Veebruarist alates oleme me püüdnud välja selgitada Lõuna-Eesti kõige peresõbralikumat hotelli. Milline hotell saab endale selle toreda tiitli? Mille põhjal? Kas see võiks olla Pühajärve Spa ja Puhkekeskus , mis sai ka kõige rohkem hääli küsitlusele vastajatelt (25%)? Või hoopis Hotell Pesa Põlvas?
Seda projekti alustades olin ma kindel, et ei ole midagi lihtsamat kui külastada hotelle, anda neile punktid ja panna kokku paremusjärjestus. Nüüd pean ma aga tunnistama, et see on üks raskemaid ülesandeid, mis mul olnud on. Igal hotellil olid olemas oma tugevad ja nõrgad küljed. Kuna mina testisin hotelle beebiga, siis otsustasin lapsesõbralikkuse üle siiski rohkem mina, aga mulle tundus, et ka mu tütar jäi igas hotellis rahule. Igatahes magas ta igal pool tunduvalt paremini kui kodus. Ei tea, kas sellest võiks teha järelduse, et talle meeldib reisida?
Aga asume siis asja juurde.
Ma ütlen teile ausalt, et ma keeldun paremusjärjestust kirja panemast, see ei oleks sugugi aus, sest maitsed ja ootused ning huvid on erinevad, küll aga ütlen ma, milline on minu subjektiivne arvamus. Esimesena sai külastatud hotell Londonit Tartus (arvustust loe siit: London. Mitte ainult Inglismaal.). Ma olin väga meeldivalt üllatunud, sest kui ma nüüd päris aus olen, siis hotell London ei seostu mul kohe hotelliga, mille ma valiksin perepuhkuseks. See ei ole tegelikult jällegi aus, sest perepaketi hinnas on AHHAA teaduskeskuse või AURA veekeskuse piletid, mistõttu ei saa öelda, et lastega peredel ei oleks selles hotellis midagi teha. Meie küll loobusime teadusekeskuse ja veekeskuse külastusest, kuid see ei tähenda, et meil igav oleks olnud. Esiteks asub hotell Tartu vanalinnas ja kõik vaatamisväärsused on käe-jala juures. Tartu on ju imeilus linn, väärt külastamist. Teiseks tehti meie viibimine hotellis nii mugavaks, et me tundsime end nii teretulnud kui veel vähegi võimalik. Ja just teeninduse tõttu ütlengi ma, et minu jaoks oli selle projekti kõige peresõbralikum hotell just London.
GMP Clubhotelli eeliseks teiste hotellide ees on võrratu asukoht (arvustust võite lugeda siit: GMP Clubhotel eelis). Väga suureks plussiks oli minu jaoks see, et hotelli juhataja on siin hotellis 24/7 olemas ja võtab kõiki külalisi vastu nagu läheks talle isiklikult külla. Selline personaalne lähenemine muudab hotellikogemuse nii mõnusaks, et te unustate, et ööbite hotellis. Kui me nüüd uuesti peaksime perepuhkuseks hotelli valima, siis minu eelistus oleks kindlasti GMP Clubhotel. Põhjus? Nad pakuvad vajadusel ka lapsehoidjateenust.
Hotell Pesa ei jää mul samuti uuesti külastamata (arvustust võite lugeda siit: Postitee ja Grand Morna City Plaza) Hotelli sisenedes tegin ma oma peas küll sarkastilisi märkusi stiilis “teretulemast aastasse üheksakümmend”, kuid üsna pea hakkas mul selle pärast piinlik. Hotelli peretoad olid ruumikad, koridoris asus lastenurk, kui veel ka mängunurga mänguasjade valikut saaks natuke paremaks. Ja Põlvamaal juba lastega igav ei hakka. Postitee, Maantemuuseum, Taevakoda. Tegevust jagub kõigile ja igas vanuses.
Ma mõistan, miks lastega hotellikülastajad Pühajärve Spa ja Puhkekeskust kiidavad (arvustust loe siit: Kaks suurt, üks keskmine ja kaks väikest). Asukoht on loomulikult üks asi, kellele ei meeldiks Otepää? Kuid olulisem on ilmselt juba see, et kui üldjuhul kipuvad peretoad mahutama nö klassikalise peremudeli (2 täiskasvanut + 2 last), siis Pühajärvel on mõeldud ka suurematele peredele.
Bernhard Spa Hotel Otepääl rõõmustab külastajaid Veeilma puhkeala ja basseinidega, kõige rohkem lõbu pakuvad aga aktiivsed tegevused. Tugevusena saab välja tuua ka restorani. Kas ei vasta tõele, et kui juba lapsele toit maitseb, siis saab kindel olla, et tegu oli imemaitsva roaga? (arvustust loe siit: Bernhard Spaa arvustus numbrites).
Tartus asuv Raadimõisa pakub rahulikku puhkust (arvustust võite lugeda siit: Linnas, kuid siiski linnast väljas). Loomulikult kuuluvad perepakettide hinna sisse AHAA, AURA või Jääajakeskuse perepiletid, kuid kõige mõnusam selle hotelli juures on see, et olgugi et asute Tartu linnas (ja kesklinnast vaid väikese jalutuskäigu või rattasõidu kaugusel), siis te tunnete end nagu maal. Ärge Raadipargi külastust unustage!
Kui ma inimestelt küsisin, millist hotelli nemad lastega puhates eelistavad, siis väga palju sain ma vastuseks Kubija Loodusspaa. See ei pane mind imestama, sest Kubija on ka minu enda üks lemmikuid. Lastega seal samuti igav ei hakka (http://www.kubija.ee/et/voru-ja-haanja-info/lastega-louna-eestis). Arvustust Kubija kohta saate lugeda augustikuu lõpus. Samuti ka arvustust StarEst hotelli kohta Tartus Annelinnas. Endise annelinlasena ootan ma väga selle hotelli külastust, see tuleb justkui väike tagasivaade lapsepõlve.
Ma loodan, et te ei ole pettunud, et hotellid ei ole pandud paremusjärjestusse, kuid tõepoolest seda oli pea võimatu teha, sest mulle tundub, et lastega puhates koheldakse külastajaid igas Eestimaa ööbimispaigas nagu kuninga kasse. Loomulikult saab igas hotellis välja tuua ka miinused, kuid minu arvates ei ole see antud kontekstis oluline. Pigem peaksime me rõõmustama, et Eesti hotellide tase nii tugev on ning lastega külalised on igal pool teretulnud.
Kõigi Hotelliveebis pakutavate perepakettidega saate tutvuda siin: http://www.hotelliveeb.ee/et/pakettide-nimekiri/koik-sihtkohad/perepaketid
PS: Mulle endale meeldivad nii väga erinevad edetabelid ja kuna ma seekord edetabeli koostamisel läbi kukkusin, siis sügisel on üks edetabel siiski valmimas. Milline täpsemalt, sellest juba üsna varsti. Hoidke blogil pilk peal!
Silt: spaa
-
Milline on siis Lõuna-Eesti kõige peresõbralikum hotell?
