Kas tunnete ka seda, kuidas päikselised ilmad lausa kutsuvad õue jalutama, matkama ning esimesi kevade märke otsima? Miks mitte võtta sel aastal ilusatest ilmadest viimast ning sõita läbi kõik looduskaunid kohad Eestis? Siinkohal toome välja valiku mõnusaid matkaradasid. Igaüks neist pakub ootamatut vaadet Eesti loodusele, olgu selleks siis paks mets, kaunis veesilm, võimas pankrannik või kanjon.
Lahemaa lummav loodus ja matkarajad
Lahemaa on Eesti vanim rahvuspark, kuid see pole mitte ainuke põhjus, miks seda külastada. Lahemaa teeb unikaalseks selle tõeliselt mitmekülgne loodus. Siit leiad nii samblased metsasihid, kui müstilised rabarajad, imelised päikeseloojanguid Purekari või Käsmu poolsaarel, suured rändrahnud ja kaunid kosed.
Rahvuspark pakub imelisi matkamisvõimalusi, nii neile, kes tahavad kulgeda kilomeetrite viisi paksu metsa sees, kui ka neile, kes soovivad tutvuda rannarahva eluoluga.
Matkaradu on siin nii tõelistele matkahuntidele, kui ka lastega peredele. Pikim matkatee on Võsu-Nõmmeveski 18 km pikkune rada, mis kulgeb mööda vanu metsateid, põikab läbi Võhma põlisküla ning jõuab lõpuks välja imeilusa kose juurde Nõmmeveskil. Nõmmeveskil on ka mõnus lõkkekoht, kus saad süüa teha või niisama jõeääres kevadpäikest nautida.
Pisut lühem 9,5 kilomeetrit pikk on Oandu-Võsu matkarada. See on mõnusalt vaheldusrikas matkarada, kus samblased metsateed vahelduvad laudteede ja puidust treppidega, vahele on susatud ka rändrahne ja piknikupinke. Võsule jõudes on mõnus osta külapoest jäätist ja tähistada pika matka lõppu.
Keskmisele matkasellile sobib hästi 3,5 km pikkune Viru raba õpperada, mis kulgeb läbi müstilise rabamaastiku ning on eriti kaunis päikesetõusu ajal. Rajal on ka tore vaateplatvorm, kust saab heita pilgu silmapiirini ulatuvale rabamaastikule.
Kui matakate lastega, siis on ka teile Lahemaal midagi. Nimelt on Koprarada vaid 1km pikk ja selle saab läbida poole tunniga. Terava silmaga matkaja võib siit leida ka kobraste tegevuse jälgi: kopratammisid, -urge ja näritud puid.
Lahemaal seigeldes pakub mõnusat peatumiskohta Vihula Mõis, mille ümber on samuti kaks matkarada. Siin asub 1,5 ja 3 km pikkune matkarada, mis kulgevad mõisapargi põliste puude vahel ning aeglase vooluga Mustoja jõe ääres.
Verijärve matkarada
Kui otsite ilusaid vaateid, veidi üles alla kõndimist ning Lõuna-Eesti järveäärset romantikat, siis on see tilluke 1 km matkarada kohe Võru külje all midagi teile. Nautige järveäärset rahu või tulge hoopis päikeseloojangu ajal pildistama.
Rajal on ka mitmeid pinke pikniku pidamiseks ning lõkkekoht, kus külmunud jäsemeid tule kohal üles sulatada. Võru linnas ja selle ümber on lisaks Verijärvele ja Tamula järvele veel palju väikseid veesilmu mille ääres on tore jalutada ning suvekuudel ka ujuda.
Kui olete avastamas Lõuna-Eesti looduse ilu, siis on hea jääda peatuma Kubija hotell-loodusspaasse, mis asub mõnusasti looduse rüppes ja sobib hästi vaikuse ja rahu nautimiseks. Kohe hotelli kõrvale jäävad metsarajad, mis aitavad mõtteid korrastada ning teisel pool Kubija järve saab lennutada discgolfi kettaid Võru Kubja discgolfi pargis.
Saka: pangaalune mets ja Saka kivisilla juga
Põhja-Eesti maastik oma kiviste randade ja järskude pankrannikutega erineb Lõuna-Eesti pehmest kuppelmaastikust kardinaalselt. Siin saab imetleda karget Läänemerd, lasta tuulel oma juukseid sasida ja tajuda looduse jõudu.
Ida-Virumaa pole ainult trööstitud tööstusmaastikud ja seiklusturism. Ei, siingi saab osa saada looduse ilust.
