Blog

GMP Clubhotel eelis teiste hotellide ees

Kuidas lubada endale luksuslikku elukohta Otepääl?
See on väga lihtne. Selleks ei pea ostma korterit või suvemaja, piisab vaid sellest, et broneerida külaliskorter GMP Clubhotel’is. Kuna meie eesmärgiks on hetkel uurida kui peresõbralikud on Lõuna-Eesti hotellid ja spaad, siis valisime me puhkuseks luksusliku perepuhkuse Pühajärvel.
Kui nüüd üdini aus olla, siis üldjuhul kipun ma olema skeptiline kui paketi nimes sisalduvad omadussõnad nagu “suurepärane”, “luksuslik”, “imeline”, mingi kogemus ütleb, et sellisel juhul tahetakse sõnadega midagi ilustada, midagi mida on vaja varjata. Kui me oma toa (jah, ma arvasin et tegu on hotellitoaga, sest ma ei süvenenud paketikirjeldusse) ukse avasime, tahtsin ma ise “luksuslik”, “suurepärane” ja “imeline” hüüda. Meid juhatas tuppa hotelli juhataja Margus Mäll ja mulle tundus, et tema ees oleks seda kohatu teha, nii jätsin ma ovatsioonid kõrvale.
Kui te nüüd arvate, et me saime erikohtlemise osaliseks, siis te eksite. Hotelli juhataja on selles majas tõepoolest 24/7 olemas ja hoolitseb hotelli külaliste heaolu eest nagu oleks need tema isiklikud külalised, kes talle külla tulnud. Samamoodi suhtuvad teisse ka ka kõik teised töötajad – alates ettekandjast koristajani. Administraator naeratab teile sõbralikult kui temaga maja peal kokku jooksete ja küsib, kas kõik on ikka kenasti. Me ei ole esimesed ja ainsad, kes just töötajate pühendumist ja sõbralikku suhtumist on GMP Clubhotel’i puhul esile tõstnud.
Hotell pakub majutuseks ühe-, kahe- ja kolmetoalisi kõigi mugavustega ning kaunite vaadetega kortereid.
Ühe- ja kahetoalised korterid sobivad kuni nelja inimese majutamiseks – ideaalne perekonnale, kolmetoaline privaatsaunaga luksuskorter mahutab ka suurema perekonna.
Katusekorrusel asub erakordse vaatega saunakompleks ja terrass. Hotellis on lisaks kvaliteetne jõusaal, panipaigad ning ruum suuskade ja spordivahendite hooldamiseks.
Igas toas on kööginurk, WIFI, konditsioneer, SAT TV ja riietekuivatuskapp.
Mitte midagi ei anna teile aimu sellest, et te olete sattunud hotelli. Te olete nagu oma koju tulnud, sest täpselt selline tunne seal on.

Külaliskorteri elutuba. Minu telefoniga tehtud fotod ei tulnud just kõige paremad, seepärast kasutasin GMP hotelli kodulehel olevat pilti, aga võite uskuda, et see reklaamfoto ei valeta.

Asukoht Pühajärve kaldal ei anna muidugi eelist vaid GMP Clubhotel’ile, sama eelis on ka Pühajärve spaal, kuid kõigi teiste hotellide ees on see tugev pluss, mille peale tasub kade olla. Meie sattusime Otepääle päikeselisel ja soojal õhtupoolikul, nii et võtsime kohe ette ühe väikese matka ümber Pühajärve.
1,5-aastase lapsega ei jõudnud me küll kuigi kaugele (matkarajad on 3 ja 5km pikkused, meie matk sai kokku ehk 500 meetri pikkune), aga see ei tähenda sugugi, et me imelist loodust oleksime vähem saanud nautida. Lapsel oli lõbu laialt laululaval turnides ja rannas kiikudes, loomulikult ahvatles teda ka Pühajärv ise, kust teda väevõimuga eemal tuli hoida.
Hommikul tegime me jalutuskäigu teisele poole Pühajärve. Loodus lihtsalt kutsus toast välja. Ma ei tea, võib-olla see ongi Lõuna-Eestis tavaline, aga kõik möödujad naeratasid sõbralikult ning teretasid. See tegi tuju heaks.

Imeline kevadilm võttis selfitama

Ka tegevustest ei jää Otepääl puudu – talvel on võimalus harrastada talisporti. Kuutsemägi ja Tehvandi suusastaadion on kohe käe-jala juures, suviti pakub Otepää Golf võimalusi golfimängimiseks, jalgrattasõit, ujumine, jooksmine, rulluisutamine, piknikud – see kõik on suvel ilmselt iseenesestmõistetav.
Kas luksuslik on ka lapsesõbralik?
Jah, kindlasti jah! Külaliskorter on mõnusalt ruumikas, et lapski tunneb end koduselt ja mõnusalt. Loomulikult oli olemas ka lapsevoodi.
Kuigi me oleksime eelistanud õhtustada restoranis, mis kuulub ka Eesti 50 parima hulka, pidime me lapse uneaja tõttu sööma toas. Naeratava teeninduse saatel toodi õhtusöök meile tuppa ja ma ei pea tegelikult vist isegi ütlema, et see maitses ülihea. Ja tegelikult oli toas söömine jällegi mõnus ja privaatne, nagu me oleksimegi olnud oma kodus. Laps magas vaikselt magamistoas (suur pluss olid pimendavad rulood kogu korteris!) ja meie nautisime õhtut elutoas.
Hotelli restoranist veel nii palju vahemärkusena, et tegu on legendaarse Mai Roosna poolt projekteeritud restoraniga, mis avati algselt 1960 a. Ja juba siis oli see pikki aastaid Lõuna Eesti kõige populaarsem pidutsemiskoht.Vahepeal pikalt tühjana seisnud ja nüüdseks põhjalikult renoveeritud hoones avati restoran uuesti 2009.a.detsembris.
Paketti kuulub ka üks tund privaatsauna kasutamist katusekorrusel. Kui te sauna ei armasta, siis sinna tasub minna juba vaate pärast.