-
Zen ja mootorratta hooldamise kunst
Suvi – see on aeg kui me keskendume puhkusele, naudime paljajalu käimist, pikniku mererannas ning otseloomulikult päikesepaistet. Ei ole midagi mõnusamat kui lasta päikesekiirtel nahka hellitada ja juustel tuule käes kuivada. Spaahoolitsused tunduvad justkui olevat teisejärgulised, sest suvesoojus ja merevesi kutsub meid looduse rüppe, tundub, et rohkem polegi vaja, kuid tegelikult on ju hoopis vastupidi. Loodusliku spaa nautimise järel tasuks ka suvel oma keha hellitada lasta nö pärisspaas.
Kui ma hakkasin otsima, kus Tallinnas tunnike- paar spaas mõnuleda, tuli otsingus välja ka von Stackelbergi hotellis asuv ZEN Spa. Ma olen selles hotellis käinud mitmel konverentsil ja seepärast olen ma seda hotelli alati seostanud pigem ärikohtumistega. Ideaalne asukoht vanalinnast vaid kiviviske kaugusel, ilus hoone, ajalooline nimi ja maitsekas sisekujundus ei ole mind samuti varem ümber veennud. Ma olen seda pidanud ärihotelliks. Sellest hotellist olen ma viimase pooleteise aasta jooksul mööda sõitnud peaaegu iga päev ja nii ei ole mulle jäänud märkamatuks ka hotellis asuva ZEN Spa reklaam, eelpool nimetatud põhjusel ei ole see mind sisse kutsunud. Seekord aga otsustasin ma oma eelarvamuse kõrvale heita ning seadsin sammud nende poole.
Juba spaasse sisse astudes olin ma müüdud. Mind võttis vastu äärmiselt sõbralik ja meeldiv spaa juht Kristel, kes mulle spaad ka lähemalt tutvustas. Ta ei oleks seda pidanud tegema, sest nüüd olen ma sunnitud sinna tagasi minema, kuna see hakkas mulle niivõrd meeldima. Selles butiikspaas oli kohe esimesest hetkest mõnus aura. Zen. Spaa nimi ei ole huupi pandud, nimi ja koha atmosfäär toetasid üksteist. Ma juba kujutasin ette, kuidas me õe/ema/parima sõbranna/mehega (ma ei suutnud ära otsustada, kellega ma tahaks seal kõige rohkem aega veeta) jaapani basseinis lõõgastume, limpsime vahuveini ja ootame kuni meid massaaži/pediküüri/näohooldusesse kutsutakse.
Mulle meeldis see mõte, et ma saan oma hoolitsust oodata sauna/basseiniosas. Kui ma ütlen bassein, siis ärge laske end sellest sõnast eksitada ja eeldage, et teid ootab ees üüratu ujumisala. Bassein on pigem suuremat sorti vann, mahutab maksimaalselt kuus inimest korraga, aga kui te olete butiikhotellides ja spaades varemgi käinud, siis te ju teate isegi, et liumägesid ja ujumisradasid neis pole.
Jaapani saun ei ole pelgalt keha puhtaks pesemise koht, see on ka hingepuhastuspaik. Seega ma soovitan teil tõesõna selles spaaosas aeg maha võtta ja puhastuda.
Kui nüüd võrrelda spaateenuste valikut mõne lähedal asuva suurema spaa poolt pakutavaga, siis loomulikult on valik väiksem, kuid selle eest on lähenemine palju personaalsem. Te saate end tunda nagu oleksite ainus klient ja teenindus on palju paindlikum. Võimaluse piires tullakse vastu igale teie soovile ja püütakse alati leida lahendus, et klient tunneks end erilisena.
Toodetest on kasutusel sellised märgid nagu Fleur’s ja Algoane, meigi tegemiseks kasutatakse mineraalkosmeetikat Jane Irdale’ilt. Veidike teemast kõrvale kaldudes, siis õhtul jätkasin ma spaast kaasa saadud testrite testimist koduses vannitoas. Ma proovisin niisutavat ja toniseerivat näoseerumit ning vananemisvastast silmaümbruskreemi. Mu abikaasa jäi mind silmitsema, nii et ma küsisin, mis lahti. Ta küsis vastu, et kas ma spaas lasin näoga ka midagi teha, sest ma tunduvat kuidagi värskem ja klaarim.
ZEN spaas olin ma kahe vahel, millist protseduuri valida. Kas olla igav ja etteaimatav ning valida klassikaline pediküür (ma jumaldan värskelt pediküüritud jalgu!) või vägagi eksklusiivselt kõlav keha- ja näohooldus, kus kasutatakse 24-karaadist kulda. Pediküüri hind on 39 eurot, 90 minutit kestev “Kuldse loori” noorendav näohooldus maksab 73 eurot ja luksuslik kuldne kenahooldus, mis kestab 60 minutit, maksab 59 eurot. Et mitte liiga igav olla, valisin ma hoopiski jalgade spaahoolduse. Seda soovitan ma kõigile, kel jalad väsinud ja tunnevad puudust väikesest mudimisest. Peale seda pooletunnist hoolitsust on jalad siidpehmed ja hind on protseduuril samuti hea – 29 eurot. Õhtul kui mees mu värsket olekut kiitnud oli, hakkasin ma kahetsema, et ei olnud siiski valinud kullaseerumiga näohooldust. Võibolla oleks ma siis lausa 25-aastane välja näinud?
Minu jaoks on alati oluline, et protseduuride tuba oleks hubane ja mõnus, ma ei taha end nagu liini peal tunda toas, kus kõik on steriilne ja kõle. Selles spaas seda muret ei olnud. Kusjuures pildid võtsin ma hotelli kodulehelt, kuna telefoniga tehtud pildid tulid liiga tumedad, kuid ma luban, et tegelikkus vastas 100% sellele, mida reklaampiltidelt näete.
Lisaks meeldivale teenindusele ja atmosfäärile on minu jaoks olulised ka lõhnad. Korraks kõrvale kaldudes pean ma kiitma GMP Clubhotel’i Otepääl, mis lihtsalt lõhnas nii imehästi, et pärast seal ööbimist olen ma hakanud hotelle nuusutama.
Spaas on lõhnad minu jaoks eriliselt olulised. Siin spaas kasutatavad kreemid, õlid ja seerumid tegid minu pirtsakale ninale kingituse. Ma oleks tahtnud lasta end pealaest jalatallani papaia-ananassi kehavõidega kokku määrida. Ku te ei armasta lõhnasid, siis ärge kartke, kõik kasutatavad tooted on küll mõnusalt lillelised ja puuviljased, kuid absoluutselt mitte pealetükkivad. Spaa plussina tooksin ma välja selle, et mõeldud on ka pisikestele printsessidele ja printsidele. Samal ajal kui ma nautisin seda, et keegi mu jalgu mudis, unistasin ma juba sellest hetkest kui minu tütar on nii suur, et saame koos selliseid mõnusaid ema-tütre spaapäevi nautida. Minu meelest on see nii armas.
Paketidest jäidki mulle silma “Noor printsess Elsa” (6-12aastastele), hind 49 eurot, ja Luksuslik kuldne päev spaas, hind 199 eurot. Vaadake kodulehelt täpsemalt, mida paketid sisaldavad.
