Rahvusvaheline uuringufirma korraldas hotellikülastajate seas küsitluse, et välja selgitada asjad, mis võivad hotellitoa juures olla kõige häirivamad.
41% hotellikülalistest pidasid kõige ebameeldivamaks räpaseid ja kasimata hotellitube. Teisele kohale jõudsid ebamugavad voodid, mis ei taga mõnusat und ning kolmandaks jäi kehv teenindus.
Puhtuse osas olid nõudlikumad naiskülastajad: 48% neist pidas räpast numbrituba kõige ebameeldivamaks, samal ajal kui meestest valmistas räpasus suurimat muret vaid 29%-le. Samas mehed valisid kõige ebameeldivamateks kogenematu personali ja peidetud lisatasud.
Vanamoodne sisekujundus ja lisateenuste vähesus toateeninduses aga häiris nii mehi kui naisi kõige vähem. Mõneti üllatavalt polnud ka kehv asukoht kõige ebameeldivamate asjade seas.
Moest läinud interjöör oligi üks vähim häirivamaid asju hotellikülaliste jaoks, vahel peeti seda mõnel juhul isegi plussiks, kui tegemist on näiteks ajaloolise hotelliga. Samuti ei peetud oluliseks ka rikkalikku toateenindust, sest neid teenuseid, mida saab tellida numbrituppa (ja mis maksavad tavaliselt palju), kasutatakse viimasel ajal aina vähem.
Edetabelist on hotellipidajatel õppida, et lisateenuste nimel pingutamise asemel on hoopis olulisem hoida numbritoad puhtad ja voodid mugavad.
Edetabelis, mis pandi kokku hotellikülaliste vastustest, on kõrgemal kohal kõige enam häirivam, madalamal kohal vähem häirivam asi.
1. Määrdunud hotellitoad
2. Ebamugav voodi / halb uni
3. Kehv teenindus ja kogenematu personal
3. Peidetud lisatasud — näiteks WiFi eest maksmine jne
4. Kõrged ootused vs tegelikkus
5. Kehval tasemel üldkasutatavad teenused
6. Kehv asukoht, keeruline kohale pääseda
7. Lisateenuste vähesus toateeninduses
8. Vananenud sisekujundus
Kirjuta kommentaaridesse, mis häirib sind hotellitubades kõige enam! Allikas: Reisjuht.delfi.ee
Täna küsiksin ma (jällegi tuginedes ühele isiklikule kogemusel) teilt nõu. Minu tuttav on hetkel broneerimas puhkusereisi oma perele ja selleks, et leida absoluutselt parim hotell, mis vastaks kõigile tema ootustele ja tingimustele, on ta viimased kuus kuud teinud nö kodutööd. Jah, te lugesite õigesti. Viimased kuus kuud on ta guugeldanud läbi erinevad internetileheküljed alates Tripadvisorist kuni blogideni, et saada igast viimasest kui pakutud majutuskohast Mallorcal ette täielik pilt. Minu jaoks kõlas see hullumeelselt.
Kui ta lõpuks näitas pilte ühest võimalikust sobivast ööbimiskohast, siis ma muidugi mõistsin, et tema standardid ongi ehk keskmisest kõrgemad, kuid siiski. Ma olin siiani arvanud, et ma ise kulutan hotelle broneerides väga palju aega. Esmalt valin ma välja sobiva hinnaklassi, edasi sõelun ma ebasobivad välja piltide järgi, siis loen külastajate kommentaare ja arvustusi, seda kuidas/kas hotelli juht on vastanud ning kõige lõpuks vaatan, mida otsingumootorid veel välja toovad. Ma olen ka natukene mõjutatav ning pean ausalt tunnistama, et mõnikord satun ma hotelli valima ka mõne blogi või reisikirjelduse järgi. Vahel kohe on nii, et sõnade ja piltidega on edasi antud selline emotsioon ja atmosfäär, et mul on tunne, et pean ka sellest osa saama. Kas teil on ka nii?
Blogi paremal poolel on olnud ka väikene küsitlus, mille järgi ma ütleks, et keskmine hotellikülastaja käitub laias laastus minuga sarnaselt. Hind, asukoht, huvitav pakett ja informatsioon internetist, sh sotsiaalmeedia ja blogid ning lisaks tuttavate kogemused. Siit tulebki minu küsimus – millised on need leheküljed, kust teie infot majutuse kohta otsite? Nii Eestis kui välismaal. Kas otsustavaks kaalukausiks saab reisikirjeldus ajakirjas, arvutus blogis, pilt Instagramis, reklaam Facebookis või veel midagi? Olge nii toredad ja jagage minuga oma kogemusi erinevate lehekülgedega? On need usaldusväärsed olnud? Kas olete rahule jäänud või pigem pettunud? Samuti tahaksin ma tänada teid meiega jagamast oma “hotellikiikse”.