Katusekorruse sauna eesruum

Ka sauna külastades tundus meile nagu oleksime me oma kodusaunas, tõsi, selle luksuslikumas variandis, aga lapsega koos puhates on väga oluline tunda end koduselt. Mulle tundubki, et GMP hotellis on kokku pandud parim kombinatsioon luksuslikkusest, peresõbralikkusest, privaatsusest, turvalisusest ja mugavusest.
Muide, suvel pakub hotell võimalusel ka lapsehoidmise teenust. Selle eest kindlasti plusspunktid! Kokkuvõttes võibki tegelikult öelda, et hotell vaid plussidest koosnebki. Ma püüdsin leida mõne miinuse, midagi mis mulle ei meeldinud. Kui ma duši alt tulles vannitoas fööni ei leidnud, tahtsin ma hüüatada “ahhaaa! ikka on mõni miinus ka!”, avasin siis vannitoa sahtli ja avastasin sealt otseloomulikult fööni (seda kasutades tuli mul tahtmine enda oma prügikasti visata).
Hotellis ei ole küll spaad, kuid Pühajärve spaakeskus asub kahe sammu kaugusel, nii et talvisel ajal saab lastega sinna sulistama minna. Ma tõepoolest ei suutnud leida ühtegi miinust, seega tõstan esile need plussid, mis minu arvates sellele hotellile annavadki teiste ees eelise:
Privaatsus, hubane kodune keskkond
Palju võimalusi vabaaja veetmiseks
Suurepärane hommikusöök
Väga hea teenindus
Spordisõpradele on olemas jõusaali kasutamise võimalus (tundus VÄGA korralik ja hästi varustatud)
Tavapärasest kvaliteetsem interjöör ja tehnilised lahendused (nt on tubades DeDietrich köögitehnika, riiete kuivatuskapp!)
Rõhku on pandud pisiasjadele (näiteks lõhnapulgad, mis lõhnavad nii hästi, et mul tekkis tahtmine need vannitoast kaasa haarata )

PS. Kõigil, kel tekkis huvi Hotelliveebis üleval olevate GMP Clubhotelli pakettide kohta, saavad neid näha ja broneerida siit: bit.ly/GMP_paketid

17. märts 2015
London. Mitte ainult Inglismaal

Mille järgi valida perepuhkuseks hotelli?
Kui te hakkate perepuhkuseks hotelli valima, siis suure tõenäosusega otsustate te mõne spaa kasuks. Et lastel oleks mõnus basseinis mulistada ja et tegevusi jätkuks. Mida teha siis kui linnas ei ole uhke veekeskusega hotelli? Või kui spaa siiski ei ole teie esimene eelistus? Näiteks Tartus. Perepuhkus ei jää ju sellepärast ära. Eriti Tartus, kus hotellidel on väga hea ära kasutada Aura veekeskuse, AHHAA teaduskeskuse, Mänguasjamuuseumi, Jääaja Keskuse, Elistvere loomapargi olemasolu, et oma hotell muuta peresõbralikuks. Ja just nii täpselt nad teevadki. Seega tegevuste taha Tartus perepuhkuse jaoks hotelli leidmine ei jää.
Meie valisime Tartus pakutavatest välja hotell Londoni perepaketi. Valik sai tehtud asukoha järgi – hotell asub Tartu vanalinnas. Raekoja plats, Ülikool ja Toomemägi ning ka söögikohad on kohe käe-jala juures, nii et ilusa ilma puhul on lausa lust teha linnas väike jalutuskäik Toomemäele ning pärast leida einestamiseks just oma maitsele sobiv söögikoht. Muidugi ei saa etteruttavalt mainimata jätta ka hotell Londoni oma restorani Polpo, mis ka teist aastat järjest Eesti viiekümne parima restorani hulka kuulub.
AHAA teaduskeskuse ja Aura veekeskuse perepiletitest me loobusime, sest 1,4-aastase lapsega sõltub selliste kohtade külastamine tema tujust, mida on raske ette ennustada. Selle asemele pakuti meile võimalust Maitsev Tartu raames katsetada Polpo restorani erimenüüd.

Killuke luksust argipäeva
Teadlikult valisime me suurema toa, sest väikese lapsega kitsukeses hotellitoas ei ole kõige lihtsam olla ja puhkus võib kiiresti rikutud saada. Pealegi oli pidupäev – ikkagi vabariigi aastapäev – ja me soovisime lõõgastuda, juua rahus ja vaikuses klaasikese veini kui laps on magama läinud ja vaadata presidendi vastuvõtu ülekannet. Kuna meil oli võimalus sviit valida, siis seda me ka tegime. Meile tuli suure üllatusena sviidi suurus – 67m2 puhast luksust kesest Tartu vanalinna. Sellist asja ei luba endale iga päev, kuid aegajalt on hea tunda end kui kuninga kass.
Elutuba oli tagasihoidlik, aga stiilne, äärmiselt maitsekalt sisustatud. Mahedad toonid ja mugav mööbel. Olemas oli väike kontorinurgake ja suur söögilaud. Minibaar loomulikult ka. Seda, et lapsel igav võiks hakata, ei pidanud me kartma. Temal oli turnimist ja avastamist küllaga. Vaade Rüütli tänavale paelus teda pikaks ajaks ja uskuge 1,4-aastase lapse puhul on veerand tundi pikk aeg.

Ma saan aru, et mööbel ei olnud selles toas lapsesõbralik tahtlikult, kuid ma tänan hotelli sisekujundajat ümarate nurkatega diivanite ja toolide ning madala laua eest. Meie laps on sellises vanuses, kus ta peab igal pool turnima ja elu on tunduvalt lihtsam kui ei ole “vale” kõrgusega toole ja laudu, kust maha prantsatada. Tuba oli turvaline ja me ei pidanud kogu aeg lapsel järel jooksma, nii et saime isegi “Mandariinid” rahulikult ära vaadata.
Kui nüüd natuke naljatleda, siis tundus, et meie tütar leidis, et sviidis ei ole sobilik ilma kingadeta olla ja nõudis meilt kogu aeg, et talle kingad jalga paneksime. Sama nõudis ta meiltki, kuid andis siis lõpuks alla, sest vaatas, et täiskasvanud ei saa niikuinii millestki aru. Vaatas meile justkui etteheitvalt otsa, et miks tema ainus on, kes meie peres heade kommetega on.

Magamistuba kui lõbustuspark
Magamistoast leidsime me eest voodi, mis tõesõna oli suur nagu batuut. Lapse jaoks. Ja nii me lubasimegi tal seal veidike ringi hüpata. On naljakas mõelda, et väikestele lastele on rõõmuks nii vähe vaja – piisab vaid suurest voodist, et lõbu laialt oleks. Tegelikult kui nüüd üdini aus olla, siis ma pean tunnistama, et sellest voodist ei oleks enam tahtnud isegi püsti tulla. Ma ei ütle, et mujal hotellides halb magada oleks olnud, aga seekord magasin ma tõelist printsessi und. Voodi ja padjad (patjade paksus) olid täiuslikud, ühtlasi on see üks väheseid hotelle, kus voodist pikali asendis on olnud mugav telekat vaadata. Teate ju ise, et üldjuhul kipuvad hotellitubades telekad olema valel kõrgusel või on padjad liiga madalad pikali asendis vaatamiseks. Selles magamistoas oli kõik täiuslik.

Suur saunaga vannituba, kuhu otse magamistoast sai, lisas ainult ekstrapunkte. Ei ole mitte midagi mõnusamat, kui peale sauna tõmmata selga hommikumantel ja istuda mahedas vaikuses elutoas diivanil. Lihtsalt lülitada end argipäevast välja ja nautida hetke. Hotell Londoni sviidi plussiks oligi see, et see ei meenutanud sugugi hotellituba ja lihtne oli end väga koduselt tunda.

