Ühel ilusal, üle pika aja päikesepaistelisel, laupäevasel talvehommikul tuli kange tahtmine linnast põgeneda.
Hakkasime kiirelt uurima, kus saaksime oma suure perega ööbida. Kriteeriumiks 1 öö, 3 last paketis, looduslähedus, asukoht linnast väljas ja väiksem hubasem majutusasutus. Mõningase Hotelliveebi otsingu järel jäi kaalusõelale Ööbikuoru Villa “Perepakett koos Kubija SPA ja soolakambri külastusega“. Paketi kirjelduses on, et selles sisalduvad täiskasvanud + 2 last. Ei tea, kas tehti erand, või on alati nii vastutulelik suhtumine, kuid saime kõik oma kolm kenasti hinna sisse.
Leppisime Ööbikuoru Villaga kokku, et esmalt läheme külastame Kubija spaad ja seejärel alles liigume Ööbikuoru Villasse. Kõik oli kenasti organiseeritud ning pääsesime probleemideta paketi siseselt spaamõnusid nautima. Rahvast oli üllatavalt palju, eriti just lastega peresid. Spaa on väike ja hubane, ujumiskilomeetreid seal läbida ei saa, see-eest aga leiab hulgaliselt suuremaid ja väiksemaid veesilmasid, mis on erineva soojuse ja sügavusega. Seega leidsime igaüks endale sobivaima. Sekka mitmeid saunakülastusi ning 2 tunnine spaakülastus mööduski märkamatult.
Kuna talvisel ajal Ööbikuoru Villas igapäevaselt restoran avatud ei ole, mõtlesime, et enne Villasse minekut põikame läbi mõnest vahvast kohvikust. Kõhud olid vees vedelemisest ju mõnusalt heledaks läinud. Ööbikuoru lahkel soovitusel väisasime otse Suure Munamäe jalamil asuvat restorani Suur Muna.
Nagu kodulehelgi kirjas, siis pakutavad toidud valmistatakse lähiümbruse talunike poolt armastusega ja valdavalt mahedana kasvatatud saadustest. Ojaa, seda oli tunda igas suutäies. Boonusena tuleb välja tuua kindlasti see, et toidu juurde toodi tasuta marjadega maitsestatud kannuvesi ning Haanja rukkileib ja taluvõi.
Menüü ise oli pigem lühike. Kuid leidus kõike – nii suppe, salateid kui praade ja muidugi magusat ja kohapeal valmistatud kooke. Sellest hoolimata oli valik siiski üpris keeruline. Tahaks ju proovida kõike alates ahjulambast ja käsitööravioolidest ning -pastast lõpetades sokuliha ja peipsi kohafileega. Meie valikuks osutus aga hoopis põdraliha. Ojaa…see suutäis oli metsik igas mõttes. Ka päev hiljem suudame neid maitseid elavalt meenutada, niivõrd hea oli. Lastele võtsime ahjukartulid pihvi ja kalaga. Magustoiduks jäätist, smuutit ja kooki. Majaperemehe soovitusel sai ka pokaal veini võetud, mis on neil muide endal Portugalist otse tellitud ja siinsest kaubandusest ei leiagi.
PS! Kohvikus Suur Muna on teisel korrusel tõenäoliselt ainuke Eesti disko-WC. Sinu valik, kas soovid maiseid vajadusi rahuldada ABBA või Boney M seltsis. Ava uks, lülita valgustinuppu ja muusika ning diskopall on sulle toeks sel raskel tööl????.
Nüüd, mil kõhud lõid nurru ja väsimus hakkas võimust võtma, oli viimane aeg võtta suund Ööbikuoru Villa poole. Kuna meid on kokku 5, sai meile osaks suur peretuba mis koosnes kahest romantilises stiilis toast nimedega Josephine ja Lucinda. Tubade sisustus järgis maja nime – Villa – stiili igas nüansis, alates toolidest lõpetades kappide ja lampideni välja. Kõik oli väga puhas ja mõnus. Kui mu esialgne hirm oli, et tuleb unetu öö, sest mul on kerge uni ja ärkan iga krabina peale, siis kartus oli asjatu. Selline kahe toaga lahendus oli suurepärane võimalus kõik lapsed rahulikult ühte tuppa ööund nautima panna ja ise samal ajal kõrval toas veel mõningad tunnid seda rahu ja vaikust tunda. Suvel võiks see veel eriti tore olla, sest toas on suured aknad/uksed, mida avades on võimalus sumedat suveööd ka vahetus looduses nautida.
Kui kosutav uni möödas, tuli sammud suunata hommikusöögile. Valik oli lihtne, kuid täiesti piisav ning me kõik leidsime endale sobiva suutäie muretult. Hitiks olid loomulikult pühapäevahommikused pannkoogid. Ja tegemist oli nende ehedate, koduste väikeste pruunipõsksete koogikestega. Kuid leidus veel ehtsat munaputru, klassikalist peekonit, võileivamaterjali, croissante, hommikuhelbeid ja müslit, putru, heeringat ja palju muud. Lapsevanematele on kindlasti hea teada, et ühes söögiruumis asub ka laste mängunurk. Seega kui nende nälg on kõrvaldatud, saab ise rahulikult nautima hakata ja lapsed sinna mängima suunata.