Kuni 31.augustini on ZEN Spa’l ka suvine eripakkumine. Kaks hooldust ühele inimesele hinnaga 59 eurot.
Mul õnnestus tutvuda ka hotelli tubadega ja teate, mis on naljakas. Ma ei pidanud hotelli enam sugugi ärihotelliks, vaid suurepäraseks kohaks väikeseks romantiliseks väljasõiduks. Ma kasutan nimelt sõna “väljasõit”, sest kuigi me asusime praktiliselt Tallinna kesklinnas, oli mul kogu hotellis veedetud aja jooksul tunne, et ma olen kusagil eemal, linnast ära. Koju sõites mõtlesin ma välja, kellega ma esimesena von Stackelbergi hotelli esimesel võimalusel tagasi läheks. Ikka abikaasaga. Romantiline põgenemine (paketiga tutvu lähemalt siit) kõlab nii ahvatlevalt.
Ja mis on sel kõigel pistmist mootorratta hooldamisega mõtlete te kindlasti siiamaani. Suurt ei midagi. Peale selle, et sellenimelisest kultusraamatust, mille on kirjutanud Robert M.Pirsing, endine biitnik, mõtleja ja zen-budist on pärit üks lause, mis minu jaoks võttis kokku ZEN Spa olemuse ja päevapakettide mõtte. “Kui tahad midagi tagant kiirustada, tähendab see, et sa sellest enam ei hooli ja soovid teiste asjadega tegeleda.”
Minge nautige päeva spaas, võtke kaasa keegi teie jaoks oluline ja ärge kiirustage.
-
Eriline rõõmutunne Saaremaalt
Grand Rose on (kui mu mälu mind ei peta) esimene spaa, mida ma külastasin. Me olime abikaasaga värskelt abiellunud ning janunesime romantika järele, Grand Rose tundus olevat iseenesestmõistetav valik. Ja me ei pidanud pettuma. Tänaseks päevaks olen ma muidugi spaadega tunduvalt rohkem kursis ja tean, mida ma soovin ja mis mulle ei meeldi, kuid Grand Rose on tollest esimesest külaskäigust aastal 2007 jäänud minu üheks lemmikuks. Ma olen spaa kodulehel oleva tutvustusega nõus: roosiõitel on saladuslik seletamatu toime, neid vaadates tekib inimestel eriline rõõmutunne ja süda hakkab kiiremini põksuma. Täpselt sama võib öelda Grand Rose spaa kohta. Seal viibides tekib eriline rõõmutunne.
Luksuslik valik
Sellest, et tegu on luksusliku ja stiilse spaaga, saate te aimu juba uksest sisse astudes kui satute fuajeesse. Ma mäletan, et tol esimesel korral liikusime me edasi üsna arglikult, sest kuigi mu hing ihkaski just killukese luksuse järele, tundsin ma end selles peenes fuajees ebamugavalt. Õnneks läks see kiiresti üle, sest juba naeratas meile laialt administraator, kes võttis meid vastu nagu oleksime ainsad külastajad (olgugi et hotell oli rahvast täis). Meeldiv teenindus on üks märksõna, mis mul koheselt Grand Rose spaaga seostub. Alustades administaatorist ja lõpetades kelnerist hubases ja mõnusas restoranis. Kõigest aga järgemööda.
Ma ei ole Grand Rose’is küll deluxe toas ega sviidis ööbinud, kuid juba tavatuba avaldab muljet. Tihti juhtub nii, et esialgu on toad ilusad, helged ja puhtad, kuid mida aastad edasi, seda nukramaks nad muutuvad. Grand Rose’i kohta seda öelda ei saa. Heledad toad on peaaegu sama kenad kui esimesel aastal. Mahedad toonid ja hele puit toimivad koos kenasti, kangad ja valgustid ning detalid lisavad luksust ning annavad toale oma näo. Kusjuures mitte ükski tuba selles spaa-hotellis ei ole ühesugune.
Esimese hooga pakub palju nalja kindlasti vannitoas olev suur klaasaken. Õnneks käib sellele muidugi kardin ette, kuid uskuge mind esimese hooga suudate te selle akna kulul nalja heita ja siis avastate, et see on tegelikult väga mõnus sisekujunduselement. Ainsa miinusena võib (mõnede) tubade puhul välja tuua asukoha – meile on sattunud tuba vaatega parkimisplatsile ja ei ole kuigi meeldiv kui inimesed akna tagant mööda traavivad. Muidugi saab kenasti tumeda kardina ette tõmmata, kuid ilusal suveõhtul tekitab see natuke koopa tunde. See on ka üks väheseid etteheiteid, mis ma üldse sellele spaa-hotelli aadressil suudan välja tuua.
Parim spaa- ja saunakeskus
Rosaarium spaa- ja saunakeskus on siiani minu lemmik. Seda paaril väga lihtsal põhjusel. Esiteks meeldis mulle sealne intiimne õhkkond, mahe valgus ja mõnusad lamamistoolid, kus peale sauna ja/või hoolitsusi mõnusalt kokteili rüübata. Ja teiseks, mis minu jaoks on väga oluline, kui ma olen spaatamas koos mehega, et saunasid saab koos nautida. Mul on veel mitu lemmikspaad, kuid nende suureks miinuseks on minu jaoks eraldi saunad. Sauna minnes ei ole ju kella käe peal ja nii ei suuda ma kunagi saunasid täielikult nautida, sest ma ei suuda tajuda aega. Tihti on nii, et ma ootan pikalt üksinda nukralt basseini ääres, sest olen kiirustades välja tulnud, või siis on mu kaaslane juba murest murtud, et kas midagi on juhtunud,sest olen sauna liiga kauaks jäänud. Grand Rose’is jääb see mure olemata ja seepärast ongi tegu minu lemmik spaakeskusega. Kui tulla koos lõõgastuma, siis seda õnnestub teha nö täie raha eest.
Hoolitsustest julgen ma kindlasti soovitada duaalmassaaži. See eriline rõõmutunne, mis võiks Grand Rose’i hüüdlauseks ollagi, muutub peale massaaži veelgi suuremaks.
Romantiline keldrirestoran
Ma olen restorani suunas kuulnud ka kriitikat, et istud kusagil pimedas keldris, ilma akendeta, kuid mina ei saa selle kriitikaga absoluutselt nõustuda. Minu arvates on selline restoran iga romantiku unistus. Võlvkaared, kiviseinad, sopilised ruumid, mis pakuvad intiimsust ja hubasust, küünlad – mida sa hing veel oskad tahta. Peale hea seltskonna ja hea teeninduse. Hea seltskond on enda teha ja hea teenindus on garanteeritud. Proovige Saaremaa lihaveise sisefileed kartuli-kukeseene woki ja punaveini kastmega – viib keele alla! Magustoiduvalik oli minu jaoks veidike liiga igav, kuid peale eelrooga ja pearooga mul tegelikult magustoidu jaoks ruumi ei olnudki. Lastemenüüsid vaadates kirtsutan ma alati natuke nina kui näen valikus “vinkusid ja friikaid”, ma saan väga hästi aru, et tegu on sellise “klassikaga”, mis 95% lastele meeldib, kuid sellises mõnusas ja luksuslikus restoranis ei kujuta ma tegelikult kuidagi ette, et ma lapsele viinereid telliks. Viinerid ja friikartulid peaks minu arvates jääma kiirtoidukohtade menüüdesse. Mulle meeldiks kui kokad oleksid lastemenüüde väljatöötamisel loomingulisemad ja julgemad.