Restoranielamus presidendi vastuvõtu ajal

Natuke on mul kahju, et me ei saanud õhtusööki nautida Polpo restoranis, aga tundes oma lapse söömiskombeid ja kannatlikkust, otsustasime me einestada toas, et niimoodi mitte segada teisi restoranikülastajaid ega katta kogu restoran ühtlaselt väikeste toiduste käejälgedega. See oli meist tark tegu, sest toas saime me heleda mööbli katta ära käterätikutega. Hele mööbel oli selles mõttes ka selle toa ainus miinus, kuid käterätikuid päästsid toa kõige suuremast hävingust.

Õhtusöök toodi meile tuppa täpselt vabariigi aastapäeva piduliku kontserdi ajaks, nii et tegelikult oli võib olla isegi hea, et lapse pärast olime otsustanud toas õhtustada. Nii oli see pidulik perekondlik õhtusöök, kuigi kolmekäiguline õhtusöök ja lastepraad olid nii suured, et söönuks oleks saanud pool Tartut. Maitsva Tartu erimenüüst ma eraldi ei räägi, sest veebruarikuu lõpuga sai see kampaania läbi, küll aga võib mõista, miks Polpo 50 parima restorani seas on. Meil on plaanis sinna lähiajal tagasi minna. Siis juba lapseta.

Nii väikese lapsega pidulikul õhtusöögil olles lõppeb see ikka ühtemoodi nagu ka allolev pilt seda ilmestab. Muidugi tuleb jonn peale kui rumalad vanemad ei luba kartulipüreed vahuveiniklaasi panna või piima carpaccio peale valada. Kellel ei tuleks. Ma vabandan koristaja ees, kes need plätserdatud nõud toast eest leidis ja ajan kõik lapse kaela. Ausõna, meie sõime viisakalt, meie 1,4-aastane laps mitte nii viisakalt.

Puhkus, mis vääris tõepoolest puhkuse nime.

Hommikul magas ka laps, kes üldjuhul kipub enne kella kuut ärkama, kella seitsmeni ja lasi meil enne hommikusööki veidikene selles maailma kõige mõnusamas voodis laiselda. See oli puhkus selle kõige õigemas tähenduses!

Hommikusöögile läksime me värske ja puhanuna, kuigi öine intsident, kus üks tore seltskond arvas, et lähedal asuv kokteilibaar on drive-in ning sinna oma BMW-ga sisse sõitis, äratades meid kell üks öösel sellise pauguga nagu oleks pomm plahvatanud. Mis sa ikka teed. Ka selliseid asju tuleb ette.

Mingi ime läbi püsis ka laps suurema osa ajast hommikusöögilaua taga. Seda teeb ta vaid juhul kui toit talle tõeliselt meeldib, väikene diiva nagu ta on. Ju siis oli väärt toit. Mul oli selle üle nii hea meel, sest me saime rahulikult kohvi juua. Jälle kord tänan ma hotellipersonali, kes meie soovidele igati vastu tulid.

Plussid:

Aukoht (10/10). Asukoht vanalinnas, vaatamisväärsused käe-jala juures.

Teenindus (10/10). Lausa fantastiline. Ei olnud ühtegi küsimust, mille peale meile oleks viltu vaadatud, kõik meie soovid said rahuldatud.

Hinna ja kvaliteedi suhe (9/10). Absoluutselt iga kulutatud eurot väärt.

Hommikusöök (9/10). Kohv oli hea, munapuder oli hea, aga midagi jäi siiski puudu. Ma täpselt ei teagi, mis, võib-olla värske salatimaterjali valik, aga tegelikult on see juba norimine.

Peresõbralikkus (9/10). Nii väikese lapsega nagu meil ei saanud me kõike nautida nii nagu oleksime soovinud, mis ei tähenda, et hotell omalt poolt ei oleks teinud kõik selleks, et meil oleks mõnus ja mugav olnud. Samuti loobusime me ise AHHAA ja Aura keskuse piletitest, mis paketi juurde kuuluvad. Suurema lapsega oleks minu hinnang hotellile peresõbralikkuse eest kindlasti maksimum.

Miinused:

Miinuseid oli väga raske leida, tahaks isegi öelda, et miinuseid ei olnud. “Õnneks” tuli appi seesama pidutsev seltskond, kes meid öösel äratas, nii et saame miinusena tuua välja asukoha, mis samas on hotelli üks suurim pluss. Kuna hotell asub Tartu peatänaval, siis võib juhtuda, et mõnel pidupäeval nagu 24.02 võib mõni “tore” seltskond oma rumalusega teie öörahu häirida.

Hele mööbel. Loomulikult pole hotelli süü, et me pole suutnud oma last korralikult paigal istudes sööma õpetada ja pidime muretsema, et ta midagi ära ei määriks. Või lõhuks. Ühe lillega suutis ta natukene siiski pahandust teha. Vabandust!

3. märts 2015
Lõuna-Eesti kõige peresõbralikum hotell

AHHAA teadusekeskus ja seikluspark, Mänguasjamuuseum, Jääaja Keskus, Elistvere loomapark. Tartul ja Tartu maakonnal on lastega peredele palju pakkuda, avastamislusti ja mängurõõmu on kogu perele. Tartu hotellid on selle kõik kenasti ära kasutanud ning pakuvad peredele erinevaid pakette. Näiteks:

*Dorpat hotell ja konverentsikeskus võimaldab perepaketiga külastada AHHAA teaduskeskust. Rohkem infot leiad siit.
* Hotell Starest meelitab Jääaja Keskusega. Paketi info leiad siit.
*Hotell London saadab külalised Aura veekeskusesse lustima. Rohkem infot siit.
* Raadimõisa hotell pakub võimalust külastada kogu perega Mänguasjamuuseumi. Paketi info leiad siit.
Pakkumistega ei jää alla ka ülejäänud Lõuna-Eesti.
* Põlvas asuv hotell Pesa kasutab ära imelist loodust ja kutsub peresid külastama Taevaskoda ning Piusa koopaid. Maantemuuseum, Postitee ja pokud kõlavad samuti atraktiivselt kogu perele. Pakkumisega tee lähemalt tutvust siin.
Valgamaa meelitab spaadega.

* Pühajärve Spa ja Puhkekeskus pakub peredele erinevaid pakette, mis sisaldavad nii ujula kui sauna kasutamist kui bowlingumängu. Talvine aeg on võib olla parim aeg just Otepää külastamiseks. Suurepärased talispordi harrastamise võimalused on ju siin.
* Bernhard Spaa hotell on lisaks veekeskuse külastamisele lisanud paketti ka mõnusa massaaži.
* GMP Clubhotell lööb luksuslikkusega. Nende trumbiks on ka 50 parima restorani hulka kuuluv Pühajärve restoran. GMP Clubhotelli pakkumisega tutvu siin.
Lõuna- Eesti hotellidel on perega puhkuseks kõigil midagi toredat ja meeldejäävat pakkuda, aga milline on Lõuna-Eesti kõige peresõbralikum hotell? Selle selgitame üsna pea välja. Pane ka sina oma arvamus hotellide kohta kommentaaridesse kirja ning kõigi vastajate vahel läheb loosi Hotelliveebi 20-eurone kinkekaart.

