Silt: lastesõbralik

Lottemaa kutsub iga ilmaga!

Mida teha, kui sul on terve päev vaba, auto ja 5 last? Kui sul endal ideedest napib, küsi lastelt. Küll nemad juba teavad ja vastus tuleb kui ühest suust „Lähme Lottemaale!“. Mõeldud-tehtud. Ei heidutanud meid ka ähvardavalt tumedad pilved taevas. Ja õigesti tegime!
Saime küll nii vihma, rahet kui päikest, kuid päev oli sellest hoolimata kordaläinud. Kohati tuli halb ilm ka kasuks. Majades oli palju liikumisruumi, saime kiirelt iga asja juures „löögile“ ja ei pidanud ootama pikkades järjekordades. Seega soe soovitus neile, kes ei soovi järjekordades oodata – valige pisut kehvem ilm!

Pidevalt uuenemas

Lotte ja ta ema Anna

Oleme Lottemaal küll juba mitmeid kordi käinud, kuid igal aastal (ja isegi mitu korda aastas käies) on seal alati midagi uut leida, mida möödunud korral ei olnud või ei märganud. Selle aasta suurimad üllatajad olid uued tegelased. Lapsed ei jõudnud ära oodata, mil kohtuvad Lotte väikse õe Roosiga. Õnneks me ei pidanud kaua ootama, trehvasime tamaga juba õige pea.
Lisaks Roosile oli veel mitmeid uusi tegelasi. Näiteks läti keelt rääkiv kärbes Ruta, erinevad putukad ja ka keeli õppiv kiviteadlane Lembit, kes üritas sõnad selgeks saada klaas(kirstus) puhates. Me alguses vaatasime, et keegi on siit ilmast lahkunud, aga lähemal uurimisel tuvastasime hingamise:D.

Veelgi rohkem seiklusi

Uusi ja põnevaid atraktsioone leiab ka seiklusrajalt. Samuti on palju avastamist uutes majades nagu Jaagu maja ja doktor Ave kliinik, planetaariumis ja mitmetes muudes toredates kohtades. Seega on Lottemaale asja ka neil, kes arvavad, et on iga viimse kui koha juba järgi vaadanud. Kui sa sel aastal sinna aga jõudnud ei ole, tuleb teekond jälle jalge alla võtta, et end eksperdistaatuses edasi tunda.

Lottemaa kohvik

Positiivselt üllatav restoran

Pean tunnistama, et varasemalt on toidukohad meist mööda läinud. Kui sul on kaasas 5 last, siis nende kõigi näljatundega võidelda ei ole mõtet. Seega seadsime sammud Lottemaa kohvikusse. Ja no minu jaoks oli see küll üks suur üllatus alustades menüü rikkalikkusest ja lõpetades toitude suurustega. Kui esmapilgul võib tunduda, et prae hinnad ei ole kõige soodsamad, kui mõelda, et tegemist lastele mõeldud kohaga, siis portsjonide suurust nähes oli kõik selge. Nälga ei saa siin küll mitte keegi jääda. Seda nii toidu rohkuse kui menüü mitmekesisuse tõttu.
Kolmesed kaksikud said elus teist korda friikartuleid. Friikartuli tuutu oli aga tubli suutäis, nii et jätkus ka kaasa võtmiseks. Kõik väiksesse kõhtu ära ei mahtunudki. Seitsmesed valisid endale juustuburgeri friikartulite ja salatiga (kogus oli tubli meheports) ja Vinkupitsa. Pitsa väärib omaette välja toomist. Esiteks selle suurus (läbimõõt 32cm) ja teiseks selle mõnusalt pikalt veniv paks juustukiht, mis viis keele alla nii suurtel kui väikstel. Aga taaskord, kõik kõhus ruumi ei leidnud, seega tuli ka seda koju edasi maiustamiseks kaasa võtta. Teenindajad olid üliarmsad ja vastutulelikud. Neilt sai ka mugavaks kaasavõtmiseks vajalikud karbid.

