad teinekord ka keerukad persoonid olema, on rõõm läbi toidu ja teeninduse tõdeda, et selles restoranis tundub kõik omavahel kenasti harmoneeruma. Maitsed, inimsuhted, eesmärgid. Tulemuseks absoluutselt maailmaklassi restoran.

CRU restoran

Kui lõpetuseks veel rääkida hommikusöögist selles restoranis, siis vaieldamatult on see olnud üks parimaid, mida mina oma elus kogenud olen. Värskest toorainest ja esteetiliselt nii kaunilt lauale sätitud. Suurte ketihotellide hommikusöögibuffeed jäävad kauuuuuuugele maha ja kahvatuvad. See on hommikusöök, millest paljud hotellid võiks õppust võtta. Valik ei olnud teab mis suur, kuid kõige olulisem oli see mõnus emotsioon, millega läbi hommikusöögi päeva alustada, hommikusöögi laud on lihtsalt imekaunis. Ja kõik on värskemast värskem. Vahuveini saab ka;)

Hommikusöögivalik

Olles siin viimasel ajal veidike romantikalainel olnud, siis CRU restoran oma sisehooviga on nüüd küll üks selline koht, kus kõik lihtsalt õhkab romantika järele. Lopsakad lilled, tillukesed lauad, kõik ümbritsetud masiivsetest vanalinna müüridest. Nagu polekski Tallinnas, vaid kusagil Itaalia väikelinnas. Siiralt soovitan teil tutvuda hotelli pakkumistega (LINK) ning lugeda ka, millise mulje jättis see tilluke hotell suure nimega restorani varjus Tallinna vanalinna tuiksoonel -viru tänaval.

Vaade romantilisele sisehoovile

12. okt. 2015
Turistilõks Viru tänaval

Oleme ausad, ükskõik kui palju me ka ei hindaks Tallinna vanalinna, siis paratamatult on sealsetel hotellidel ja restoranidel ning poodidel veidike turistilõksu maitse küljes. Kuna te viimati einestasite Viru tänaval? Või ööbisite? Mina pean tunnistama ausalt, et kui ma valin puhkuseks hotelle, siis Tallinna vanalinn on mu valikus üks viimaseid, Viru tänav peletab mind isegi eemale. Ma tean, et see on tegelikult rumal eelarvamus, sest mitte väga ammu aega tagasi külastasin ma üht vanalinna hotelli ja ei näe mingit põhjust sinna mitte tagasiminekuks, kuid siiski… Viru tänavale mina eestlasena ööbima ei tahaks tulla. Cru hotell aga just Viru tänaval asub.
Cru nimega seostub mul kohe restoran, mida ilmselt tänu Dmitri Haljukovi nimele teavad kõik natukenegi söögist huvituvad inimesed Eestis. Et olemas on ka samanimeline hotell, tuli mulle uudisena. Ma kergitasin skeptiliselt kulmu ja mõtlesin, et selge, kuhu tüüritakse. Restoran on tuntud, teeme juurde ka samanimelise hotelli, mainime ära ajaloolise tausta ja ümbruse ning ongi edu valem olemas. Jah, olgugi, et ma armastan Tallinna vanalinna, siis jään ma arvamusele, et see kubiseb ühest turistilõksust teise järel. Cru hotell kaasa arvatud.
Veidike üleolevalt vajutasingi ma eelmisel nädalal Cru hotelli uksekella ning olin valmistunud astuma sisse järjekordsesse vanalinna turistilõksu.

Nüüd aga see, mida ma kogesin alates sellest kui mulle avati uks, paneb mind tahtma end tutistada üleoleva eelarvamuse eest. Alustame algusest. Ma julgen öelda, et hotell oleks võinud romantilise fassaadi taga olla ka tõeline osmik, kuid ma ei oleks seda pahaks pannud, sest nii nagu mind ja mu kaheaastast tütart võttis vastu selle hotelli administraator, see on midagi enneolematut. Ma olen oma 34 eluaasta jooksul nii mõneski hotellis ööbinud, ma pean isegi tunnistama, et ma võin olla raske klient, kuid sellist kohtlemist nagu ma kohtasin Cru hotellis, ei ole ma varem mitte kusagil kohanud. Teate ju küll, kuidas meile meeldib öelda, et “mind koheldi kui kuninga kassi”, aga kui te ei ole kogenud seda, kuidas teid koheldakse Cru hotellis, siis te ei tea, mis tunne on lõpuks tõesti nagu kuninga kass olla. Ma võiksin siin arvustuse lõpetada. Cru hotell oli esimese viie minutiga jõudnud minu lemmikhotellide esikolmikusse, kui mitte esikohale. Ma vabandan juba ette ära, et selles postituses keskendun ma ehk liiga palju teenindusele, kuid teenindus selles hotellis (ja restoranis, millest ma lähiajal teen ka eraldi postituse) on midagi fenomenaalset.

