Silt: spaa

9 kingitust, mida reisimine sulle annab

Sõltumata sellest, kui palju me maailma jaoks teeme või kui palju inimesi me oma teel kohtame, annab reisimine meie hinge jaoks palju enamat. Reisides omandame me hulgaliselt teadmisi ja kogemusi, mida ei saa lihtsalt ostukorvi lisada ega telekast õppida või jäädvustada.
Maailm, mida näeme ja inimesed, keda me kohtame, on palju sügavama tähendusega, kui lihtsalt puhkusefoto Instagrammis.
Reisimine täidab meie hinge ja parandab tervist, andes meile erinevaid teadmisi, tundeid ja oskusi, mida poest osta ei ole võimalik.

1.     Oskus lahendada probleeme

Reisimine õpetab meid nii pikaajalise planeerimisoskuse osas kui ka spontaansete plaanide tegemises. Igapäevane rutiin, mida võtame iseenesestmõistetavana, toob sealt välja astudes kaasa kohmetust. Kuid oskust uute kogemustega toime tulekuks tuleb õppida käigu pealt, sest esile kerkinud probleemid vajavad lahendamist.

Elevus ja rõõm uutest kogemustest

2.     Elevus

Mida rohkem me õpime teiste riikide, kultuuride ja traditsioonide kohta, seda rohkem ka mõistame, kui paljusid asju me veel ei tea. Tunneme justkui lapselikku elevust uue ja tundmatu ees. Reisides näib kõik uus ja huvitav: hooned, söögikohad, maastik ja isegi inimesed ise.

3.     Tolerants

Reisimine teeb meid vähem pealiskaudsemaks. Mida rohkem me näeme väljapoole oma normi, seda rohkem avardub ka meie mõtteviis. Isegi kui sa ei nõustu kõiksuguste elustiilidega, on meil reisi ajal neid lihtsam aktsepteerida. Maailm oleks ju igav paik, kui me kõik oleksime samasugused.

4.     Selgus

Reisides saab värskendada ja avardada oma mõttemaailma ning võrrelda ennast teiste inimrühmadega, kes on oma kultuuri, väljanägemise ja käitumise poolest täiesti erinevad. Paljude teiste kultuuridega kokku puutumine annab võimaluse analüüsimaks, mis sulle sinu kultuuri juures meeldib ja mis mitte. See kogemus paneb meid paremini mõistma erinevaid elustiile ning annab julgust olla sina ise.

5.     Uued sõbrad

Uued sõbrad

Paljud inimesed, keda me oma teekonnal kohtame, on sinna sattunud mingisuguse põhjusega – nii ka reisisõbrad! Nad tulevad, et näidata meile uut linna, pakkuda seltsi või tõsta enesekindlust. Mõned reisisõbrad ehk tulevadki selleks, et jääda. Me hindame neid inimesi aja eest, mida nad meiega jagasid, jätame siis hüvasti ning liigume järgmisse sihtpunkti, kus kohtume taaskord uute inimestega.

6.     Iseseisvus

Reisides, eriti üksinda, õpime me enda eest seisma. Õpime ka seda, et mõnikord vajame enda ümber inimesi, olgu nad siis kasvõi võõrad.
Enesele väljakutsete seadmine ning nende elluviimine tekitab meis heaolutunde. Reisides õpime ennast tundma: kui palju suudame ja kui tugevad oleme. Reisimine on ideaalne võimalus enese testimiseks. See annab inimestele võimaluse ennast muuta ning suruda nad välja oma mugavustsoonist.

7.     Tänulikkus

Igapäevast elu elades on lihtne unustada, mis meil juba olemas on. Me ei näe, mis on meile kodus kallis ja eriline. Olles reisilt tagasi ning elades taas sisse igapäevasesse rutiini, suureneb ka meie tänutunne lihtsate asjade üle, nagu võimalus kasutada taas täissuuruses šampoonipudelit või magada oma voodis.

8.     Enesekindlus

Reisimine muudab enamus inimesi õnnelikumaks ja enesekindlamaks. Reisimine on justkui protsess muutumaks eneseteadlikumaks. Kogu reisiseiklus koosneb hetkedest, mil me käitume teadlikult teistmoodi kui tavaliselt. Seepärast annavad seiklusreisid meile võimaluse ennast avastada ning endasse rohkem uskuda.

9.     Pingelangus

Stressirohke töö, suhte purunemine või armastatud inimese kaotus – reisimine on stressi või sellest tuleneva kurbusetunde suureks leevendajaks. Inimesed otsivad reisides seda, mida neil kodus ei ole: paremat ilma, ilusamat maastiku, vabadust, kogemusi või aeglasemat elutempot. Uus koht koos paljude toredate ja tähelepanu kõrvalejuhtivate tegevustega, laseb vaimul paraneda. Koju naastes olete enesega rohkem leppinud ning võimelised raskeid olukordi lahendama.
Reisimine ei pea aga tähendama kaugeid tundmatuid maid. See võib vabalt olla ka lühipuhkus teises Eesti otsas või mõnus pikk nädalalõpp kasvõi meie naaberriigis Lätis. Vaata Jurmala pakette siit!

3. juuni 2019
Puhkus lõunanaabrite juures – Hotell Jurmala Spa

Sel korral võtsime suuna välismaale – Lätti. Pakett, mida kasutasime oli „Kaheöine lõõgastus 2-le koos hoolitsustega“. Lisaks sai nö. juurde võetud laste külastus ning lõunasöögiks restorani maikuu eripakkumine. Aga nüüd kõigest järjest lähemalt.

Hotell Jurmala Spa tuba

Hotell Jurmala Spa tuba

Meil oli avar ja valgusküllane ühe suure voodi ning ühe lahtikäiva diivaniga peretuba. Tuppa mahtusid vabalt veel kaks võrevoodit pere pisemate jaoks. Ka peale nende voodite tuppa lisamist oli ruumi veel mugavalt palju üle.
Toa sein oli tervenisti akende all, seega oli tuba alati rohke päevavalgusega täidetud. Ka päev läbi sisse paistev päike ei häirinud, sest tuba oli konditsioneeriga varustatud.
Duširuum ja tualett oli tõeliselt suur ja meile oli valmis pandud lisaks rätikutele ka pesemistarvikud ning kehakreem.
Olen alati maininud juurde ka telekanalite valiku. Neid oli piisavalt alates kohalikest kanalitest lõpetades National Geographic ja TV1000-ga. Mis meile aga veidi tuska tegi, oli WiFi. Reede õhtul oli tasuta levisid mitmeid, laupäeva hommikuks olid aga kõik kadunud. Õnneks selgus laupäeva õhtuks, et tegemist oli tehnilise veaga ja sai taaskord kõik korda. WiFi kvaliteet oli muidu üpris hea.

Hotell Jurmala Spa hommikusöök

Hommikusöök

Hommikust sai süüa 7.30st 10.30ni. Meie läksime sinna vist kõige populaarsemal ajal – 9st. Seega esialgu oli raske lauda leida, kuid õnneks kaua ootama ei pidanud. Teenindajad olid väga kärmed vabanenud laudu puhastama. Ka toidu poolest oli kõik hästi, olenemata suurest rahvahulgast. Pidevalt täideti otsa saanud toidunõusid.
Toit ise oli klassikaline – võileivakraam, soojast toidust munapuder, viinerid, peekon, kahte sorti putru, pannkoogid ja praekartulid. Lisaks rohkelt hommikuhelbeid, puuvilju, saiakesi ja palju muud. Mis mulle muljet avaldas, oli piimatoodete valik – erineva rasvasisaldusega piimad ja keefirid, jogurtid ning erinevat sorti piimad (soja jt).
Tore oli leida restoranist ka laste mängunurk. Sedasi saime ka meie rahulikult oma söömas käimisi nautida, sest lapsed leidsid iga kord omale meelepärase mängulise tegevuse sealt.