Suveterrassi ei ole mul kahjuks õnnestunud Grand Rose’is nautida, me oleme alati sinna sattunud liiga jahedal ajal, kuid seda piltidelt vaadates tekkis küll tahtmine jälle suund Saaremaa poole võtta. Hotellveebis leiab mitmeid Grand Rose spaapakette, kuid minu valik langes sel korral aga “Tema ja Temake” paketile.
-
Kaks suurt, üks keskmine ja kaks väikest Pühajärvel
Kas perepaketid on mõeldud vaid kahele täiskasvanule ja kahele lapsele?
Laste tungival nõudmisel (kõik teised sõbrad on ju spa-s käinud, ainult nemad ei ole), otsustasime ka meie veeta ühe nädalavahetuse perega spa-s. Koha leidmine oli natuke keerukas, sest oleme ebatraditsiooniline pere ja ei vasta peremudelile 2+2. Oleme hoopis tehe 2+3 ehk kaks täiskasvanud ja kolm täiesti erinevas vanuses last.
Õnneks leidsime sõbra soovitusel Pühajärve Spa ja Puhkekeskust. Esimeseks katsetuseks tundus Hotelliveebi perepakett täitsa põnev olevat. Kuigi pean tunnistama, et ma ei kujutanud hästi ette, et mida teeb 3-aastane soolakambris või bowlingus? Ja kas tõesti saab üks pakett pakkuda midagi nii täiskasvanuile, 15-aastasele, 10-aastasele ja 3-aastasele? Broneerisime mehega endale lisaks ka hoolitsused. Teismelisele neiule ei osanud esimese hooga midagi valida, aga õnneks olid sealsed töötajad abiks ja talle sai kirja põnev laavakivi massaaž.
Vastuvõtt oli meeldiv ja sõbralik. Kerge ärevusega suundusime toa poole. Ma olin veendunud, et nüüd läheb ikkagi nii, et üks lastest, kes klassikalisse tehtesse ei mahu, saab koha kuskil lisavoodil või hoopis meie kaisus. Aga teate, see oli esimene positiivne üllatus, tuba, vabandust, toad olid suured ja ilusad. Lapsed said lausa voodeid valida, sest ühes toas oli lahtikäiv diivan ja teises toas voodi, kust alt sai veel teise voodi välja tõmmata. No ja värv oli meie keskmise arvates parim, ta nimelt on rohelise austaja. Perega võõras kohas ööbides mängib minu arvates koht väga suurt rolli. Siinses kohas oli palju ruumi mängimiseks, telekast sai multikaid vaadata, ka padjasõda sai edukalt maha pidada. Seega minu kiitus!
Lapsed jäidki tuba nautima, meie mehega ja suurema piigaga käisime hoolitsusi nautimas. Kõik tunnistasid, et jäid väga rahule. Meest olevat vaid imelikult vaadatud, et kas tõesti tema ongi Heily (hoolitsuste broneering läks minu nimele), aga sai oma massaaži siiski kätte. No ja edasi ootas meid ees see soolakamber… Leppisime mehega kokku, et kui pisipoeg enam ikka ei suuda seal olla, siis on tema see, kes lapsega välja läheb ja meie ülejäänud jääme nautima.
Kambrisse minnes tuli panna selga kitlid, et ennast ära ei määriks. 3-aastase suurust muidugi polnud, nii et tema oli oma riietega. Meil olid küll talle õnneks dressid selga pandud, aga seda oleks võinud tegelikult ette teada, sest kambrist väljudes oli ta üleni soolane. Minu hirm, et tal seal midagi teha pole, kadus kohe, sest käima pandi multikas ja pool tundi “Lammas Shaun’i” vaadata oli lapse arvates täitsa mõnus. Pärast nägin, et eesruumis olid olemas ka liivakasti mänguasjad, nii et ilmselt oleks võinud ta ka soolaga mängida, aga meie saime ka niisama hakkama. Teismeline surus varbad ka mõnusalt soola, kuni äkki… hakkas valus. Ega ju selle peale ei tulnud, et villidesse sattudes võib natuke (päris palju) valus olla.
Tilgake tõrva
Kuna soovisime kõik paketis sisalduva esimesel päeval ära teha, siis järgmisena läksime kohe ujuma. Teate, seal kogesime ainukest ebameeldivat hetke… Nimelt me ei lugenud reegleid seinal korralikult läbi ja suurel piigal olid juuksed lahti, aga reeglite järgi pidid kinni oleme. Ma üldse ei eita, et see oli meie viga, aga see, kuidas meile seda ujulas olev töötaja käratas, oli lausa uskumatu. Tundsin ennast kui esimese klassi laps, kes on midagi pööraselt valesti teinud. Teismeline läks muidugi täitsa pöördesse, et kust ta siin basseinis nüüd selle patsikummi võtab. Eks ma sidusin ta juuksed kuidagi ujumisriiete paeltega kinni, aga selline mõru maik jäi sellest kõigest suhu, et oleks ju võinud viisakalt öelda… Kui me pärast riietusruumis selle üle arutlesime, siis sekkus ka kõrval olev daam. Nimelt oli tema uurinud, et kust saada kapi võtit (otse hotellist tulles, ei läbinud me infolauda, kust võtmeid sai) ja seepeale korraliku peatäie sõimata saanud. Jõudsime ühiselt järeldusele, et ju siis oli inimesel väga paha päev ja oli vaja see kellegi peale välja elada.
Ujuda oli aga vahva, lapsed hullasid mõnuga (kuigi hirm oli ka, et äkki tuleb kuri tädi ja keelab naermise ja müramise ära). Lapsed oleksid isegi veel tahtnud, aga aeg oli edasi liikuda. Meid ootas riiete vahetamine ja bowling.
Väikemees hakkas vaikselt väsima ja ega me ette kujutanud, kuidas see bowlingumäng möödub, tal ju pole seal midagi teha. Aga see oli vale arvamus, väiksematele sai rajal piirded ette panna, nii et pall renni ei veereks. Väga lahe oli, väikemehe aeglane palli lükkamise tehnika oli täitsa tulemuslik ja ütleme nii, et viimaseks ta ei jäänud. Kahju ainult, et tund nii kiirelt möödus, oleks veel tahtnud. Järgmistel oli aga juba aeg broneeritud, nii et kahjuks kauemaks ei saanud jääda. Järgmiseks korraks endale teadmiseks, et tasuks võtta lisaaega.
