Veebruarist alates oleme me püüdnud välja selgitada Lõuna-Eesti kõige peresõbralikumat hotelli. Milline hotell saab endale selle toreda tiitli? Mille põhjal? Kas see võiks olla Pühajärve Spa ja Puhkekeskus , mis sai ka kõige rohkem hääli küsitlusele vastajatelt (25%)? Või hoopis Hotell Pesa Põlvas?
Seda projekti alustades olin ma kindel, et ei ole midagi lihtsamat kui külastada hotelle, anda neile punktid ja panna kokku paremusjärjestus. Nüüd pean ma aga tunnistama, et see on üks raskemaid ülesandeid, mis mul olnud on. Igal hotellil olid olemas oma tugevad ja nõrgad küljed. Kuna mina testisin hotelle beebiga, siis otsustasin lapsesõbralikkuse üle siiski rohkem mina, aga mulle tundus, et ka mu tütar jäi igas hotellis rahule. Igatahes magas ta igal pool tunduvalt paremini kui kodus. Ei tea, kas sellest võiks teha järelduse, et talle meeldib reisida?
Aga asume siis asja juurde.
Ma ütlen teile ausalt, et ma keeldun paremusjärjestust kirja panemast, see ei oleks sugugi aus, sest maitsed ja ootused ning huvid on erinevad, küll aga ütlen ma, milline on minu subjektiivne arvamus. Esimesena sai külastatud hotell Londonit Tartus (arvustust loe siit: London. Mitte ainult Inglismaal.). Ma olin väga meeldivalt üllatunud, sest kui ma nüüd päris aus olen, siis hotell London ei seostu mul kohe hotelliga, mille ma valiksin perepuhkuseks. See ei ole tegelikult jällegi aus, sest perepaketi hinnas on AHHAA teaduskeskuse või AURA veekeskuse piletid, mistõttu ei saa öelda, et lastega peredel ei oleks selles hotellis midagi teha. Meie küll loobusime teadusekeskuse ja veekeskuse külastusest, kuid see ei tähenda, et meil igav oleks olnud. Esiteks asub hotell Tartu vanalinnas ja kõik vaatamisväärsused on käe-jala juures. Tartu on ju imeilus linn, väärt külastamist. Teiseks tehti meie viibimine hotellis nii mugavaks, et me tundsime end nii teretulnud kui veel vähegi võimalik. Ja just teeninduse tõttu ütlengi ma, et minu jaoks oli selle projekti kõige peresõbralikum hotell just London.
GMP Clubhotelli eeliseks teiste hotellide ees on võrratu asukoht (arvustust võite lugeda siit: GMP Clubhotel eelis). Väga suureks plussiks oli minu jaoks see, et hotelli juhataja on siin hotellis 24/7 olemas ja võtab kõiki külalisi vastu nagu läheks talle isiklikult külla. Selline personaalne lähenemine muudab hotellikogemuse nii mõnusaks, et te unustate, et ööbite hotellis. Kui me nüüd uuesti peaksime perepuhkuseks hotelli valima, siis minu eelistus oleks kindlasti GMP Clubhotel. Põhjus? Nad pakuvad vajadusel ka lapsehoidjateenust.
Hotell Pesa ei jää mul samuti uuesti külastamata (arvustust võite lugeda siit: Postitee ja Grand Morna City Plaza) Hotelli sisenedes tegin ma oma peas küll sarkastilisi märkusi stiilis “teretulemast aastasse üheksakümmend”, kuid üsna pea hakkas mul selle pärast piinlik. Hotelli peretoad olid ruumikad, koridoris asus lastenurk, kui veel ka mängunurga mänguasjade valikut saaks natuke paremaks. Ja Põlvamaal juba lastega igav ei hakka. Postitee, Maantemuuseum, Taevakoda. Tegevust jagub kõigile ja igas vanuses.
Ma mõistan, miks lastega hotellikülastajad Pühajärve Spa ja Puhkekeskust kiidavad (arvustust loe siit: Kaks suurt, üks keskmine ja kaks väikest). Asukoht on loomulikult üks asi, kellele ei meeldiks Otepää? Kuid olulisem on ilmselt juba see, et kui üldjuhul kipuvad peretoad mahutama nö klassikalise peremudeli (2 täiskasvanut + 2 last), siis Pühajärvel on mõeldud ka suurematele peredele.
Bernhard Spa Hotel Otepääl rõõmustab külastajaid Veeilma puhkeala ja basseinidega, kõige rohkem lõbu pakuvad aga aktiivsed tegevused. Tugevusena saab välja tuua ka restorani. Kas ei vasta tõele, et kui juba lapsele toit maitseb, siis saab kindel olla, et tegu oli imemaitsva roaga? (arvustust loe siit: Bernhard Spaa arvustus numbrites).
Tartus asuv Raadimõisa pakub rahulikku puhkust (arvustust võite lugeda siit: Linnas, kuid siiski linnast väljas). Loomulikult kuuluvad perepakettide hinna sisse AHAA, AURA või Jääajakeskuse perepiletid, kuid kõige mõnusam selle hotelli juures on see, et olgugi et asute Tartu linnas (ja kesklinnast vaid väikese jalutuskäigu või rattasõidu kaugusel), siis te tunnete end nagu maal. Ärge Raadipargi külastust unustage!
Kui ma inimestelt küsisin, millist hotelli nemad lastega puhates eelistavad, siis väga palju sain ma vastuseks Kubija Loodusspaa. See ei pane mind imestama, sest Kubija on ka minu enda üks lemmikuid. Lastega seal samuti igav ei hakka (http://www.kubija.ee/et/voru-ja-haanja-info/lastega-louna-eestis). Arvustust Kubija kohta saate lugeda augustikuu lõpus. Samuti ka arvustust StarEst hotelli kohta Tartus Annelinnas. Endise annelinlasena ootan ma väga selle hotelli külastust, see tuleb justkui väike tagasivaade lapsepõlve.
Ma loodan, et te ei ole pettunud, et hotellid ei ole pandud paremusjärjestusse, kuid tõepoolest seda oli pea võimatu teha, sest mulle tundub, et lastega puhates koheldakse külastajaid igas Eestimaa ööbimispaigas nagu kuninga kasse. Loomulikult saab igas hotellis välja tuua ka miinused, kuid minu arvates ei ole see antud kontekstis oluline. Pigem peaksime me rõõmustama, et Eesti hotellide tase nii tugev on ning lastega külalised on igal pool teretulnud.
Kõigi Hotelliveebis pakutavate perepakettidega saate tutvuda siin: http://www.hotelliveeb.ee/et/pakettide-nimekiri/koik-sihtkohad/perepaketid
PS: Mulle endale meeldivad nii väga erinevad edetabelid ja kuna ma seekord edetabeli koostamisel läbi kukkusin, siis sügisel on üks edetabel siiski valmimas. Milline täpsemalt, sellest juba üsna varsti. Hoidke blogil pilk peal!
Rubriik: Arvustused
-
Milline on siis Lõuna-Eesti kõige peresõbralikum hotell?
-
Zen ja mootorratta hooldamise kunst
Suvi – see on aeg kui me keskendume puhkusele, naudime paljajalu käimist, pikniku mererannas ning otseloomulikult päikesepaistet. Ei ole midagi mõnusamat kui lasta päikesekiirtel nahka hellitada ja juustel tuule käes kuivada. Spaahoolitsused tunduvad justkui olevat teisejärgulised, sest suvesoojus ja merevesi kutsub meid looduse rüppe, tundub, et rohkem polegi vaja, kuid tegelikult on ju hoopis vastupidi. Loodusliku spaa nautimise järel tasuks ka suvel oma keha hellitada lasta nö pärisspaas.