Mainimata ei saa jätta ka väga meeldivat teenindust ning naerusuud ja lahket sõna ka siis, kui meie pere üks pisematest suutis terve tassitäie piima ümber ajada.
Kuna lund on õues metsikult, oli ka soov, et saaks enne koju tagasi minekut miskit ka õues teha. Soojemal ajal leiaks mitmeid tegevusi ka Ööbikuoru Villa ümbruses. Villal endal on väike mänguplats ja läheduses asuvad ka mitmed vaatamisväärsused. Praegusel lumisel ajal need aga eriti ei ahvatlenud. Kuna peres kasvab 3 last – kaksikud poiss ja tüdruk kohe kolmesed, suurem tüdruk 7 – pole vist keeruline mõistatada, mis rohkem mõtteis mõlkus – kelgutamine. Vaatasime Haanja piirkonna teenusepakkujaid ning leidsime Veemäe Snowhilli tuubirajad. Koht on avatud juba kella 10st seega paras lõbus lumes müttamine enne kui suund koju Tartu poole ette tuleb võtta jälle. Niisiis saigi lõbus tunnike nende kolme erineva raskusastmega rajal veedetud.
Ja sedasi sai läbi ka meie vahva lühipuhkus Haanjamaal. Kokkuvõtteks võiks öelda, et sellisest spontaansest lühipuhkusest rohkemat soovida oleks patt – lõbus nii lastele, kui romantiline vanematele, kes saavad Ööbikuoru Villa muinasjuttu peale laste magama panekut üheskoos nautida.
Hotelliveebis pakutavate Ööbikuoru Villa pakettidega saate tutvuda SIIN!
Tekst: Brit Mesipuu
Silt: perepuhkus
-
Eesti esimene disko-WC, maitsev kohtumine põdraga ja õdus Ööbik ehk perepuhkus Võrumaal
Kubija hotell-loodusspaa spaa- ja saunakeskus Kohvik Suur Muna Ööbikuoru Villa Ööbikuoru Villa peretuba Ööbikuoru Villa hommikusöök -
Jõulud hotellis
Sel aastal tuli mul soov jõule kuidagi teistmoodi tähistada kui traditsioonilise koduse “süldilauaga”. Ma mõtlesin pikalt, mida perega koos teha, et oleks tore nii meil endil kui kolme-aastasel ja lõpuks otsustasin, et me veedame jõulud ühes toredas villas. Kas hotellis saab tähistada jõule, nii et oleks kodune ja hinges mõnus jõulutunne või on hotell siiski liiga isikupäratu valik? Minu valikuks osutus Kurgo Villa Hotell ja restoran Pärnus (LINK) ning pean ausalt tunnistama, et paremat valikut jõululiseks perepuhkuseks oleks olnud raske valida.
Olgugi, et ilm meenutas rohkem kevadet, siis glögi, kingipakid ja küünlad tõid hinge jõulutunde. Võib olla ei ole me päris normaalne perekond, kuid talvisel ajal väljas pikniku pidada või glögi juua, on meie meelest üks äärmiselt tore kogemus. Pärast on mõnus tuppa sooja minna!
Romantilise hõnguga hubane hotell koosneb kahest majast – Villamaja ja Hoovimaja, kokku on tube 27, Villamajas muuhulgas ka juuniorsviit ja peretuba. Meie ööbisime Villamaja standardtoas, mis üllatas mind oma ruumikuse poolest. Kui ma lähen hotelli niisama ööbima, siis ei oma toa suurus erilist tähtsust, kui aga hotell saab valitud mõneks erilisemaks sündmuseks, kus ka toas piisavalt palju aega veedetud saab, siis meeldib mulle kui mul on toas “hingamisruumi”.
Plusspunktid hotellile pisikeste detailid eest. Ma olen seda pidevalt soovitanud, et võimalusel võiks hotellid panustada pisidetailidesse ja nii oli tehtud selles hotellis. Tuppa saabudes põles toas jõuluhõngulisel laual küünal ning selle kõrval personaalne tervitus väikese maiusega. Sellised pisisasjad jäävad meelde!
Jõululõuna- ja õhtusöögi pidasime me Kurgo villa kohvik-restoranis Piparmünt. Kas te teate, et minu viimase aja parimad toidukogemused on just nimelt Pärnust? Pole midagi imestada, et Piparmünt suutis meie maitsemeeli rõõmustada, sest restoran kuulub Eesti parimate restoranide TOP50 hulka ning peakokk Vladimir Upeniek pälvis muude saavutuste kõrval 2012. aastal Eesti Parima Koka tiitli. Toit viib Piparmündis ilma liialdamata keele alla. Lõunaks sõime me põletatud krevettide tartari trühvli-munakollase ja vähimajoneesiga ning kuumsuitsuparti puravikukreemi, forellimarja ja hapukapsa vinegretiga. Mõlemat julgen ma siiralt soovitada. Vähimajoneesi ja krevettide tartari maitsekooslus oli jumalik. Läila kirjeldus, ma tean, kuid täpselt nii ma iga suutäiega tundsin.