Ka rongisõit on elamus

Kuna ilm meid ei soosinud ja väikesed jalad olid tundide pikkusest ringi seiklemisest väsinud, võtsime parklasse sõiduks piletid rongile. Hoolimata sellest, et teekond oli lühike, jäi ka sellest kõige väiksematele mõnus mälestus, mida veel ka kodus mitmeid kordi meelde tuletati. Seega, kui isegi jalgades jõudu veel on, tasub eriti väiksemate lastega minnes vähemalt üks ots rongiga läbida. Elamus omaette.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et ka need, kes on Lottemaa iga-aastased külalised leiavad ka sel aastal ikka ja jälle uut avastamist, mis täidab kenasti vähemalt ühe (kauni) suvepäeva. Ja kui juba kaugemalt tulek, vaata kindlasti ka Hotelliveebi valikus olevaid pakette, mis sisaldavad Lottemaad. Nende hulgast leiad Kurgo Villa, Villa Wesseti ja Pärnu hotelli paketid.

Tekst: Brit Mesipuu

8. juuli 2019
5 soovitust, kuidas muuseumis käik lastele põnevaks muuta

Muuseumi külastamine koos lastega peaks olema puhas rõõm, mitte vastupidavuse test sinu närvidele. Põnevat meelestatust on aga raske säilitada, kui pead kogu külastuse jooksul igavlevat ja jalgu järel lohistavat last kaasas tassima.
Seetõttu tuleks juba enne muuseumisse minekut mõelda, kuidas eesootav külastus suudaks pakkuda sulle vajalikku kultuurielamust ja lapsele põnevat avastamist. Järgnevalt annamegi mõned nipid, mida juba järgmisel külastusel katsetada saaksid.

Pikad järjekorrad ei tee kedagi rõõmsaks

1. Püüdke vältida järjekordi

Pikad piletijärjekorrad võivad tuju nulli viia juba muuseumikülastuse eel. Seetõttu uuri, kas sul on võimalus piletid juba eelnevalt interneti teel ära osta. Kui ei ole, väldi külastuse tippaegu. Tavaliselt on lühemad järjekorrad kohe muuseumi avamise ajal.

2.    Võta hoog maha

Täiskasvanuna kipub olema põhimõte, et lühikese ajaga tuleb läbida võimalikult palju sihtkohti. Sama mentaliteet kehtib ka muuseumis – eesmärk on (kasvõi pealiskaudselt) ära näha kõik eksponaadid. Lastega muuseumit külastades tuleks aga võtta hoiak, et pigem vaadata vähem, aga põhjalikumalt. Seega alusta vaatamisväärsustest, mis sulle enim huvi pakuvad ja liigu sealt edasi vähem huvipakkuvate poole, jälgides lapse tempot ja tema vastuvõtlikkust.

3.    Hakake detektiiviks

Enne muuseumi külastust uuri järele, kas eksponeeritavate väljapanekute juures on mõnd ühist joont. Näiteks leidub palju ingli- või lõvikujutisi, piltidel on palju lilli või midagi muud sarnast. Muuseumisse sisenedes räägi lapsele, et täna on ta detektiiv ja tema eesmärk on leida üles võimalikult palju ingleid/lõvisid/lilli. Anna kätte paber ja pliiats, et ta saaks ka järge pidada, palju ta neid leidnud juba on.
Kui soovid, võid pärast ka premeerida iga (viie / kümne) leitud kuju eest mõne maiustusega. Nii on motivatsioon detektiivi mängida veelgi suurem.

4.    Muuseumi teemale vastav riietus

Kui lähed keskaega kujutavasse muuseumisse, pane lapsele selga mõni sellele ajastule vastav riideese ja anna kätte lehvik või mõõk. Kui lähete loodusmuuseumisse, siis miks mitte riietada last mõneks loomaks? Sedasi saab laps end ümber kehastada ja tunda end osakesena sellest muuseumist.

5.    Väldi nälga

Mõnus pikniku paus võib päästa päeva

Uuri enne külastust, kas muuseumis on kohvikut või veelgi parem – õues olevat piknikuala. Pole midagi toredamat kui väike mõnus piknik murul pika muuseumikülastuse vahepeal. Mitmetel muuseumidel on õuealal lisaks ka mänguplats või mängutuba, kus lapsed saavad end vahepeal välja elada, enne kui viksi ja viisakana taaskord muuseumisse sisenevad.
Kui toitlustuse võimalused aga puuduvad, hoolitse, et muuseumisse minnes oleks kõht täis ja mõni väike kohe suhu pistetav snäkk kotis kaasas. Jälgi aga kindlasti muuseumi reegleid oma joogi ja söögi kaasavõtmise osas.

Kas sina oled lastega muuseumis käinud? Millised on eriti lastesõbralikud muuseumid? Milliseid kavalaid nippe kasutad, et lastel muuseumeid külastades igav ei hakkaks?

