Turistina satume välismaal reisides tavaliselt ikka pealinnadesse nende uhket arhitektuuri, mitmeid vaatamisväärsusi, muuseume ja monumente vaatama. Tõde on aga see, et vaid pealinnu väisates, võib meile riigist täitsa vale mulje jääda. Nõustub ju igaüks, et Tallinn pole Eesti ning meie kodumaa tundma õppimiseks oleks hoopis parem sõita Haapsallu, Paidesse või Võrru.
Nii on ka muu maailmaga. Kui Riias käidud, siis tegelikult ei tea me Lätist veel tuhkagi. Miks mitte võtta sel sügisel ette üks mõnus auto- või bussireis ning täiendada oma teadmiseid Läti väikelinnadest!
Rauna lossi kõhedust tekitavad varemed
Rauna on tõeliselt maaliline koht koos imearmsa väikse vanalinna, keskaegsete varemete ning 13. sajandist pärineva kirikuga.
Ronige otse mäe otsas asuvasse Rauna lossi torni, kust avaneb ilus vaade linnale. Lossipargis asub aga interaktiivne loodus- ja õpperada, mida läbides on tore saada uusi teadmisi loodusest ja ajaloost.
Kui varemed vaadatud, siis võtke suund Rauna jõe kaldale ehitatud kahe kilomeetri pikkusele terviserajale. Terviserada möödub mitmest põnevast vaatamisväärsusest.
Üks neist on salapärane Kuradi koobas. Legendi järgi elas siin kunagi Kurat ja valvas oma kulda. Kaasajal aga on parim aeg koopaga tutvumiseks talv, kuna just siis saab Kuradi koopa sissepääsu juures näha jääpurikatest moodustunud kaunistusi.
Teele jääb ka Staburagsi — samblaga kaetud kaljusein, millelt voolab vesi Rauna jõkke. Seistes selle enam kui 100 erineva vetika ja samblaliigiga kaetud kaljuseina juures, tekib tunne, nagu oleksid sattunud haldjametsa. Terviseraja äärde jääb veel üks vaatamisväärsus: 1883. aastal rajatud vesiveski.
Ööbimispaigana võite kaaluda pooletunnise autosõidu kaugusele jäävat hotelli Karlamuiza Country Hotel.
Romantilised munakivitänavad Kandava linnas
Kõige armsamate Läti väikelinnade konkursi paneks kinni tõenäoliselt Kandava. Nimelt asub Abava ürgoru kallastel imearmas ajaloolise vanalinnaga linn, mis oma üles-alla jooksvate munakivitänavatega pakub igal sammul kauneid vaateid.
Kandava teeb eriliseks just selle hästi säilinud vanalinn. Jalutuskäik turuplatsil ja seda ümbritsevatel tänavatel annab aimu sellest, millised nägid välja Läti linnad enne Esimest maailmasõda.
Kindlasti minge jalutama ka värviliste majadega Lielā ielale ning tehke tiir Kandava promenaadil.
Looduse nautijad võiksid külastada ka Abava ürgoru loodusparki. Sealsed jalgrajad viivad teid erinevate liivakivipaljandite, koobaste, koskede ja allikateni.
Adrenaliinihuvilised võiksid aga suunduda kartodroomile, mis ehitati juba 1972, kuid on nüüd renoveeritud ja pakub kõrgetasemelist kardisõidukogemust kõigile huvilistele.
Uhke kuurort Kemeri
Tänapäeval on Kemeri Jurmala läänepoolsem osa. Kemeri oli aga juba 19. ja 20. sajandil oluline kuurortlinn ja turismisihtkoht. Seda sellepärast, et Kemeri asub järvede ja väävliallikate poolest rikaste soode vahel.
Just siia ehitati omal ajal Balti riikide üks uhkeim hotell, kus praegu toimuvad restaureerimistööd. Hotelli sümmeetriliste muruplatside, lillepeenarde, sillakeste ja radadega park on aga juba restaureeritud ning ootab külalisi.
Pikema jalutuskäigu huvilised võivad aga minna kõndima Rohelise luite rajale. Autoga tulijad jõuavad Rohelise luite rajalt kümne minutiga ka Kemeri rabaraja alguspunkti.
Kuldīga: kõikide seikluste alguspunkt
Võluv keskaegne väikelinn Kuldīga on suurepärane koht romantiliseks nädalavahetuseks, kuid sobib ideaalselt ka perereisiks. Linna suurimaks vaatamisväärsuseks on UNESCO maailmapärandi objektide nimekirja lisatud vanalinn.
Sõdadest puutumata jäänud majad on kaetud uhkete kaunistuste ja puust nikerdustega. Läbi linna voolav Alekšupīte jõe vesi loksub aga vastu majade kaldaid, mis on teeninud linnale välja hüüdnime Põhjamaade Veneetsia.