Spaa

Hotell Jurmala Spa

Spaa on kaasaegne ja värske välimusega. Sealt leiab kõik vajaliku – mullivannid, mitmed erinevad saunad, eri suuruse ja sügavusega basseinid ning laste bassein. Vahva oli ka see, et lastele oli eraldi lastesaun, kus mõnusas soojas sai samal ajal ka Lotte multikat vaadata. Kui muidu on raske lapsi aeg-ajalt sauna soojenema kutsuda, siis sel korral meil seda muret ei olnud.
Mida tähele tasub panna on aga see, et iga päev saab spaad külastada 1 kord ja maksimaalseks külastuse pikkuseks on 2,5 tundi.

Tervisekeskus

Oma kevadväsimusest kurnatud akusid käisin laadimas tervisekeskuse energiakapslis. Äärmiselt armas ja soe teenindaja juhatas mind hubasesse ruumi. Peale riiete vahetamist ootas mind sooja auru ja infrapunaga varustatud kapsel, mille mõnusat soojust sain nautida poole tunni jooksul.

Hotell Jurmala Spa restoran ja lõunasöök

Lõunasöök

Hotell Jurmala Spa ei paku lõunabuffee, seepärast võtsime lõunaks kuu eripakkumise. Kolmekäigulise eine hinnaks on 20 eurot. Sisaldab nii eelrooga salati näol, pearoana kalapraadi ning kolmandaks käiguks magustoitu. Samuti valikuna joogiks kas kohv või tee.
Lapsed leidsid endale meelepärase lastemenüüst. Eriti armas oli see, et laste söök serveeriti Mickey Mouse taldrikult ja lõbusas laste võtmes.
Toidud olid maitsvad ning täiesti piisava suurusega.

Õhtusöök

Hotell Jurmala Spa õhtusöök

Õhtusöögil oli tunduvalt vähem inimesi kui hommikul. Seega laua leidmisega raskusi ei olnud. Meile meeldis see, et õhtust sai süüa 18st 20ni. Tavaliselt on need õhtusöögi ajad nii varakult lõppenud eelmistes hotellides.
Menüüst leidis nii paneeritud kala, grillitud kana kui searibisid. Seega liha poolest oli küll kõigile midagi. Samuti rohkelt erinevat salatikraami, külmad lihalõigud, peekon, munad, tuunikala jne. Kuna 4. mai, mil meie spaas viibisime, on lätlastel pidupäev, oli magustoiduks valmistatud ülisuur lipuvärvides tort ning ka magustoidud klaasides olid punases ja valges toonis. Samuti oli tähtpäeva auks kohal elav muusika akordionimängija näol. Tema repertuaar varieerus kohalikest rahvusviisidest Metallica ja Jacksonini välja.

Kokkuvõtteks

Kahe öö ja kolme päeva kokkuvõtteks võiks öelda, et Hotell Jurmala Spa on täitsa külastamist väärt nii lastega kui ilma nendeta. Kindlasti tasub juurde vaadata mõni iluprotseduur nende laiast ilu- ja tervisekeskuse teenuste valikust. Sedasi saab puhkus I-le veel eriti suure täpi peale.
Hotelliveebis pakutavate Jurmala Spa hotelli pakettidega saate tutvuda SIIN!

Tekst: Brit Mesipuu

13. mai 2019
Puhkus perega Tervis ravispaahotellis koos veekeskuse külastusega

Möödunud korral kirjutasin puhkusest Pärnu Tervise Paradiis spaa-hotell & veekeskuses. Sellega aga meie seiklused Pärnus ei lõppenud, vaid otsustasime suvepealinnas puhata veel ühe öö. Mõtlesime aga, et teise öö võiks veeta mõnes teises spaahotellis. Mõeldud-tehtud. Meie järgmine ööbimiskoht oli samasse hotelliketti kuuluv Tervis ravispaahotell ja paketiks „Majutuspakett perele koos Tervise Paradiisi veekeskuse külastusega“.

Tervis ravispaahotelli tuba koos saunaga

Saunaga tuba

Esmalt tuleb tänada vastutulelikku hotellipersonali. Kuna meie pere pisemad magavad veel lõunaund, siis palusime, et kas tuleks kõne alla varasem check-in, et saaksime nad 13-14 vahel lõunaunne panna. Meie palvele tuldi vastu ja nii saimegi juba 13st endale hotellitoa.
Tuba ise oli väga vinge. See koosnes kahest toas – üks väga ruumikas lahtikäiva diivaniga elutuba ja teine suure voodiga magamistuba. Aknalt ja rõdult avanes meile imekaunis vaade merele. Toa krooniks oli aga saun, mida me ei osanud isegi oodata. Kui võib tunduda, et mis kasu sellest ikka on, kui spaas on niikuinii saunad, siis lastega spaatades on saun toas igati asjakohane. Lapsed ju ei lase ülemäära kaua spaakeskuses saunades viibida, seega saime õhtul veel mõnusa leili otse oma toas võtta.

Spaa

Tervis ravispaa

Tervis ravispaa on keskendunud saunadele. Laste jaoks oli omaette soe veesilm. Suurematele oli aga suur ujumisbassein, mitmed mullivannid ja saunad. Eriti meeldis mulle see, et neil oli ka ruumikas infrapunasaun. Kui see üldse saunakeskustes olemas on, siis tavaliselt väike kaheinimese oma. Tervis ravispaa oma mahutas aga julgelt 8-10 inimest.

Õhtusöök

Võtsime paketile juurde õhtusöögi buffet lauas. Valik ei olnud ülemäära lai, kuid endale meelepärast võis leida siiski igaüks. Valikus oli soojad juurviljad, mereandidega pajaroog, makaroniroog, kartulipüree jne. Muuhulgas oli nende menüüs ka pitsa, mida ma varasemalt ei ole menüüdes näinud. Ka magustoiduks tarretis vahukoorega ei ole just väga levinud. Lastele meeldis see aga väga.
Spaahotelli populaarsusest saime aimu seeläbi, et enamus lauad olid pidevalt hõivatud. Rahvast oli tõesti palju. See aga ei tähendanud, et toitu ei oleks jätkunud. Vaid tarretis ja kartulipüree said lõpu poole otsa, ülejäänut jätkus aga lõpuni.

Tervis ravispaahotelli buffet laud

Hommikueine

Peale kosutavat ööund (ainus, mille kallal võiks norida, on seinade läbikostvus) oli aeg sammud seada hommikusöögilauda. Leidsime sealt eest tuttavad klassikud viinerite, omleti, rohkete salatite ja korraliku saiakeste valiku näol. Lisaks puuviljad, võileivakraam, müslid ja jogurtid ning palju-palju muud. Muuhulgas said ka siin kraadiga joogi armastajad keele märjaks vahuveiniga. Seega puudust ei tohiks tunda küll keegi.
Kokkuvõttena võiks öelda, et tegemist on igati tubli spaahotelliga, kus veerõõme saavad nautida nii väikesed kui suured.
Hotelliveebis pakutavate Tervis ravispaa pakettidega saate tutvuda SIIN!

