Juba teist aastat korraldatakse blogija Mari-Leen Albersi eestvedamisel Eesti Blogiauhindade gaalat. (Hotelliveebi) blogijana on minul äärmiselt hea meel, et sellist üritust korraldatakse. Hotelliveeb oma blogiga auhindadele ei kandideerinud, küll aga aitasime me blogijatel tänada korraldajat, kes samuti ise kandideerida ei saanud ning nii sai Mari-Leenile väikeseks preemiaks pakutud puhkus selle aasta lõpus avatavas V Spaas.… Continue reading Eesti blogiauhinnad 2016
Mul on üks saladus…
…ma tean, kus asub Pärnu parim toidukoht. Tahad ma jagan seda sinuga ka? Luba siis, et räägid teistele ka edasi. See on Villa Wesseti restoran! Võib-olla see ei tulegi teistele üllatusena, sest nagu ma hiljem teada sain, siis on tegu ühe vägagi hinnatud ja kiidetud restoraniga, aga mulle tuli see üllatusena. Ma ei tea Pärnust… Continue reading Mul on üks saladus…
Heaoluoaas keset liiklusummikut
Tallinna ummikuid teate? Muidugi teate. Mina olen kõige rohkem kokku puutunud igahommikuse ummikuga Toompuiestee/Paldiski maaantee ristmikul, täpselt seal, kus Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel asub. Ma olen seda hotelli lugematuid kordi autoroolis valgusfoori taga seistes analüüsinud ja arvustanud ning meenutanud neid vanu aegu kui meie esimesed väliskülalised selle hotelli endale peatuskohaks… Continue reading Heaoluoaas keset liiklusummikut
Persoonilood: Kes siis Oskarit ei teaks?
Hiljuti külastatud Villa Wesseti suurepärane teenindus tuletas mulle meelde, et ma olen teile juba mõnda aega tahtnud tutvustada üht toredat administraatorit, kelle kohta ma kohe tahaks natuke naljatades “maskott” öelda, sest kõik, kes on kokku puutunud hotelliga CRU, on kokku puutunud ka selle maja hinge ja vaimuga. Kui ma eelmise aasta septembris hotelli külastasin jäi meelde… Continue reading Persoonilood: Kes siis Oskarit ei teaks?
Siis, kui mu elu keeruliseks tehakse
Ma olen juba varem mitu korda kirjutanud, et Eesti hotellide tase on minu arvates ääretult kõrge, vähemalt viimaste aastate jooksul olen mina tähele pannud tohutavat arengut, eelkätt teeninduse osas. Minu tööks on hotelle hinnata, ma ei taha öelda “arvustada”, sest tegelikult tundub mulle, et arvustus peaks oma olekult negatiivne, kritiseeriv ja vinguv olema, mina olen… Continue reading Siis, kui mu elu keeruliseks tehakse
Enne, kui Pariisi lähed, käi Nuustakul ära!
Mina tegin siiski risti vastupidi sellele tuntud kõnekäänule ja enne kui järgmisel nädalal suvesooja Pärnusse põrutan, tegin väikese vahepeatuse Stockholmis. Ma ei tea pea ühtegi eestlast, kes kasvõi kord aastas Rootsi kruiisile ei satuks, nii et võib-olla kulubki väikene hotellisoovitus ära. 1770. aastast pärit tilluke Hellsten Malmgård hotell asub populaarses Södermalmi linnaosas, aadressil Brännkyrkavägen 110.… Continue reading Enne, kui Pariisi lähed, käi Nuustakul ära!
Puhkus vanadekodus?
Kuna minule jättis Värska Sanatooriumi külastamine positiivse mälestuse, otsustasin ma olla julge ja teha broneering ka sanatooriumis, mida ma ülevõlli huumoriga olin vanadekoduks kutsunud. Sanatooriumis “Laine” Haapsalus. Mehe jätsin seekord koju ning otsustasin sõbrannad kaasa kutsuda. Viimati olin ma “Laines” käinud aastal 2001, kui mu vanaonu sinna ravivõimlemisse oli saadetud. Sanatoorium “Laine” jättis mulle tookord… Continue reading Puhkus vanadekodus?
Reis tagasi nõukaaega?
Mul on Värskaga eriline suhe. Ühel suvepäeval paar aastat tagasi (olime just Põlvamaal külas) istusime me perega autosse ja hakkasime Värska poole sõitma, me jõudsime 15 km kaugusele Värskast kui ootamatu telefoni kõne meie plaanid rikkus ja me tagasi pidime pöörduma. “Nii lähedal, samas nii kaugel,” ohkasime me ja sellest sai pikaks ajaks meie pere… Continue reading Reis tagasi nõukaaega?
Persoonilood: Värska Sanatooriumi perenaine Kaja
Selle aasta veebruaris tunnustati Põlvamaal 2015.a parimaid turismitegijaid. Tunnustuse said ka kaks turismitöötajat – üks neist on Värska Sanatooriumi kauaaegne töötaja, hotelli perenaine Kaja Linnus. Sel puhul tegime temaga ka väikese intervjuu. Kaja, kel juuli lõpus täitub Värskas töötamise 20 aastapäev, on tagasihoidlik. Auhind tuli ta enda sõnul talle ootamatu üllatusena,sest ta ei uskunud e-mailis saabunud… Continue reading Persoonilood: Värska Sanatooriumi perenaine Kaja
Sallitallajate paradiisis
Kunagi kui ma olin saanud 20-aastaseks tundsin ma, et pean saama Tartust ära pealinna, muidu suren. Suurlinna tuled olid palju ahvatlevamad kui igav ja turvaline Tartu. Üleolevalt sai öeldud, et ” see on nii nõme linn, siin pole mitte midagi teha” ja tegelikult võib-olla laias laastus nii oligi. Sarnase suhtumisega olen ma üsna pikalt ringi käinud ning… Continue reading Sallitallajate paradiisis