PS. 20-eurose Hotelliveebi kinkekaardi saab seekord endale KARIN. PALJU ÕNNE! Võtame Sinuga ühendust.
Pea alati viskan ma hotelli jõudes end korraks voodisse pikali. Lihtsalt lebasklen seal natukene ja nö testin, kas voodi on pehme või kõva, mugav või ebamugav. Korraks teemalt kõrvale kaldudes pean ma ütlema, et ma ei olegi vist oma elus üheski ebamugavas voodis maganud. On loomulikult olnud häid ja paremaid ning lausa suurepäraseid voodeid, kuid ma ei ole kunagi pidanud voodi pärast nurisema. Padjad on teine teema. Mulle ei meeldi õhukesed “liistakad”, sellised nagu laevakajutites on, et aru ei saa, kas magad padja või käteräti peal.
Aga tagasi selle juurde, millest ma seekord rääkida tahtsin. Kui ma hiljuti oma sõbrannaga ühes hotellitoas ööbisin ja samamoodi voodisse pikali viskasin, küsis ta minult, et kas ma ei tea, et päevatekke ei pesta ja me ju ei tea, kes seal peal samamoodi vedelenud on. Ta ajas mind püsti, võttis voodilt päevateki ja pani selle ära kappi. “Seda me rohkem ei kasuta!” ütles ta kindlameelselt. Mina jäin teda rumalalt vaatama, sest minul on komme hotellis viibides kogu aeg voodi korda teha, mitte piinliku täpsusega, sest sellel poleks mingit mõtet, kuid tekid tõmban sirgu ja päevateki peale. Selle peale pööritas mu sõbranna uuesti silmi. Kas ma siis ei tea, et nii teen ma koristajate elu raskemaks, et neil on palju lihtsam üles teha sassis voodit. Ma pean ausalt tunnistama oma ignorantsust, sest ma ei olnud selle peale kunagi mõelnud. Magamistuba ühes minu lemmikhotellis Tallinnas. Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel
Sellest hotellikülastusest, kui tuppa sattusid elama kaks täiesti erinevat (mis sellest, et vaata et parimad sõbrannad) inimesest, sain ma aru, kui palju erinevaid inimesi, erinevate kiiksudega hotelle külastab. Mina teen voodi ära, lebasklen päevatekil, kõnnin toas paljajalu, ei kontrolli ei wc prill-laua alla (vannitoa puhtus on mu jaoks elementaarne, aga kui see näeb puhas välja, siis ma ei näe põhjust sügavamaks inspektsiooniks), ei puhasta üle kraanikaussi, ei käi märja lapiga üle teleripulti ja ukselinke. Minu sõbranna kamandas mind maha päevatekilt, pani toas jalga plätud ja tegi kõike seda eelnevast loetelust, mida mina ei tee. “Oled ikka friik,” ütlesin ma talle. Ta vastas, et teab seda ja rääkis lugusid oma tuttavatest (ja tuttavate tuttavatest), kes on veel hullemad.
Ega ma ei tea, võib-olla ta mõtles need lood ka välja, kuid kui ma hiljem ka guugeldasin “mida inimesed hotellitubades teevad”, siis erinevates foorumites tuli päris palju huvitavaid asju välja. Hallid varjundid ja muu sarnase “suletud uste taguse tegevuse” jätan ma kõvale, ma pean silmas selliseid süütuid kiikse, mis erinevatel külastajatel on. Näiteks ei kasuta osa külastajaid kunagi kappe, sest need tunduvad mustad ja mugavam ning julgem on kohvris asju hoida. Mõned teevad seda ka prussakate ja muude satikate hirmus ning hoiavad reisi vältel (nt soojamaareisil) oma kohvrit vannitoas. Märgade salvrätikute ukselinkide ja telekapultide puhastamine on täiesti tavaline, samuti valge paberiga põranda “inspekteerimine”, et näha, kas tasub käia palja jalu või peab kasutama plätusid. Osa külastajaid paneb telekapuldi lausa kilekoti sisse, et mitte võõraste bakteritega kokku puutuda. Minu rõõmuks ei ole ma sugugi ainuke voodi korda tegija. Selgus, et suur osa külastajatest teeb hotellis voodi ära, sest ei taha, et koristaja teda lohakaks või laisaks peaks.
Millised on teie hotellikiiksud? Jaga oma kiikse kommentaariumis ja osale Hotelliveebi 20-eurose kinkekaardi loosimises. Võitja selgub 31.augustil.