27. veebr. 2015
Wicca peakokk Angelica Udeküll saadab kõik metsa

Ühel kenal talvepäeval, milles on juba tunda saabuva kevade hõngu, istun ma autosse ja sõidan Laulasmaa spaasse. Seekord lõunastama ja kohtuma Wicca peakoka Angelica Udekülliga. Mul on vedanud, et minu Keila lähistel asuvast kodust mitte rohkem kui kümneminutilise autosõidu kaugusel asub restoran, mis juba mitmendat aastat järjest kuulub ka Eesti viiekümne parima restorani hulka.

Ma ei ole siin restoranis esimest korda. Hea toit toob meid perega siia ikka ja jälle tagasi. Juba ainuüksi mõte smooritud koprast paneb mul suu vett jooksma. Kell 11 tundub selliseks roavalikuks siiski liiga varajane kellaaeg. Ma sätin end istuma mugavatesse tugitoolidesse, mis justkui eraldavad hotelli söögisaali Wicca restoranist (mõeldes veel, et miks ma neid tugitoole varem näinud ei ole) ja asun uudistama lounge’i menüüd. Jõuan praetud kruupidega salatini. Otsustatud! Just selle roa ma võtan.

Kui Angelica ise lauda jõuab tundub mulle, et päike hakkas veel rohkem paistma, terve ruum täitus mõnusa positiivse auraga.”Noh, kuidas sulle tunduvad need tugitoolid siin?” uurib ta minult. Saan aru, et ma ei pea oma mõistuses ega mälus kahtlema, toolid on sinna just kolitud alumiselt korruselt. “KohWiccas käib hetkel remont,” lisab ta. Seepärast siis ka võimalus KohWicca menüüst salat tellida oli. Pean tunnistama, et see ajutine lounge sobib sinna suurepäraselt.

Minge metsa!

Olles Angelica tegemistega tänu ajakirjandusele ja televisoonile kursis, ei tule see mulle sugugi üllatusena, et menüü on koostatud looduse rütmidega kooskõlas. Ma ei üllatu eriti kui Angelica soovitab mul rõdult kiigata nende maitsetaimede peenart, mida ta ise nüüd kevade ootuses juba igapäevaselt hoolikamalt jälgib. Hellitavalt on teda muide kutsutud lillelapseks, seda just põhjusel, et kõigile on teada tema armastus värskete ürtide ja lillede vastu.

Me jõuame vaid korraks rääkida Wicca menüüst, sest juba järgmisel hetkel oleme me sujuvalt üle läinud hoopis teistsugustele teemadele – Hiina meditsiin, positiivsed emotsioonid loodusest, hetked iseendale.

Laulasmaa spaa on populaarne koht puhkamiseks ka sügis-talvisel perioodil, kuigi võiks ju arvata, et mida siin ikka talvel teha. “Kas kliendid ei kurda, et talvel on igav keset metsa?” uurin ma. Angelica vangutab pead: “Ma ütlen alati inimestele, kes siia satuvad, ärge jääge tuppa istuma. Minge võtke tunnike või paar iseendale. Jalutage rannas ja metsas. See emotsioon, mis te siit metsast saate, on hindamatu!” Angelica silmad lähevad särama ja mul tekib soov kohe oma asjad sinna paika jätta (salati olen ma vahepeal ära jõudnud süüa) ning metsaalust uurima minna. Angelica jutu järgi on see midagi müstilist.

“Meid ümbritseb tänapäeval nii tohutult palju müra, kui me ei märka võtta seda hetke iseendale, seda hetke vaikuses, looduse rütmis, siis tekibki läbipõlemine. Mul on tunne, et tänu sellisele positiivsele suhtumisele ta jõuabki nii palju.

“Kuidas sul õnnestub alati nii positiivne ja särav olla?” uurin ma. Angelica mõtleb korraks ja vastab siis tõsiselt: “Tead, ma olen õppinud negatiivsust mitte endale ligi laskma ja mul on tunne, et mida aeg edasi, seda paremini ma seda oskan. Ma mõistan, et kõigile ei saa meeldida, ei saa olla prostituut (ma luban, et panen postituse pealkirjaks “Angelica Udeküll ütleb, et ei ole prostituut”, et see paremini müüks). Tõsi, ei saa ka teha asja, mis ainult endale meeldiks, küll aga saab teha asju, mis ka teistele korda lähevad ja kui end väljendada just nii hästi kui oskad ehk et annad endast parima, siis rohkem polegi vaja. Vahet ei ole, mida teha, kui seda tehakse hingega, siis on see õige asi.”

Ei tahagi normaalne olla

Täiesti arusaamatu kiirusega oleme me tund aega lobisenud. Me lõpetame oma vestluse aruteluga normaalsuse üle. “Ma ei tahagi päris normaalne olla,” ütleb Angelica naerdes, tema silmadest paistab see säde, mis peaks paistma iga inimese silmist, kes oma tööd üle kõige armastab. Ma noogutan Angelica jutule kaasa ning me kallistame hüvastijätuks. Ma istun autosse, et tagasi koju sõita ja jään korraks mõtlema, et mis siis nüüd juhtus. Mul on tunne, et ma ei söönud lõunaks mitte taldrikutäit kruubisalatit, vaid taldrikutäie positiivset energiat. Ma keeran automaki valjemaks ja laulan Robbie Williamsiga kaasa. Kõvasti ja valesti. “Let me-e-eee enterntain you!”

Päikeseliste tervitustega

Eveliis

18. veebr. 2015
Räpased toad ja ebaviisakad külastajad – ka see on osa toateenija tööst