Tekst: Brit Mesipuu

8. apr. 2019
Looduslähedane spaapuhkus Kubija hotell-loodusspaas

Kui mees küsis, mida ma sünnakingiks tahan, siis seekord ei pidanud kaua mõtlema. Unistasin juba mõnda aega spaasse minekust, et igapäevarutiinist koos mehe ja beebiga põgeneda. Mulle meeldib kingituseks saada pigem elamusi kui asju. Valisin Kubija Spa paketi “Tervis puhtast loodusest”. Pakett koos hoolitsuste, hommiku- ja õhtusöökidega ning kahe öö majutusega kahele maksis 199.-, mis on minu arvates täitsa õiglane hind sellisele paketile.

Kubijal tervitasid meid naerusuised administraatorid, check-in on seal alates kell 15.00, me jõudsime kohale paarkümmend minutit varem, aga see polnud probleemiks. Saime hubase toa vaatega männimetsale. Pisikesele printsessile oli valmis pandud võrevoodi, õnneks oli tuba piisavalt ruumikas ning ta sai põrandal ringi roomata ning uut kohta uudistada. Söötsime printsessil kõhu täis ning läksime spaa- ja saunakeskusesse. Printsess sai esimest korda elus trikood kanda, alguses talle see väga ei meeldinud, aga teisel päeval sai vist aru, et kui trikoo selga pannakse, saab ujuda ning oli riietudes väga rõõmus. Kubijal on neli sauna, lisaks on ka välisaunad, aga need on avatud ainult nädalavahetustel. Meie käisime peamiselt aurusaunas ning aroomisaunas, mõned korrad ka kadakasaunas. Tavaline leilisaun jäi seekord katsetamata.

Basseine on spaakeskuses kokku viis, tegelikult oleks nende kohta õigem vist öelda veesilmad kui basseinid. Kõige suurem bassein on 25 ruutmeetrit, seal on temperatuur 28 kraadi. Lastele mõeldud basseinis on vee temperatuur 32 kraadi. Meie olime põhiliselt mullidega veesilmas, ühes vesi 32 kraadi ning teises 36 kraadi. Lisaks on kuum veesilm, kus temperatuur lausa 42 kraadi. Sinna sisse minnes on nii mõnusalt kuum, aga väsimus tuleb väga kiiresti, vähemalt meie ei jaksanud seal kaua mõnuleda.

Seega, kes soovib ujudes kilomeetreid koguda, neile see spaa ei sobi. Beebiga on seal ülimõnus, aga kujutan ette, et kui on juba selliseid koolieelikuid ning koolilapsi, siis nemad ootavad liumägesid, torusid ning muid atraktsioone ja tavalised vannid võivad veidi igavaks jääda, aga ei pruugi. Käisime spaa- ja saunakeskuses iga päev kaks korda, nii hommikul kui õhtul, ainult viimasel päeval oli printsess juba nii väsinud, et me ujuma ei läinudki. Ta ajas mulle taga, pritsis ja möllas täiega. Kui me sukeldumist tegime, siis nii mitmedki tulid juttu rääkima ning küsima, kuidas sellega alustada, tahavad oma beebi ka veega nii sõbraks teha.

Sõime seal liiga palju, olin koju jõudes 1,5 kilogrammi raskem kui minnes. Hommikusöögi valik oli rikkalik, mitte nii lookas kui näiteks Rakveres, aga siiski väga hea. Valikus oli näiteks kaks putru, munapuder, viinerid, peekon, võikumaterjal, keedetud munad, kartulisalat, makaronisalat, mitut sorti kala, müsli, kama, jogurt, kook, puuviljad jne. Õhtusööke sõime samuti buffeelauas, meie arvates oli valikut küll ning toidud olid maitsvad. Restoran oli läbinud uuenduskuuri, mulle meeldisid palkseinad ja rahvusliku elemendiga sisustus. Restorani toite me sellel korral ei maitsenud, kuna paketis ettenähtud toidust oli kõht lihtsalt nii täis, et rohkem midagi süüa poleks jaksanud.

Hommikusööki serveeriti kell 08.00 – 10.00 ning õhtusööki 17.30 – 19.30. Pisike printsess sõi söögitoolis, neid oli seal vist 3 või 4, seega jätkus alati. Ta sõi päris viisakalt ning lödistas vähe, eriti maitses talle aurutatud lillkapsas. Kahjuks küll mida söögikord edasi, seda põnevam tundus talle kogu ümbrus ja inimesed ning pidime tuppa jõudes teda uuesti söötma, et ta kõhu täis saaks, aga eks ka arusaadav, oli palju inimesi, keda vaadata.
Hoolitsustest saime mehega mõlemad seljamassaaži ürdiõliga 40 minutit ning jalgade hoolitsuse – massaaži meresoola ning piparmündiga 25 minutit.Seljamassaaži tegid meile erinevad inimesed, mina jäin väga rahule, mees mitte nii väga, ütles, et see oli pigem seljasilitamine, tema ootas tugevamat massaaži. Jalgadehoolitsus oli aga super mõnus, ma tundsin ennast peale seda palju kergemana ning mees ka väga kiitis, et see oli küll mõnus protseduur, mida võiks teinekordki korrata. Olin massaažilaual kõhuli, massöör masseeris kõigepealt reie tagakülgi, siis lisas lisaks õlile sääremarjadele ja jalalabale meresoola ning masseeris. Kohati oli hästi natuke valus ka, aga see oli selline mõnus valu. Hoolitsuse lõpus asetas ta jalgadele kuumad rätikud ning pühkis masseerides soola maha.
Hotellis oli olemas ka lastetuba, käisime seal paaril korral pisikese printsessiga mängimas. Ei midagi uhket, aga mänguasjad, pusled ning joonistamisvahendid olid kõik olemas, tegevust peaks jätkuma. Hotelli ümbruses on kaunis loodus ning väga rahulik keskkond, printsessil oli hea vankris põõnata ning meil jalutada ning ilusat ilma nautida.
Ainuke asi, mis mulle ei meeldinud oli see, et kui ma istusin hommikumantlis ja ootasin, et mind hoolitsusele kutsutakse, siis seal samas kõrval on seminariruum ning nende kohvipaus toimus seal samas, kus mina pidin hoolitsust ootama. Veidi koomiline oli istuda seal hommikumantlis ümbritsetuna väga viisakalt riides inimestes, kes kohvi jõid. Aga muidu super puhkus. Soovitan kindlasti, seal on beebiga väga mõnus. Sõbralik teenindus, kaunis loodus, lõõgastavad mullivannid ning tasemel hoolitsused.
Hotelliveebis pakutavate Kubija hotell-loodusspaa pakettidega saate tutvuda SIIN!