Eraldi tahaksin ma veel kiita kohvikupoole interjööri. See on täpselt nii hubane, et te unustate ära, et olete hotellis. Restoranipool, kus me hiljem õhtustasime, oli kaetud veidike pidulikumalt, nii et tekkis küll ehtne jõulutunne. Mul on tunne, et kui teil on soov Piparmünti külastada, siis targem on laud broneerida, vähemalt laupäeva õhtul kui meie seal einestasime, vabu laudu mulle silma ei hakanud.
Lõunastades arvasin ma, et toit enam paremaks minna ei saa, kuid ma eksisin. Gratineeritud avokaado koorese maapähkli ja tomatiga on üks paremaid roogasid, mida ma söönud olen. Kui te Piparmünti külastate, siis proovige seda kindlasti, see on midagi nii ootamatut ja head, et ainult mõte sellest toidust paneb mu süljenäärmed jälle tööle. Minu abikaasa valikuks oli jälle part, seekord bulguri ja umami kastmega. Tema jäi väga rahule, kuid minu jaoks oli part tibakene nõrk, ma ei oskagi täpselt öelda, mis puudu jäi, aga täitsa võimalik, et minu enda valiku maitse oli nii eriline ja mõnus, et part tundus lihtsalt igav.
Sellest, et hotell on vägagi lapsesõbralik, andis märku see, et ringi jooksvate ja mänguasja kaste restorani kaasavedavatesse lastesse suhtuti äärmise sõbralikkusega. Kui me järgmisel hommikul hommikust sööma läksime, siis mulle tundus, et eranditult kõik pered olid Kurgo Villa Hotelli puhkama tulnud lastega. Hommikusöök oli mõnus ja rikkalikult kodune. Ma lihtsalt ka pean ära mainima selle, et kui hotelli hommikusöögilauas on muuhulgas ka sprotid, siis mina olen müüdud ja annan hommikusöögile maksimumpunktid.
Meil oli ka veel plaan külastada Lottemaad, et perepuhkus oleks täiuslik, kuid me olime liiga kärsitud, et oodata, kuni see kell 12 avatakse. Aga võib-olla ongi parem. Nii on meil põhjust Pärnusse tagasi tulla.
Fotod: Kristhel Vaht
Soovin teile kõigile kauneid ja rahulikke jõule!
-
Kaks suurt, üks keskmine ja kaks väikest Pühajärvel
Kas perepaketid on mõeldud vaid kahele täiskasvanule ja kahele lapsele?
Laste tungival nõudmisel (kõik teised sõbrad on ju spa-s käinud, ainult nemad ei ole), otsustasime ka meie veeta ühe nädalavahetuse perega spa-s. Koha leidmine oli natuke keerukas, sest oleme ebatraditsiooniline pere ja ei vasta peremudelile 2+2. Oleme hoopis tehe 2+3 ehk kaks täiskasvanud ja kolm täiesti erinevas vanuses last.
Õnneks leidsime sõbra soovitusel Pühajärve Spa ja Puhkekeskust. Esimeseks katsetuseks tundus Hotelliveebi perepakett täitsa põnev olevat. Kuigi pean tunnistama, et ma ei kujutanud hästi ette, et mida teeb 3-aastane soolakambris või bowlingus? Ja kas tõesti saab üks pakett pakkuda midagi nii täiskasvanuile, 15-aastasele, 10-aastasele ja 3-aastasele? Broneerisime mehega endale lisaks ka hoolitsused. Teismelisele neiule ei osanud esimese hooga midagi valida, aga õnneks olid sealsed töötajad abiks ja talle sai kirja põnev laavakivi massaaž.
Vastuvõtt oli meeldiv ja sõbralik. Kerge ärevusega suundusime toa poole. Ma olin veendunud, et nüüd läheb ikkagi nii, et üks lastest, kes klassikalisse tehtesse ei mahu, saab koha kuskil lisavoodil või hoopis meie kaisus. Aga teate, see oli esimene positiivne üllatus, tuba, vabandust, toad olid suured ja ilusad. Lapsed said lausa voodeid valida, sest ühes toas oli lahtikäiv diivan ja teises toas voodi, kust alt sai veel teise voodi välja tõmmata. No ja värv oli meie keskmise arvates parim, ta nimelt on rohelise austaja. Perega võõras kohas ööbides mängib minu arvates koht väga suurt rolli. Siinses kohas oli palju ruumi mängimiseks, telekast sai multikaid vaadata, ka padjasõda sai edukalt maha pidada. Seega minu kiitus!
Lapsed jäidki tuba nautima, meie mehega ja suurema piigaga käisime hoolitsusi nautimas. Kõik tunnistasid, et jäid väga rahule. Meest olevat vaid imelikult vaadatud, et kas tõesti tema ongi Heily (hoolitsuste broneering läks minu nimele), aga sai oma massaaži siiski kätte. No ja edasi ootas meid ees see soolakamber… Leppisime mehega kokku, et kui pisipoeg enam ikka ei suuda seal olla, siis on tema see, kes lapsega välja läheb ja meie ülejäänud jääme nautima.