Kui ma hakkasin otsima, kus Tallinnas tunnike- paar spaas mõnuleda, tuli otsingus välja ka von Stackelbergi hotellis asuv ZEN Spa. Ma olen selles hotellis käinud mitmel konverentsil ja seepärast olen ma seda hotelli alati seostanud pigem ärikohtumistega. Ideaalne asukoht vanalinnast vaid kiviviske kaugusel, ilus hoone, ajalooline nimi ja maitsekas sisekujundus ei ole mind samuti varem ümber veennud. Ma olen seda pidanud ärihotelliks. Sellest hotellist olen ma viimase pooleteise aasta jooksul mööda sõitnud peaaegu iga päev ja nii ei ole mulle jäänud märkamatuks ka hotellis asuva ZEN Spa reklaam, eelpool nimetatud põhjusel ei ole see mind sisse kutsunud. Seekord aga otsustasin ma oma eelarvamuse kõrvale heita ning seadsin sammud nende poole.
Juba spaasse sisse astudes olin ma müüdud. Mind võttis vastu äärmiselt sõbralik ja meeldiv spaa juht Kristel, kes mulle spaad ka lähemalt tutvustas. Ta ei oleks seda pidanud tegema, sest nüüd olen ma sunnitud sinna tagasi minema, kuna see hakkas mulle niivõrd meeldima. Selles butiikspaas oli kohe esimesest hetkest mõnus aura. Zen. Spaa nimi ei ole huupi pandud, nimi ja koha atmosfäär toetasid üksteist. Ma juba kujutasin ette, kuidas me õe/ema/parima sõbranna/mehega (ma ei suutnud ära otsustada, kellega ma tahaks seal kõige rohkem aega veeta) jaapani basseinis lõõgastume, limpsime vahuveini ja ootame kuni meid massaaži/pediküüri/näohooldusesse kutsutakse.
Mulle meeldis see mõte, et ma saan oma hoolitsust oodata sauna/basseiniosas. Kui ma ütlen bassein, siis ärge laske end sellest sõnast eksitada ja eeldage, et teid ootab ees üüratu ujumisala. Bassein on pigem suuremat sorti vann, mahutab maksimaalselt kuus inimest korraga, aga kui te olete butiikhotellides ja spaades varemgi käinud, siis te ju teate isegi, et liumägesid ja ujumisradasid neis pole.
Jaapani saun ei ole pelgalt keha puhtaks pesemise koht, see on ka hingepuhastuspaik. Seega ma soovitan teil tõesõna selles spaaosas aeg maha võtta ja puhastuda.
Kui nüüd võrrelda spaateenuste valikut mõne lähedal asuva suurema spaa poolt pakutavaga, siis loomulikult on valik väiksem, kuid selle eest on lähenemine palju personaalsem. Te saate end tunda nagu oleksite ainus klient ja teenindus on palju paindlikum. Võimaluse piires tullakse vastu igale teie soovile ja püütakse alati leida lahendus, et klient tunneks end erilisena.
Toodetest on kasutusel sellised märgid nagu Fleur’s ja Algoane, meigi tegemiseks kasutatakse mineraalkosmeetikat Jane Irdale’ilt. Veidike teemast kõrvale kaldudes, siis õhtul jätkasin ma spaast kaasa saadud testrite testimist koduses vannitoas. Ma proovisin niisutavat ja toniseerivat näoseerumit ning vananemisvastast silmaümbruskreemi. Mu abikaasa jäi mind silmitsema, nii et ma küsisin, mis lahti. Ta küsis vastu, et kas ma spaas lasin näoga ka midagi teha, sest ma tunduvat kuidagi värskem ja klaarim.
ZEN spaas olin ma kahe vahel, millist protseduuri valida. Kas olla igav ja etteaimatav ning valida klassikaline pediküür (ma jumaldan värskelt pediküüritud jalgu!) või vägagi eksklusiivselt kõlav keha- ja näohooldus, kus kasutatakse 24-karaadist kulda. Pediküüri hind on 39 eurot, 90 minutit kestev “Kuldse loori” noorendav näohooldus maksab 73 eurot ja luksuslik kuldne kenahooldus, mis kestab 60 minutit, maksab 59 eurot. Et mitte liiga igav olla, valisin ma hoopiski jalgade spaahoolduse. Seda soovitan ma kõigile, kel jalad väsinud ja tunnevad puudust väikesest mudimisest. Peale seda pooletunnist hoolitsust on jalad siidpehmed ja hind on protseduuril samuti hea – 29 eurot. Õhtul kui mees mu värsket olekut kiitnud oli, hakkasin ma kahetsema, et ei olnud siiski valinud kullaseerumiga näohooldust. Võibolla oleks ma siis lausa 25-aastane välja näinud?
Minu jaoks on alati oluline, et protseduuride tuba oleks hubane ja mõnus, ma ei taha end nagu liini peal tunda toas, kus kõik on steriilne ja kõle. Selles spaas seda muret ei olnud. Kusjuures pildid võtsin ma hotelli kodulehelt, kuna telefoniga tehtud pildid tulid liiga tumedad, kuid ma luban, et tegelikkus vastas 100% sellele, mida reklaampiltidelt näete.
Lisaks meeldivale teenindusele ja atmosfäärile on minu jaoks olulised ka lõhnad. Korraks kõrvale kaldudes pean ma kiitma GMP Clubhotel’i Otepääl, mis lihtsalt lõhnas nii imehästi, et pärast seal ööbimist olen ma hakanud hotelle nuusutama.
Spaas on lõhnad minu jaoks eriliselt olulised. Siin spaas kasutatavad kreemid, õlid ja seerumid tegid minu pirtsakale ninale kingituse. Ma oleks tahtnud lasta end pealaest jalatallani papaia-ananassi kehavõidega kokku määrida. Ku te ei armasta lõhnasid, siis ärge kartke, kõik kasutatavad tooted on küll mõnusalt lillelised ja puuviljased, kuid absoluutselt mitte pealetükkivad. Spaa plussina tooksin ma välja selle, et mõeldud on ka pisikestele printsessidele ja printsidele. Samal ajal kui ma nautisin seda, et keegi mu jalgu mudis, unistasin ma juba sellest hetkest kui minu tütar on nii suur, et saame koos selliseid mõnusaid ema-tütre spaapäevi nautida. Minu meelest on see nii armas.
Paketidest jäidki mulle silma “Noor printsess Elsa” (6-12aastastele), hind 49 eurot, ja Luksuslik kuldne päev spaas, hind 199 eurot. Vaadake kodulehelt täpsemalt, mida paketid sisaldavad.
Kuni 31.augustini on ZEN Spa’l ka suvine eripakkumine. Kaks hooldust ühele inimesele hinnaga 59 eurot.
Mul õnnestus tutvuda ka hotelli tubadega ja teate, mis on naljakas. Ma ei pidanud hotelli enam sugugi ärihotelliks, vaid suurepäraseks kohaks väikeseks romantiliseks väljasõiduks. Ma kasutan nimelt sõna “väljasõit”, sest kuigi me asusime praktiliselt Tallinna kesklinnas, oli mul kogu hotellis veedetud aja jooksul tunne, et ma olen kusagil eemal, linnast ära. Koju sõites mõtlesin ma välja, kellega ma esimesena von Stackelbergi hotelli esimesel võimalusel tagasi läheks. Ikka abikaasaga. Romantiline põgenemine (paketiga tutvu lähemalt siit) kõlab nii ahvatlevalt.