TEKST: https://tartupreilid.blogspot.com.ee

28. mai 2018
2017 kokkuvõte – TOP 5

Üks hotelliaasta hakkab jälle otsa saama ja on aeg teha kokkuvõtteid. Ka 2017. aasta pakkus huvitavaid kogemusi, uusi avastusi, meeldivaid üllatusi, tekkisid uued lemmikud. Ma ei pane kirja oma selle aasta hotellikogemusi paremusjärjestuses, vaid selle järgi, milliste emotsioonidega need ööbimiskohad mind isiklikult üllatanud on või mille poolest meelde jäänud.
1. 2017. aasta üllataja – Go Hotel Shnelli. Peretuba, kus me ööbisime, oli täielik üllatus. See oli nii suur, et kui minult on tihti küsitud soovitusi hotellide kohta, kuhu mahuks ka rohkem kui kaks last ja kaks vanemat, siis sellesse tuppa mahub kenasti ära ka kuus inimest ning õhku ja ruumi liikumiseks jääb ikkagi piisavalt. Äärmiselt mõnus, lihtne, aga moodne tuba, kus olemas ka kööginurk, see oli minu viimaste hotellikülastuste kõige positiivsem üllatus.

2. 2017. aasta kõige hubasem hotell – Padise Mõis. Me tundsime end seal nii koduselt, et ma vist kaotasingi reaalsusetaju ning kujutasin korraks, ette, et me elame seal. Ma ei näinud põhjust lukustada toauksi, need olid meil lausa pärani kui Ida mööda mõisa ringi jooksis. Paljajalu. Kõik hotellikülastajad tundusid nagu olevat “meie inimesed”, nagu oleks meil külas. Suures õhtusöögisaalis peeti pidu, restoranis einestasid mõned paarid, klaveritoas mängis keegi klaverit, siit-sealt kostis laste kilkeid. See kõik moodustas sellise terviku, et pole ime, et mul reaalsustaju kadus. Kui mu abikaasa hilisõhtul meiega ühines, läksime me talle peauksele vastu, jällegi paljajalu, kuid samas nii elegantselt nagu mõisapreilidele kohane.

3. 2017. aasta parim spaakogemus (ühtlasi ka minu uus lemmik Eestis!) – V Spaahotell. Nelja tunniga, mis me veekeskuses olime, jäi mul pool pakutavast veel katsetamata. Põhjuseid tagasi minna on rohkem kui 11. Nii lapsega, lapseta, sõbrannadega, perekonnaga. Kui selles spaas ei ole piisavalt tegevust kõigile, siis ma ei tea, kus veel on. Mina, kui mitte kõige suurem spaade armastaja, olin täiesti vaimustuses. Lapsest ma isegi ei räägi. Tema oli mu peale solvunud, et ma järgmisel hommikul tagasi ei viitsinud minna. Tegelikult oleks pidanud, sest see on ikka üks paganama kihvt vee- ja saunakeskus.

4. 2017. aasta parim hommikusöök – Hotell Antonius. Ma julgeksin öelda, et mind on üsna raske hommikusöögiga üllatada, sest ma olen enda arvates juba söönud Eesti parimat hommikusööki, rääkimata siis veel sadadest väga headest ja headest hommikusöökidest, aga Antonius üllatas mind ja nüüd ütlen ma, et juba ainult hommikusöögi pärast tasub ööbimiseks see hotell valida. Atmosfäär, NÕUD, teenindus ja toit kokku 5+++. Pošeeritud munad hollandi kastmes ja värske kohv – midagi paremat on raske välja mõelda!

5. 2017. aasta lemmikhotell – Kõue Mõis. Meie oleme Kõue Mõisa valinud kohaks, kus tähistada meile kõigile olulist päeva. Lapse sünnipäeva. Ja nagu te aru saate, siis iga pisikese printsessi jaoks on see unistuste koht. Eelmisel aastal veetsime me suurema osa pidulikust õhtusöögist restorani põrandal mängides ning sellest tingituna otsustasime me sel aastal sünnipäeva tähistada piknikuga. Selleks ei ole sugugi vaja sooja suve. Piisab hubasest ruumist, mõnest tekist ja vaibast ning patjadest ning veidike teistmoodi sünnipäeva laud ongi olemas. Jällegi nii lihtne, aga sama meeldejääv. “Kutsusime” kõik mõisas leiduvad kaisukarud ja nukud ka peole ning pidasime ühe vahva peo maha. Hotelli plussiks on minu jaoks ka see, et seal ei ole tubades televiisorit, nii ei ole kellelgi kiusatust veeta aega koos helendava ekraaniga. Sõna “kvaliteetaeg” saab Kõue Mõisas selle õige tähenduse. Seega veelkord ideaalne koht, kus end argimürast välja lülitada.

Sellised need selle aasta lemmikud said. Ootame põnevusega, mida uut ja huvitavat on 2018. aastal meile pakkuda. Ma olen kindel, et pakkuda on palju, sest Eesti hotellid ei väsi positiivselt üllatamast.

27. dets. 2017
Mis toimub, Laulasmaa?