Kambrisse minnes tuli panna selga kitlid, et ennast ära ei määriks. 3-aastase suurust muidugi polnud, nii et tema oli oma riietega. Meil olid küll talle õnneks dressid selga pandud, aga seda oleks võinud tegelikult ette teada, sest kambrist väljudes oli ta üleni soolane. Minu hirm, et tal seal midagi teha pole, kadus kohe, sest käima pandi multikas ja pool tundi “Lammas Shaun’i” vaadata oli lapse arvates täitsa mõnus. Pärast nägin, et eesruumis olid olemas ka liivakasti mänguasjad, nii et ilmselt oleks võinud ta ka soolaga mängida, aga meie saime ka niisama hakkama. Teismeline surus varbad ka mõnusalt soola, kuni äkki… hakkas valus. Ega ju selle peale ei tulnud, et villidesse sattudes võib natuke (päris palju) valus olla.
Tilgake tõrva
Kuna soovisime kõik paketis sisalduva esimesel päeval ära teha, siis järgmisena läksime kohe ujuma. Teate, seal kogesime ainukest ebameeldivat hetke… Nimelt me ei lugenud reegleid seinal korralikult läbi ja suurel piigal olid juuksed lahti, aga reeglite järgi pidid kinni oleme. Ma üldse ei eita, et see oli meie viga, aga see, kuidas meile seda ujulas olev töötaja käratas, oli lausa uskumatu. Tundsin ennast kui esimese klassi laps, kes on midagi pööraselt valesti teinud. Teismeline läks muidugi täitsa pöördesse, et kust ta siin basseinis nüüd selle patsikummi võtab. Eks ma sidusin ta juuksed kuidagi ujumisriiete paeltega kinni, aga selline mõru maik jäi sellest kõigest suhu, et oleks ju võinud viisakalt öelda… Kui me pärast riietusruumis selle üle arutlesime, siis sekkus ka kõrval olev daam. Nimelt oli tema uurinud, et kust saada kapi võtit (otse hotellist tulles, ei läbinud me infolauda, kust võtmeid sai) ja seepeale korraliku peatäie sõimata saanud. Jõudsime ühiselt järeldusele, et ju siis oli inimesel väga paha päev ja oli vaja see kellegi peale välja elada.
Ujuda oli aga vahva, lapsed hullasid mõnuga (kuigi hirm oli ka, et äkki tuleb kuri tädi ja keelab naermise ja müramise ära). Lapsed oleksid isegi veel tahtnud, aga aeg oli edasi liikuda. Meid ootas riiete vahetamine ja bowling.
Väikemees hakkas vaikselt väsima ja ega me ette kujutanud, kuidas see bowlingumäng möödub, tal ju pole seal midagi teha. Aga see oli vale arvamus, väiksematele sai rajal piirded ette panna, nii et pall renni ei veereks. Väga lahe oli, väikemehe aeglane palli lükkamise tehnika oli täitsa tulemuslik ja ütleme nii, et viimaseks ta ei jäänud. Kahju ainult, et tund nii kiirelt möödus, oleks veel tahtnud. Järgmistel oli aga juba aeg broneeritud, nii et kahjuks kauemaks ei saanud jääda. Järgmiseks korraks endale teadmiseks, et tasuks võtta lisaaega.
Kui te arvate, et me nüüd magama läksime, siis ei, enne puhkama minekut läksime veel pubisse sööma. Sealsed pelmeenid, praetud leivad ja caesari salat kadusid meie kõhtu imekiirelt. Tüdrukud muidugi ei saanud aru sealsest elavast muusikast, nende jaoks oli see väga kummaline. Meie mehega aga laulsime äratundmisrõõmuga kaasa ja noogutasime omaette, et ja-jaa, kui meie veel noored olime. 😉
Öösel magas terve pere sügavat und, pisipoiss oleks tegelikult vist juba pubis uinunud, sest oli niiiiiii väsinud. Hommikul plaanisime küll veel ujuma minna, aga puhkus oli liiga kurnav olnud. Peale imelise valikuga (ja kohaliku toorainega) hommikusööki otsustasime hakata kodu poole liikuma. Teate, kui me kell 10 lahkusime, jäi 3-aastane autos kohe magama ja ärkas uuesti alles kell kolm. Vot nii väsitav puhkus oli!
Pühajärve spaa plussid
Miks ma soovitaks Pühajärve spa-d ka teistele? Kolmel põhjusel. Esiteks, seal on tegevust igas vanuses lastele (nägin ka mängutuba, kuid sinna me lihtsalt ei jõudnud) ja seal on see täiesti normaalne, et sa oled puhkamas koos lastega; teiseks on seal mõnusalt vaikne ja rahulik, aeg kulgeb kuidagi omasoodu; ning kolmandaks on tegemist justkui väikese omaette linnaga, kus on erinevad tegevused ühes hoones koos (ka restorani me ei jõudnud). Minge ja proovige järele, mina plaanin kindlasti kunagi veel tagasi minna!
Kõikide Hotelliveebis üleval olevate Pühajärve Spa ja Puhkekeskuse pakettidega saate tutvuda siin.
-
Postitee ja Morna City Grand Plaza
Veebruari lõpust alates oleme me püüdnud välja selgitada Lõuna-Eesti kõige peresõbralikumat hotelli. Seekord jõudsime otsapidi Põlvamaale, kus meie ööbimiskohaks sai hotell Pesa. Ma ei saa sinna mitte midagi parata, aga ilma, et ma oleks seda hotelli näinud kangastus mulle kohe silme ette “Õnne 13” tuntud Morna City Grand Plaza. Kui me kohale jõudsime, siis ma pean tunnistama, et hotell vastas sellele kujutluspildile.