Ma olin enne hotelli külastust ka hotelli guugeldanud. Mulle jäi meelde üks kommentaar Trip Advisoris – andke edasi kiidusõnad Oskarile. See tundus nii personaalne ja ma mõtlesin, et huvitav, kas ka minu tee ristub kiidetud Oskariga. Jah, ristus. Ma ei tea, kas hotell on Oskari nägu või Oskar hotelli nägu, kuid üks on kindel -Oskar on selle maja vaim ja hing. Selles, et teid hotellis võetakse vastu naeratusega, selles ei ole midagi eriskummalist, küll aga oli see maailma kõige sõbralikum naeratus, enne kui ma arugi sain, oli mu kohver viidud trepist üles tuppa, mu soovid täideti praktiliselt juba enne seda kui ma olin need välja öelnud. Absoluutselt ja eranditult suhtusid kõik hotelli töötajad alates koristajast kuni hotelli juhatajani minusse nagu oleks ma ainus külastaja hotellis. Võib-olla tegid nad seda sellepärast, et nad teadsid, et ma kirjutan ööbimisest ka arvustuse? Ei, seda kindlasti mitte. Ma nägin kõrvalt, kuidas suhtuti ka kõikidesse teistesse hotellis peatunud külalistesse. Selline sõbralikkus ja abivalmidus oli minu jaoks tõepoolest midagi nii erilist, et seda peab ise kogema, et saada aru, millest ma räägin.

Kolm aastat tagasi avatud hotell asub vanas kaupmehe majas, mida esmakordselt on mainitud juba aastal 1370 kui praeguse maja asemel oli puidust maja. Praegune maja on raamatute järgi pärit 15.sajandi algusest ning on ajaloo jooksul kõige vähem kannatada saanud maja Tallinnas. Kui te jalutate mööda selle hotelli kitsaid ja pikki, siia-sinnapoole keeravaid koridore, siis te tunnete kohe maja ajaloolist hõngu. Pole üldse keeruline ette kujutada seal küünlavalgel ringi kõndinud teenijannasid. Lisaks romantilisele ja ajaloolisele interjöörile jõuate te ühel hetkel ka tagahoovi, kus saab nautida hotelli restorani hõrgutisi.

Mind pani imestama restorani mõistlik hinnatase. Vanalinnast oleks ma midagi muud oodanud. Eelroog – Gangnam Style ehk lõhe Aasia stiilis maksis kümme eurot, pearoog – Nordstream ehk lillkapsas ja siig 17 eurot, magustoiduni ma küll ei jõudnud, kuid intrigeeriva nimega (Suveks saledaks) bežeekook maksis kuus eurot, klaas punast veini alates viiest eurost. Hotellikülalised saavad ka -10% soodustust.

Meie ööbisime double deluxe toas, kus avanes vaade nii Viru tänavale kui tagahoovile. Vanalinnas ööbides tuleb arvestada võimaliku tänavalt kuuldava lärmiga, kuid ma ei tea, kas meil lihtsalt vedas või oli lihtsalt voodi nii mugav, et mind, kes ma olen väga erksa unega, ei seganud ükski tänavalt tulev heli. Hommikusöögil uuris Oskar külastajatelt, kuidas nad magasid, kas nad on välja puhanud ning ega ometi võimalik lärm kedagi ei seganud.
Ma soovitan teilgi CRUs ööbides valida tuba number kolm. Ekstraboonuseks selles toas on vann, mis annab välja mõne pisema hotelli basseini mõõtmed. Ma pean ka ausalt tunnistama, et mul oli kohutav kiusatus seinalt kaasa haarata kadakamarja dušigeel. See lõhnas lihtsalt jumalikult ja jättis naha nii siidiseks. Need pisiasjad selles pisikeses 15 toaga boutique-hotellis…

Pakettidest on valida gourmet -, kultuuri-, romantika- ja spaapakettide vahel. Mina ise soovitaksin kultuuripaketti koos vanalinna ekskursiooniga, sest üks asi on kaunis vanalinnas niisama ringi vaadata, kuid hoopis midagi muud on kui keegi juurde ka hoonete ajalugu tutvustab. See on vägagi huvitav. Muidugi ei oleks mul mitte midagi ka romantikapaketi vastu (vaata lähemalt Hotelliveebi pakkumist siit).

Ja lõpetuseks pani täpi i-le hommikusöök. Selle kirjeldamiseks sobib üks sõna – jumalik! Igas suutäies on tunda kvaliteetset ja värsket toorainet, kõik on serveeritud nii kaunilt, et suuremate ketihotellide hommikusöögid jäävad kaugele kaugele maha. Kui nuriseda, siis kohv oli natuke untsu läinud ja oli liiga lahja. Igatahes oli mul kahju, et kõht nii kiiresti täis sai, sest ma oleks tahtnud veel ja veel süüa, nii maitsvat hommikusööki ei saa iga päev.