1. apr 2019
Mul on üks saladus…

…ma tean, kus asub Pärnu parim toidukoht. Tahad ma jagan seda sinuga ka? Luba siis, et räägid teistele ka edasi. See on Villa Wesseti restoran! Võib-olla see ei tulegi teistele üllatusena, sest nagu ma hiljem teada sain, siis on tegu ühe vägagi hinnatud ja kiidetud restoraniga, aga mulle tuli see üllatusena. Ma ei tea Pärnust üldse kuigi palju.

Ma kohtusin Villa Wesseti peakoka Mart Kukkega ühel suviselt palaval maikuupäeval Villa Wesseti terrassil ja olin esimesest silmapilgust armunud. Ei, siiski mitte peakokka endasse, vaid täiuslikku kooslusesse, mille moodustasid särav ja oma tööd armastav peakokk, lastenurk, romantiline terass ja selgelt sõnastatud lühikene menüü.

Peakokk Mart Kukk

Me vestlesime Mardiga pikalt toitude, restoranide, menüüde teemal ja ma julgen öelda, et 23-aastaselt peakokana alustanud ning Inglismaal õppinud Mart on täpselt selline nagu üks peakokk olema peab. ” Toitu ei saa suhtuda nii, et ah, küll süüakse ära. Külastaja maksab toidu eest ja tahab oma raha eest parimat. Ma lähtun põhimõttest, et vaata toidule peale ja otsusta, kas oleksid valmis selle eest maksma,” selgitab ta oma lihtsat toidufilosoofiat. Mart rääkis lapsepõlvemaitsetest ja puhtast toorainest, mis selle maja restoranis olulisel kohal on, sellise kirega, et mul endal tuli soov kokaks õppima minna.
Aga hea küll, lähme edasi restorani juurde.

Wesseti restoran on jagatud kaheks osaks. Valgete linadega restoranipool ja väheke mitteametlikum terrassipool, kust päiksepaistelise ilmaga ei tahagi ära liikuda. Minuga täpselt nii juhtuski, et selle asemel, et ka Pärnut avastama minna, nautisin ma rõdul head seltskonda, veini ja toitu, milleni me veel jõuame. SUUREKS plussiks minu jaoks oli otseloomulikult restorani lastesõbralikkus. Ma valisin laua lastenurga kõrval ja nii olime nii mina kui mu tütar olukorraga rahul. Vihmase ilma jaoks kui väljas lastenurgas mängida ei saa, on restoranis olemas värviraamatud ja – pliiatsid (ainus soovitus restoranile – vaadake üle, et kõik pliiatsid teravad oleks;) ning erinevad mänguasjad, nii et ei pea sugugi kartma, et lapsega siia restorani tulla ei saaks.
Ma nägin ka restorani poolel kaetud pidulikku lauda ja luban teile, et kui te otsite Pärnus restorani, kus mõnd pidulikku sündmust tähistada, siis Villa Wesseti restoran on just see õige koht. Ma ei häbene grammivõrdki oma arvustust kui see peaks tulema vaid ülivõrdes ja parimaid positiivseid omadussõnu kasutades, sest käsi südamel, oli see mu viimase aja parim restoranikogemus. Võib-olla mängis siin ka rolli see, et niivõrd hea toit tuli mulle siiski üllatusena, aga vahet ei ole. Teenindus oli restoranis tähelepanelik ja kiire, last ei unustatud kordagi ära, teda koheldi nagu täiskasvanutega võrdset restoranikülastajat; õhkkond ja kõik, mis vajalik üheks suurepäraseks toidukogemuseks, omal kohal olemas.
Eelroogadest sõin mina kõrvitsakreemist, peekonist, suitsest leemest ja karulaugust valmistatud suppi. Nüüd andke mulle andeks, kui ma maitsete edasiandmisel kimpu jään, ma armastan head toitu ja tunnen hea tooraine ära, kuid ma ei ole toidukriitik. Ma jumaldan kreemsuppe ja ma armastan kõrvitsat, seega on üsna loogiline järeldus, et see oli üks täpselt minu ~~tassike teed~~ kausike suppi. Sametine ja mõnusalt rammus. Kahjuks nii rammus, et ma pidin pool alles jätma, sest vastasel juhul ei oleks mul kõhus pearoa jaoks lihtsalt ruumi olnud, aga kui ma veel hetkelgi selle supi peale mõtlen, hakkavad mul neelud käima.