Kui te arvate, et me nüüd magama läksime, siis ei, enne puhkama minekut läksime veel pubisse sööma. Sealsed pelmeenid, praetud leivad ja caesari salat kadusid meie kõhtu imekiirelt. Tüdrukud muidugi ei saanud aru sealsest elavast muusikast, nende jaoks oli see väga kummaline. Meie mehega aga laulsime äratundmisrõõmuga kaasa ja noogutasime omaette, et ja-jaa, kui meie veel noored olime. 😉
Öösel magas terve pere sügavat und, pisipoiss oleks tegelikult vist juba pubis uinunud, sest oli niiiiiii väsinud. Hommikul plaanisime küll veel ujuma minna, aga puhkus oli liiga kurnav olnud. Peale imelise valikuga (ja kohaliku toorainega) hommikusööki otsustasime hakata kodu poole liikuma. Teate, kui me kell 10 lahkusime, jäi 3-aastane autos kohe magama ja ärkas uuesti alles kell kolm. Vot nii väsitav puhkus oli!
Pühajärve spaa plussid
Miks ma soovitaks Pühajärve spa-d ka teistele? Kolmel põhjusel. Esiteks, seal on tegevust igas vanuses lastele (nägin ka mängutuba, kuid sinna me lihtsalt ei jõudnud) ja seal on see täiesti normaalne, et sa oled puhkamas koos lastega; teiseks on seal mõnusalt vaikne ja rahulik, aeg kulgeb kuidagi omasoodu; ning kolmandaks on tegemist justkui väikese omaette linnaga, kus on erinevad tegevused ühes hoones koos (ka restorani me ei jõudnud). Minge ja proovige järele, mina plaanin kindlasti kunagi veel tagasi minna!
Kõikide Hotelliveebis üleval olevate Pühajärve Spa ja Puhkekeskuse pakettidega saate tutvuda siin.
-
Hedonistlik reis läbi viie maailma
Vana mudaravila uuestisünd
Viimasel ajal oleme me Hotelliveebi blogis keskendunud pigem lastesõbralike ja perepakettide tutvustamisele. Samas on tärkav kevad ning päikesepaistelised ilmad võib-olla just õige aeg võtta aega vaid iseendale, nautida rahu ja vaikust.
Meie soovitame üheks selliseks puhkuse kohaks Hedon Spa Pärnus. Kui teile meeldivad vanad hooned ja nendega seotud ajalugu, siis on Hedon ka teie “teetassike”. Neoklassitsistlik vana Pärnu mudaravila räägib teile kindlasti oma loo.
Pilt võrreldes 19.sajandi algusega oli muidugi muutunud, kuid etteruttavalt võin ma öelda, et mulle meeldis, kuidas spaa-osas on säilitatud vanad detailid. Ja kuigi meie külastasime spaad kõledal sügispäeval, siis vaadake seda imelist sisehoovi. Kas te ei tunne juba pelgalt pilti vaadates 1930. aasate hõngu? Kas te ei näe vaimusilmas triibulistes supelustrikoodes prouasid päikesevanne võtmas? Mina näen. Pole hullu kui teie ei näe. Ajalugu ei ole selle spaa ainuke väärtus.
Rahustav ja lõõgastav butiikspaa
Hedon Spad on kirjeldatud palju sõnaga “luksuslik” ja siis on pettumus lihtne tulema kui kulla ja karra asemel leitakse eest mahedad beežid, pruunid toonid ning selged vormid. Triibud on sisekujunduses läbiv teema.
Naisterahvas, kes meile maja tutvustas mainis, et spaa sai ehk liiga toon toonis, et ehk oleks vaja natuke värvi. Mina ütlen ausalt, et minu jaoks mõjusid need toonid rahustavalt ja lõõgastavalt. Argipäeva kära jäi spaa klaasuste taha.
Spaa osa oli hubane, intiimne ja tilluke. Tegu on butiikspaaga, mis tähendab et hotell ei suuda kümneid bussitäisi turiste korraga vastu võtta ja millegipärast ei usu ma ka, et kõik hotelli külastajad üheaegselt basseine ründaks. Meid oli basseinis neli. Mahtusime kenasti ära ja ruumi oleks veel teistelegi olnud. Kuna ma ise pole kunagi Surnumeres ujunud, siis minu jaoks oli äärmiselt tore kogemus Surnumere soola basseinis hõljumine.
Rännak läbi viie maailma
Ja nüüd spaa parim osa. Vaikne spaa. Koht, kuhu lapsed on lubatud alates vanusest 14+. Ei mingeid kilkeid ega kära. Ei, ärge saage minust valesti aru. Lapsed on vahvad (nagu ma aastaga olen aru saanud) aga olles aastase lapse ema, väsinud ja magamata, siis selline hetk vaikust on igati teretulnud. Mul on äärmiselt hea meel, et selline spaa olemas on. See on koht, kus veeta mõnusalt aega koos sõbranna või abikaasaga. Võtta aega iseendale. Korrastada mõtteid. Vaikuse ala on mõeldud vaikseks ja rahulikuks tegutsemiseks.Puhastav ja lõõgastav spaarituaal kestab 2-3 tundi olenevalt sellest, kui kaua on Teil soov spaas viibida. Soovitame, et võtaksite enesele kümbluseks piisavalt aega – küll argipäeval jõuab kiirustada. Igale Vaikse spaa külalisele anname kaasa komplekti Surnumerest pärit kehahooldustoodetega.
Massaaž oli imeline. Naine, kes mu valutavat selga mudis, tegi imet. Ma ei oleks tahtnud sealt lamamislaualt mitte püsti tõusta, tund möödus liiga kiiresti. Sellest, et ma tõepoolest lõõgastusin, andis aimu ka piinlik norse keset vaikust. Enne massaaži nautisime me kunstpäikest, mis ilma kahjuliku UV-kiirguseta andis korraliku annuse D-vitamiini. Peale massaaži rüüpasime teed ning lihtsalt mõnulesime. Ma olen käinud paljudes spaades, sealhulgas ka Solstrandi hotellis, mida peetakse Norra üheks parimaks spaaks, ja ma võin käsi südamel öelda, et Hedon Spa on minu uus lemmik. Tõsi, ei saa öelda, et see kõige odavam spaa oleks, kuid spaa on igati oma hinda väärt. Te tulete sealt välja uue inimesena. Puhanuna.
Samuti meeldis mulle spaa hoolitsuste kontseptsioon – “Rännak läbi viie maailma”. Väga palju on rõhku pandud sellele, et külastajad naudiksid spaas viibimist ja lahkuksid hea enesetundega (kui te ei tea, siis hedonism tuleb vanakreeka sõnast “hedone”, mis tähendab nautlemist), seda kõike toetavad hoolitsustes kasutatavad Cinq Monde (prantsuse keeles “viis maailma”) kehatooted. Põhja-Aafrika massaažirituaal, hedonistlikud rännakud Indiasse on vaid väike osa pakutavast.
Mul on natuke kahju, et otsustasime õhtustama minna Supelsakstesse, mitte hotelli restorani Raimond. Supelsakstes ma pettusin, millegipärast usun, et Raimond oleks suurema toidunaudingu pakkunud. Ma tean, et nende restorani peakokk on Nomas praktikal olnud. Pole paha reklaamiks, eks?
