Kindlasti ootab nii mõnigi meist kannatamatult veekeskuste ja spaade avamist. Pole ju midagi lõõgastavamat, kui hoolitseda oma keha ja hinge eest ja veeta üks tore nädalavahetus veemõnusid nautides.
Kindlasti on aga igale spaasõbrale tuttav olukord, kus mõni tormakas jõnglane otse teie kõrval basseinis otsustab pommi hüpata või keegi kõva häälega lärmab.
Järgnevalt vaatlemegi lähemalt seda, millele tasuks enne hoolitsustele registreerimist mõelda ning kuidas vee- ja saunakeskustes käituda nii, et te endale, teistele ega ka personalile ebamugavusi ei põhjustaks. Spaaetiketti tutvustas meile lähemalt Fra Mare Thalasso Spa turundusjuht Maret Sukles.
Tule hoolitsusele 5 minutit varem
Sukles selgitab, et tihti on külastajatel valearusaam, et hotellitoast hoolitsusse jõudmine võtab aega vaid ühe minuti. Sageli on aga spaa suurem kui arvata oskame ning võõras kohas orienteerumine võib seetõttu pisut kauem aega võtta. Et saaksid oma protseduuri täies mahus nautida on hea, kui tuleksid kohale 5 minutit varem.
Kui jääd hiljaks võib su hoolitsus soovitust lühemaks kujuneda, sest peale sind on järgmine klient tõenäoliselt juba ootamas.
Kanna protseduurile vastavaid riideid
“Kui lähed Tai massaaži, siis peaksid panema mugavad dressid selga, sest sind väänatakse ja käänatakse igatpidi, aga kui lähed mudaprotseduurile, siis sinna lähed sa alasti,” räägib Sukles.
Kui on tegu häbelikuma külastajaga või mõnest teisest kultuuriruumist pärit inimesega, võib ka ujumisriiete väel protseduuril olla. Ainuke asi, mida Sukles vältida soovitab on valgete bikiinidega mutta hüppamine. “Kui lähed valgete bikiinidega mudasse, ei saa sa neid kunagi enam valgeks,” hoiatab ta.
Alati tasub protseduuri kohta enne infot lugeda või videot vaadata, sealt saab infot, mida võiks hoolitsusele selga panna.
Ära unusta hoolitsuste lina
Fra Mare Thalasso Spas jäetakse iga hoolitsuse ostnud inimesse tuppa puuvillane hoolitsuste lina. Paberist ühekordsed linad pole loodussõbralikud ning paber on tihti kõva, ebamugav ja krabisev. Puuvillase lina saab külastaja endale igal pool peale heita ja nii tunneb ta end protseduuridel just nagu oma kodus. Kui spaa sellist varianti pakub, võta lina kindlasti enne hoolitsusele minekut kaasa.
Ära võta lapsi hoolitsusse kaasa
Hoolitsus on mõeldud lõõgastumiseks, kui aga pead samal ajal lapsega tegelema on raske protseduuri täielikult nautida. Ka kõige rahulikumal lapsel hakkab mingil hetkel igav ning temaga tuleb tegeleda. Seega on parem jätta laps selleks ajaks kas elukaaslase, ema või mõne muu seltskonnas oleva täiskasvanu hoolde.
Alkoholijoobes või uimasteid tarvitades võib hoolitsus tervisele kahjulik olla
Reeglina keeldutakse Fra Mare Thalasso Spas ravimast klienti, kes saabub hoolitsusele alkoholijoobes. Alkoholi tarbimine tõstab reeglina vererõhku.
“Protseduuridel on alati kehale mõju ning alkohol reeglina tugevdab erinevaid protseduure nii palju, et inimesel võib paha hakata,” selgitab Sukles miks selline käitumine tervisele hea ei ole. Samamoodi ei tohiks liigselt napsisena liiga kuuma sauna minna — on oht, et võib paha hakata.