Nagu lubatud toome teieni ka hotellitöötajate lugusid. Mõned neist saavad olema anonüümsed, teised nimega, mõned positiivsemad, teised negatiivsemad. Esimesena räägib oma tööst 26-aastane Mari (nimi muudetud), kes ühe konkreetses Tallinna hotellis toateenijana töötanud juba viis aastat.
Töö plussid ja miinused
Tööle asudes oli ta entusiasmi täis noor naine, kes lootus leida töö, kus ka edasi areneda, kuna selliste lubadustega ta tööle võeti, kuid aastate jooksul on plusside asemel kogunenud hoopis kuhjaga miinuseid.
Kõige väsitavamaks peab Mari töörohkust ning meeletult rasket tööd. 8-9 tundi tööd jalgadel ning tihti pole võimalust isegi lõunapausiks, väikesest jalasirutamisest rääkimata. Tube,mida üks inimene peab jõudma ära koristada on palju, ja see kasvab tihti just nädalavahetuseti, kui tihti keegi töökaaslastest „haigeks jääb”. Ühel suvel oli probleemiks ka see, et konditsioneerid ei töötanud ning tubade koristamine oli seetõttu nagu saunas, Mari imestabki, et ta kokku ei kukkunud. Samal põhjusel vahetasid inimesed tube ning juurde tuli veel lisatööd. Tubade koristuse kontroll on karm ning iga väikseim nurgatagune vaadatakse kriitiliselt üle. Mari mõistab, et puhas tuba on oluline, kuid on aastatega õppinud igat kriitikat mitte naha vahele laskma. Kui aega ja inimesi vähe, siis ikka juhtub, et kusagil jääb mõni nurk kahe silma vahele, kuid ega sel vahet pole kui hästi sa koristad, ütleb ta, kes norida tahab, norib iga pisiasja kallal.
Töö teeb raskeks ka ühtse tiimi puudumine, sest igaüks on vaid enda eest välja ning tihti püütakse leida moodus, kuidas räpasem tuba kolleegile jätta.
Loomulikult on töös ka plusse. Plussiks saab pidada seda, et saab suhelda erinevate inimestega ja ka keeleoskust parandada. Marile näiteks meeldib, kui vahel mõni klient jutukam on ja niisama lobisema tuleb, see toob naeratuse näole. Vahetevahel juhtub ka seda, et tööpäeva lõpuks on tasku näiteks kümne euro võrra raskem.
Kõige suurem pluss, mille tõttu ka Mari nii pikalt rasket tööd siiski teinud on, toredaid külastajad, kes vahest isegi kommikarbi/küpsiseid tuppa jätavad. Naeratuse toob natuke näole ka see, kui väike kiituskiri lauale jäetakse. Mõni klient isegi võtab omal toas voodipesu ise maha, ja see teeb meie tööd natuke lihtsamaks. On palju püsikliente, kes isegi nimepidi tervitavad ja küsivad, kuidas läheb. Isegi koridori peal öeldud kiitus mõjub positiivselt ja teeb tuju terveks päevaks heaks. “On üks püsiklient, kes alati kui meil ööbib annab tema tuba koristanud toateenijale stritsli, isegi sellisel juhul, kui ta mõnikord koristamist ei soovi, ” naerab Mari. Ning mõni jätab päevakoristuse eest padja peale euro või paar, heal juhul isegi viieeurose. Sellised inimesed tunduvad hindavat meie tööd.
Rahvuste erinevused
“Ausalt öeldes on ikka vahet märgata millised rahvused käivad,” tunnistab Mari, “ma ei taha üldistada või halvustada, aga millegi pärast on juhtunud nii, et minu tubadesse sattunud külalistest on just venelased-asiaadid pigem räpakad.” Alles hiljuti olid Maril ühes toas kliendid, kelle lahkudes põhimõtteliselt kõik pinnad ujusid ja olid igasuguseid toidujäänuseid täis. Laua all oli sein pooleldi punast veini täis pritsitud ja lastud väikestel lastel aknalauale sodida. Prügikasti olemasolu ka väga ei tunnistatud. Venelased näiteks ei tunne aega, nende viis minutit on pool tundi või 30 minutit kuskil tunnike. Vene rahvusest kliendid on kõige agaramad igasuguste asjade üle kurtma/kaebama. Mari ei taha üldistada, sest otseloomulikult on väga korralikke ja viisakaid vene kliente, kuid paraku kipub just selle rahvuse esindajate seas olema kõige rohkem ebameeldivamaid külastajaid. Vaid oma kogemusele toetudes ütlen, et nende järele on kõige rohkem koristada,” lisab Mari
Sakslased on väga korralikud, toas asjad alati omal kohal ja kui ära lähevad, siis enamasti üks või kaks eurot jootraha jäetud. Ka jaapanlased jätavad üldjuhul jootraha. Soome kliendid on suures osas sellised, kes näiteks päevakoristusi ei taha.
„Samas, nii väga keegi mind pahandanud ei ole, et tunneks kohe tahtmist kliendile midagi halvasti öelda,” ütleb Mari, „ja otseselt pole ka mulle endale halvasti öeldud.”
Külastajate suhtumine
Nagu ülal juba öeldud, on palju toredaid külastajaid, kes töö meeldivaks muudavad, aga on ka teisi. Hotelli külastajatega puutub Mari päris palju kokku. Suhtumist on igasugust. „Osad inimesed on kahjuks tõesti sellise suhtumisega, et see toateenija on kõige-kõige madalam inimene ja ta pole miskit väärt. Et jumala eest saaks selle toa võimalikult palju ära lagastada. Klient ju kuningas ning tema toa eest maksnud. Näiteks juhtub tihti ka seda, et oma kasutatud kondoome ei viitsita prügikasti visata, lebavad need kuskil voodi kõrval või padja all. Nii mõnigi nagu meelega läbustaks toas,” räägib Mari oma tööst.

Töös ettetulevad naljakad seigad
Maril endal ei ole nende aastatega liiga palju naljakaid või piinlikke seiku ette tulnud, küll aga tema kolleegil: „Näiteks kolleegil vaatas hiljuti kõrvaltoas üks soome härra lahtise toauksega pornot. Vahepeal oli isegi tuli kustus. Kolleeg ei julgenud väga seal kõrvaltoas olla ja põgenes kaugemale tööd tegema.”
„Üldse mitte pahatahtlikult, aga me ise natuke naerame nende inimeste üle, kes ei oska toauksi lahti teha, küll sikutavad neid väljapoole ja küll jätavad võtmekaardid ukselukku, oodates et uks ise lahti läheks,” jätkab Mari. Tuleb ka ette, et külastajad ei kuule kui uksele koputan ja kui siis tuppa sisenen, et tuba koristada, ehmuvad nad poolsurnuks kui võõrast inimest ühtäkki toas näevad. Hiljem ajab see muidugi naerma.
Nagu öeldud on töös ka plusse, kuid tänaseks tunneb Mari, et kuna lubatud võimalust karjääriredelil tõusta ilmselt siiski tulemas ei ole, on töö end ammendanud ja tal on aeg edasi liikuda.
Millised on teie kogemused toateenindusega? Jagage meiega oma kogemusi kas toateenija või hotelli külastajana. Kõige kommenteerijate vahel loosime välja kaks vabapääset ööklubisse Venus.

9. veebr. 2015
Intrigeerivad viiskümmend halli varjundit Meriton Old Town Garden hotellis

Sellest kui E.L. James’i romaan „50 halli varjundit” maailma raputas ja kõik müügirekordid purustas, on nüüd möödas mõni hea aasta. 2015.aastal on hallid varjundid jälle kõneainet pakkumas, sest ekraanile on kohe jõudmas samanimeline linateos. Selleks puhuks on ka Meriton Old Town Garden hotell tulnud välja vürtsika eripaketiga. “Viiskümmend halli varjundit” kõlab piisavalt intrigeerivalt, et meil tekkis soov see pakett omal nahal ära proovida.
Pakett sisaldab muuhulgas erilist “mitte häirida” uksesilti, mille suveniirina kaasa saab võtta (tuleb tunnistada, et tegu on tõepoolest üsna erilise uksesildiga), spetsiaalselt selleks õhtuks koostatud “lepingut”, mis partneril lubab sinuga ellu viia oma salajaseimad fantaasiad ning erootilist komplekti kõige kohustuslikuga. Kui te juba paketi kirjeldust lugedes punastasite, siis võib olla ei ole see teile, aga samas kui tunnete veidikenegi uudishimu, siis tasub uudistama minna. Soovitame teil sellesse paketti suhtuda eluterve huumoriga.
Ärge kartke, teid ei oota pime tuba keldrikorrusel täis keskaegseid piinamisriistu ning Christian Grey ei ole teid isiklikult lepinguga ootamas. Ka Anastasia Steele’i ei leia te oma toast eest. Keegi ei ahelda teid seina külge ega hakka teid piitsutama. Kui te seda kõike lootsite, peate kahjuks pettuma. Romaan on siiski paketile andnud nime, sisu annate te paketile ise.