Mida teie ütleksite, kui teie auto ootamatult katki läheks ja te oleksite läbimärjana, väikese lapsega, tühja telefoniga ja katkise autoga tee peal? Vannuksite oma ebaõnne maa põhja? Minuga juhtus eile just nii, et peale loodusmatka Keila-Joa kandis läks mu auto ootamatult Laulasmaal katki. Me jäime tütrega tee peale. Õnneks olime me jõudnud Laulasmaale ning mul õnnestus kuidagi Laulasmaa spaa parklasse sõita. Ja ma olen nii õnnelik selle väikese viperuse pärast ning tänulik ootamatule spaapuhkusele. Ma tahtsin esimese hooga küsida, mis toimub, Laulasmaa? Kuidas kõik nii täiuslik on?
Kohe räägin, miks ma nii küsida tahtsin.
Laulasmaaga on mul selline armastan-vihkan suhe olnud aastaid. Alati on midagi, millega ma seal rahule ei jää, kuid ikka ja jälle lähen ma sinna tagasi. See on minu arvates Eesti ühe ilusama (kui mitte kõige ilusama) asukohaga spaahotell ning sinna kohe tõmbab tagasi. Isegi siis, kui mõne pisiasja kallal nokkida ja puhkus pole võib-olla just 100% täiuslik olnud.
Viimati käisin ma Laulasmaal kaks-kolm aastat tagasi. Olin küll kuulnud, et hotell oli vahepeal uuenduskuuri läbi teinud, aga ikka polnud aega olnud seda ise oma silmaga kaema minna. Nüüd sattusime me sundolukorda. Ma mõtlesin parklas istudes, et vaatan huvi pärast, mis toad maksavad ning üllatusin täielikult, et suvisel kõrghooajal maksis tuba kahele 69 eurot. Muidugi ei kõhelnud ma sekunditki ja broneerisin meile toa. Laulasmaa Spa hotelli pakette saate valida SIIT.
Tuba oli klassikaline standardtuba – ei midagi erilist, kuid ka mitte midagi ei jäänud puudu. Ma saan aru, et kuna hotell on läbimas uuenduskuuri, siis ilmselt jõuab järg varsti ka tubadeni. Samas on tubade suurimateks plussideks vaated – kas siis merele või mõnusalt kohisevale männimetsale.
Kuna me ei olnud oma puhkust ette planeerinud ning meil ei olnud kaasas ujumistrikoosid, otsustasime me külastada Wiccat. Wicca toidud on alati tasemel olnud, kuid seekord tundus menüü eriliselt ahvatlev. Ma ei osanud valida. Vahelduseks teistest hotellidest pakkus Wicca menüü nii palju huvitavaid maitsekombinatsioone – kurgispagetid, oblika ja kartulisupp, kuusevõrsed ja hirvecarpaccio. Kas te teate kui raske oli valida? Laulasmaa üks reklaamlause on, et toit kui kunstiteos. Seda see tõepoolest on! Lisaks sellele on kõik valmistatud kohalikust ja värskest toorainest. Tõeline maitsete paraad! Minu laps on väga kehva söömisega, kuid siin ta ilma liialdamata limpsis taldriku tühjaks. See ütleb toidu kohta ilmselgelt nii mõndagi.
Mulle on ka Wicca interjöör alati meeldinud, kuid uuenduskuuri läbiteinuna oli see lausa imeline. Nii värske, hele ja moodne, kuid samas mõnusalt hubane. Sama ei ole ma varem saanud öelda söögisaali kohta. See on kuidagi ajast ja arust tundunud, kuigi söök on seal kahtlemata üks Eesti parimaid. Ma tunnen hotellides alati puudust värske valikust. Laulasmaal on hommikusöögi laual alati olnud värske salat, idud, redised, kurgid, tomatid, greip ja muud puuviljad, samuti ei ole laual vaid tavaline nisujahust sai, vaid näiteks tõeliselt maitsev tatrakeeks. See oli ka seekord olemas. Aga siis interjöör. Käsi südamel ütlen ma teile, et Laulasmaa spaa hommikusöögisaal on peale värskenduskuuri Eesti spaadest parim. Kui siia lisada veel ka parim ja tervislikum hommikusöögivalik, siis tundub, et Laulasmaal pakutakse Eesti parimat hommikusöögikogemust.
Ilmselt ma kordan end, kui ütlen, et ei ole suurim spaataja, aga lapse nimel vean ma end ikka spaadesse. Ma püüdsin küll ära vingerdada, et lähme hommikul ja nii edasi, kuid jumal tänatud, et mu laps nii järjekindel on ja et abikaasa meile kodust trikood järele tõi. Oleks olnud maru kahju, kui me poleks veekeskusesse läinud.
Veekeskuse plussid lapsevanema seisukohalt:
– Basseine ei ole palju – lastebassein, paar mullivanni, 110 cm sügavune bassein, atraktsioonibassein ja ujumisrajad. Hmm, nüüd neid loetledes tundus, et neid on seal ikka omajagu, aga siiski on veekeskus nii palju väike, et lapsega seal aega veetes ei ole tal väga võimalust silma alt ära kaduda.
– Mõnusad lebotoolid, mis asuvad ka lastebasseini lähedal. Teate ju küll, et lapsed ei taha basseinist välja tulla, aga vanematel kipub tüdimus peale tulema.
– Atraktsioonibassein, sügavusega 120 cm, kus lapsega koos kas vastuvoolu või vooluga kaasa ujuda. Mina võtsin tütre endale selga. Uskuge mind, see pakkus nii palju lusti, et terve veekeskus kõlas kilgetest.
Ma olen kuulnud, et veekeskuses on teinekord liiga palju rahvast. Hotell oli rahvast täiesti täis, kuid veekeskuses küünarnukitunnet ei tekkinud. Rahvast oli, kuid mitte ebameeldivalt palju. Veekeskus on avatud 22-ni ja mida lähemale sulgemiseajale kell jõudis seda vaiksemaks veekeskuses jäi.
Laulasmaa spaahotelli suurim eelis aga teiste spaade ees on minu jaoks nende saunakompleks. Saunakompleksis ootab teid kuus erinevat sauna – sanaarium, käbisaun, aroomisaun, mereline aurusaun, soola-aurusaun ja puuküttega välisaun. Meie käisime läbi kõik saunad, välja arvatud puuküttega sauna. Mereline aurusaun ning käbisaun olid need kaks kohta, kust me väga lahkuda ei tahtnud. Peale seda veel mõnus 41-kraadise veega Jaapani bassein ning täiuslik lõõgastus on garanteeritud.
Laulasmaa on läbi teinud fantastilise uuenduskuuri, nii et mul on äärmiselt hea meel, et me olime sunnitud eile ootamatu spaapuhkuse tegema. Ma ei oleks muidu teadnudki, kui kihvtiks minu vana lemmik ja koduspaa tegelikult muutunud on. Minge vaadake ise järgi! Eriti soovitan ma Laulasmaad lastega peredele, sest lisaks veekeskusele räägivad selle spaa kasuks mänguväljakud, männimets, liivarand. Aktiivseks puhkuseks on loomulikult võimalik laenutada jalgrattaid.
Kui te lugesite sellest postitusest välja nagu oleks selle kirjutanud elevil väike laps, siis täpselt nii ma end seekord seal tundsingi. Kõik oli nii suurepärane, eraldi tahaksin ma kiita hotelli vastuvõtus tööl olnud naisterahvaid, et…et…Esimest korda elus ei leia ma mitte ühtegi asja, mida kritiseerida!

28. juuni 2017
"V" nagu võrratu või vara veel?

V Spaahotelli ilmumist Tartusse oodati tõenäoliselt sama pikisilmi nagu me ootame jõule ja jaanipäeva. Mina kui Tartu tihe külaline ja endine tartlane, olin elevuses. Mulle meeldib Tartu, mulle meeldib, et see on hariduse- ja teaduselinn, mulle meeldivad siinsed “sallitallajate” öölokaalid, mulle meeldib Tartu juures palju asju, kuid ma ei ole kunagi mõistnud, miks siin pole üht korralikku spaad. Kui siis spaa lõpuks eelmise aasta detsembris avati, hakkasin ma siit ja sealt kuulma kiituse asemel hoopis kriitikat, see üllatas mind. Ligadi-logadi olla, lapsega pole seal midagi teha, põrandad on libedad, saunasid vähe, liiga vara avatud. Seega pean ma täiesti ausalt tunnistama, et ma ei oodanud sellest külaskäigust suurt midagi. Ma ei ole tegelikult üldse väga suur spaataja, selles mõttes, et mulle meeldivad väiksemad ja nö. intiimsemad boutique-spaad. Suured basseinid jätavad mind üldjuhul külmaks ja millegipärast olin ma endale nüüd loonud illusiooni, et V Spaahotelli just veekeskuse osa on lihtsalt üks suur bassein, kus midagi teha pole.

Jälle kord sain ma kinnitust, et eelarvamused on üks kole asi ja klišeena kõlavale vanasõnale, et oma silm on kuningas. V Spaahotell ruulib! Karavanituba, kus kesest kehva suusailma on võimalus põigata suvisele liivarannale (ei, see ei ole piltlik kujund, vaid teid ootabki Lõõgastusmaailmas ees päris liivarand), nö basseinibaar, kadakasaun ning soolamaailm said meie lemmikuteks, kanepiõliga kehahoolitsusest tahaksin ma lausa eraldi postituse kirjutada (ka see ei ole liialdus). Meie veetsime spaas umbes neli tundi ja mulle meeldis näha, kuidas spaa päeva jooksul oma nägu muutis – päikesepaiste asendus hämarusega ja näitas spaa mitmepalgelisust.Mina isiklikult soovitangi teil spaad külastada nii, et saate osa mõlemast näost. Nii aja- kui maailmataju kaob.
Aga alustame algusest. Hotellist. Mind ei üllata hotellide puhul enam suurt midagi, kõik on detailid ühel või teisel moel kipuvad korduma ja üldsegi mitte pahas mõttes, sest palju sa neid hotellitube siis ikka erinevaks teha saad, V Spaahotellil on see õnnestunud. Ja jällegi, piltidelt vaadates tundus mulle korraks, et võib olla on luksuse ihalusega mindud natuke liiga kaugele, et kulda ja erinevaid elemente on liiga palju ning et need võivad koormavalt mõjuda. Tegelikkus on aga see, et hästi palju on kasutatud puitu ja klaasi, mis mõjub üheaegselt nii mahedalt kui modernselt, sinna kõrvale erinevad luksuslikud detailid ja kokku ongi saadud midagi uudset.