Aga alustame algusest.
Kulgemine Eesti kõige kaunimat asfaltteed pidi MaantemuuseuminiVana Tartu-Võru maanteed ehk ajaloolist Postiteed on hinnatud Eesti kõige kaunimaks asfaltteeks. Sajandeid samadel radadel loogelnud teejoont palistavad kenad loodusvaated ja matkarajad; rikkalikust ajaloost pajatavad teetähised, kõrtsiasemed ja vanad sillad. Elavat ajalugu esitlevad siinsed muuseumid, sobiva peatuspaiga leiab nii väiksema seltskonnaga puhkaja kui ka suurema kokkutuleku korraldaja. Lahedaid, õpetlikke ja põnevaid tegevusi jagub nii maa peale kui pilvede alla. Ka ehedate maitseelamuste palett on Postiteel kirev – seda küll eelkõige suveperioodil. (www.postitee.ee)Olgugi et suveperioodini on veel natuke aega, otsustasime me oma Põlvamaa puhkust alustada just Postiteelt. Ma julgen öelda, et seda kanti külastades peaks Postitee lausa kohustuslik olema. See on elamus omaette. Käänuline teekond mööda ajalugu. Täiesti teine maailm. Ärge ehmuge ära sellest, et Maanteemuuseumini näitab silt Postitee algusest 22 km. Te naudite iga minutit ja iga kilomeetrit sellest teekonnast. Ja naudite ka teekonda tagasi. Postiteed ei anna sõnadesse panna. Soovitan soojalt tutvuda ka selle ajalooga. Kui tegu on perepuhkusega, kus kaasas ka suuremad lapsed kui pooleteise-aastane, siis on see just see koht, kus lastele põnevalt saab tutvustada ka ajalugu.
Maanteemuuseum väärib aga kohe eraldi aplausi. Isegi praegu, aprillis ehk veel madalhooajal oli seal nii huvitav jalutada, ma kujutan ette, et suvel on sealt lastega võimatu ära tulla. On rõõm tõdeda, et Eestis on nii palju ettevõtlikke inimesi, kes sellised asjad käigus hoiavad, ja seda pealinnast eemal. Ärge jätke Maanteemuuseumi külastamata.Kuigi meie väikese puhkuse ajal oli väga ilus ilm ja teoorias oli meil plaanis külastada ka Taevaskoda, siis selle jätsime me seekord siiski vahele. Mitte et seal midagi teha ei oleks, on ja alati, isegi kui te olete seal sada korda käinud, lummab Taevaskoja loodus teid, kuid väikse lapsega tuleb arvestada sellega, et mingil hetkel saab tal lihtsalt energia otsa. Ta ei jaksa rohkem. Nii pöördusimegi me peale niigi põnevaid seiklusi hotelli poole.Ahjaa, Postiteel sõidate te läbi ka Ihamaru külast, kus Pizza Olive’s pakutakse oivalist pitsat. See on killuke ehedat Itaaliat keset Põlvamaa metsi.Meie puhkusest võite juurde lugeda ka siit: http://diipkunstiinimene.blogspot.com/2015/04/koige-ilusam-tee.htmlMorna City Grand Plaza
Ma ei ole Põlvas väga palju käinud, seepärast arvasin ma esimese hooga, et olen eksinud kui siltide järgi elumajade piirkonda sattusin. Millegi pärast arvasin ma, et hotell Pesa asub kesklinnas. Hiljem muidugi selgus, et asuski (vist), aga esimese hooga arvasin ma, et olen sattunud Põlva äärelinna.
Hotelli sisenedes tahtsin ma korraks hüüatada: “Tere tulemast üheksakümnendad”, sest just seda ajajärku hotell mulle esmapilgul meenutas. Edasi tuli jälle silme ette Morna City Grand Plaza. Kottide ja lapsega vana elumaja koridoris trepist üles ronides, laisk ja mugav inimene ootab ju igal pool lifti olemasolu, kujutasin ma ette, kuidas ma sarkastiliselt arvustust kirjutan. Ka tuppa jõudes püsis see tunne. Laps oli koridorist avastanud tillukese laste mängunurga ja ta jooksis kohemaid selle suunas, mina jäin tema kõrvale koridoripõrandale istuma ja tegin oma peas sarkastilisi märkmeid.
Te ootate minult ilmselt nüüd hävitavat hinnangut “Pesa” hotellile. Sissejuhatusest hoolimata pean ma teile pettumuse valmistama, ma jäin väga rahule. Olgu, alustame lõpust ja ma ütlen ausalt, et hotellis on asju, mida kritiseerida, kuid on ka palju positiivset, millele keskenduda. See on meie enda valik, kuidas me otsustame mõelda. Mina valisin positiivse mõtlemise.