Pearoogadest tundus kõige intrigeerivam “Seafilee ja kapsas” (seasisefilee, kapsakreem, sibul, kapsakrõps, kartul, tomatine kaste), sest olgem ausad tundub selline mehine roog ning ma ei suuda välja mõelda, kuidas seda restoranilikult serveerida. Mart soovitab mul (kui pardisõbral) valida “Part ja peet” (pardifilee, peedikreem, sibul, salatsigur, mannapärl, tomat, veinikaste), kus mu silm jääb pidama “mannapärlil”. Ma ei ole kunagi mannapärle söönud, see tundub huvitav. Mart naerab samal ajal, et tegelikult ei olegi mannapärli olemas, vaid tegu on pärl-kuskussiga, kuid kunagi hakkas ta menüüs just sõna “mannapärl” kasutama, mis ootamatult ka laiemas ringis kasutusse läks.
Kui praed lauda tulid, sõin ma juba silmadega. Värvikas ja ilus, kuid samal ajal lihtne. “Värv annab toidule alati särtsu,” lisab Mart ja me asusime sööma. Part oli maitsev ja mahlane ning peedikreem oivaline, kui nüüd natukene norida, siis mannapärlite asemel oleks ma midagi särtsakamat lisandiks soovinud. Mitte et ma oskaks öelda, mida.

Mardi enda “mehelik” seafilee kapsakreemiga on aga see toit, mida ma järgmisena proovida tahan. Te lihtsalt vaadake ise kui ahvatlev see taldrikul välja paistis!

Olemas on ka täiesti eraldi lastemenüü, milles olemas ka lastemenüü klassika “friikartulid” ja see paneb mind ju esimese hooga nina kirtsutama, kuid Mart selgitab, et restoran võib küll püüda “vaid kunsti” teha, kuid kui mingi osa kliente sellepärast tulemata jätavad, sest lapsele ei ole menüüs friikartuleid, siis seda ei saa endale restoran lubada. Kõik kliendid peavad end restoranis hästi tundma ja leidma endale midagi meelepärast. Menüü on Villa Wessetis konkreetne ja lühike, kuid sealt leiab tõesti midagi igaüks.
Kuna me hotellis ka ööbisime (LINK), siis otseloomulikult oli meil ka võimalus hommikusööki nautida. Et mitte minna ülevoolavalt kiitvaks, siis ma lõpetan selle postituse lihtsalt sõnadega “suurepärane algus päevale”. Ahjaa, vahuveini olemasolu pean ka ikka ära mainima. Mulle nii meeldib kui hotellides pakutakse vahuveini-hommikusööki (isegi kui seda nautida ei saa). See annab unisele hommikule ekstravungi:)

8. juuni 2016
Linnas, kuid siiski linnast väljas

Linnakärast eemal
Üheks perega puhkajate lemmikhotelliks on Tartus kindlasti Raadimõisa hotell. Hotell asub küll justkui linnas, kuid samas mõnusalt vaikses piirkonnas, linnaservas, eemal linnakärast. Raadimõisa Hotell pakub rahulikku puhkust. Lastega puhkusel viibides on plussiks kindlasti piiritletud suure õueala, kus lastel on võimalik mängida. Jalgrattaga sõitmiseks on olemas ideaalsed kergliiklusteed nii linna kui linnast välja.