Teid ootab ees tilluke sisehooviga hotell Tallinna vanalinnas, pea märkamatu. “Viiskümmend halli varjundit” on üsna intiimne pakett, seetõttu sobib tegevuspaigaks tilluke hotell vanalinnas suurepäraselt. Suures hotellis mõjuks selline pakkumine võõrana. Meriton Old Town hotelli puidust vanaaegsed trepid, käänulised, kitsad koridorid tekitavad tunde nagu olekski kohe kohe midagi müstilist ja sensuaalset juhtumas. Ideaalis võiks kõik olla veel hämar ja küünlavalgel, kuid on täiesti arusaadav, et selline soov ei ole ratsionaalne. Fantaasia aitab kaasa. Meil muide õnnestus hotellis korraks ka ära eksida ning me naljatlesime, et lõpuks jõuamegi kuhugi pimedasse keldrisoppi, kust avastame salapärase ruumi, millest keegi varem pole midagi kuulnud. Õnneks või kahjuks leidsime me siiski tee tagasi hotellituppa.
Tuppa sisenedes leiate te eest romaanist tuntud lausekatkendeid, millest te saate oma hotellis viibimise ajal juhinduda. Paketi sisust arusaamise eelduseks on see, et te olete romaaniga natukene kursis. Vastasel juhul võib see “mäng” teile arusaamatuks jääda. Kui teete üllatuse oma kaaslasele, siis valgustage teda varjundite olemusest. Üks tsitaat on üsna konkreetse teadandega ning paneb korraks ehk isegi punastama. Või siis naerma. Sest te ei saa veel päris täpselt aru, millesse te end sidunud olete. Lubatud komplekt kõige erootilisega ootab teid tõepoolest voodil. Mida komplekt sisaldab, jätame me enda teada, et teile jääks üllatus ja avastamisrõõmu. Pudel veini, mis samuti toas ootab, on meeldiv üllatus. Üllatus selles mõttes, et see on tõeliselt hea. Tihti kipuvad sellised kingituseks mõeldud veinid olema kehvemapoolsed, aga mitte siin. Lepingu leiate toast ka. Ise vaatate, kas julgete alla kirjutada.

Paketi juurde saab tellida veel ka lisateenuseid. Ei, ei midagi siivutut. Roosid, puuviljavaagen, šampanja. Kui igal muul juhul mõjuks sellised lisad imalana, siis viiekümne halli varjundi juurde sobivad need väga hästi. Üllatage oma kaaslast, minge täispangale.
Kuna teadupärast peab “alistuja sööma regulaarselt, et hoida oma tervist ja head toonust”, tasub läbi astuda ka restorani keldrikorrusel asuvast restoranist. Restoran oleks võinud olla romantilisema õhustikuga, see oleks mängule kaasa aidanud. Küünlad ja hämar valgus sobiks paekivist ruumi ideaalselt. Restorani miinuseks oli helin, mis endast valjult märku andis, kui keegi uksest sisenes, see oli natuke liiga vali ja muutus pikapeale vägagi irriteerivaks. Õnneks andis püüdlikult armas teenindaja endast kõik, et me end mugavalt tunneks. Natuke võib-olla oli teenindus alguses kohmakas, kuid patt oleks selle kallal nuriseda. Toiduga võib samuti rahule jääda, veisepõsk jäi küll tibake kuivaks, kuid see eest sellega kaasnev kaste oli imehea. Kruubid ja pastinaagikrõpsud samuti.
Aga tagasi intrigeeriva nimega paketi juurde. Olgem ausad, kõik see, milliseks teie “viiskümmend halli varjundit” kujuneb, sõltub teist endist. Teie fantaasiast, julgusest, seksuaalsusest ja soovidest. Meie soovisime argipäeva rutiinist puhata. Kusjuures me leidsimegi, et pakett sobib ideaalselt inimestele, kes sooviksid nädalavahetusel Tallinna ööelu nautida. Mõnus hubane hotell sobib selle juurde suurepäraselt. Meie ei olnud Meriton Old Town Gardenist varem midagi kuulnud, kuid tulevikus võiks see olla üks võimalikke ööbimiskohti kui meil peaks tulema soov linna ööseks jääda. Me ei saa öelda, et see oleks kindel valik, sest kahjuks olid olemas ka mõned miinused.
Kokkuvõtvalt pean ma ütlema, et kui ma selle romantikapaketi kirjeldust esimene kord lugesin, siis ega ma suurt midagi sellest ei arvanud, ma olin kindel, et ega seal midagi rohkem peidus pole kui pudel veini ja massaažiõli. Ma üllatusin positiivselt. Oma eesmärgi pakett täitis. Me veetsime toredalt aega. Kui võtate kaasa huumorisoone ja avatud meeled, veedate teie ka meeldivalt aega.

Lõpetuseks toon ära ka plussid ja miinused.
Plussid: vaikne hubane hotell, armas tuba, sõbralik teenindus. Hinne 5+ püüde eest eristuda, teha midagi teisiti kui pakkuda vaid tavapärast “Sõbrakuu eripaketti”, tore kingitus toas.
Miinused: vanalinna parkimine (meie tulime teadlikult autota), kesine hommikusöögivalik, halb kohv, väikene vannituba.
Paketiga saate tutvuda ja broneerida siit!
Lisa saad veel lugeda blogist: Diip kunstiinimene.