Kokkuvõtteks siis mida öelda? Kui planeerite perepuhkust, valige pigem mõni teine spaa. Kui tahate rahu ja vaikust nautida, siis Hedon Spa on vaieldamatult parim valik. Tõeline nauding.
Hedon SPA & HOTEL puhkusepaketid algavad 69 eurost kahele. Tutvu lähemalt pakutavate lõõgastuspakettidega siin: http://www.hotelliveeb.ee/et/hedon-spa-hotel/spaa-ja-loogastuspaketid-3/pakett
Hedon spaa külastusest võid lugeda veel ka Diip kunstiinimene blogist siit.
-
Lõuna-Eesti kõige peresõbralikum hotell
AHHAA teadusekeskus ja seikluspark, Mänguasjamuuseum, Jääaja Keskus, Elistvere loomapark. Tartul ja Tartu maakonnal on lastega peredele palju pakkuda, avastamislusti ja mängurõõmu on kogu perele. Tartu hotellid on selle kõik kenasti ära kasutanud ning pakuvad peredele erinevaid pakette. Näiteks:
*Dorpat hotell ja konverentsikeskus võimaldab perepaketiga külastada AHHAA teaduskeskust. Rohkem infot leiad siit.
* Hotell Starest meelitab Jääaja Keskusega. Paketi info leiad siit.
*Hotell London saadab külalised Aura veekeskusesse lustima. Rohkem infot siit.
* Raadimõisa hotell pakub võimalust külastada kogu perega Mänguasjamuuseumi. Paketi info leiad siit.
Pakkumistega ei jää alla ka ülejäänud Lõuna-Eesti.
* Põlvas asuv hotell Pesa kasutab ära imelist loodust ja kutsub peresid külastama Taevaskoda ning Piusa koopaid. Maantemuuseum, Postitee ja pokud kõlavad samuti atraktiivselt kogu perele. Pakkumisega tee lähemalt tutvust siin.
Valgamaa meelitab spaadega.
* Pühajärve Spa ja Puhkekeskus pakub peredele erinevaid pakette, mis sisaldavad nii ujula kui sauna kasutamist kui bowlingumängu. Talvine aeg on võib olla parim aeg just Otepää külastamiseks. Suurepärased talispordi harrastamise võimalused on ju siin.
* Bernhard Spaa hotell on lisaks veekeskuse külastamisele lisanud paketti ka mõnusa massaaži.
* GMP Clubhotell lööb luksuslikkusega. Nende trumbiks on ka 50 parima restorani hulka kuuluv Pühajärve restoran. GMP Clubhotelli pakkumisega tutvu siin.
Lõuna- Eesti hotellidel on perega puhkuseks kõigil midagi toredat ja meeldejäävat pakkuda, aga milline on Lõuna-Eesti kõige peresõbralikum hotell? Selle selgitame üsna pea välja. Pane ka sina oma arvamus hotellide kohta kommentaaridesse kirja ning kõigi vastajate vahel läheb loosi Hotelliveebi 20-eurone kinkekaart.
-
Wicca peakokk Angelica Udeküll saadab kõik metsa
Ühel kenal talvepäeval, milles on juba tunda saabuva kevade hõngu, istun ma autosse ja sõidan Laulasmaa spaasse. Seekord lõunastama ja kohtuma Wicca peakoka Angelica Udekülliga. Mul on vedanud, et minu Keila lähistel asuvast kodust mitte rohkem kui kümneminutilise autosõidu kaugusel asub restoran, mis juba mitmendat aastat järjest kuulub ka Eesti viiekümne parima restorani hulka.
Ma ei ole siin restoranis esimest korda. Hea toit toob meid perega siia ikka ja jälle tagasi. Juba ainuüksi mõte smooritud koprast paneb mul suu vett jooksma. Kell 11 tundub selliseks roavalikuks siiski liiga varajane kellaaeg. Ma sätin end istuma mugavatesse tugitoolidesse, mis justkui eraldavad hotelli söögisaali Wicca restoranist (mõeldes veel, et miks ma neid tugitoole varem näinud ei ole) ja asun uudistama lounge’i menüüd. Jõuan praetud kruupidega salatini. Otsustatud! Just selle roa ma võtan.
Kui Angelica ise lauda jõuab tundub mulle, et päike hakkas veel rohkem paistma, terve ruum täitus mõnusa positiivse auraga.”Noh, kuidas sulle tunduvad need tugitoolid siin?” uurib ta minult. Saan aru, et ma ei pea oma mõistuses ega mälus kahtlema, toolid on sinna just kolitud alumiselt korruselt. “KohWiccas käib hetkel remont,” lisab ta. Seepärast siis ka võimalus KohWicca menüüst salat tellida oli. Pean tunnistama, et see ajutine lounge sobib sinna suurepäraselt.
Minge metsa!
Olles Angelica tegemistega tänu ajakirjandusele ja televisoonile kursis, ei tule see mulle sugugi üllatusena, et menüü on koostatud looduse rütmidega kooskõlas. Ma ei üllatu eriti kui Angelica soovitab mul rõdult kiigata nende maitsetaimede peenart, mida ta ise nüüd kevade ootuses juba igapäevaselt hoolikamalt jälgib. Hellitavalt on teda muide kutsutud lillelapseks, seda just põhjusel, et kõigile on teada tema armastus värskete ürtide ja lillede vastu.
Me jõuame vaid korraks rääkida Wicca menüüst, sest juba järgmisel hetkel oleme me sujuvalt üle läinud hoopis teistsugustele teemadele – Hiina meditsiin, positiivsed emotsioonid loodusest, hetked iseendale.
Laulasmaa spaa on populaarne koht puhkamiseks ka sügis-talvisel perioodil, kuigi võiks ju arvata, et mida siin ikka talvel teha. “Kas kliendid ei kurda, et talvel on igav keset metsa?” uurin ma. Angelica vangutab pead: “Ma ütlen alati inimestele, kes siia satuvad, ärge jääge tuppa istuma. Minge võtke tunnike või paar iseendale. Jalutage rannas ja metsas. See emotsioon, mis te siit metsast saate, on hindamatu!” Angelica silmad lähevad särama ja mul tekib soov kohe oma asjad sinna paika jätta (salati olen ma vahepeal ära jõudnud süüa) ning metsaalust uurima minna. Angelica jutu järgi on see midagi müstilist.
“Meid ümbritseb tänapäeval nii tohutult palju müra, kui me ei märka võtta seda hetke iseendale, seda hetke vaikuses, looduse rütmis, siis tekibki läbipõlemine. Mul on tunne, et tänu sellisele positiivsele suhtumisele ta jõuabki nii palju.
“Kuidas sul õnnestub alati nii positiivne ja särav olla?” uurin ma. Angelica mõtleb korraks ja vastab siis tõsiselt: “Tead, ma olen õppinud negatiivsust mitte endale ligi laskma ja mul on tunne, et mida aeg edasi, seda paremini ma seda oskan. Ma mõistan, et kõigile ei saa meeldida, ei saa olla prostituut (ma luban, et panen postituse pealkirjaks “Angelica Udeküll ütleb, et ei ole prostituut”, et see paremini müüks). Tõsi, ei saa ka teha asja, mis ainult endale meeldiks, küll aga saab teha asju, mis ka teistele korda lähevad ja kui end väljendada just nii hästi kui oskad ehk et annad endast parima, siis rohkem polegi vaja. Vahet ei ole, mida teha, kui seda tehakse hingega, siis on see õige asi.”