Lahkudes pakkus Oskar meile abivalmilt, et viib meie kohvri autoni, sest kui nüüd tõesti leida ka ainus miinus kogu hotelli juures, siis selleks on parkimine. Enne kui ma jõudsin öelda, et ei ole tarvis, et küll me hakkama saame, oli ta juba laia naeratuse saatel kohvri haaranud ja liikus reipalt välisukse poole. Ma ei oleks veel tahtnud lahkuda. See oli ilma liialdamata üks minu parimaid hotellikogemusi. Ei mingit turistilõksu nagu Viru tänavalt võiks eeldada.

7. sept. 2015
Teguderohke ajalooga Polpo Tartu südames

Kevadine puhkus Tartus
Hotelliveeb pakub lõõgastuspakette igale maitsele ja sihtgrupile. Nii perepuhkuseks kui üksinda lõõgastumiseks, teatrielamusteks ja restoranides toiduelamuste saamiseks. Paljude hotellide restoranid kuuluvad ka Eesti parimate restoranide hulka. Kui otsustate näiteks lõõgastumiseks valida ülikoolilinna Tartu, siis Tartu kesklinnas ootab teid hotell London, kus asub ka Tartu üks parim restoran Polpo. Praegu on õige aeg valida “Kevadine puhkus kahele”, et nautida seda, kuidas kevad Tartus tärkab.

Õllerestoranist Polponi
Restoran Polpo ja Hotell London maja ajalugu ulatub 16. sajandi teise poolde. Selle aja jooksul on maja tundnud nii Tartu tütarlastekooli hella kätt, maani mahapõlemist kui ka õllevabriku maiku. Teenides 20. sajandi alguses mõnda aega kohvik-veinibaari kliente, sai sajandi lõpu poole majast õllerestoran, mis muutus meelispaigaks paljudele.
Arvestades pikka ning teguderohket ajalugu üritab Polpo restoran Tartus hoida ajaloo hõngu lisades sellele „lihtsuses peitub võlu“ tänapäevast tooni. Restoran Polpo ammutab inspiratsiooni Eesti traditsioonist ja Lõuna-Euroopa temperamendist.
Tartu parimad söögikohad ja restoranid – Restoran Polpo eesmärgiks on alati olla nende nimistus!

Uus menüü
Aprillist tuleb Polpo välja uue menüüga ja sellepärast palusime Polpo toitlustusjuhil Maris Jõksil uusi roogi iseloomustada ning pakkuda omalt poolt välja kolmekäigulise õhtusöögi soovitus restorani külastajatele.
Eelroog: Lõuna-Eesti veise duo (Veisefilee tartar / veisefilee carpaccio / võis röstitud sai / estragon)
Kvaliteetne tooraine on Polpo kokkade jaoks väga oluline ja antud eelroog peegeldab just seda. Nii tartar kui ka carpaccio on restoranis kohapeal valmistatud Otepäält pärinevast veise sisefileest. Tartari maitsestamisel on kasutatud klassikalisi koostisosasid nagu kapparid, marineeritud kurk, anšoovis, punane sibul ning vutimuna. Carpaccio aga on maitsestatud tagasihoidlikumalt, et just kvaliteetse liha maitse ja tekstuur saaksid särada. Lõuna-Eesti veise duo sobib ka sõbraga jagamiseks.
Pearoog: Lammas a la Provence (Orsotto / punaveinikaste / ürdid)
Kuna Polpos armastatakse kohalikku toorainet, siis pärineb pearoa kangelane Hiiumaalt. Kodumaist lambaliha on koos köögiviljadega pikka aega hautatud ning seetõttu on liha pehme ja suussulav. Lisanditeks serveeritud odratangust valmistatud orsotto ja punaveinikaste täiendavad lamba maitset suurepäraselt.
Dessert: Polpo Pavlova
Klassikalisele Pavlovale on peakokk Ave jääger uue vormi ja sisu andnud ning maiusest on kujunenud klientide lemmik. Mascarpone-kreemi täidise, kirsikastme ja hooajaliste marjadega serveeritud magustoidule lisab omapära laimikoore mõrusus.
Lisaks on Polpos täienenud ka joogikaart ja seda nii veinide kui ka kangema alkoholi valikus. Šampanjasõpradele peaks see erilist rõõmu valmistama, kuna Polpos saab nüüd klaasiga tellida kahte erinevat šampanjat ning loomulikult vahuveini ka.

Polposse tasub sammud seada ka 9.aprillil kui toimub Austriõhtu. Lisainfot ürituse kohta leiate Polpo kodulehelt: http://polpo.ee/
Miks mitte lubada endale üks luksuslik puhkus ajaloolises keskkonnas? Kõikide Hotelliveebis pakutavate hotell Londoni pakettidega saate tutvuda siin. Hotell Londoni kohta loe lisa ka: http://blog.hotelliveeb.ee/blogi/london-mitte-ainult-inglismaal/

28. märts 2015