2. veebr. 2015
Spa arvustus: Jūrmala Spa Lätis

Elustilist on üks tore blogi, mis kirjutab kõigest, mis on seotud igapäevase elustiiliga. Meieni jõudis sealt arvustus Jurmala Spa külastusest, allpool jagame seda teiegagi:
Jurmala on ideaalne koht, mida aastaringselt külastada. Pärnuga võrreldav mereäärne kuurortlinn on väga populaarne eestlaste seas, sest Tallinnast 350km kaugusel asuv Jurmala on suurepärane võimalus nädalavahetuseks üks romantika- või perereis ette võtta. Elustilist külastas Jurmala Spa’d Lätis.
Kuidas kohale saab?
Kui auto GPS soovitab Jurmalasse sõita ringteed pidi, siis tasub aja kokkuhoiu mõttes kasutada läbi linna sõitu. Arvestama peaks, et nii nagu Tallinnaski on tipptunni ajal Riias suured ummikud ning Riiast läbisõit võib venida väga pikaks. Kui Riiga saabumise aeg jääb siiski tipptunnile, tasub sisse hüpata mõnda suurde kaubanduskeskusesse, mis Riia peatänava Brivibas gatve äärde jäävad ja aega parajaks teha. Sõit Tallinnast Jurmalasse kestab u 5-6h, seega tuleks sellega väljasõidul arvestada, et ummikuid vältida.
Jurmalasse sissesõit on perioodil 1.04-30.09 tasuline. Politsei kontrollib sissesõitvaid autosid pidevalt, seega lootust sellest maksust pääseda ei ole. Autotranspordiga (väljaarvatud elektromobiilid) on linna sissesõidu tasu 2.00 EUR. Autotranspordile on parkimine Jurmalas selleks ettenähtud kohtades tasuta.
Jurmala Spa
Jurmalas on väga suur valik hotelle ja spaasid, mida võiks külastada. Sel korral jäi valikusse 4-tärniga Jurmala Spa hotell soodsa hinna ja pakutava paketi tõttu. 2-öine Jurmala Spa pakett maksis 120€ kahele, seega 30€/öö inimese kohta võib hinna-kvaliteedi suhtes pidada väga heaks diiliks. Hotelliveeb.ee kaudu hotelli broneerides oli ainsaks sooviks saada tuba kõrgemale korrusele (hea vaade!) ning selle soovi hotell ka täitis.

Esmaseks takistuseks oli hotelli jõudmine, sest hotell asub peatänava ääres ning hotellile saab läheneda vaid ühesuunalist tänavat pidi. Auto GPS ja Google Maps suunasid mõlemad kõige lühemat teed pidi tupiktänavatesse, seega tuli teed küsida. Lõpuks kohale jõudnuna võeti eestlased soojalt vastu ning selgitati hotellis pakutavaid võimalusi.
Broneeritud oli 2 tuba viimasel korrusel, ent üks tubadest osutus tugeva suitsuhaisuga toaks. Paar telefonikõnet ja hotelli teadet, et kahjuks rohkem vabu tube ei ole, otsustati umbes neljanda telefonikõne peale uus tuba anda. Vaatama sellele, et hotellitubades on suitsetamine keelatud, teevad seda külastajad siiski ning tulemuseks on suitsune tuba, mis pahandab järgmisi saabujad.

Broneerides pane tähele, et hotellil on ühel pool maja rõduga toad ja teisel pool maja prantsuse rõduga toad. Talvel pole ilmselt rõdu olemasolu niivõrd oluline, ent soojemal ajal on mõnus hotellirõdul istuda ning välismelu uudistada.
Hotelli asukoht
Hotell asub suurepärases kohas – keset jalakäijate promenaadi, mõlemal pool tänavat on suur valik söögi- ja joogikohti. Mererand on paarisaja meetri kaugusel. Talvel tuleks arvestada, et linn on sama tühi kui Pärnu, suvel see-eest on melu ööpäevaringne. Suveperioodil toimub pidevalt kõikvõimalikke üritusi, kohvikud ja restoranid pakuvad põnevat meelelahutust.
Spaamõnud
Jurmala Spa spaa osa on suhteliselt väike, ent pakub erinevaid saunasid, mullivanne ning baari otse basseinist. Kahjuks ei ole hotelli spaas lastele mõeldud madalat basseini, seega väiksemate lastega hotelli spaa osas väga tegevust ei leia, kui just laps saunamõnusid ja mullivanni ei soovi külastuse ajal nautida. Spaa protseduurid on hotellis soodsad ning pakutakse erinevaid päevaspaa pakette erinevate hoolitsustega. Elustilist proovis Jurmala Spa klassikalist massaazi ning jäi protseduuriga rahule. Enne külastamist vaata hotelli veebilehelt protseduuride eripakkumisi.

Söömine
Restoranis pakutakse Läti ja rahvusvahelist kööki ning suurt valikut erinevaid kokteile ja veine. Hotelli viimasel korrusel asub baar Seaside, kust avaneb panoraamvaade Jurmala linnale ja Riia lahele.
Elustilist külastas hoopiski hotelli lähedal asuvaid söögikohti – Tokyo City sushi ning Sue’s Asia restorane ning soovitab neid kindlasti külastada, sest toidud olid väga maitsed ning hinnad soodsad. Hotelli hommikusöök oli see-eest rikkalik ning valik väga suur. Lapsevanematele infoks, et restorani nurgas asub ka mõnus laste mängunurk.

Hinnang
Jurmala Spa külastajate hinnang on keskmiselt 8.8/10st, seega on kliendid pigem hotelliga rahul. Enne hotelli külastamist soovitab Elustilist kindlasti lugeda külastajate kommentaare, et olla valmis selleks, mis ees ootab. Mõned viimased külastajate kommentaarid hotelliveeb.ee lehel:
Plussid: Super tuba, ilus hotell. Jäime rahule.
Miinused: Puhtus, interjöör. Mõlemad parkimisalad oli täis(periood 27-28.12.14). Saunakeskus on tavaline ja keskmine,baar 11 korrusel ei ole hubane, liiga kõva muusikaga, Restoranis ei saa midagi tellida enne,kui õhtusöök on läbi. vee pudelihind toas on 4,5 eur. Koridoris peab olema veeaparaat. Hotellitase ei vasta 4* ootustele ja hotell vajab renoveerimist.
Plussid: Asukoht, TV,meeldiv disain hotelli 1 korrusel ja vannitoas.
Miinused: Personali suhtlemine äärmiselt kehv, mornid, tujutud, pahased. Naeratamist ja avatud suhtlemist ei tunnista. Esimese asjana ei otsita kliendi probleemile lahendust vaid hakatakse sulle selgitama mida sa valesti oled teinud ja mida ei tohi teha, mis kell tuleb spa kapi võti ära tuua, mis kell midagi suletakse jne, jne. Seda kõike äärmiselt morni olekuga. Kogu hotellis ja spa-s viibimise ajal nägime kohtasime ainult üht naeratavat ja kliendist rõõmu tundvat teenindajat.
Igas hotellis ja spaas leiab klientidelt positiivset ja negatiivset tagasisidet, sest eks kõikidel on omad ootused. Elustislist soovitab Jurmalat külastada just soodsa hinna-kvaliteedi tõttu. Hea asukoha ning soodsa hinna tõttu on Jurmala Spa suurepärane valik neile, kes soovivad veeta mõnusa nädalavahetuse Lätimaal.
Elustilisti kasutatud allikas ja fotod: Eesti Suursaatkond Riias, hotelliveeb.ee
Jurmala sooduspakkumisi näeb ja broneerida saab siit!
Tekst ja fotod: Elustilist.ee

29. jaan. 2015
Uuel aastal uue hooga

Foto: Johan Spa Hotell

Hotelliveebi blogi on mõnda aega puhanud. Nüüd on pikk puhkus läbi ja blogi naaseb tagasi tööpostile. Täis uut energiat, uut hoogu ja uusi lugusid. Artikleid tuleb igale maitsele – põnevaid persoonilugusid, uudiseid hotellidelt ja spaadelt, erinevate pakettide tutvustusi, arvustusi, soovitusi, sekka loomulikult ka lugejamänge ning küsitlusi.
Varsti kättejõudev veebruar on täis nii müstikat kui romantikat. Meie tegemistel tasub silm peal hoida.
Uue alguse puhul palume teil kommentaaridesse kirjutada, milliseid lugusid teie kõige enam siit blogist lugeda soovite. Kõigi kirjutajate vahel loosime nädala lõpus välja Hotelliveeb.ee kinkekaardi 20 euro väärtuses.
Rõõmsat nädala algust teile, kallid sõbrad!