Ei tahagi normaalne olla
Täiesti arusaamatu kiirusega oleme me tund aega lobisenud. Me lõpetame oma vestluse aruteluga normaalsuse üle. “Ma ei tahagi päris normaalne olla,” ütleb Angelica naerdes, tema silmadest paistab see säde, mis peaks paistma iga inimese silmist, kes oma tööd üle kõige armastab. Ma noogutan Angelica jutule kaasa ning me kallistame hüvastijätuks. Ma istun autosse, et tagasi koju sõita ja jään korraks mõtlema, et mis siis nüüd juhtus. Mul on tunne, et ma ei söönud lõunaks mitte taldrikutäit kruubisalatit, vaid taldrikutäie positiivset energiat. Ma keeran automaki valjemaks ja laulan Robbie Williamsiga kaasa. Kõvasti ja valesti. “Let me-e-eee enterntain you!”
Päikeseliste tervitustega
Eveliis
-
Spaad hoiavad kuurortlinna staatust
Tänavu tähistab Pärnu kuurort 175 aasta juubelit ja pakub turistidele mitmeid meelelahutusvõimalusi. Aja Leht uuris, millega suvepealinna puhkeasutused klientide meelt köidavad.
Suvises Pärnus võib väga lihtsalt end tunda mõne Euroopa rannaäärse linnakese turistina. Eesti keelt kuuleb vähe, valge liiv paitab jalgu, hall meri mühiseb väsimatult, inimestel on aega, et jalgratastel või velokardiga vändates ümbrust uurida. Kõik kulgeb päikese tõusu ja loojumise rütmis.
Kuid pole kaua möödas ajast, mil Pärnu oli kõigest vaikne uinuv linnake.
Eesti merekuurortid hakkasid arenema 19. sajandil tänu teaduslikele uuringutele, mis kinnitasid merevee ja -muda ravivat toimet.
Kuurordistaatuse sai Pärnu 1838. aastal esimese supelasutuse tekkimisega. Suvel said soovijad mereveega vanne võtta ja väljas supelda, talvel soojas saunas käia.
Tõusude ja mõõnadega on suvepealinn välja jõudnud aasta kuumimal hooajal pea veerand miljoni turisti majutamiseni ja kuurortlinna staatuse auga välja teeninud.
Sel suvel tähistab Pärnu kuurortlinna staatuse pälvimise 175. aastapäeva ning pakub nii sise- kui ka välisturistidele mitmesugust meelelahutust. Muu hulgas on saadaval ka põnevad spaapaketid. Aja Leht uuris, kuidas Pärnu sool ehk spaad elavad ja mis turiste nende juurde toob.
Viiking spaa klientidest on enamik müügiassistendi Anu Rösleri sõnul soomlased. Eestlaste osakaal oli näiteks juunis 30% ja juulis 12.
Sarnast suhet kinnitab ka Estonian Medical Spa Hotel. Estonia spaas käivad peamiselt soomlased (60% aasta klientuurist), kellele järgnevad eestlased (25%) ja venelased (12%).
Spaade esindajad nendivad kui ühest suust, et populaarseim teenus, mida turistid soovivad, on ikka ja alati massaaž. Seevastu tõsisemate protseduuride puhul ollakse pigem ettevaatlikumad. „Meie majas on ainulaadne ja tervisele väga vajalik terviseuuringute pakett „Tervisepass“,“ räägib Viiking spaa müügiassistent Anu Rösler. „Paljud inimesed ei julge seda teenust kasutada, kuna kardavad, et saavad äkki teada, et nende süda on nõrk või on neil mingid muud muidu märkamatuks jäänud terviseprobleemid.“
Enneta haiguseid spaas
Estonia spaa täiendab klientide meelitamiseks ja hoidmiseks protseduuride ja teenuste nimekirja pidevalt, kuid ka seni tuntud protseduurid jäävad alles. „Külmravi, termid (eri saunad ja basseinid), Surnumere toodetega protseduurid ja Surnumere bassein,“ täpsustab müügijuht Marje Braunbrück. „Samas hinnatakse väga võimalust teha erinevaid uuringuid alates EKG-st ja ultraheliuuringutest kuni selle aasta hitini, borrelioosi kiirtestini,“ lisas ta.
Peale selle on välismaalaste seas hinnas Eesti arstide vastuvõtud ja hambaravi. Kuid Braunbrück soovitab ka eestlastel lõõgastuma tulla. „Ma soovitaks paar–kolm korda aastas endale see aeg leida, tutvuda spaas pakutavate protseduuridega,vajadusel konsulteerida ka meie arstidega ja teha läbi väike probleeme ennetav spaakuur,“ sõnab ta.
Braunbrück võib isiklikust kogemusest soovitada, et kui ei taha sügis-talvisel perioodil viirustega maadelda, siis selle vastu on parim viis kolme–nelja korraga ravikuur külmkambris. „Olen seda ise proovinud ja tõesti toimis!“ kinnitab ta.
Tervis Spaa Grupi ravi- ja spaaosakonna juhataja Aivar Koppas on samuti seda meelt, et spaaprotseduure võiks kasutada haiguste ja hädade ennetamiseks. „Kahjuks on ühiskonnas levinud käitumismuster, kus töötatakse seni, kui suudetakse, ning alles siis, kui tervis hakkab alla vanduma, proovitakse tagajärgi likvideerida,“ nendib Koppas. „Paraku ollakse siis juba sageli hiljaks jäänud. Koostöös arstidega üritame leida parimaid ja efektiivseimaid lahendusi, kuidas organismi turgutada ning vaevusi tekitavaid sümptomeid leevendada.“
Üheks populaarsemaks turgutusvõimaluseks on Tervise ravispaa pakett „Tervistav päev ravidega“. „Tegemist on ööbimiseta paketiga, see hõlmab kolme protseduuri, mis kohandatakse kliendile sobivaks. Väljastpoolt Pärnut saabuvad kliendid võtavad paketi tavaliselt nädalase kuurina, kohalikud kliendid käivad end aga ambulatoorselt ühe päeva kaupa turgutamas,“ räägib Koppas.
Mees on täheldanud, et just halvema rannailmaga kasvab nimetatud paketi populaarsus märgatavalt. „ Kindlasti on oluline ka paketi hind, mis on 21 eurot päeva kohta. Kui tavaliselt pakutakse ainuüksi massaaži kallimalt, siis meil on see juba ühe ravina kolmest hinna sees.“
Tervis Spaa Gruppi kuulub kaks puhkekompleksi: ravispaahotell Tervis ja veekeskusega spaahotell Tervise Paradiis.