Ja mis on sel kõigel pistmist mootorratta hooldamisega mõtlete te kindlasti siiamaani. Suurt ei midagi. Peale selle, et sellenimelisest kultusraamatust, mille on kirjutanud Robert M.Pirsing, endine biitnik, mõtleja ja zen-budist on pärit üks lause, mis minu jaoks võttis kokku ZEN Spa olemuse ja päevapakettide mõtte. “Kui tahad midagi tagant kiirustada, tähendab see, et sa sellest enam ei hooli ja soovid teiste asjadega tegeleda.”
Minge nautige päeva spaas, võtke kaasa keegi teie jaoks oluline ja ärge kiirustage.
-
Eriline rõõmutunne Saaremaalt
Grand Rose on (kui mu mälu mind ei peta) esimene spaa, mida ma külastasin. Me olime abikaasaga värskelt abiellunud ning janunesime romantika järele, Grand Rose tundus olevat iseenesestmõistetav valik. Ja me ei pidanud pettuma. Tänaseks päevaks olen ma muidugi spaadega tunduvalt rohkem kursis ja tean, mida ma soovin ja mis mulle ei meeldi, kuid Grand Rose on tollest esimesest külaskäigust aastal 2007 jäänud minu üheks lemmikuks. Ma olen spaa kodulehel oleva tutvustusega nõus: roosiõitel on saladuslik seletamatu toime, neid vaadates tekib inimestel eriline rõõmutunne ja süda hakkab kiiremini põksuma. Täpselt sama võib öelda Grand Rose spaa kohta. Seal viibides tekib eriline rõõmutunne.
Luksuslik valik
Sellest, et tegu on luksusliku ja stiilse spaaga, saate te aimu juba uksest sisse astudes kui satute fuajeesse. Ma mäletan, et tol esimesel korral liikusime me edasi üsna arglikult, sest kuigi mu hing ihkaski just killukese luksuse järele, tundsin ma end selles peenes fuajees ebamugavalt. Õnneks läks see kiiresti üle, sest juba naeratas meile laialt administraator, kes võttis meid vastu nagu oleksime ainsad külastajad (olgugi et hotell oli rahvast täis). Meeldiv teenindus on üks märksõna, mis mul koheselt Grand Rose spaaga seostub. Alustades administaatorist ja lõpetades kelnerist hubases ja mõnusas restoranis. Kõigest aga järgemööda.
Ma ei ole Grand Rose’is küll deluxe toas ega sviidis ööbinud, kuid juba tavatuba avaldab muljet. Tihti juhtub nii, et esialgu on toad ilusad, helged ja puhtad, kuid mida aastad edasi, seda nukramaks nad muutuvad. Grand Rose’i kohta seda öelda ei saa. Heledad toad on peaaegu sama kenad kui esimesel aastal. Mahedad toonid ja hele puit toimivad koos kenasti, kangad ja valgustid ning detalid lisavad luksust ning annavad toale oma näo. Kusjuures mitte ükski tuba selles spaa-hotellis ei ole ühesugune.
Esimese hooga pakub palju nalja kindlasti vannitoas olev suur klaasaken. Õnneks käib sellele muidugi kardin ette, kuid uskuge mind esimese hooga suudate te selle akna kulul nalja heita ja siis avastate, et see on tegelikult väga mõnus sisekujunduselement. Ainsa miinusena võib (mõnede) tubade puhul välja tuua asukoha – meile on sattunud tuba vaatega parkimisplatsile ja ei ole kuigi meeldiv kui inimesed akna tagant mööda traavivad. Muidugi saab kenasti tumeda kardina ette tõmmata, kuid ilusal suveõhtul tekitab see natuke koopa tunde. See on ka üks väheseid etteheiteid, mis ma üldse sellele spaa-hotelli aadressil suudan välja tuua.
Parim spaa- ja saunakeskus
Rosaarium spaa- ja saunakeskus on siiani minu lemmik. Seda paaril väga lihtsal põhjusel. Esiteks meeldis mulle sealne intiimne õhkkond, mahe valgus ja mõnusad lamamistoolid, kus peale sauna ja/või hoolitsusi mõnusalt kokteili rüübata. Ja teiseks, mis minu jaoks on väga oluline, kui ma olen spaatamas koos mehega, et saunasid saab koos nautida. Mul on veel mitu lemmikspaad, kuid nende suureks miinuseks on minu jaoks eraldi saunad. Sauna minnes ei ole ju kella käe peal ja nii ei suuda ma kunagi saunasid täielikult nautida, sest ma ei suuda tajuda aega. Tihti on nii, et ma ootan pikalt üksinda nukralt basseini ääres, sest olen kiirustades välja tulnud, või siis on mu kaaslane juba murest murtud, et kas midagi on juhtunud,sest olen sauna liiga kauaks jäänud. Grand Rose’is jääb see mure olemata ja seepärast ongi tegu minu lemmik spaakeskusega. Kui tulla koos lõõgastuma, siis seda õnnestub teha nö täie raha eest.
Hoolitsustest julgen ma kindlasti soovitada duaalmassaaži. See eriline rõõmutunne, mis võiks Grand Rose’i hüüdlauseks ollagi, muutub peale massaaži veelgi suuremaks.
Romantiline keldrirestoran
Ma olen restorani suunas kuulnud ka kriitikat, et istud kusagil pimedas keldris, ilma akendeta, kuid mina ei saa selle kriitikaga absoluutselt nõustuda. Minu arvates on selline restoran iga romantiku unistus. Võlvkaared, kiviseinad, sopilised ruumid, mis pakuvad intiimsust ja hubasust, küünlad – mida sa hing veel oskad tahta. Peale hea seltskonna ja hea teeninduse. Hea seltskond on enda teha ja hea teenindus on garanteeritud. Proovige Saaremaa lihaveise sisefileed kartuli-kukeseene woki ja punaveini kastmega – viib keele alla! Magustoiduvalik oli minu jaoks veidike liiga igav, kuid peale eelrooga ja pearooga mul tegelikult magustoidu jaoks ruumi ei olnudki. Lastemenüüsid vaadates kirtsutan ma alati natuke nina kui näen valikus “vinkusid ja friikaid”, ma saan väga hästi aru, et tegu on sellise “klassikaga”, mis 95% lastele meeldib, kuid sellises mõnusas ja luksuslikus restoranis ei kujuta ma tegelikult kuidagi ette, et ma lapsele viinereid telliks. Viinerid ja friikartulid peaks minu arvates jääma kiirtoidukohtade menüüdesse. Mulle meeldiks kui kokad oleksid lastemenüüde väljatöötamisel loomingulisemad ja julgemad.
Suveterrassi ei ole mul kahjuks õnnestunud Grand Rose’is nautida, me oleme alati sinna sattunud liiga jahedal ajal, kuid seda piltidelt vaadates tekkis küll tahtmine jälle suund Saaremaa poole võtta. Hotellveebis leiab mitmeid Grand Rose spaapakette, kuid minu valik langes sel korral aga “Tema ja Temake” paketile.
-
Linnas, kuid siiski linnast väljas
Linnakärast eemal
Üheks perega puhkajate lemmikhotelliks on Tartus kindlasti Raadimõisa hotell. Hotell asub küll justkui linnas, kuid samas mõnusalt vaikses piirkonnas, linnaservas, eemal linnakärast. Raadimõisa Hotell pakub rahulikku puhkust. Lastega puhkusel viibides on plussiks kindlasti piiritletud suure õueala, kus lastel on võimalik mängida. Jalgrattaga sõitmiseks on olemas ideaalsed kergliiklusteed nii linna kui linnast välja.