Nagu ma ütlesin asub hotell vanas elumajas, seega ka hotelli peretuba meenutab tavalist kahetoalist korterit. Mulle tuli nostalgia peale kui ma nägin nahkvoodriga tepitud ust. Millegi pärast tekitas see mõnusa äratundmisrõõmu. Mulle tulid silme ette vanatädi küpsetatud lihapirukad. Kõik mõjus kuidagi kodusena. Nostalgilisena. Meenutas aega, mil ma elasin Tartus Annelinnas ja see tore aeg mu lapsepõlves. Kuna hotellituba on nagu korter, siis ma oleksin tahtnud, et seal oleks olemas olnud mõned kodused detailid. Neutraalsete valgete rätikute asemel vannitoas oleksin ma tahtnud leida triibulisi ja lillelisi rätikuid – just nagu vanasti. Teate ju küll, milliseid ma silmas pean. Ma oleks tahtnud laual näha lilli. Diivanil sinna “kogemata” unustatud kaisukaru, mõnd lohakalt sinna asetatud patja. Kappi avades oleks ma oodanud punase-valge täpilist serviisi. Pisiasjad. Tuba muidu näeb välja täpselt selline nagu hotelli kodulehel, ainuke erinevus neis pisiasjades, mis loovad hubase tunde. Ma soovitan need päriselt ka tuppa lisada.
Restoran, kus au sees kohalik tooraine
Eelarvamused on ühed koledad asjad ja nii eeldasin ma, et küllap sellises väikelinna hotellis kasutatakse toiduvalmistamiseks poolfabrikaate. Mul on oma eelarvamuse pärast häbi. Tegelikult kasutab “Pesa” hotelli restoran kohalikku toorainet, kui mulle õigesti meelde jäi, siis mitte kaugemalt kui 40 km raadiuses. Selline suhtumine avaldas muljet. Kusjuures hommikusöögilaual oli tõepoolest kirjas, kust tulid sink, munad, sai-leib, piim, juurviljad ja muu. Suurepärane suhtumine, ma olin nii positiivselt üllatunud, et unustasin täielikult need mõned etteheited, mis mul restoranile olid. Sisekujunduslikult. Samas, kes ütleb, et minu maitse on kõige parem ja ainuõige? Niisiis ei oleks mul tegelikult üldse õigust norida, aga esimese hooga ikka oleks natukene tahtnud.
Ära ei tohi ka unustada, et hotellide külastuste eesmärk on testida hotellide lastesõbralikkust. Plusspunktid kindlasti personalile. Lapsel lubati restorani tuua muidu fuajees olev kiikhobune, talle anti pliiatsid ja paberid ja teenindajad tegid kõik endast oleneva, et ka väike päkapikk end restoranis hästi tunneks.
Töötajad olid selles hotellis üldse väga meeldivad, sellised kodused ja omad. Administraator meenutas mulle “Õnne 13” Almat, heas mõttes, sellist toredat ja jutukat naisterahvast, kes sind on igal moel nõus aitama. Peaasi, et sa end hotellis hästi tunneks. Ja kui pikemalt lobisema jääda, siis ma usun, et lobiseks mõne kohaliku saladuse ka välja. Äärmiselt sümpaatne naisterahvas.
Plussid ja miinused – mis jäi kokkuvõttes peale?
Hotelli miinuseks on see, et ta on natuke kulunud ja vajaks värskendust. Ma ei pea silmas üldse midagi suurt, vaid just pisiasju (ülal mainitud lilled ja padjad), mis muudaks üldmuljet palju vähem üheksakümnendateks. Aga mu meelest on see ehe näide sellest, kuidas väikeste linnade hotellid peavad hakkama saama ja saavadki. Kuid mis saab neist siis kui hotellide käibemaks tõstetakse 25%?
Miinuseks oli ka see, et toas polnud veekeetjat. Peretoas peaks see olemas olema.
Minult ei uuritud, kas soovin lapsevoodit.
Plussidena tõstan ma esile restorani ja kohaliku tooraine kasutamise, töötajate ääretult sümpaatse suhtumise ja sõbralikkuse.
Mina ise ei ole avalike ujulate fänn, kuid otse hotellist pääseb kõrvalasuvasse ujulasse.
2008 aastast on hotellil rahvusvaheline keskonnamärgis Roheline Võti. Võtmesõnadeks “keskkonnasõbralikkus” ja “rohelisem elu”.
Peretoad asuvad maja otstes, kus on rahulikum.
Mänguasjanurk koridoris oli meeldiv üllatus. Kuigi ka siin ootaks natuke värskendust.
Hinna ja kvaliteedisuhe on väga kenasti paigas. Soovitan teil hetkel ära kasutada nende eripakkumist Hotelliveebis üleval olevat Pesa hotelli paketti “Puhkus perele Lõuna-Eestis kaks ööd peretoas ühe hinnaga“. Võtke üks nädalavahetus ja minge avastage Põlvamaad. Uskuge, et ei kahetse. Ka sõit Tallinnast ei ole sugugi nii pikk nagu algul tundub.
Kuigi hotell “Pesa” ehk ei oleks mu esimene eelistus perepuhkuseks, aga kuna see asub Põlvamaal ja mul on kindlasti plaanis siia uuesti uitama tulla üheks suviseks nädalavahetuseks, siis täiesti kindlalt julgen ma öelda, et ma ööbin just selles hotellis. Pesas. Ma sain aru, miks hotellil selline nimi on.
Lastesõbralikkuse eest igal juhul hotellile hindeks “5”.
-
GMP Clubhotel eelis teiste hotellide ees
Kuidas lubada endale luksuslikku elukohta Otepääl?