Kindlasti on palju elevust pakkunud vannitubade klaasist sein, mida saab varjata vaid väljastpoolt ette tõmmatava kardinaga. Ma võin teile pea anda, et kui ma oleks seal toas olnud koos mehe ja lapsega, siis ühel või teisel hetkel oleks üks neist kardina eest ära tõmmanud nalja viluks. Pean samas ütlema, et ilmselt tekiks sama kiusatus ka mul. Nüüd olin ma lapsega kahekesi ja ta ei lubanud mul isegi kardinat ette tõmmata. Iseenesest mõjub see klaasist sein tõesti väga värskelt ja annab juurde nii ruumi kui valgust, duši all käies muutus vannituba toaga mõnusaks tervikuks ja päris omapärane tunne oli vaadata samal ajal läbi toaakna kardina paistvaid Tartu katuseid. Samas mulle ikkagi meeldiks, et mul oleks võimalus aken ka seestpoolt rulooga katta, lihtsalt igaks petteks.

Tuba oli ruumikas ja hästi läbimõeldud, mõnus mugav tugitool, mille mina töötegemiseks hõivasin, oli tegelikult lahtikäiv voodi. Ma olen hotellis lisavoodis maganud, ei saa öelda, et see oleks meeldiv kogemus olnud. Selles lisavoodis võiksin ma vabalt magada. Nüüd siis teate, et selles hotellis ei tasu lisavoodi ebamugavust karta. Toa puhul meeldisid mulle väikesed detailid. Complimentary vesi, kohv ja tee, triikimislaud ja triikraud – te ei kujuta ette, kui tihti ma olen kohvrist kortsu läinud riideid välja võttes mõelnud, et miks ometi ei võiks need kaks tarbeeset toas olemas olla ja väikese muige tõi mulle suule tuppa jäetud teade, kes toa korda seadsid meie jaoks ja kui meil peaks olema mõni väiksemgi presentsioon, siis andku me teada, sest nad tunnevad omanikke ja küll lahendus leitud saab. Ei, see ei olnud mingi ekstra personaalne kiri mulle, vaid selline humoorikas teade ootab toas igat külastajat.
Hotelli teisel korrusel paiknev V konverentsikeskus pakub äriklientidele konverentsi ja koolitusruume ning banketisaale, mis mahutavad ühtekokku kuni 700 inimest.

Kui jutt vaikselt töötajate peale sattus, siis mulle jäi eriliselt sümpaatselt silma see, kuidas vastuvõtu administraatorid uusi töötajaid välja koolitasid, nemad ei pannud ilmselt tähele, et ma neid silmanurgast jälgin, kuid seda oli meeldiv vaadata, kuidas töötajad tiimina töötasid. Muidugi tegi minu südame soojaks hotellipoolne vastutulek, et me võiksime check in’i teha varem kui kell kaks. Ma olen selle üle nii tänulik, sest väsinud kolme-aastane ei pruugi olla lillepidu, nii saime me kenasti lõunaune enne spaakülastust mugavas voodis ära teha. Järgmisel hommikul oli mul planeeritud üks kehahoolitsus ja ma lootsin natukene, et ehk saame me ka check out´iga venitada, kahjuks see enam võimalik ei olnud, sest hotell oli täiesti täis broneeritud. Tegu ei ole just väikese hotelliga – X tuba siiski ja selline täituvus on muljetavaldav. Kindlasti mängib rolli ka see, et tegu on uue ja huvitava hotelliga, kuid nüüd hotellis ka ise külastajana viibinud, siis ma saan sellest täituvusest aru.
Hotellis on olemas nii kohvik kui restoran, meie valisime õhtustamiseks restorani. Sõnu “õhtustama” ja “meie” on muidugi siinkohal natuke patt kasutada, sest peale mõnda ampsu oma lastemenüü roast avastas minu õnnetuseks laps kõige ägedama lastenurga, mida ma siiani näinud olin ja tema söömine jätkus mänguköögis. Ma ütlen hetkel õnnetuseks, aga tegelikult on see köök seal puhas õnnistus, te ei pea kartma, et lastega ei saa restorani tulla, et nad hakkavad ringi jooksma või et neil hakkab igav. Nad kaovad mängunurka ja te ei näegi neid. Mängunurk on tõepoolest lahe. Kõik mänguasjad on kvaliteetsed ja puidust ning lapsel kaob seal ajataju. Jällegi ühelt poolt nii õnn kui õnnetus. Kui tulla seltskonnaga õhtustama, siis on rõõm, et lapsel on restoranis midagi teha, sest ma ei ole näinud last, kes jaksaks mitu tundi laua taga istuda, kui aga oled üksi koos lapsega ja tahad ära minna, siis on vaja korralikku veenmisoskust, et laps oleks nõus mängunurgast lahkuma. Seda ei saa lapsele ette heita. Ma pean välja uurima, kust need mänguasjad pärit on, sest teate, isegi endal tui tahtmine selles köögis mängida.

Ka hommikusöök oli mõnus, kuid kui siis nüüd lõpuks ka natukene kriitikat, siis minu jaoks jäi see natukene liiga tavaliseks. Kõik oli küll olemas, kuid ma ootasin natukene rohkemat, eriti jäi minu jaoks puudu rohelise valikust. Sellele soovitaks ma hotellil tähelepanu pöörata, minusuguseid keskealisi, kes kaalu jälgivad, on aina rohkem. Muidugi sain ma kõhu täis ja toit maitses hästi, kuid kogu hotelli suursugususe juures jäi see natukene kahvatuks. Natukene.
Minu kogemus hotellipoolega V Spaahotellis oli kokkuvõttes nii hea, et tartlaste peale olen ma nüüd natuke kade. Fakt on aga see, et Tartu on end turismikaardile kinnitanud hoopis teisel tasemel kui siiani. Kes selles ise veenduda soovib, saab V Spaahotelli pakette näha ja broneerida läbi Hotelliveebi siit (LINK).
Spaast ja sealsetest hoolitsustest pikemalt juba järgmisel nädalal.

13. veebr. 2017
Lugu sellest, kuidas ma oma mehele valetasin

Ma alustan tihti lugusid sõnadega “selleks, et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama…”. See on üks nendest lugudest.
Kõik sai alguse sellest, et ühel suvepäeval valisime me ööbimiseks Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel’i (saate sellest lugeda SIIT) ja veelgi enam sellest, et mul õnnestus “vana hea mombie’na” saada natuke aega iseendale sealses spaas, lubades endale Anesi 45-minutilise kosutava intensiivhoolduse. Ma pean ausalt tunnistama, et peale emaks saamist olen ma oma näo natukene unarusse jätnud, sest spaaprotseduurid ei ole enam esimene asi, mille peale ma mõtlen ja kui siia lisada magamatus ja armastus päikese vastu, siis tegelikult minu 35+ näonahk karjub selliste hoolitsuste järele. Hinnaks on hoolitsusel 52 eurot ja nii nagu ikka, siis peale protseduuri tundsin ma tõepoolest end värskema ja “ülesklopituna”.
Mul on päris palju nõrkusi, kuid üks neist on sellised väikesed vaiksed hetked spaades, kus keegi sinu näonahka mudib, nii et mõnus rammestus peale tuleb ja mõnikord ma piinlikult oma norsatuse peale üles pean ärkama. Teate seda tunnet?