Lastele pakuvad kindlasti palju rõõmu kosed. Kindlasti ei tohiks Kuldīgat külastades vahele jätta Euroopa kõige laiema kose Venta joa külastamist. Ilus vaade laiale joale avaneb vanalt tellissillalt.
Kui kõht tühi, tasub avastada Kuldīga kohvikuid ja restorane. Kõrgetasemelise toiduelamuse saamiseks sobib Restoran Goldingen Room, mis on pälvinud ka White Guide tunnustuse.
Pärast kõhutäit on aeg seiklusteks. Lisaks kõige laiemale joale asub siin ka Läti suurim koopasüsteem. Teid ootab kaks kilomeetrit maa-aluseid labürinte. Koopasüsteemis asub ka armastuse saal, kus noorpaaride asetatud lilled säilivad kuude kaupa ilma veeta.
Uude linna jõudes on ikka hea esimese asjana saada ülevaade sellest, kuhu sa sattunud oled. Üks parimaid võimalusi seda teha on käia ära 
Tunniajase autosõidu kaugusel Riiast asub vahva lõbustuspark, kus leidub põnevaid atraktsioone nii erinevas vanuses lastele kui ka nende vanematele. Kindlasti on üheks pargi ägedamaks atraktsiooniks dinosauruste rada kus saab uudistada suuri liigutavaid ja häälitsevaid dinosauruseid. Väikestele pakuvad need elukad suure elamuse.
Kes siis ei teaks populaarset Läti toidukohta Lidot? Aga Lido pole vaid taskukohane söögikoht. 
Suvi on käes, aeg on pere auto peale korjata ja seiklustele vastu sõita. Miks mitte unustada linnaelu sootuks ning minna metsa möllama? Kui puude otsas turnimine on miski, mis paneb su südame kiiremini põksuma, siis suunduge otsejoones Baltimaade suurimasse seiklusparki. 
Gauja rahvuspargist leiate aga veel ühe toreda teemapargi. Nimelt asub Lustūzise kaljude lähedal omamoodi seikluspark. Puude vahele on ehitatud võrkudest labürint. 
Tere tulemast labürinti! Kas oled valmis ära eksima? Kui labürindid sind paeluvad, siis on aeg külastada 
Ameerika läänerannikule mõeldes tuleb esimesena silme ette Hollywood, Los Angelase rannad ning San Fransisco koos Silicon Valleyga. Tegelikult on seal aga ka väga palju eriilmelist loodust alustades kõrbetega ning lõpetades lumiste mäetippude ja paksude metsadega. Mehhiko piirist kuni Kanadani jookseb legendaarne Pacific Crest Trail, mille läbivad igal aastal sajad matkahuvilised. Üks võimalus, kuidas sealsest loodusest ning sellest mitme kuu pikkusest matkast veidi aimu saada on lugeda Cheryl Strayed’ raamatut “Metsik”, mis räägib noorest naisest, kes täitsa üksi sellise seikluse ette võttis.
“Geiša memuaarid” räägib, nii nagu pealkirigi ütleb, loo väiksest kalurikülast pärit tüdrukust ja tema kasvamisest Geišaks.
Oliver Bergi raamat on värskendav äratundmine kõigile, kes on noorena hääletades reisinud ning võõraste inimeste diivanitel öid mööda saatnud. Selline reisimine on odav, kuid nõuab palju aega ja kannatust ning kindlasti pole hääletamine alati ohutu. Kuid seiklushimulistele on see imeline viis rändamiseks ja uute kohtade avastamiseks ja inimestega tutvumiseks. Raamatus “Migratsioon” on palju äratundmishetki. Berg kirjeldab elavalt erinevaid inimesi, keda peategelane reisi jooksul kohtab, maanteeääri, kus vahel tunde tuleb auto peatumist oodata, lootuse kadumist ja suur õnne, kui mõni lõpuks peatub. Samuti leiab raamatust palju ekslemisi erinevate Euroopa suurlinnade tänavatel, kohvikuid, baare ja jõeäärseid ning ka kohti kuhu tavaturisti jalg enamasti ei satu. Lugeja saab nuusutada kevadet Budapestis ja nautida autosõitu Horvaatias. Juba õige pea pärast selle raamatu lugemist leiad end tõenäoliselt lennupiletite sooduspakkumisi uurimas.
See raamat põimib endas mitu lugu. Üks räägib ema ja tütre suhtest ning teine palverännakuteekonnast Lyonist Santiago de Compostelasse. Ehkki Euroopa on palverännakuteid tihedalt täis ning isegi Eestis saab ühe sellise läbida, siis kõige kuulsaim neist on siiski see teejupp, mis algab Lõuna-Prantsusmaalt ning kulgeb läbi mägede Hispaaniasse.
“Mäe tippu ja tagasi” võiksid näppu haarata kõik need, keda paelub India, aga ka inimesed, kes peavad lugu põnevast loost, huvitavatest ja tõepärastest tegelastest ning haaravatest seiklustest.