See on väga lihtne. Selleks ei pea ostma korterit või suvemaja, piisab vaid sellest, et broneerida külaliskorter GMP Clubhotel’is. Kuna meie eesmärgiks on hetkel uurida kui peresõbralikud on Lõuna-Eesti hotellid ja spaad, siis valisime me puhkuseks luksusliku perepuhkuse Pühajärvel.
Kui nüüd üdini aus olla, siis üldjuhul kipun ma olema skeptiline kui paketi nimes sisalduvad omadussõnad nagu “suurepärane”, “luksuslik”, “imeline”, mingi kogemus ütleb, et sellisel juhul tahetakse sõnadega midagi ilustada, midagi mida on vaja varjata. Kui me oma toa (jah, ma arvasin et tegu on hotellitoaga, sest ma ei süvenenud paketikirjeldusse) ukse avasime, tahtsin ma ise “luksuslik”, “suurepärane” ja “imeline” hüüda. Meid juhatas tuppa hotelli juhataja Margus Mäll ja mulle tundus, et tema ees oleks seda kohatu teha, nii jätsin ma ovatsioonid kõrvale.
Kui te nüüd arvate, et me saime erikohtlemise osaliseks, siis te eksite. Hotelli juhataja on selles majas tõepoolest 24/7 olemas ja hoolitseb hotelli külaliste heaolu eest nagu oleks need tema isiklikud külalised, kes talle külla tulnud. Samamoodi suhtuvad teisse ka ka kõik teised töötajad – alates ettekandjast koristajani. Administraator naeratab teile sõbralikult kui temaga maja peal kokku jooksete ja küsib, kas kõik on ikka kenasti. Me ei ole esimesed ja ainsad, kes just töötajate pühendumist ja sõbralikku suhtumist on GMP Clubhotel’i puhul esile tõstnud.
Hotell pakub majutuseks ühe-, kahe- ja kolmetoalisi kõigi mugavustega ning kaunite vaadetega kortereid.
Ühe- ja kahetoalised korterid sobivad kuni nelja inimese majutamiseks – ideaalne perekonnale, kolmetoaline privaatsaunaga luksuskorter mahutab ka suurema perekonna.
Katusekorrusel asub erakordse vaatega saunakompleks ja terrass. Hotellis on lisaks kvaliteetne jõusaal, panipaigad ning ruum suuskade ja spordivahendite hooldamiseks.
Igas toas on kööginurk, WIFI, konditsioneer, SAT TV ja riietekuivatuskapp.
Mitte midagi ei anna teile aimu sellest, et te olete sattunud hotelli. Te olete nagu oma koju tulnud, sest täpselt selline tunne seal on.
Külaliskorteri elutuba. Minu telefoniga tehtud fotod ei tulnud just kõige paremad, seepärast kasutasin GMP hotelli kodulehel olevat pilti, aga võite uskuda, et see reklaamfoto ei valeta.
Asukoht Pühajärve kaldal ei anna muidugi eelist vaid GMP Clubhotel’ile, sama eelis on ka Pühajärve spaal, kuid kõigi teiste hotellide ees on see tugev pluss, mille peale tasub kade olla. Meie sattusime Otepääle päikeselisel ja soojal õhtupoolikul, nii et võtsime kohe ette ühe väikese matka ümber Pühajärve.
1,5-aastase lapsega ei jõudnud me küll kuigi kaugele (matkarajad on 3 ja 5km pikkused, meie matk sai kokku ehk 500 meetri pikkune), aga see ei tähenda sugugi, et me imelist loodust oleksime vähem saanud nautida. Lapsel oli lõbu laialt laululaval turnides ja rannas kiikudes, loomulikult ahvatles teda ka Pühajärv ise, kust teda väevõimuga eemal tuli hoida.
Hommikul tegime me jalutuskäigu teisele poole Pühajärve. Loodus lihtsalt kutsus toast välja. Ma ei tea, võib-olla see ongi Lõuna-Eestis tavaline, aga kõik möödujad naeratasid sõbralikult ning teretasid. See tegi tuju heaks.
Imeline kevadilm võttis selfitama
Ka tegevustest ei jää Otepääl puudu – talvel on võimalus harrastada talisporti. Kuutsemägi ja Tehvandi suusastaadion on kohe käe-jala juures, suviti pakub Otepää Golf võimalusi golfimängimiseks, jalgrattasõit, ujumine, jooksmine, rulluisutamine, piknikud – see kõik on suvel ilmselt iseenesestmõistetav.
Kas luksuslik on ka lapsesõbralik?
Jah, kindlasti jah! Külaliskorter on mõnusalt ruumikas, et lapski tunneb end koduselt ja mõnusalt. Loomulikult oli olemas ka lapsevoodi.
Kuigi me oleksime eelistanud õhtustada restoranis, mis kuulub ka Eesti 50 parima hulka, pidime me lapse uneaja tõttu sööma toas. Naeratava teeninduse saatel toodi õhtusöök meile tuppa ja ma ei pea tegelikult vist isegi ütlema, et see maitses ülihea. Ja tegelikult oli toas söömine jällegi mõnus ja privaatne, nagu me oleksimegi olnud oma kodus. Laps magas vaikselt magamistoas (suur pluss olid pimendavad rulood kogu korteris!) ja meie nautisime õhtut elutoas.