No igatahes.
Tookord jäi minul spaas käimata, kuid mul jäi see natuke hinge kripeldama. Mulle tundus, et mulle meeldiks see spaa. Ühel päeval kui ma jälle Meritonist möödusin ja mul piisavalt aega oli, mõtlesin ma, et mis seal siis ikka, ma lähen külastan selle spaa ära. Ma olin küll teel raamatukokku, kuid spaa tundus ahvatlevam. Ja pealegi, uskuge või mitte, mul oli kotis õe trikoo, sest ta oli selle minu poole unustanud ja ma pidin selle Cargosse panema. Veider kokkusattumus ja ilmselge märk sellest, et ma pidin spaasse minema. Ausalt, ma ei valeta!
Spaa mulle meeldis. See oli piisavalt suur, SOE ja peaaegu inimtühi. See viimane meeldis mulle veel eriti, sest mu jaoks on kõige hullemad kogemused alati seotud ülerahvastatud saunade-basseinidega. Aegajalt ikka juhtub, et satun spaasse samaaegselt mõne grupiga. Suure basseini vesi oli mu jaoks natuke liiga külm, kuid ma ei ole ka väga suur basseinitaja, pigem veedan ma natuke aega mullivannis (see oli siin mõnus!), käin läbi saunad (aroomisaun oli päriselt aroomisaun!) ja lebasklen lamamistoolidel. Nii ka seekord – ma ostsin kaasa paar ajakirja ja lihtsalt nautisin (veidike süümepiinu tundes) oma aega. Tõeliselt mõnus oli. Ma päris ausalt soovitan selle hotelli wellness osa läbi proovida. Nii hotelli külalisena kui lihtsalt niisama tänavalt sisse astudes. Nii nagu mina tegin 😉
Vee- ja saunakeskuses on kokku neli erinevat sauna, kaks basseini, kaks mullivanni ja kontrastjalavannid. Keskus on avatud 9:00-21:00 ja ühe korra hind täiskasvanule alates 8,00 eurot.
Peale saunatamist ja lebotamist lubasin (veel natuke rohkem süümepiinu tundes) Mademoiselle kohvikus paar saiakest ja suure tassi piimakohvi ning mõtlesin veel sammud raamatukogu poole seada. Korraga aga tundsin ma kehas nii mõnusat rammestust, et mingist töötegemisest ei olnud enam juttugi. Ma vedasin end autosse ja sõitsin koju. Kodus valetasin (süümepiinu tundes) abikaasale, et olin raamatukogus oma töö peaaegu valmis saanud ja kirusin end natukene (ÜLDSE MITTE süümepiinu tundes), et olin heaolu tööle valinud ning pidin homme uuesti linna minema.Lubasin endale, et ei sõida vähemalt Meritonist mööda. Et ahvatlust ei tekiks;) See võib nüüd vabalt uuesti tekkida, aga ma ei tahaks rohkem enam abikaasale valetada. Pigem peame me koos perega uuesti seda hotelli külastama. Toad nagu ma juba tean on minu teetassike, samuti ka oivaline hommikusöök.
Hotelli ööbimispakettidega saate tutvuda SIIN kui teil ka tekkis nüüd soov üks väike lühipuhkus keset linna asuvas heaoluoaasis veeta.

12. sept. 2016
Puhkus vanadekodus?

Kuna minule jättis Värska Sanatooriumi külastamine positiivse mälestuse, otsustasin ma olla julge ja teha broneering ka sanatooriumis, mida ma ülevõlli huumoriga olin vanadekoduks kutsunud. Sanatooriumis “Laine” Haapsalus. Mehe jätsin seekord koju ning otsustasin sõbrannad kaasa kutsuda.
Viimati olin ma “Laines” käinud aastal 2001, kui mu vanaonu sinna ravivõimlemisse oli saadetud. Sanatoorium “Laine” jättis mulle tookord kustumatu mulje – seal oli busside viisi Soome ja Rootsi vanureid ning sealt ka põhjus, miks ma seda vanadekoduks kutsusin. Nüüd oli sanatooriumist saanud spaahotell. Kohale jõudes oli minu esimene mulje sama kui aastal 2001. Sanatoorium selle kõige otsesemas mõttes, ninna torkas kloorilõhn, meid võttis vastu natuke pahur administraator ning ma ootasin, kuna Ervin Abel ja Endel Pärn kusagilt välja hüppavad ning “Ma küsin, kus on sanatoorium?” kisama pistavad. Ma olin negatiivselt häälestatud ja väga suuri ootusi sellele puhkusele ei pannud.
Esimene positiivne üllatus oli tuba. Meil oli kahekohaline tuba, kuid kuna üks sõbranna oli liitunud viimasel hetkel, palusime talle tuppa lisavoodi tuua. See mahtus kenasti ära ja ruumi jäi liikumiseks ülegi. Toast avanes suurepärane vaade merele. Spaahotell “Laine” suurimaks plussiks minu arvates oligi asukoht. Hommikul läks mul uni väga vara ära (mitte vabatahtlikult olen ma harjunud kella viie-kuue paiku ärkama, kuid tundus ebainimlik toakaaslasi samal kellaajal äratada) ning ma otsustasin teha väikese jalutuskäigu mööda rannaäärt. Karge kevadhommik, vaikus, kerge udulooriga kaetud laht, ei ühtegi teist inimest peale minu – fantastiline energialaeng uude päeva.

Spaaosa ei ole teab mis suur, olemas on aurusaun, infrapunasaun ja leilisaun ning bassein. Meie külastamise hetkel olime me spaas ainsad külalised (olgugi, et hotell ise oli rahvast täis) ja seepärast pean ma ütlema, et spaa jättis väga meeldiva mulje, kuue tüdruku privaatne sauna-ja basseinipidu.