Raadimõisa Hotelli ehitust alustati 2005.a. oktoobris ning hoone sai valmis 2006.a. augustis. Raadimõisa Hotell on ehitatud modernses stiilis ning 40-numbritoaline hotell pakub kohti kuni 78-le inimesele. Kõikides tubades on olemas katusega rõdu. Samuti on Raadimõisa Hotellis kaks peretuba, mis on ühendatud uksega. Hotellis asub ka saun, kuhu saab tellida ettetellimisel toitlustust.
Hotelli vastas asub imeilus Raadi järv ning Raadi Mõisapark, mis on avatud hommikutundidest hilisõhtuni. Suvekuudel toimuvad pargis erinevad üritused ning avatud on ka erinevad näitused. Näituse perepilet maksab kõigest viis eurot ja kuna see asub vaid kiviviske kaugusel hotellist, siis oleks patt sealt mitte läbi astuda. Varsti on valmimas on ka Eesti Rahva Muuseumi uus hoone, mis on plaanis avada külastajatele 2016. aasta lõpus.
Toad ja pakkumised
Raadimõisa Hotell pakub perepakette mõeldes pere pisemate peale. Selleks on koostöö AHHAA keskusega ja Aura Keskusega, mis asuvad 10-minutilise autosõidu kaugusel. Samuti on võimalik osta Mänguasjamuuseumi paketti, mis viib täiskasvanud tagasi lapsepõlve ning pakub lastele palju uut ja põnevat vaatamist. Loodusehuvilistele pakub Raadimõisa Hotell paketti, mis sisaldab Jääaja Keskuse külastust. Hotellis on lastel võimalik ka joonistada ning suurematel mängida legodega.
Hotelli peretoad on ruumikad, ühes toas on üks lai voodi ja teises toas on kaks eraldi voodit. Mõlemas toad on televiisor, eraldi vannitoad ning pakettide ostul on lapsi ees ootamas magus üllatus.
Restoranis on arvestatud ka pere pisematega. Olemas on lastetoolid, menüüde koostamisel arvestab toitlustusjuht Maia Mälk ka laste soovidega, lastele on võimalik tellida nii erinevaid mahlajooke, snäkke kui ka pearoogasid. Restorani saab paigaldada ka laste mängunurga.

Raadimõisa perepakettide hinnad algavad 105 eurost. Lähemalt saate Hotelliveebis pakkumistega tutvuda SIIN. Meie soovitame võtta aeg maha, leida endas lapsemeelsus ja külastada perega Tartu Mänguasjamuuseumi

9. juuni 2015
Kaks suurt, üks keskmine ja kaks väikest Pühajärvel

Kas perepaketid on mõeldud vaid kahele täiskasvanule ja kahele lapsele?
Laste tungival nõudmisel (kõik teised sõbrad on ju spa-s käinud, ainult nemad ei ole), otsustasime ka meie veeta ühe nädalavahetuse perega spa-s. Koha leidmine oli natuke keerukas, sest oleme ebatraditsiooniline pere ja ei vasta peremudelile 2+2. Oleme hoopis tehe 2+3 ehk kaks täiskasvanud ja kolm täiesti erinevas vanuses last.
Õnneks leidsime sõbra soovitusel Pühajärve Spa ja Puhkekeskust. Esimeseks katsetuseks tundus Hotelliveebi perepakett täitsa põnev olevat. Kuigi pean tunnistama, et ma ei kujutanud hästi ette, et mida teeb 3-aastane soolakambris või bowlingus? Ja kas tõesti saab üks pakett pakkuda midagi nii täiskasvanuile, 15-aastasele, 10-aastasele ja 3-aastasele? Broneerisime mehega endale lisaks ka hoolitsused. Teismelisele neiule ei osanud esimese hooga midagi valida, aga õnneks olid sealsed töötajad abiks ja talle sai kirja põnev laavakivi massaaž.
Vastuvõtt oli meeldiv ja sõbralik. Kerge ärevusega suundusime toa poole. Ma olin veendunud, et nüüd läheb ikkagi nii, et üks lastest, kes klassikalisse tehtesse ei mahu, saab koha kuskil lisavoodil või hoopis meie kaisus. Aga teate, see oli esimene positiivne üllatus, tuba, vabandust, toad olid suured ja ilusad. Lapsed said lausa voodeid valida, sest ühes toas oli lahtikäiv diivan ja teises toas voodi, kust alt sai veel teise voodi välja tõmmata. No ja värv oli meie keskmise arvates parim, ta nimelt on rohelise austaja. Perega võõras kohas ööbides mängib minu arvates koht väga suurt rolli. Siinses kohas oli palju ruumi mängimiseks, telekast sai multikaid vaadata, ka padjasõda sai edukalt maha pidada. Seega minu kiitus!