Raadimõisa Hotelli ehitust alustati 2005.a. oktoobris ning hoone sai valmis 2006.a. augustis. Raadimõisa Hotell on ehitatud modernses stiilis ning 40-numbritoaline hotell pakub kohti kuni 78-le inimesele. Kõikides tubades on olemas katusega rõdu. Samuti on Raadimõisa Hotellis kaks peretuba, mis on ühendatud uksega. Hotellis asub ka saun, kuhu saab tellida ettetellimisel toitlustust.
Hotelli vastas asub imeilus Raadi järv ning Raadi Mõisapark, mis on avatud hommikutundidest hilisõhtuni. Suvekuudel toimuvad pargis erinevad üritused ning avatud on ka erinevad näitused. Näituse perepilet maksab kõigest viis eurot ja kuna see asub vaid kiviviske kaugusel hotellist, siis oleks patt sealt mitte läbi astuda. Varsti on valmimas on ka Eesti Rahva Muuseumi uus hoone, mis on plaanis avada külastajatele 2016. aasta lõpus.
Toad ja pakkumised
Raadimõisa Hotell pakub perepakette mõeldes pere pisemate peale. Selleks on koostöö AHHAA keskusega ja Aura Keskusega, mis asuvad 10-minutilise autosõidu kaugusel. Samuti on võimalik osta Mänguasjamuuseumi paketti, mis viib täiskasvanud tagasi lapsepõlve ning pakub lastele palju uut ja põnevat vaatamist. Loodusehuvilistele pakub Raadimõisa Hotell paketti, mis sisaldab Jääaja Keskuse külastust. Hotellis on lastel võimalik ka joonistada ning suurematel mängida legodega.
Hotelli peretoad on ruumikad, ühes toas on üks lai voodi ja teises toas on kaks eraldi voodit. Mõlemas toad on televiisor, eraldi vannitoad ning pakettide ostul on lapsi ees ootamas magus üllatus.
Restoranis on arvestatud ka pere pisematega. Olemas on lastetoolid, menüüde koostamisel arvestab toitlustusjuht Maia Mälk ka laste soovidega, lastele on võimalik tellida nii erinevaid mahlajooke, snäkke kui ka pearoogasid. Restorani saab paigaldada ka laste mängunurga.
Raadimõisa perepakettide hinnad algavad 105 eurost. Lähemalt saate Hotelliveebis pakkumistega tutvuda SIIN. Meie soovitame võtta aeg maha, leida endas lapsemeelsus ja külastada perega Tartu Mänguasjamuuseumi
-
Bernhard Spaa arvustus numbrites ja piltides
Seekord käis järjekordse Lõuna-Eesti puhkekoha lastesõbralikkust testimas professionaalne fotograaf oma perega. Kõige paremini väljendab end fotograaf loomulikult piltides, seepärast palusimegi temal oma arvustus anda edasi just läbi kaamerasilma. Ja numbrites.
Asukoht:
Asukoha eest saab hotell 5 punkti. Meile väga meeldis, et ta asus Otepää nö aedlinnas, vaikne, imeilus vaade, piilu välja millisest aknast tahes.
Tuba:
Meie ööbisime junior sviidis, tuba oli puhas ja hubane, suureks plussiks oli kamin. Lastel oli kohe valikut, kus ööbida, kas lahtikäival diivanil või nende jaoks ekstra tuppa toodud lisavooditel. Meie omad valisid diivani. Samas peaks ütlema, et peretuba on paras peredele, kus on üks laps või suurem laps ja beebi, kuna peretoas on lapse nari ehitatud suure voodi kohale ja teise lisavoodi, va võreka jaoks toas ruumi ei ole.
Mees andis eraldi punktid vannitoas asuva riidekuivati eest. Toale anname hindeks 4
Tegevused:
Tegevuste suhtes saabusime meie natuke halval ajal, suhteliselt hilja reedel ning lahkusime laupäeva päeval, seega väljaspool hotelli asjade kohta kommenteerida ei oska, aga meile pakuti lahkelt piljardimänguvõimalust ning samas, kui me õhtul restoranis toitu ootasime, siis seal lähedal oli olemas mängutuba, kus lapsed said oma aega veeta. Hinne: 4
Spaa:
Spaa oli meie laste lemmik, erinevad saunad ja basseinikesed. Kui nüüd nuriseda, siis õhutempretauur võinuks olla tiba soojem, et beebiga tõenäoliset oleks tahtnud ainult saunas istuda. Aga suured plussid erinevate saunade eest. Hindeks: 4
Toit:
Õhtusöögiga jäime meie 100 % rahule. See oli lihtsalt imemaitsev. Võrratu. Hommikusöögil oleks ehk tahtnud veidi mitmekesisust just saiakseste näol, aga muidu 5+.
Kokkuvõte:
Teenindus oli juba algusest peale meeldiv, administrator naeratas, keegi polnud kuri, kui midagi küsisime ning alati abistati. Hindeks absoluutselt kindlasti 5+. Kokkuvõttes meile väga meeldis. Lapsed uurisid juba, et kuna järgmine kord lähme. Hotell vajaks ehk väikest värskenduskuuri, aga samas oli kõik puhas ja hubane ning meie ei pirise. Ja ma ütlen teile, need vaated, need oli võrratud! -
Kaks suurt, üks keskmine ja kaks väikest Pühajärvel
Kas perepaketid on mõeldud vaid kahele täiskasvanule ja kahele lapsele?
Laste tungival nõudmisel (kõik teised sõbrad on ju spa-s käinud, ainult nemad ei ole), otsustasime ka meie veeta ühe nädalavahetuse perega spa-s. Koha leidmine oli natuke keerukas, sest oleme ebatraditsiooniline pere ja ei vasta peremudelile 2+2. Oleme hoopis tehe 2+3 ehk kaks täiskasvanud ja kolm täiesti erinevas vanuses last.
Õnneks leidsime sõbra soovitusel Pühajärve Spa ja Puhkekeskust. Esimeseks katsetuseks tundus Hotelliveebi perepakett täitsa põnev olevat. Kuigi pean tunnistama, et ma ei kujutanud hästi ette, et mida teeb 3-aastane soolakambris või bowlingus? Ja kas tõesti saab üks pakett pakkuda midagi nii täiskasvanuile, 15-aastasele, 10-aastasele ja 3-aastasele? Broneerisime mehega endale lisaks ka hoolitsused. Teismelisele neiule ei osanud esimese hooga midagi valida, aga õnneks olid sealsed töötajad abiks ja talle sai kirja põnev laavakivi massaaž.
Vastuvõtt oli meeldiv ja sõbralik. Kerge ärevusega suundusime toa poole. Ma olin veendunud, et nüüd läheb ikkagi nii, et üks lastest, kes klassikalisse tehtesse ei mahu, saab koha kuskil lisavoodil või hoopis meie kaisus. Aga teate, see oli esimene positiivne üllatus, tuba, vabandust, toad olid suured ja ilusad. Lapsed said lausa voodeid valida, sest ühes toas oli lahtikäiv diivan ja teises toas voodi, kust alt sai veel teise voodi välja tõmmata. No ja värv oli meie keskmise arvates parim, ta nimelt on rohelise austaja. Perega võõras kohas ööbides mängib minu arvates koht väga suurt rolli. Siinses kohas oli palju ruumi mängimiseks, telekast sai multikaid vaadata, ka padjasõda sai edukalt maha pidada. Seega minu kiitus!