Loodushuvilised võiksid sinnakanti sattudes seada sammud Saka suunas. Just, siin naljaka nimega Aa ranna kõrval asub vapustav pankrannik, mis kulgeb 23 kilomeetrit Sakast Toilani. Kindlasti tasub Sakas ära käia Saka klindimõisa matkarajal.
2 km pikkune jalutuskäik kulgeb kõigepealt pangapealsel ning siis juba all rannas ja pangaaluses metsas. Randa viib trepp, mis on mõlemalt poolt mattunud suurtesse sõnajalgadesse tekitades tunde nagu jalutaksite dinosauruste aegses ürgmetsas.
Ärge unustage ronida ka Saka vaateplatvormile ning otsida üles ilusaid vaateid pakkuv Kivisilla juga.
Ööbima saate jääda Saka Mõisa.
Tammikud ja orhideed Saaremaal
Saaremaalgi on palju võrratut loodust. Kõige krooniks on loomulikult Vilsandi rahvuspark. Kuid looduse ilu imetlemiseks ei pea te isegi Kuressaarest lahkuma.
Kõigest 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel Kuressaare kesklinnast asub Kuressaare tervisepark. 2km pikkune rada on ideaalne koht aja maha võtmiseks olgu siis jalutades, rattaga sõites või joostes.
Kudjape- Upa loodusrajal ootab teid 5km pikkune matkarada, mis saab alguse kalmistult. Jalutamisest tüdinedes saate seal ka discofli mängida.
Kuressaare lähedal asub aga kaunis Loode tammik, kust lisaks vanadele tammedele võid leida ka 14 eri liiki orhideesid.
Kuressaare ööbimisvõimaluste kohta uuri rohkem SIIT.
Rõuge ürgoru matkarada.
Kauni looduse nägemiseks tuleb tihti sõita kaugele. Täpselt nii on loodka Rõuge ürgoru matkarajaga. Põhjaeestlased peavad ette võtma tundide pikkuse auto- või bussireisi, kuid nagu ikka, see mis neid ootab on pikka sõitu väärt.
Ühtäkki leiavad nad end peegelsiledate veesilmade vahelt ning maapind pole enam mitte sile vaid hoopis künklik. Looduse ilu nautimiseks piisab sellest, kui ninaots autost või hotellitoast välja pista.
Kuid suuremad loodusesõbrad võiksid ette võtta matka Rõuge ürgorgu, sest sealne matkarada on tõeline maiuspala. See on väga mõnusa pikkusega. Pärast kümmet kilomeetrit looduses võid premeerida end oma lemmiksöögiga ilma süümekaid tundmata.
Lisaks imelistele järvedele, paadisildadele ja romantilisele maastikule suundub matkarada läbi Hinni kanjoni. Kuna rada kulgeb kohati ka läbi eravalduste, siis olge ettevaatlikud: talude ümber võivad ringi joosta lahtised koerad.
Pikast matkast väsinuna on mõnus minna ööbima Ööbikuoru Villasse.
Kogu kompleksi arhitektuur on osavalt läbi mõeldud ning kuhu sa ka pead ei pööraks, iga suunas avanevad külastajatele postkaardi-laadsed vaated. Malevlaste poolt majaseinale maalitud tõld reedab aga, et tegu polnud teps mitte tavalise mõisaga.
Nimelt pole Ruunawere mitte lihtsalt mõis, vaid tegutses alates 18. sajandist ka postijaamana.
Tõsi ta on, postijaamade reisijad spaamõnusid nautida ei saanud. Keldrikorrusel asuv saunakompleks on uus lisandus. Kui hotelli sisenemine oli juba kui teise ajastusse sattumine, siis keldrikorrusel ootab sind veel täitsa omaette maailm.
Peale sauna ootab meid kahekäiguline õhtusöök. Kuid enne veel kui me söögisaali jõuame, köidab mu pilku fuajeed kaunistav Jüri Arraku suur lahinguteemaline maal. Nimelt kujutab see 1567. aastal aset leidnud lahingut rootslaste ja poolakate vahel. Pildil on sõdalased hobuste ehk ruunade seljas.
Järgmisel hommikul kosutavat hommikueinet nautides, oleme taas justkui uues maailmas. Nüüd on akende taga kõik valge ning südamesse hakkab hiilima jõulutunne.
Ruunawere asub suurtest linnadest eemal, siin pole pubisid, teatreid ega klubisid. Küll aga leiad siit hulganisti kaunist loodust ja ka kübeke ajalugu.