Enne spaakülastust tasub ka välja uurida, kas sauna võib kaasa võtta oma joogi. Fra Mare Thalasso Spas on kõik joogid saunapargis keelatud. Juua saab veevõtukohast, kus on ka topsid. “Seda ei saa lubada, et inimene ära kuivab, sest ta võib olla seal kuni kolm tundi. Kindlasti tuleb janu kustutada,” selgitab turundusjuht.
Ka ei tasu spaasse minna uimasteid tarvitatuna. Jällegi, eelkõige on see inimese enda tervisel kahjulik.
Jälgi suitsetamise reegleid
Kui oled kirglik sigaretisõber, siis on hea enne tulekut uurida, kas ja kus on lubatud suitsu teha. Fra Mare Thalasso Spa propageerib tervislikke eluviise ning seetõttu pole suitsetamine seal üheski ruumis lubatud, ka mitte rõdul.
Sukles räägib, et kui inimene hotelli tuleb tunneb ta end hotellitoas sageli niivõrd koduselt, et arvab, et seal on lubatud teha kõike, mida soovid. Päris nii see aga pole.
Pese end enne sauna ja basseini minekut
Esimene asi, mida välismaa klient tagasisidena kirjutab on see, et eestlased üldse ei pese ennast enne kui sauna või basseini lähevad,” räägib Sukles. Pesemise sildid on küll juba mitmete asutuste pesuruumide juures ning Suklese sõnul on hakanud olukord selles vallas paranema. Üha rohkem inimesi laseb ennast veega üle, kuid naise sõnul on ka neid, kes sirge seljaga pesemata sisse marsivad.
Sukles selgitab, et kui bassein ebameeldivalt kloori järgi lõhnab pole see märk sellest, et sinna on liiga palju kloori pandud, vaid hoopis sellest, et keegi on pesemata sisse läinud. Kloor aktiveerub, kui basseinis on mustus.
Suklese sõnul ei ole tarvis enne basseini minekut juukseid pesta, end saunas aurutada ja korralikult puhtaks küürida, oluline on suurem mustus vee ja vedelseebiga maha saada.
Kui Eestis võib ka pesemata inimene basseini sulpsatada, siis näiteks Jaapanis pole selline käitumine üldsegi lubatud. 42kraadistesse kuumaveebasseinidesse ei lasta kedagi, kes pole end korralikult lapi ja seebiga üle nühkinud. “Kuna pesuruum ja bassein on koos, siis kõik ka näevad, kas sa pesed või ei pese,” räägib Sukles, kuidas tekib ühiskondlik kontroll.
Aastate lõikes on ka eestlased end rohkem pesema hakanud ning ei roni ka enam nii tihti kui varem plätudega saunalavale, vaid jätavad need ukse taha või põrandale.
Ära hüppa igal pool vette
Väiksed lapsed võivad tihti veekeskustes elevusse sattuda ja hakata vettehüppeid sooritama ka kohtades, kus nad võivad teisi külastajaid oma mängudega häirida. Nii ongi spaatöötajad hädas seletamisega, miks ei tohiks hüpata basseini nii, et vett pritsib igale poole.
“On tulnud ette ka seda, et vanemad teevad seda lastega koos ja ei saa aru, mille vastu nad eksivad.” Oluline on aga mõelda teiste külastajate peale ning oma laps korrale kutsuda.
Enne külastust uuri spaa etiketti
Üha rohkem spaasid on lisanud oma kodulehele spaa etiketi. Alati on hea sellega enne minekut tutvuda. Külla tulles on ikka hea austada neid reegleid, mis seal on. “Soomlane ütleb ilusti: võõral maal võõramaalaste moodi, kodus kodu moodi.” räägib Sukles.
Suklese sõnul proovivad nemadki olla parimad võõrustajad ja alati reeglite rikkumise puhul viisakalt probleemile tähelepanu juhtida, et mitte inimeste puhkust ära rikkuda.