Lapsed jäidki tuba nautima, meie mehega ja suurema piigaga käisime hoolitsusi nautimas. Kõik tunnistasid, et jäid väga rahule. Meest olevat vaid imelikult vaadatud, et kas tõesti tema ongi Heily (hoolitsuste broneering läks minu nimele), aga sai oma massaaži siiski kätte. No ja edasi ootas meid ees see soolakamber… Leppisime mehega kokku, et kui pisipoeg enam ikka ei suuda seal olla, siis on tema see, kes lapsega välja läheb ja meie ülejäänud jääme nautima.
Kambrisse minnes tuli panna selga kitlid, et ennast ära ei määriks. 3-aastase suurust muidugi polnud, nii et tema oli oma riietega. Meil olid küll talle õnneks dressid selga pandud, aga seda oleks võinud tegelikult ette teada, sest kambrist väljudes oli ta üleni soolane. Minu hirm, et tal seal midagi teha pole, kadus kohe, sest käima pandi multikas ja pool tundi “Lammas Shaun’i” vaadata oli lapse arvates täitsa mõnus. Pärast nägin, et eesruumis olid olemas ka liivakasti mänguasjad, nii et ilmselt oleks võinud ta ka soolaga mängida, aga meie saime ka niisama hakkama. Teismeline surus varbad ka mõnusalt soola, kuni äkki… hakkas valus. Ega ju selle peale ei tulnud, et villidesse sattudes võib natuke (päris palju) valus olla.
Tilgake tõrva
Kuna soovisime kõik paketis sisalduva esimesel päeval ära teha, siis järgmisena läksime kohe ujuma. Teate, seal kogesime ainukest ebameeldivat hetke… Nimelt me ei lugenud reegleid seinal korralikult läbi ja suurel piigal olid juuksed lahti, aga reeglite järgi pidid kinni oleme. Ma üldse ei eita, et see oli meie viga, aga see, kuidas meile seda ujulas olev töötaja käratas, oli lausa uskumatu. Tundsin ennast kui esimese klassi laps, kes on midagi pööraselt valesti teinud. Teismeline läks muidugi täitsa pöördesse, et kust ta siin basseinis nüüd selle patsikummi võtab. Eks ma sidusin ta juuksed kuidagi ujumisriiete paeltega kinni, aga selline mõru maik jäi sellest kõigest suhu, et oleks ju võinud viisakalt öelda… Kui me pärast riietusruumis selle üle arutlesime, siis sekkus ka kõrval olev daam. Nimelt oli tema uurinud, et kust saada kapi võtit (otse hotellist tulles, ei läbinud me infolauda, kust võtmeid sai) ja seepeale korraliku peatäie sõimata saanud. Jõudsime ühiselt järeldusele, et ju siis oli inimesel väga paha päev ja oli vaja see kellegi peale välja elada.
Ujuda oli aga vahva, lapsed hullasid mõnuga (kuigi hirm oli ka, et äkki tuleb kuri tädi ja keelab naermise ja müramise ära). Lapsed oleksid isegi veel tahtnud, aga aeg oli edasi liikuda. Meid ootas riiete vahetamine ja bowling.
Väikemees hakkas vaikselt väsima ja ega me ette kujutanud, kuidas see bowlingumäng möödub, tal ju pole seal midagi teha. Aga see oli vale arvamus, väiksematele sai rajal piirded ette panna, nii et pall renni ei veereks. Väga lahe oli, väikemehe aeglane palli lükkamise tehnika oli täitsa tulemuslik ja ütleme nii, et viimaseks ta ei jäänud. Kahju ainult, et tund nii kiirelt möödus, oleks veel tahtnud. Järgmistel oli aga juba aeg broneeritud, nii et kahjuks kauemaks ei saanud jääda. Järgmiseks korraks endale teadmiseks, et tasuks võtta lisaaega.
Kui te arvate, et me nüüd magama läksime, siis ei, enne puhkama minekut läksime veel pubisse sööma. Sealsed pelmeenid, praetud leivad ja caesari salat kadusid meie kõhtu imekiirelt. Tüdrukud muidugi ei saanud aru sealsest elavast muusikast, nende jaoks oli see väga kummaline. Meie mehega aga laulsime äratundmisrõõmuga kaasa ja noogutasime omaette, et ja-jaa, kui meie veel noored olime. 😉
Öösel magas terve pere sügavat und, pisipoiss oleks tegelikult vist juba pubis uinunud, sest oli niiiiiii väsinud. Hommikul plaanisime küll veel ujuma minna, aga puhkus oli liiga kurnav olnud. Peale imelise valikuga (ja kohaliku toorainega) hommikusööki otsustasime hakata kodu poole liikuma. Teate, kui me kell 10 lahkusime, jäi 3-aastane autos kohe magama ja ärkas uuesti alles kell kolm. Vot nii väsitav puhkus oli!
Pühajärve spaa plussid
Miks ma soovitaks Pühajärve spa-d ka teistele? Kolmel põhjusel. Esiteks, seal on tegevust igas vanuses lastele (nägin ka mängutuba, kuid sinna me lihtsalt ei jõudnud) ja seal on see täiesti normaalne, et sa oled puhkamas koos lastega; teiseks on seal mõnusalt vaikne ja rahulik, aeg kulgeb kuidagi omasoodu; ning kolmandaks on tegemist justkui väikese omaette linnaga, kus on erinevad tegevused ühes hoones koos (ka restorani me ei jõudnud). Minge ja proovige järele, mina plaanin kindlasti kunagi veel tagasi minna!
Kõikide Hotelliveebis üleval olevate Pühajärve Spa ja Puhkekeskuse pakettidega saate tutvuda siin.
-
Postitee ja Morna City Grand Plaza
Veebruari lõpust alates oleme me püüdnud välja selgitada Lõuna-Eesti kõige peresõbralikumat hotelli. Seekord jõudsime otsapidi Põlvamaale, kus meie ööbimiskohaks sai hotell Pesa. Ma ei saa sinna mitte midagi parata, aga ilma, et ma oleks seda hotelli näinud kangastus mulle kohe silme ette “Õnne 13” tuntud Morna City Grand Plaza. Kui me kohale jõudsime, siis ma pean tunnistama, et hotell vastas sellele kujutluspildile.
Aga alustame algusest.