Lapsed jäidki tuba nautima, meie mehega ja suurema piigaga käisime hoolitsusi nautimas. Kõik tunnistasid, et jäid väga rahule. Meest olevat vaid imelikult vaadatud, et kas tõesti tema ongi Heily (hoolitsuste broneering läks minu nimele), aga sai oma massaaži siiski kätte. No ja edasi ootas meid ees see soolakamber… Leppisime mehega kokku, et kui pisipoeg enam ikka ei suuda seal olla, siis on tema see, kes lapsega välja läheb ja meie ülejäänud jääme nautima.
Kambrisse minnes tuli panna selga kitlid, et ennast ära ei määriks. 3-aastase suurust muidugi polnud, nii et tema oli oma riietega. Meil olid küll talle õnneks dressid selga pandud, aga seda oleks võinud tegelikult ette teada, sest kambrist väljudes oli ta üleni soolane. Minu hirm, et tal seal midagi teha pole, kadus kohe, sest käima pandi multikas ja pool tundi “Lammas Shaun’i” vaadata oli lapse arvates täitsa mõnus. Pärast nägin, et eesruumis olid olemas ka liivakasti mänguasjad, nii et ilmselt oleks võinud ta ka soolaga mängida, aga meie saime ka niisama hakkama. Teismeline surus varbad ka mõnusalt soola, kuni äkki… hakkas valus. Ega ju selle peale ei tulnud, et villidesse sattudes võib natuke (päris palju) valus olla.
Tilgake tõrva
Kuna soovisime kõik paketis sisalduva esimesel päeval ära teha, siis järgmisena läksime kohe ujuma. Teate, seal kogesime ainukest ebameeldivat hetke… Nimelt me ei lugenud reegleid seinal korralikult läbi ja suurel piigal olid juuksed lahti, aga reeglite järgi pidid kinni oleme. Ma üldse ei eita, et see oli meie viga, aga see, kuidas meile seda ujulas olev töötaja käratas, oli lausa uskumatu. Tundsin ennast kui esimese klassi laps, kes on midagi pööraselt valesti teinud. Teismeline läks muidugi täitsa pöördesse, et kust ta siin basseinis nüüd selle patsikummi võtab. Eks ma sidusin ta juuksed kuidagi ujumisriiete paeltega kinni, aga selline mõru maik jäi sellest kõigest suhu, et oleks ju võinud viisakalt öelda… Kui me pärast riietusruumis selle üle arutlesime, siis sekkus ka kõrval olev daam. Nimelt oli tema uurinud, et kust saada kapi võtit (otse hotellist tulles, ei läbinud me infolauda, kust võtmeid sai) ja seepeale korraliku peatäie sõimata saanud. Jõudsime ühiselt järeldusele, et ju siis oli inimesel väga paha päev ja oli vaja see kellegi peale välja elada.

Ujuda oli aga vahva, lapsed hullasid mõnuga (kuigi hirm oli ka, et äkki tuleb kuri tädi ja keelab naermise ja müramise ära). Lapsed oleksid isegi veel tahtnud, aga aeg oli edasi liikuda. Meid ootas riiete vahetamine ja bowling.
Väikemees hakkas vaikselt väsima ja ega me ette kujutanud, kuidas see bowlingumäng möödub, tal ju pole seal midagi teha. Aga see oli vale arvamus, väiksematele sai rajal piirded ette panna, nii et pall renni ei veereks. Väga lahe oli, väikemehe aeglane palli lükkamise tehnika oli täitsa tulemuslik ja ütleme nii, et viimaseks ta ei jäänud. Kahju ainult, et tund nii kiirelt möödus, oleks veel tahtnud. Järgmistel oli aga juba aeg broneeritud, nii et kahjuks kauemaks ei saanud jääda. Järgmiseks korraks endale teadmiseks, et tasuks võtta lisaaega.
Kui te arvate, et me nüüd magama läksime, siis ei, enne puhkama minekut läksime veel pubisse sööma. Sealsed pelmeenid, praetud leivad ja caesari salat kadusid meie kõhtu imekiirelt. Tüdrukud muidugi ei saanud aru sealsest elavast muusikast, nende jaoks oli see väga kummaline. Meie mehega aga laulsime äratundmisrõõmuga kaasa ja noogutasime omaette, et ja-jaa, kui meie veel noored olime. 😉
Öösel magas terve pere sügavat und, pisipoiss oleks tegelikult vist juba pubis uinunud, sest oli niiiiiii väsinud. Hommikul plaanisime küll veel ujuma minna, aga puhkus oli liiga kurnav olnud. Peale imelise valikuga (ja kohaliku toorainega) hommikusööki otsustasime hakata kodu poole liikuma. Teate, kui me kell 10 lahkusime, jäi 3-aastane autos kohe magama ja ärkas uuesti alles kell kolm. Vot nii väsitav puhkus oli!
Pühajärve spaa plussid
Miks ma soovitaks Pühajärve spa-d ka teistele? Kolmel põhjusel. Esiteks, seal on tegevust igas vanuses lastele (nägin ka mängutuba, kuid sinna me lihtsalt ei jõudnud) ja seal on see täiesti normaalne, et sa oled puhkamas koos lastega; teiseks on seal mõnusalt vaikne ja rahulik, aeg kulgeb kuidagi omasoodu; ning kolmandaks on tegemist justkui väikese omaette linnaga, kus on erinevad tegevused ühes hoones koos (ka restorani me ei jõudnud). Minge ja proovige järele, mina plaanin kindlasti kunagi veel tagasi minna!
Kõikide Hotelliveebis üleval olevate Pühajärve Spa ja Puhkekeskuse pakettidega saate tutvuda siin.