Kui kogu hotellikompleks on pisut nostalgiahõnguline ja minu jaoks jääb ehk hubasust pisut puudu, siis spaaosa kohta ma midagi halba ei ütle. Samas ma ei tea, kas teen hetkel “Lainele” liiga, kuid mulle tundub, et selle spaa kasuks teeb üldjoontes ikkagi valiku vanem klient, kes eelkätt on huvitatud ravipakettidest. Ja Haapsalu muda headusest oleme me kõik kuulnud.
Sel ajal kui teised sõbrannad ka järgmisel päeval end basseinis otsustasid värskendada, otsustasin mina testida ilusalongiteenuseid. Teenusega ei oleks ma rohkem rahule jääda saanud, väga meeldiv ja tore juuksur oli, kuid hind oli see, mis mind natuke ehmatas. Ma ei tea miks, aga ma olin millegi pärast arvanud, et Haapsalu-suguses väikeses linnakeses maksab juuksur tunduvalt vähem kui pealinnas. Ei maksnud vähem. Maksis täpselt nii palju kui Tallinnas. Aga jäin lõikusega väga rahule.
Üks naljakas seik ka. Ma ei ole kunagi varem näinud kokteilide nimekirjas “Viin Coca-Colaga”. “Laine” spaa lobby-baaris oli aga selline kokteil täiesti olemas. Ma uurisin baaridaamilt, miks selline kummaline kooslus. Selgus, et tegu oli klientide poolt ühe enim nõutud joogiga. Ma proovisin ka järele. Nojah.
Kui ma nüüd pean ausalt ütlema, kas ma läheksin tagasi, siis esimene valik “Laine” mul suure tõenäosusega ei oleks. Ma ei ütle mitte midagi halba, kuid ma tundsin, et “Laine” jaoks olen mina konkreetselt natuke noor. Oma vanaema, vanatädi ja vanemad tuttavad saadaksin ma aga “Lainesse” küll. Selles mõttes ongi mul ääretult hea meel, et Eestis on sanatooriumide ja spaade pakkumisi igale maitsele ning igale vanusgrupile.
“Laine” pakkumistega saate tutvuda SIIN

28. apr. 2016
Reis tagasi nõukaaega?

Mul on Värskaga eriline suhe. Ühel suvepäeval paar aastat tagasi (olime just Põlvamaal külas) istusime me perega autosse ja hakkasime Värska poole sõitma, me jõudsime 15 km kaugusele Värskast kui ootamatu telefoni kõne meie plaanid rikkus ja me tagasi pidime pöörduma. “Nii lähedal, samas nii kaugel,” ohkasime me ja sellest sai pikaks ajaks meie pere hüüdlause. Värska jäi meie südamesse kripeldama. Aasta hiljem võtsime me Värska jälle plaani, uurisime enne maad, mis seal teha oleks, avastasime Värska Sanatooriumi veekeskuse ja Tsäimaja ning panime autole hääled sisse. Värska me jõudsime, Tsäimajja ka, kuid veekeskuses oli tol päeval hooldus (vihjeks endale: järgmine kord tasub enne uurida, kas koht ikka avatud on).

Foto: visitestonia.com

Kolm on kohtuseadus. Seekord tahtsin ma kindla peale minna, ei mingit edasi-tagasi sõitmist niisama. Nii sai broneeritud ka ööbimine Värska Sanatooriumis. “Baar, naised, muusika. Mina olen täiesti terve mees ja tahan seda kõike saada,” naeris mu abikaasa kui ütlesin, et meile Värska Sanatooriumis toa kinni panin. Tema jaoks oli sõna “sanatoorium” nõukaaegse kõlaga. Ta ei olnud ainuke. Paljud, kellele ma mainisin meie eesootavat sanatooriumi külastust, küsisid sama, et kas see pole mitte iganenud ja nõukaaegne. Mina naersin selle peale, et siis ongi retro ja retro mulle meeldib. Igatahes MINA Värska külastamisest taganeda ei kavatsenud.
“Looduse rüpes, kaugel saastavast tööstusest ning linnamürast Värska lahesopis kõrgub otsekui hele kruiisilaev – Värska sanatoorium. Hotellikorpuses on 101 kõigi mugavustega tuba, mille kõik rõdud vaatavad järvele. Sumedatel suveöödel on siin kõige valjemaks heliks konnade krooksumine. Läheduses pole suuri maanteid, kümnete kilomeetrite raadiuses vaid männimetsad, rabad, külad. ” – nii kõlab tutvustus sanatooriumi kodulehelt. Kõlab romantiliselt ja hästi, eksju?
Ütleme nii, et minu esimene mulje ei olnud päris nii romantiline, sest nõukaaegne (moodne) arhitektuur tuli elavalt silme ette, mul jooksid filmina peast läbi kõik need moodsad kolhooside keskused, rahvamajad, kuid olles hotellide/spaade/sanatooriumite üsna vilunud külastaja, siis tuletasin endale meelde, et raamatu kaante järgi raamatu sisu üle ei otsustata. Ja tegelikult kui nüüd aus olla, siis nõukaaja hõng kipub juba olema pigem positiivse kõlaga. Või nostalgilise. Kas pole nii?

Kui nüüd edasi sisse astuda, siis erilist luksust siit just eest ei leia (Kui Sootska sviit välja arvata, mis mu meelest oli päris šeff), kuid samas oli kõik nii kodune – nii vastuvõtt kui toad. Mulle meenus kohe hotell “Pesa” Põlvas, mis mind esimese hooga muigama ajas ning mu peas oli palju sarkastilisi nalju, kuid mis oma hubasuse ja kodususega mõjus tegelikult väga lõõgastavalt. Sama oli Värskaga. Vastuvõtt jättis tunde nagu oleksime me väga oodatud.
Hetkel on käimas ravikorpuse ümberehitus balneoloogiakeskuseks. Selle peene võõrsõna taga on peidus kümblusraviteadus, mis uurib mineraalveeallikaid, ravimuda ja nendega ravimise meetodeid. Remont natukene segab ja kontrast uue ja vana vahel on kohati päris naljakas, kuid annab aimu sellest, mida Värskast varsti oodata on. Ja SEE näeb tõeliselt hea välja! Remondil on miinuste kõrval ka plusse – kuni 20.juunini pakub Värska sanatoorium ravipakette soodushinnaga.

Millised on kokkuvõttes Värska Sanatooriumi plussid teiste spaade/veekeskuste/lõõgastuskeskuste ees?
* Mullivannides voolav kuulus ja puhas Värska mineraalvesi. Just seesama, millega me üles kasvanud oleme ja armastame. Mineraalvett saab maitsta otse kraanist juba veekeskusse sisenemisel.
* Kuna Värska asub kaugel (ja mõjub mingil määral nagu välismaale sõit), on see aja mahavõtmiseks parim koht.
* Superkaunis loodus ja asukoht. Kerige tagasi selle postituse algusesse, kus on hotelli kodulehelt pärit tutvustus. See vastab tõele! Okei, konnad ei krooksunud, konnade jaoks oli lihtsalt vale aastaaeg.
* Setomaa eripära. Ja selle rõhutamine.
Kellele Värska Sanatoorium sobib?
* Inimesele, keda huvitab Setomaa ja Seto kultuur, kes naudib eelkõige kaunist loodust, rahu ja vaikust ning soovib eemale linnakärast.
* Inimesele, kes ei oota liigset luksust.
* Inimesele, kes ei pelga pikka autosõitu.
Suurimad miinused?
* Veidike kulunud
* Kehv interneti/mobiili leviala (on see tegelikult miinus?)
Kas ma läheksin tagasi? Jah, kindlasti. Setomaa on täpselt “nii lähedal, aga samas nii kaugel”, et mõjub välisreisina, Värska sanatooriumi nõukaajahõng muutus minu jaoks pigem eeliseks teiste ees (ma loodan, et nad uuendamise käigus retro-vibe’i täielikult ära ei kaota). Ja juunis avatav balneoloogiakeskus (ma pidin mitu korda üle kontrollima, kas kirjutasin sõna õigesti) kõlab äärmiselt uuenduslikult, eripäraselt ning huvi pakkuvalt. Seniks aga ärge siis unustage vaadata Värska sanatooriumi ja veekeskuse pakkumisi SIIT.

13. apr. 2016