Kulgemine Eesti kõige kaunimat asfaltteed pidi MaantemuuseuminiVana Tartu-Võru maanteed ehk ajaloolist Postiteed on hinnatud Eesti kõige kaunimaks asfaltteeks. Sajandeid samadel radadel loogelnud teejoont palistavad kenad loodusvaated ja matkarajad; rikkalikust ajaloost pajatavad teetähised, kõrtsiasemed ja vanad sillad. Elavat ajalugu esitlevad siinsed muuseumid, sobiva peatuspaiga leiab nii väiksema seltskonnaga puhkaja kui ka suurema kokkutuleku korraldaja. Lahedaid, õpetlikke ja põnevaid tegevusi jagub nii maa peale kui pilvede alla. Ka ehedate maitseelamuste palett on Postiteel kirev – seda küll eelkõige suveperioodil. (www.postitee.ee)Olgugi et suveperioodini on veel natuke aega, otsustasime me oma Põlvamaa puhkust alustada just Postiteelt. Ma julgen öelda, et seda kanti külastades peaks Postitee lausa kohustuslik olema. See on elamus omaette. Käänuline teekond mööda ajalugu. Täiesti teine maailm. Ärge ehmuge ära sellest, et Maanteemuuseumini näitab silt Postitee algusest 22 km. Te naudite iga minutit ja iga kilomeetrit sellest teekonnast. Ja naudite ka teekonda tagasi. Postiteed ei anna sõnadesse panna. Soovitan soojalt tutvuda ka selle ajalooga. Kui tegu on perepuhkusega, kus kaasas ka suuremad lapsed kui pooleteise-aastane, siis on see just see koht, kus lastele põnevalt saab tutvustada ka ajalugu.Maanteemuuseum väärib aga kohe eraldi aplausi. Isegi praegu, aprillis ehk veel madalhooajal oli seal nii huvitav jalutada, ma kujutan ette, et suvel on sealt lastega võimatu ära tulla. On rõõm tõdeda, et Eestis on nii palju ettevõtlikke inimesi, kes sellised asjad käigus hoiavad, ja seda pealinnast eemal. Ärge jätke Maanteemuuseumi külastamata.Kuigi meie väikese puhkuse ajal oli väga ilus ilm ja teoorias oli meil plaanis külastada ka Taevaskoda, siis selle jätsime me seekord siiski vahele. Mitte et seal midagi teha ei oleks, on ja alati, isegi kui te olete seal sada korda käinud, lummab Taevaskoja loodus teid, kuid väikse lapsega tuleb arvestada sellega, et mingil hetkel saab tal lihtsalt energia otsa. Ta ei jaksa rohkem. Nii pöördusimegi me peale niigi põnevaid seiklusi hotelli poole.Ahjaa, Postiteel sõidate te läbi ka Ihamaru külast, kus Pizza Olive’s pakutakse oivalist pitsat. See on killuke ehedat Itaaliat keset Põlvamaa metsi.Meie puhkusest võite juurde lugeda ka siit: http://diipkunstiinimene.blogspot.com/2015/04/koige-ilusam-tee.htmlMorna City Grand Plaza
Ma ei ole Põlvas väga palju käinud, seepärast arvasin ma esimese hooga, et olen eksinud kui siltide järgi elumajade piirkonda sattusin. Millegi pärast arvasin ma, et hotell Pesa asub kesklinnas. Hiljem muidugi selgus, et asuski (vist), aga esimese hooga arvasin ma, et olen sattunud Põlva äärelinna.
Hotelli sisenedes tahtsin ma korraks hüüatada: “Tere tulemast üheksakümnendad”, sest just seda ajajärku hotell mulle esmapilgul meenutas. Edasi tuli jälle silme ette Morna City Grand Plaza. Kottide ja lapsega vana elumaja koridoris trepist üles ronides, laisk ja mugav inimene ootab ju igal pool lifti olemasolu, kujutasin ma ette, kuidas ma sarkastiliselt arvustust kirjutan. Ka tuppa jõudes püsis see tunne. Laps oli koridorist avastanud tillukese laste mängunurga ja ta jooksis kohemaid selle suunas, mina jäin tema kõrvale koridoripõrandale istuma ja tegin oma peas sarkastilisi märkmeid.
Te ootate minult ilmselt nüüd hävitavat hinnangut “Pesa” hotellile. Sissejuhatusest hoolimata pean ma teile pettumuse valmistama, ma jäin väga rahule. Olgu, alustame lõpust ja ma ütlen ausalt, et hotellis on asju, mida kritiseerida, kuid on ka palju positiivset, millele keskenduda. See on meie enda valik, kuidas me otsustame mõelda. Mina valisin positiivse mõtlemise.
Nagu ma ütlesin asub hotell vanas elumajas, seega ka hotelli peretuba meenutab tavalist kahetoalist korterit. Mulle tuli nostalgia peale kui ma nägin nahkvoodriga tepitud ust. Millegi pärast tekitas see mõnusa äratundmisrõõmu. Mulle tulid silme ette vanatädi küpsetatud lihapirukad. Kõik mõjus kuidagi kodusena. Nostalgilisena. Meenutas aega, mil ma elasin Tartus Annelinnas ja see tore aeg mu lapsepõlves. Kuna hotellituba on nagu korter, siis ma oleksin tahtnud, et seal oleks olemas olnud mõned kodused detailid. Neutraalsete valgete rätikute asemel vannitoas oleksin ma tahtnud leida triibulisi ja lillelisi rätikuid – just nagu vanasti. Teate ju küll, milliseid ma silmas pean. Ma oleks tahtnud laual näha lilli. Diivanil sinna “kogemata” unustatud kaisukaru, mõnd lohakalt sinna asetatud patja. Kappi avades oleks ma oodanud punase-valge täpilist serviisi. Pisiasjad. Tuba muidu näeb välja täpselt selline nagu hotelli kodulehel, ainuke erinevus neis pisiasjades, mis loovad hubase tunde. Ma soovitan need päriselt ka tuppa lisada.
Restoran, kus au sees kohalik tooraine
Eelarvamused on ühed koledad asjad ja nii eeldasin ma, et küllap sellises väikelinna hotellis kasutatakse toiduvalmistamiseks poolfabrikaate. Mul on oma eelarvamuse pärast häbi. Tegelikult kasutab “Pesa” hotelli restoran kohalikku toorainet, kui mulle õigesti meelde jäi, siis mitte kaugemalt kui 40 km raadiuses. Selline suhtumine avaldas muljet. Kusjuures hommikusöögilaual oli tõepoolest kirjas, kust tulid sink, munad, sai-leib, piim, juurviljad ja muu. Suurepärane suhtumine, ma olin nii positiivselt üllatunud, et unustasin täielikult need mõned etteheited, mis mul restoranile olid. Sisekujunduslikult. Samas, kes ütleb, et minu maitse on kõige parem ja ainuõige? Niisiis ei oleks mul tegelikult üldse õigust norida, aga esimese hooga ikka oleks natukene tahtnud.Ära ei tohi ka unustada, et hotellide külastuste eesmärk on testida hotellide lastesõbralikkust. Plusspunktid kindlasti personalile. Lapsel lubati restorani tuua muidu fuajees olev kiikhobune, talle anti pliiatsid ja paberid ja teenindajad tegid kõik endast oleneva, et ka väike päkapikk end restoranis hästi tunneks.
Töötajad olid selles hotellis üldse väga meeldivad, sellised kodused ja omad. Administraator meenutas mulle “Õnne 13” Almat, heas mõttes, sellist toredat ja jutukat naisterahvast, kes sind on igal moel nõus aitama. Peaasi, et sa end hotellis hästi tunneks. Ja kui pikemalt lobisema jääda, siis ma usun, et lobiseks mõne kohaliku saladuse ka välja. Äärmiselt sümpaatne naisterahvas.
Plussid ja miinused – mis jäi kokkuvõttes peale?
Hotelli miinuseks on see, et ta on natuke kulunud ja vajaks värskendust. Ma ei pea silmas üldse midagi suurt, vaid just pisiasju (ülal mainitud lilled ja padjad), mis muudaks üldmuljet palju vähem üheksakümnendateks. Aga mu meelest on see ehe näide sellest, kuidas väikeste linnade hotellid peavad hakkama saama ja saavadki. Kuid mis saab neist siis kui hotellide käibemaks tõstetakse 25%?
Miinuseks oli ka see, et toas polnud veekeetjat. Peretoas peaks see olemas olema.
Minult ei uuritud, kas soovin lapsevoodit.
Plussidena tõstan ma esile restorani ja kohaliku tooraine kasutamise, töötajate ääretult sümpaatse suhtumise ja sõbralikkuse.
Mina ise ei ole avalike ujulate fänn, kuid otse hotellist pääseb kõrvalasuvasse ujulasse.
2008 aastast on hotellil rahvusvaheline keskonnamärgis Roheline Võti. Võtmesõnadeks “keskkonnasõbralikkus” ja “rohelisem elu”.
Peretoad asuvad maja otstes, kus on rahulikum.
Mänguasjanurk koridoris oli meeldiv üllatus. Kuigi ka siin ootaks natuke värskendust.