25. apr 2015
GMP Clubhotel eelis teiste hotellide ees

Kuidas lubada endale luksuslikku elukohta Otepääl?
See on väga lihtne. Selleks ei pea ostma korterit või suvemaja, piisab vaid sellest, et broneerida külaliskorter GMP Clubhotel’is. Kuna meie eesmärgiks on hetkel uurida kui peresõbralikud on Lõuna-Eesti hotellid ja spaad, siis valisime me puhkuseks luksusliku perepuhkuse Pühajärvel.
Kui nüüd üdini aus olla, siis üldjuhul kipun ma olema skeptiline kui paketi nimes sisalduvad omadussõnad nagu “suurepärane”, “luksuslik”, “imeline”, mingi kogemus ütleb, et sellisel juhul tahetakse sõnadega midagi ilustada, midagi mida on vaja varjata. Kui me oma toa (jah, ma arvasin et tegu on hotellitoaga, sest ma ei süvenenud paketikirjeldusse) ukse avasime, tahtsin ma ise “luksuslik”, “suurepärane” ja “imeline” hüüda. Meid juhatas tuppa hotelli juhataja Margus Mäll ja mulle tundus, et tema ees oleks seda kohatu teha, nii jätsin ma ovatsioonid kõrvale.
Kui te nüüd arvate, et me saime erikohtlemise osaliseks, siis te eksite. Hotelli juhataja on selles majas tõepoolest 24/7 olemas ja hoolitseb hotelli külaliste heaolu eest nagu oleks need tema isiklikud külalised, kes talle külla tulnud. Samamoodi suhtuvad teisse ka ka kõik teised töötajad – alates ettekandjast koristajani. Administraator naeratab teile sõbralikult kui temaga maja peal kokku jooksete ja küsib, kas kõik on ikka kenasti. Me ei ole esimesed ja ainsad, kes just töötajate pühendumist ja sõbralikku suhtumist on GMP Clubhotel’i puhul esile tõstnud.
Hotell pakub majutuseks ühe-, kahe- ja kolmetoalisi kõigi mugavustega ning kaunite vaadetega kortereid.
Ühe- ja kahetoalised korterid sobivad kuni nelja inimese majutamiseks – ideaalne perekonnale, kolmetoaline privaatsaunaga luksuskorter mahutab ka suurema perekonna.
Katusekorrusel asub erakordse vaatega saunakompleks ja terrass. Hotellis on lisaks kvaliteetne jõusaal, panipaigad ning ruum suuskade ja spordivahendite hooldamiseks.
Igas toas on kööginurk, WIFI, konditsioneer, SAT TV ja riietekuivatuskapp.
Mitte midagi ei anna teile aimu sellest, et te olete sattunud hotelli. Te olete nagu oma koju tulnud, sest täpselt selline tunne seal on.

Külaliskorteri elutuba. Minu telefoniga tehtud fotod ei tulnud just kõige paremad, seepärast kasutasin GMP hotelli kodulehel olevat pilti, aga võite uskuda, et see reklaamfoto ei valeta.

Asukoht Pühajärve kaldal ei anna muidugi eelist vaid GMP Clubhotel’ile, sama eelis on ka Pühajärve spaal, kuid kõigi teiste hotellide ees on see tugev pluss, mille peale tasub kade olla. Meie sattusime Otepääle päikeselisel ja soojal õhtupoolikul, nii et võtsime kohe ette ühe väikese matka ümber Pühajärve.
1,5-aastase lapsega ei jõudnud me küll kuigi kaugele (matkarajad on 3 ja 5km pikkused, meie matk sai kokku ehk 500 meetri pikkune), aga see ei tähenda sugugi, et me imelist loodust oleksime vähem saanud nautida. Lapsel oli lõbu laialt laululaval turnides ja rannas kiikudes, loomulikult ahvatles teda ka Pühajärv ise, kust teda väevõimuga eemal tuli hoida.
Hommikul tegime me jalutuskäigu teisele poole Pühajärve. Loodus lihtsalt kutsus toast välja. Ma ei tea, võib-olla see ongi Lõuna-Eestis tavaline, aga kõik möödujad naeratasid sõbralikult ning teretasid. See tegi tuju heaks.