Mõlemad püüavad ajaga kaasas käia ja end klientide soovidega kohandada. „On näha, et inimesed mõtlevad järjest rohkem sellele, kuidas 10–20 aasta pärast terve olla ja noor välja näha. Samas ei saa uute mõtete taustal unustada professionaalset kuurordiravi, mida ravispaahotell Tervis on edukalt juba üle 40 aasta pakkunud,“ rõhutab Koppas.
Aja Leht, Pamela Eesmaa
-
Tervis Spaa – minilinn keset kuurortit
Kiikasime seni ülekohtuselt tähelepanuta jäänud Tervise ravispaahotelli. Hotell oleks Tervise kohta vähe öelda, sest tegu on tõelise minilinnaga keset Pärnut.
Eesti suvepealinnas võib spaavalikul lausa hätta jääda, sest nii palju erinevaid võimalusi võib leida veel vaid Tallinnast. Teeme otsa lahti Pärnu Tervises.
Laisal turistil pole põhjust siinse hotelli territooriumilt üle kilomeetri kaugemale minna.
Ööbimiskoht? Olemas.
Veekeskus? Olemas.
Spordi- ja jõusaal? Olemas.
Kultuurikeskus!? Olemas.
Hambaravi? Olemas.
Meestekliinik? Olemas.
Poed? Olemas.
Restoran + kokteilibaar? Olemas.
Raviosakond? Olemas.
Nimekiri võib veel pikalt jätkuda. Seetõttu on mõistetav, et peamajast antakse meile õige ööbimiskoha ja registreerimislauani jõudmiseks lausa kaart. Kaardil on mitu maja ja me asume enda oma otsima.
Lahke administraator võtab meid vastu imekaunis vastrenoveeritud majas ja juhatab esimesel korrusel asuvasse tuppa. Tuba on kaunis ja korralik. Lillakad toonid kogu maja peal ja ka toas meenutavad natuke Rakvere Aqva spaad, mis siiani kuulub mu spaaelamustes pedjestaali kõrgeimale astmele.
Kahekohaline tuba Toas kangutame lahti rõduukse ja hõivame kohe kaks tooli. Vaade merele ja meie meelerahuks ka parklale, kus saame oma metallist sõbral silma peal hoida. Paarsada meetrit eemal lookleb juba rannaäärne kergliiklustee. Põhimõtteliselt võiks tossud jalga panna, üle rõdupiirde hüpata ja asuda kohe tervisejooksu tegema.
Umbes sama teeb reisikaaslane, kes tassib autost asju tuppa rõdu kaudu. „Nagu oleks taas koolipoiss plikadel öösel külas käies,“ itsitab ta jalgu aasta seni kõige kõrgemale tasemele tõstes.
Mulle pakub rõõmu hoopis tühi ja töötav külmkapp, kuhu saab kodust toodud kurgid hoiule panna. Ja ei peagi minibaaripättust tegema (hotellikraam välja, enda kraam sisse)!
Telekafänni heameeleks on seinas lameekraaniga pildikummut kümnete eri kanalitega. Oleks vaid vihmane ilm, ja polegi põhjust toast lahkuda!
Tervis spaa baar Lähme tervet kompleksi avastama. Tervise spaa kolmas maja läbis põhjaliku renoveerimise lausa tänavu. Baari jõudes on tunda isegi värske naha lõhna, mis katab uhkeid pöördtoole. Kokteile saab nautida ka rõdul, kust avaneb hingemattev vaade merele ja tekitab tunde, et naudid lõunamaaluksuseid. Õhtul haarame baarist kaasa ka kaks kokteili, mida toas mõnuga luristame. Elu on mõnus!
Kui tavaliselt kuulub paketti vaid hommikusöök, siis Tervises saame osa ka õhtusöögist. Valida saab kana, kala, juurvilju taimetoitlastele, erinevaid kastmeid ja salateid, magustoiduks meekooki.
Söögivalik Tervis spaas
Järgmisel hommikul viime noorima reisiselli peamajas asuvasse traumapunkti, kes oma põlve lõhki kukkus. Lahke ja hoolitsev meditsiiniõde puhastab hingepõhjast röökiva lapse põlve stoilise rahuga, paneb plaastri peale ja annab kingituseks veel teisegi haavakleepsu koos traumajärgse hoolduse õpetussõnadega kaasa.
Hommikusöök Hommikulaud on rikkalik. Muna, vorstikesed, helbed, piim, jogurt, salatid, mahlad, saiad, määrded.
Kõhud täis, liigume saunakeskusesse, kaaslane aga protseduuri võtma. Tema saab mõnusa massaaži staažikalt töötajalt peamajas.
Meie naudime põnniga lastebasseini. Korra proovime ka suurt mullivanni, kuid seal on raske lapsel sulistada. Ka 41kraadine Jaapani vann ei lähe talle peale, lisaks veel auru-, soola- ja aroomisaun. Küll mul oleks siin mõnulemist, rääkimata infrapunasaunast ja suurest ujumisbasseinist. Seekord lepin tunnise leotamisega lastebasseinis.
Mulle meeldib, et veekeskuses on meestel ja naistel ühine riietusruum. Just lapsega tegutsedes on niimoodi kergem ja samas ei teki sellist tüüpilist dilemmat: „Kas ma peaksin juba ruumist väljuma ja mind oodatakse või ma passin veel natuke siin duši all, et mitte veekeskuses pidevalt mureliku näoga teise riietusruumi ukse poole vahtida?“. Pärast sulistamist lähen ise massaaži ja naudin esmakordselt tugevamat mudimist. Tavaliselt vaadatakse, et väike naine tahab pai, aga mulle sobib just kõvem ragistamine. Konte päris ei
Massaaž Tervis spaas väänatud, kuid mõnusa läbikloppimise osaks sain siiski. Peaaegu oleks isegi magama jäänud, mis minuga tavaliselt massaažilaual ei juhtu. Meenutan ammust spaakogemust, kus massaaž kestis 20 minutit ja jättis keheva liinitöö mulje. Seekordne 45 minutit oli just paras ja piisav, et saada kehasse uus minek ja värskus.
Liigun tagasi toa poole, sest kätte on jõudnud väljaregistreerimise aeg. Kõnnin mööda hambaarstikabinetist ja mõtlen, et võiks juba ühekorraga selleaastase kontrolli ära teha. Ja jõusaali tahtsin ka minna! Lisaks pakutakse koormustesti, mida mul vaja oleks ning ilusalongis võiks ju ka mõne iluhoolduse ette võtta, no ja baari terrassil võiks kokteile nautida ja… ja.. ja…
Ilmselgelt on üks öö Tervise minilinnas liiga vähe. Hakkan mõtlema, et ilusa suvenädala korral on sellises kohas luksuse nautimine peaaegu sama hea kui Hispaania mõnes kuurortis suvitada. Aga miks mitte hoopis Eestis? Miks mitte Tervises?
Hea lugeja, kirjuta kommentaar, mida sina ootad ühelt spaahotellilt? Millised meelelahutus- ja lõõgastusvõimalused peaksid olema ühel spaal? Millistel põhjustel investeeriksid sina hoopis puhkusesse Eesti spaades, mitte kauge maa päikesereisi?
Kõikide kommenteerijate vahel loosime Hotelliveebi 25eurose kinkekaardi!