Hinna ja kvaliteedisuhe on väga kenasti paigas. Soovitan teil hetkel ära kasutada nende eripakkumist Hotelliveebis üleval olevat Pesa hotelli paketti “Puhkus perele Lõuna-Eestis kaks ööd peretoas ühe hinnaga“. Võtke üks nädalavahetus ja minge avastage Põlvamaad. Uskuge, et ei kahetse. Ka sõit Tallinnast ei ole sugugi nii pikk nagu algul tundub.
Kuigi hotell “Pesa” ehk ei oleks mu esimene eelistus perepuhkuseks, aga kuna see asub Põlvamaal ja mul on kindlasti plaanis siia uuesti uitama tulla üheks suviseks nädalavahetuseks, siis täiesti kindlalt julgen ma öelda, et ma ööbin just selles hotellis. Pesas. Ma sain aru, miks hotellil selline nimi on.
Lastesõbralikkuse eest igal juhul hotellile hindeks “5”.
-
Hedonistlik reis läbi viie maailma
Vana mudaravila uuestisünd
Viimasel ajal oleme me Hotelliveebi blogis keskendunud pigem lastesõbralike ja perepakettide tutvustamisele. Samas on tärkav kevad ning päikesepaistelised ilmad võib-olla just õige aeg võtta aega vaid iseendale, nautida rahu ja vaikust.
Meie soovitame üheks selliseks puhkuse kohaks Hedon Spa Pärnus. Kui teile meeldivad vanad hooned ja nendega seotud ajalugu, siis on Hedon ka teie “teetassike”. Neoklassitsistlik vana Pärnu mudaravila räägib teile kindlasti oma loo.
Pilt võrreldes 19.sajandi algusega oli muidugi muutunud, kuid etteruttavalt võin ma öelda, et mulle meeldis, kuidas spaa-osas on säilitatud vanad detailid. Ja kuigi meie külastasime spaad kõledal sügispäeval, siis vaadake seda imelist sisehoovi. Kas te ei tunne juba pelgalt pilti vaadates 1930. aasate hõngu? Kas te ei näe vaimusilmas triibulistes supelustrikoodes prouasid päikesevanne võtmas? Mina näen. Pole hullu kui teie ei näe. Ajalugu ei ole selle spaa ainuke väärtus.
Rahustav ja lõõgastav butiikspaa
Hedon Spad on kirjeldatud palju sõnaga “luksuslik” ja siis on pettumus lihtne tulema kui kulla ja karra asemel leitakse eest mahedad beežid, pruunid toonid ning selged vormid. Triibud on sisekujunduses läbiv teema.
Naisterahvas, kes meile maja tutvustas mainis, et spaa sai ehk liiga toon toonis, et ehk oleks vaja natuke värvi. Mina ütlen ausalt, et minu jaoks mõjusid need toonid rahustavalt ja lõõgastavalt. Argipäeva kära jäi spaa klaasuste taha.
Spaa osa oli hubane, intiimne ja tilluke. Tegu on butiikspaaga, mis tähendab et hotell ei suuda kümneid bussitäisi turiste korraga vastu võtta ja millegipärast ei usu ma ka, et kõik hotelli külastajad üheaegselt basseine ründaks. Meid oli basseinis neli. Mahtusime kenasti ära ja ruumi oleks veel teistelegi olnud. Kuna ma ise pole kunagi Surnumeres ujunud, siis minu jaoks oli äärmiselt tore kogemus Surnumere soola basseinis hõljumine.
Rännak läbi viie maailma
Ja nüüd spaa parim osa. Vaikne spaa. Koht, kuhu lapsed on lubatud alates vanusest 14+. Ei mingeid kilkeid ega kära. Ei, ärge saage minust valesti aru. Lapsed on vahvad (nagu ma aastaga olen aru saanud) aga olles aastase lapse ema, väsinud ja magamata, siis selline hetk vaikust on igati teretulnud. Mul on äärmiselt hea meel, et selline spaa olemas on. See on koht, kus veeta mõnusalt aega koos sõbranna või abikaasaga. Võtta aega iseendale. Korrastada mõtteid. Vaikuse ala on mõeldud vaikseks ja rahulikuks tegutsemiseks.Puhastav ja lõõgastav spaarituaal kestab 2-3 tundi olenevalt sellest, kui kaua on Teil soov spaas viibida. Soovitame, et võtaksite enesele kümbluseks piisavalt aega – küll argipäeval jõuab kiirustada. Igale Vaikse spaa külalisele anname kaasa komplekti Surnumerest pärit kehahooldustoodetega.
Massaaž oli imeline. Naine, kes mu valutavat selga mudis, tegi imet. Ma ei oleks tahtnud sealt lamamislaualt mitte püsti tõusta, tund möödus liiga kiiresti. Sellest, et ma tõepoolest lõõgastusin, andis aimu ka piinlik norse keset vaikust. Enne massaaži nautisime me kunstpäikest, mis ilma kahjuliku UV-kiirguseta andis korraliku annuse D-vitamiini. Peale massaaži rüüpasime teed ning lihtsalt mõnulesime. Ma olen käinud paljudes spaades, sealhulgas ka Solstrandi hotellis, mida peetakse Norra üheks parimaks spaaks, ja ma võin käsi südamel öelda, et Hedon Spa on minu uus lemmik. Tõsi, ei saa öelda, et see kõige odavam spaa oleks, kuid spaa on igati oma hinda väärt. Te tulete sealt välja uue inimesena. Puhanuna.
Samuti meeldis mulle spaa hoolitsuste kontseptsioon – “Rännak läbi viie maailma”. Väga palju on rõhku pandud sellele, et külastajad naudiksid spaas viibimist ja lahkuksid hea enesetundega (kui te ei tea, siis hedonism tuleb vanakreeka sõnast “hedone”, mis tähendab nautlemist), seda kõike toetavad hoolitsustes kasutatavad Cinq Monde (prantsuse keeles “viis maailma”) kehatooted. Põhja-Aafrika massaažirituaal, hedonistlikud rännakud Indiasse on vaid väike osa pakutavast.
Mul on natuke kahju, et otsustasime õhtustama minna Supelsakstesse, mitte hotelli restorani Raimond. Supelsakstes ma pettusin, millegipärast usun, et Raimond oleks suurema toidunaudingu pakkunud. Ma tean, et nende restorani peakokk on Nomas praktikal olnud. Pole paha reklaamiks, eks?
Kokkuvõtteks siis mida öelda? Kui planeerite perepuhkust, valige pigem mõni teine spaa. Kui tahate rahu ja vaikust nautida, siis Hedon Spa on vaieldamatult parim valik. Tõeline nauding.
Hedon SPA & HOTEL puhkusepaketid algavad 69 eurost kahele. Tutvu lähemalt pakutavate lõõgastuspakettidega siin: http://www.hotelliveeb.ee/et/hedon-spa-hotel/spaa-ja-loogastuspaketid-3/pakett
Hedon spaa külastusest võid lugeda veel ka Diip kunstiinimene blogist siit.
-
GMP Clubhotel eelis teiste hotellide ees
Kuidas lubada endale luksuslikku elukohta Otepääl?
See on väga lihtne. Selleks ei pea ostma korterit või suvemaja, piisab vaid sellest, et broneerida külaliskorter GMP Clubhotel’is. Kuna meie eesmärgiks on hetkel uurida kui peresõbralikud on Lõuna-Eesti hotellid ja spaad, siis valisime me puhkuseks luksusliku perepuhkuse Pühajärvel.