26. jaan. 2015
Leia kontakt oma sisemise lapsega ja lase rõõm valla!

Käisin Kubija hotellis ja jäi täpselt viis mõtet, mida jagamata olla ei saa, sest need on põhjused, miks sinna alati igaüks minna võiks.

Ah, ma võtaks kõik koju kaasa!
Võrumaale jõudes oli päike meie vastu helde ja suve lõppu ei paistnud veel kuskilt. Kotid maha pandud ja päikeselisel metsarajal jalutades kadusid argimured ja töömõtted. Ainult putukad tegid summ-summ ja mets oli suvelõhnu täis. Kui oleks vaid saanud selle värskuse ja puhtuse kõik kokku pakkida ja Tallinnasse koju kaasa võtta, siis oleksin seda teinud. Ikka selleks, et pimedatel sügisõhtutel väikeste lusikakaupa tulise tee sisse mee kõrvale panna…
Tagasi hotelli jõudes lõid kõhud pilli. Sööma! Kui nüüd lõpuni aus olla, pean etteruttavalt mainima, et nõudlikumat pirtspekki kui minu tütar söögi suhtes annab otsida. Päriselt. Uskuge, selle vaatepildi järgi, mille tunnistajaks ise olin, võivad kõik autod, kes sealt mööda kihutamas on, kõhklematult peatuse teha. Millest julgen seda söögikohta soovitada? Ikka seepärast, et kui (olles ennatlikult ettevaatlik) tellisin oma kuueaastasele tütrele tagasihoidliku eine, siis mõnikümmend minutit hiljem vaatasin jahmunult tema rõõmsalt matsuvat suud. Tema, kes heal juhul sööb korraga ära ühe kartuli, pani silmagi pilgutamata pintsli kaks lasteeinet! Kui ka magustoit oli rahulolevalt viimse palani kõhtu kadunud, siis teadsin. Siia tasub tõesti tulla.
Jummel, kui mõnus!
Esoteerikud räägivad siin ja seal, et leia aga kontakt oma sisemise lapsega ja lase rõõm valla. Pealinnas, kõige selle kära ja müra ja tuut-tuut keskel on seda päris raske teha. Minul vähemalt. Aga Kubija välisaunast huilates järve joostes tundsin end kui pisike rõõmus plika, kes ohkas salaja kergendatult, et kellegi Suure Inimese käest luba veeee-eeel naaaa-tu-ke-seks küsima ei pea. Täiskasvanuks olemisel on tõesti omad eelised.
Ja mõnikord aeg siiski peatub
Usun, et paljud inimesed, kes on Kubijas varemgi käinud, nõustuvad minuga ühes- see koht ja ümbruskond koos Taevaskoja, Piusa koobaste ja mille kõigega veel on mõnus. Ja romantiline. Vist siis, kui avastad, et ühel hetkel ei vaata sa enam kella, arvuti on kolmas tund tuppa kotti ununenud, telefon teadmata kus ja tegelikult pole sel kõigel järsku mingit tähtsust. Sest ilma suurema analüüsita on selge, mis tegelikult loeb. Enne, kui arugi saad, on üksteise ja teineteise ja… kõige jaoks äkitselt lõpmatult aega.

Selle ma võtan!
Kõik, kes kunagi on massööri külastanud, mõistavad ise väljamõeldud massööride välimääraja põhitüüpe: Õli Laialimäärija, Valus Kondiväänaja jne. Tunnistan, et olid minulgi omad salahirmud, kui lauale end laotasin.Lugesin mõttes kolmeni ja hingasin zen`ilt sisse ja välja. Marje teadis, mida tegi. Lisaks sellele, et laualt tõustes oleksin tahtnud lennata, lisasin mõttes välimäärajasse veel ühe tüübi: Täiuslik.
Üks suur miinus
Üks üsna suur miinus Kubijal siiski on – mõnusa tunde ja olemise ja sõbralike inimestega võib ikka üsna kiiresti ära harjuda. Isegi kolmetunnine sõit ja sääsed õhtul ei suutnud varjutada soovi pikemaks jääda. Muidugi, kui tahaks vinguda, küll siis leiaks. Või mõelda, et „seekord lihtsalt vedas“. Mis iganes. Minule meeldis seal. Ja äkki polegi asi vedamises. Äkki…äkki see koht ongi lihtsalt. Suurepärane.
Mirjam

10. sept. 2013
Mida eestlane hotellis esmalt teeb?

Hotelliveebi blogis rippus pikemat aega üleval küsitlus, mida kasutajad hotellituppa jõudes esimesena teevad. Pea tuhatkond vastajat avaldas oma arvamust ja siin on tulemused!

Eestlane kasutab hotellituppa jõudes voodit esmalt pehmuse testimiseks, soomlane seevastu seksiks.

Soome ajaleht Ilta Sanomat tegi samalaadse küsimuse möödunud aastal. Kui põhjanaabritel on esmakohal sugutung ehk hotellituppa jõudes asutakse voodirõõme nautima, siis eestlased kasutavad aset pigem lihtsalt hüppamiseks ehk pehmuse testimiseks.
Pehmusekontroll on 37 protsendiga kõige populaarsem tegevus hotellitoas. Seksimine jõudis 16 protsendiga alles kolmandale kohale.
Kui soomlased asuvad seejärel tualettruumis ihuhädasid rahuldama, siis Eesti inimene on palju ratsionaalsem – ta asub kontrollima ega midagi rikkis ole, mille kohta kohe teada anda. Niimoodi vastas 17 protsenti Hotelliveebi blogi külastajatest.
Järgmisel kohal populaarsuselt on luulelistel soomlastel aknast avaneva vaate imetlemine, kuid Eesti talupojamõistus sunnib selle asemel uurima, kas toas on olemas WiFi (13% häältest).
Kõige ebapopulaarsemaks hotellitoas esimesena ettevõetavatest tegudest osutus alkoholipudeli korkimine (6% vastanutest).
Tasub tunda uhkust, kuivõrd karske meele ja kaaluka mõtlemisega blogi külastajad meil on!

2. sept. 2013