Üldiselt on Sukles õnnelik, et eestlased on hakanud aastate lõikes üha rohkem üksteist austama ja enam ei tulda enam spaasse selle mõttega, et seal ollakse üksi.
Ameerika läänerannikule mõeldes tuleb esimesena silme ette Hollywood, Los Angelase rannad ning San Fransisco koos Silicon Valleyga. Tegelikult on seal aga ka väga palju eriilmelist loodust alustades kõrbetega ning lõpetades lumiste mäetippude ja paksude metsadega. Mehhiko piirist kuni Kanadani jookseb legendaarne Pacific Crest Trail, mille läbivad igal aastal sajad matkahuvilised. Üks võimalus, kuidas sealsest loodusest ning sellest mitme kuu pikkusest matkast veidi aimu saada on lugeda Cheryl Strayed’ raamatut “Metsik”, mis räägib noorest naisest, kes täitsa üksi sellise seikluse ette võttis.
“Geiša memuaarid” räägib, nii nagu pealkirigi ütleb, loo väiksest kalurikülast pärit tüdrukust ja tema kasvamisest Geišaks.
Oliver Bergi raamat on värskendav äratundmine kõigile, kes on noorena hääletades reisinud ning võõraste inimeste diivanitel öid mööda saatnud. Selline reisimine on odav, kuid nõuab palju aega ja kannatust ning kindlasti pole hääletamine alati ohutu. Kuid seiklushimulistele on see imeline viis rändamiseks ja uute kohtade avastamiseks ja inimestega tutvumiseks. Raamatus “Migratsioon” on palju äratundmishetki. Berg kirjeldab elavalt erinevaid inimesi, keda peategelane reisi jooksul kohtab, maanteeääri, kus vahel tunde tuleb auto peatumist oodata, lootuse kadumist ja suur õnne, kui mõni lõpuks peatub. Samuti leiab raamatust palju ekslemisi erinevate Euroopa suurlinnade tänavatel, kohvikuid, baare ja jõeäärseid ning ka kohti kuhu tavaturisti jalg enamasti ei satu. Lugeja saab nuusutada kevadet Budapestis ja nautida autosõitu Horvaatias. Juba õige pea pärast selle raamatu lugemist leiad end tõenäoliselt lennupiletite sooduspakkumisi uurimas.
See raamat põimib endas mitu lugu. Üks räägib ema ja tütre suhtest ning teine palverännakuteekonnast Lyonist Santiago de Compostelasse. Ehkki Euroopa on palverännakuteid tihedalt täis ning isegi Eestis saab ühe sellise läbida, siis kõige kuulsaim neist on siiski see teejupp, mis algab Lõuna-Prantsusmaalt ning kulgeb läbi mägede Hispaaniasse.
“Mäe tippu ja tagasi” võiksid näppu haarata kõik need, keda paelub India, aga ka inimesed, kes peavad lugu põnevast loost, huvitavatest ja tõepärastest tegelastest ning haaravatest seiklustest.
Kui rattasõit on sul juba paremini käpas, võid võtta ette ka pikemaid matkasid. Selleks pakub hea võimaluse Eesti suuruselt teine saar Hiiumaa. Kivised rannad, majakad, väikelinnad, mõisad, kadakad, metsad, tuul ja meri— Hiiumaal on kõik see, mida vajad lõõgastavaks puhkuseks.
Kui tahad ette võtta midagi tõeliselt meeldejäävat, midagi sellist, mis paneb sind tundma, et su kevad või suvi on tõesti korda läinud, siis see rattamatk on suurepärane katsumus just sulle. Eesti suuruselt teisele järvele tiiru peale tegemine tähendab ratta seljas läbi kolme maakonna tuhisemist. 
Kõige mõnusam on Tallinnas vändata mööda mereäärt. Hea tahtmise korral võid sõita näiteks Kakumäelt Viimsisse, mis rannikujoont järgides teeb kokku pea 40 km. Kuid hea elamuse saamiseks võib ka läbida ka väiksema lõigu sellest marsruudist.