Imeline kevadilm võttis selfitama

Ka tegevustest ei jää Otepääl puudu – talvel on võimalus harrastada talisporti. Kuutsemägi ja Tehvandi suusastaadion on kohe käe-jala juures, suviti pakub Otepää Golf võimalusi golfimängimiseks, jalgrattasõit, ujumine, jooksmine, rulluisutamine, piknikud – see kõik on suvel ilmselt iseenesestmõistetav.
Kas luksuslik on ka lapsesõbralik?
Jah, kindlasti jah! Külaliskorter on mõnusalt ruumikas, et lapski tunneb end koduselt ja mõnusalt. Loomulikult oli olemas ka lapsevoodi.
Kuigi me oleksime eelistanud õhtustada restoranis, mis kuulub ka Eesti 50 parima hulka, pidime me lapse uneaja tõttu sööma toas. Naeratava teeninduse saatel toodi õhtusöök meile tuppa ja ma ei pea tegelikult vist isegi ütlema, et see maitses ülihea. Ja tegelikult oli toas söömine jällegi mõnus ja privaatne, nagu me oleksimegi olnud oma kodus. Laps magas vaikselt magamistoas (suur pluss olid pimendavad rulood kogu korteris!) ja meie nautisime õhtut elutoas.
Hotelli restoranist veel nii palju vahemärkusena, et tegu on legendaarse Mai Roosna poolt projekteeritud restoraniga, mis avati algselt 1960 a. Ja juba siis oli see pikki aastaid Lõuna Eesti kõige populaarsem pidutsemiskoht.Vahepeal pikalt tühjana seisnud ja nüüdseks põhjalikult renoveeritud hoones avati restoran uuesti 2009.a.detsembris.
Paketti kuulub ka üks tund privaatsauna kasutamist katusekorrusel. Kui te sauna ei armasta, siis sinna tasub minna juba vaate pärast.

Katusekorruse sauna eesruum

Ka sauna külastades tundus meile nagu oleksime me oma kodusaunas, tõsi, selle luksuslikumas variandis, aga lapsega koos puhates on väga oluline tunda end koduselt. Mulle tundubki, et GMP hotellis on kokku pandud parim kombinatsioon luksuslikkusest, peresõbralikkusest, privaatsusest, turvalisusest ja mugavusest.
Muide, suvel pakub hotell võimalusel ka lapsehoidmise teenust. Selle eest kindlasti plusspunktid! Kokkuvõttes võibki tegelikult öelda, et hotell vaid plussidest koosnebki. Ma püüdsin leida mõne miinuse, midagi mis mulle ei meeldinud. Kui ma duši alt tulles vannitoas fööni ei leidnud, tahtsin ma hüüatada “ahhaaa! ikka on mõni miinus ka!”, avasin siis vannitoa sahtli ja avastasin sealt otseloomulikult fööni (seda kasutades tuli mul tahtmine enda oma prügikasti visata).
Hotellis ei ole küll spaad, kuid Pühajärve spaakeskus asub kahe sammu kaugusel, nii et talvisel ajal saab lastega sinna sulistama minna. Ma tõepoolest ei suutnud leida ühtegi miinust, seega tõstan esile need plussid, mis minu arvates sellele hotellile annavadki teiste ees eelise:
Privaatsus, hubane kodune keskkond
Palju võimalusi vabaaja veetmiseks
Suurepärane hommikusöök
Väga hea teenindus
Spordisõpradele on olemas jõusaali kasutamise võimalus (tundus VÄGA korralik ja hästi varustatud)
Tavapärasest kvaliteetsem interjöör ja tehnilised lahendused (nt on tubades DeDietrich köögitehnika, riiete kuivatuskapp!)
Rõhku on pandud pisiasjadele (näiteks lõhnapulgad, mis lõhnavad nii hästi, et mul tekkis tahtmine need vannitoast kaasa haarata )

PS. Kõigil, kel tekkis huvi Hotelliveebis üleval olevate GMP Clubhotelli pakettide kohta, saavad neid näha ja broneerida siit: bit.ly/GMP_paketid

17. märts 2015