Kui nüüd üdini aus olla, siis üldjuhul kipun ma olema skeptiline kui paketi nimes sisalduvad omadussõnad nagu “suurepärane”, “luksuslik”, “imeline”, mingi kogemus ütleb, et sellisel juhul tahetakse sõnadega midagi ilustada, midagi mida on vaja varjata. Kui me oma toa (jah, ma arvasin et tegu on hotellitoaga, sest ma ei süvenenud paketikirjeldusse) ukse avasime, tahtsin ma ise “luksuslik”, “suurepärane” ja “imeline” hüüda. Meid juhatas tuppa hotelli juhataja Margus Mäll ja mulle tundus, et tema ees oleks seda kohatu teha, nii jätsin ma ovatsioonid kõrvale.
Kui te nüüd arvate, et me saime erikohtlemise osaliseks, siis te eksite. Hotelli juhataja on selles majas tõepoolest 24/7 olemas ja hoolitseb hotelli külaliste heaolu eest nagu oleks need tema isiklikud külalised, kes talle külla tulnud. Samamoodi suhtuvad teisse ka ka kõik teised töötajad – alates ettekandjast koristajani. Administraator naeratab teile sõbralikult kui temaga maja peal kokku jooksete ja küsib, kas kõik on ikka kenasti. Me ei ole esimesed ja ainsad, kes just töötajate pühendumist ja sõbralikku suhtumist on GMP Clubhotel’i puhul esile tõstnud.
Hotell pakub majutuseks ühe-, kahe- ja kolmetoalisi kõigi mugavustega ning kaunite vaadetega kortereid.
Ühe- ja kahetoalised korterid sobivad kuni nelja inimese majutamiseks – ideaalne perekonnale, kolmetoaline privaatsaunaga luksuskorter mahutab ka suurema perekonna.
Katusekorrusel asub erakordse vaatega saunakompleks ja terrass. Hotellis on lisaks kvaliteetne jõusaal, panipaigad ning ruum suuskade ja spordivahendite hooldamiseks.
Igas toas on kööginurk, WIFI, konditsioneer, SAT TV ja riietekuivatuskapp.
Mitte midagi ei anna teile aimu sellest, et te olete sattunud hotelli. Te olete nagu oma koju tulnud, sest täpselt selline tunne seal on.
Külaliskorteri elutuba. Minu telefoniga tehtud fotod ei tulnud just kõige paremad, seepärast kasutasin GMP hotelli kodulehel olevat pilti, aga võite uskuda, et see reklaamfoto ei valeta.
Asukoht Pühajärve kaldal ei anna muidugi eelist vaid GMP Clubhotel’ile, sama eelis on ka Pühajärve spaal, kuid kõigi teiste hotellide ees on see tugev pluss, mille peale tasub kade olla. Meie sattusime Otepääle päikeselisel ja soojal õhtupoolikul, nii et võtsime kohe ette ühe väikese matka ümber Pühajärve.
1,5-aastase lapsega ei jõudnud me küll kuigi kaugele (matkarajad on 3 ja 5km pikkused, meie matk sai kokku ehk 500 meetri pikkune), aga see ei tähenda sugugi, et me imelist loodust oleksime vähem saanud nautida. Lapsel oli lõbu laialt laululaval turnides ja rannas kiikudes, loomulikult ahvatles teda ka Pühajärv ise, kust teda väevõimuga eemal tuli hoida.
Hommikul tegime me jalutuskäigu teisele poole Pühajärve. Loodus lihtsalt kutsus toast välja. Ma ei tea, võib-olla see ongi Lõuna-Eestis tavaline, aga kõik möödujad naeratasid sõbralikult ning teretasid. See tegi tuju heaks.
Imeline kevadilm võttis selfitama
Ka tegevustest ei jää Otepääl puudu – talvel on võimalus harrastada talisporti. Kuutsemägi ja Tehvandi suusastaadion on kohe käe-jala juures, suviti pakub Otepää Golf võimalusi golfimängimiseks, jalgrattasõit, ujumine, jooksmine, rulluisutamine, piknikud – see kõik on suvel ilmselt iseenesestmõistetav.
Kas luksuslik on ka lapsesõbralik?
Jah, kindlasti jah! Külaliskorter on mõnusalt ruumikas, et lapski tunneb end koduselt ja mõnusalt. Loomulikult oli olemas ka lapsevoodi.
Kuigi me oleksime eelistanud õhtustada restoranis, mis kuulub ka Eesti 50 parima hulka, pidime me lapse uneaja tõttu sööma toas. Naeratava teeninduse saatel toodi õhtusöök meile tuppa ja ma ei pea tegelikult vist isegi ütlema, et see maitses ülihea. Ja tegelikult oli toas söömine jällegi mõnus ja privaatne, nagu me oleksimegi olnud oma kodus. Laps magas vaikselt magamistoas (suur pluss olid pimendavad rulood kogu korteris!) ja meie nautisime õhtut elutoas.
Hotelli restoranist veel nii palju vahemärkusena, et tegu on legendaarse Mai Roosna poolt projekteeritud restoraniga, mis avati algselt 1960 a. Ja juba siis oli see pikki aastaid Lõuna Eesti kõige populaarsem pidutsemiskoht.Vahepeal pikalt tühjana seisnud ja nüüdseks põhjalikult renoveeritud hoones avati restoran uuesti 2009.a.detsembris.
Paketti kuulub ka üks tund privaatsauna kasutamist katusekorrusel. Kui te sauna ei armasta, siis sinna tasub minna juba vaate pärast.
Katusekorruse sauna eesruum
Ka sauna külastades tundus meile nagu oleksime me oma kodusaunas, tõsi, selle luksuslikumas variandis, aga lapsega koos puhates on väga oluline tunda end koduselt. Mulle tundubki, et GMP hotellis on kokku pandud parim kombinatsioon luksuslikkusest, peresõbralikkusest, privaatsusest, turvalisusest ja mugavusest.
Muide, suvel pakub hotell võimalusel ka lapsehoidmise teenust. Selle eest kindlasti plusspunktid! Kokkuvõttes võibki tegelikult öelda, et hotell vaid plussidest koosnebki. Ma püüdsin leida mõne miinuse, midagi mis mulle ei meeldinud. Kui ma duši alt tulles vannitoas fööni ei leidnud, tahtsin ma hüüatada “ahhaaa! ikka on mõni miinus ka!”, avasin siis vannitoa sahtli ja avastasin sealt otseloomulikult fööni (seda kasutades tuli mul tahtmine enda oma prügikasti visata).
Hotellis ei ole küll spaad, kuid Pühajärve spaakeskus asub kahe sammu kaugusel, nii et talvisel ajal saab lastega sinna sulistama minna. Ma tõepoolest ei suutnud leida ühtegi miinust, seega tõstan esile need plussid, mis minu arvates sellele hotellile annavadki teiste ees eelise:
Privaatsus, hubane kodune keskkond
Palju võimalusi vabaaja veetmiseks
Suurepärane hommikusöök
Väga hea teenindus
Spordisõpradele on olemas jõusaali kasutamise võimalus (tundus VÄGA korralik ja hästi varustatud)
Tavapärasest kvaliteetsem interjöör ja tehnilised lahendused (nt on tubades DeDietrich köögitehnika, riiete kuivatuskapp!)
Rõhku on pandud pisiasjadele (näiteks lõhnapulgad, mis lõhnavad nii hästi, et mul tekkis tahtmine need vannitoast kaasa haarata )
PS. Kõigil, kel tekkis huvi Hotelliveebis üleval olevate GMP Clubhotelli pakettide kohta, saavad neid näha ja broneerida siit: bit.ly/GMP_paketid