Hotelli restoranist veel nii palju vahemärkusena, et tegu on legendaarse Mai Roosna poolt projekteeritud restoraniga, mis avati algselt 1960 a. Ja juba siis oli see pikki aastaid Lõuna Eesti kõige populaarsem pidutsemiskoht.Vahepeal pikalt tühjana seisnud ja nüüdseks põhjalikult renoveeritud hoones avati restoran uuesti 2009.a.detsembris.
Paketti kuulub ka üks tund privaatsauna kasutamist katusekorrusel. Kui te sauna ei armasta, siis sinna tasub minna juba vaate pärast.
Katusekorruse sauna eesruum
Ka sauna külastades tundus meile nagu oleksime me oma kodusaunas, tõsi, selle luksuslikumas variandis, aga lapsega koos puhates on väga oluline tunda end koduselt. Mulle tundubki, et GMP hotellis on kokku pandud parim kombinatsioon luksuslikkusest, peresõbralikkusest, privaatsusest, turvalisusest ja mugavusest.
Muide, suvel pakub hotell võimalusel ka lapsehoidmise teenust. Selle eest kindlasti plusspunktid! Kokkuvõttes võibki tegelikult öelda, et hotell vaid plussidest koosnebki. Ma püüdsin leida mõne miinuse, midagi mis mulle ei meeldinud. Kui ma duši alt tulles vannitoas fööni ei leidnud, tahtsin ma hüüatada “ahhaaa! ikka on mõni miinus ka!”, avasin siis vannitoa sahtli ja avastasin sealt otseloomulikult fööni (seda kasutades tuli mul tahtmine enda oma prügikasti visata).
Hotellis ei ole küll spaad, kuid Pühajärve spaakeskus asub kahe sammu kaugusel, nii et talvisel ajal saab lastega sinna sulistama minna. Ma tõepoolest ei suutnud leida ühtegi miinust, seega tõstan esile need plussid, mis minu arvates sellele hotellile annavadki teiste ees eelise:
Privaatsus, hubane kodune keskkond
Palju võimalusi vabaaja veetmiseks
Suurepärane hommikusöök
Väga hea teenindus
Spordisõpradele on olemas jõusaali kasutamise võimalus (tundus VÄGA korralik ja hästi varustatud)
Tavapärasest kvaliteetsem interjöör ja tehnilised lahendused (nt on tubades DeDietrich köögitehnika, riiete kuivatuskapp!)
Rõhku on pandud pisiasjadele (näiteks lõhnapulgad, mis lõhnavad nii hästi, et mul tekkis tahtmine need vannitoast kaasa haarata )
PS. Kõigil, kel tekkis huvi Hotelliveebis üleval olevate GMP Clubhotelli pakettide kohta, saavad neid näha ja broneerida siit: bit.ly/GMP_paketid
-
Lõuna-Eesti kõige peresõbralikum hotell
AHHAA teadusekeskus ja seikluspark, Mänguasjamuuseum, Jääaja Keskus, Elistvere loomapark. Tartul ja Tartu maakonnal on lastega peredele palju pakkuda, avastamislusti ja mängurõõmu on kogu perele. Tartu hotellid on selle kõik kenasti ära kasutanud ning pakuvad peredele erinevaid pakette. Näiteks:
*Dorpat hotell ja konverentsikeskus võimaldab perepaketiga külastada AHHAA teaduskeskust. Rohkem infot leiad siit.
* Hotell Starest meelitab Jääaja Keskusega. Paketi info leiad siit.
*Hotell London saadab külalised Aura veekeskusesse lustima. Rohkem infot siit.
* Raadimõisa hotell pakub võimalust külastada kogu perega Mänguasjamuuseumi. Paketi info leiad siit.
Pakkumistega ei jää alla ka ülejäänud Lõuna-Eesti.
* Põlvas asuv hotell Pesa kasutab ära imelist loodust ja kutsub peresid külastama Taevaskoda ning Piusa koopaid. Maantemuuseum, Postitee ja pokud kõlavad samuti atraktiivselt kogu perele. Pakkumisega tee lähemalt tutvust siin.
Valgamaa meelitab spaadega.
* Pühajärve Spa ja Puhkekeskus pakub peredele erinevaid pakette, mis sisaldavad nii ujula kui sauna kasutamist kui bowlingumängu. Talvine aeg on võib olla parim aeg just Otepää külastamiseks. Suurepärased talispordi harrastamise võimalused on ju siin.
* Bernhard Spaa hotell on lisaks veekeskuse külastamisele lisanud paketti ka mõnusa massaaži.
* GMP Clubhotell lööb luksuslikkusega. Nende trumbiks on ka 50 parima restorani hulka kuuluv Pühajärve restoran. GMP Clubhotelli pakkumisega tutvu siin.
Lõuna- Eesti hotellidel on perega puhkuseks kõigil midagi toredat ja meeldejäävat pakkuda, aga milline on Lõuna-Eesti kõige peresõbralikum hotell? Selle selgitame üsna pea välja. Pane ka sina oma arvamus hotellide kohta kommentaaridesse kirja ning kõigi vastajate vahel läheb loosi Hotelliveebi 20-eurone kinkekaart.