Stseen filmist “Home Alone 2” Foto: http://amplesalty.tumblr.com/
Kes meist ei teaks klassikalist jõulufimi “Üksinda kodus”, kus väikene Kevin kogemata ilma vanemateta New Yorki satub ning ilma suuremate probleemideta end luksushotelli sviiti sisse registreerib. Kui (väljamõeldud stsenaariumi järgi) New Yorgis on selline alaealise check-in hotelli lihtsamast lihtsam, siis Eestis see nii lihtsalt läbi ei läheks. Alaealiste majutamise suhtes on Eesti hotellid vägagi konkreetsed ning ranged. Hiljaaegu tekkis probleem ühel Soomes elaval emal, kes soovis kaks 16- ja 17-aastast tüdrukut saata Tallinnasse kontserdile ning neile ühes linna majutusasutuses ööbimise broneerida. Hotell keeldus resoluutselt. Sest tegu on alaealistega. Kes on alaealine?
Nüüd tekib küsimus, kes on alaealine. See küsimus on huvitav, sest tänasel päeval räägime me ju näiteks sellest, kas ja kuidas anda 16-aastasele inimesele valimisõigus, kuidas neid kaasata ühiskonna otsustusprotsessidesse ja nii edasi. Lisaks kolivad noored tihti kodust välja juba seoses gümnaasiumiõpingutega ja elavad sellisel juhul tihti vanematest eraldi ja üksi juba enne täisikka jõudmist.
Mõni lapsevanem ei lubaks oma 18-aastasel üksinda hotellis ööbida, kuigi seaduse järgi on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel), teine vanem peab täiskasvanuks oma 16-aastast. Mõni 17-aastane on tunduvalt vastutustundlikum kui teine 25-aastane. Eesti hotellidelt antud teema kohta uurides selgub, et alaealine on 18-aastane (kaasa arvatud) ning ilma täiskasvanud järelvalveta neil hotellis üldjuhul ööbida pole võimalik.
Võib-olla olen ma naiivne, kuid ma olen arvamusel, et päris nii jäikasid piire ei peaks hotellis ööbimisele panema. Kujutage nüüd ette, et Eestis esineb Justin Bieber (vabandan kui teadmatusest mitte-popi näite tõin), teie elate välismaal ning teie teismeline tütar anub teid, et saaks kontserdile minna. “Ma pean kontserdile saama, muidu suren!” anub ta. Teil ei ole aga vähimatki soovi sellel kontserdil osaleda, teie vanemad elavad teises linnas ning ainus variant, et teie laps “surema ei peaks” on see, et te usaldate tema täiskasvanulikku poolt ning leiate talle ööbimiskoha mõnes Eesti majutusasutuses. On ju kurb kui saate igalt poolt eitava vastuse?
Ma julgen arvata, et iga selline juhtum tuleks läbi vaadata ükshaaval, sest esiteks ei usu ma, et alaealised hordide kaupa hotellidele tormi jooksevad ning ma olen üsna veendunud, et alla 16-aastased ei tunnegi väga huvi hotellis ööbimise vastu, ilma selleks tungiva põhjuseta ning lapsevanema teadmisel. Aga alkoholi- ja tubakatoodete kättesaadavus, ütlevad nüüd skeptikud. Keegi ei kontrolli, mida noored toas teevad? Täiesti normaalne on praktika, et juhul kui toas asub minibaar, siis see lukustatakse, toast tellimine keelatakse ning vanem tasub (ettemaksuga) ööbimise eest. On selge, et alaealise majutamisel peab hotell olema rangem ning sada protsenti kindel, et tegu ei ole “Üksinda kodus” stsenaariumiga, kuid jäigad reeglid ei ole põhjendatud, seda enam, et seadused ei keela alla 18-aastasel isikul hotellis ööbida.
Kaheksast hotellidest kuus vastas, et 16-17-aastased neil ilma järelvalveta ööbida ei saa, üks hotell lisas, et alaealiste majutamise reeglid laienevad ka 18-aastasele, vaid üks hotell oli nõus antud teemal kaasa arutlema.
“Kui alaealine peaks hotelli saabuma walk-in kliendina, siis ilma selleks volitatud isiku nõusolekuta me talle majutusteenust ei paku, kuid selliseid olukordi meil tegelikult olnud ei olegi. Julgen arvata, et ilmselt on hotellis ööbimine noorte jaoks siiski kallis, ” vastas selle hotelli turundusjuht, “alaealiste ööbimise kohta saab öelda niipalju, et eks neid ööbib ikka, enamasti koos vanemate või selleks volitatud vastutavate isikutega. Eraldi võiks välja tuua noorte sportlaste grupid, kes reisivad koos selleks volitatud saatjatega. Lisaks on alaealiste broneeringuid, mille teevad tõesti vanemad oma lastele hotelliga ühendust võttes ja nende broneeringutega tegeleme case-by-case, maksavad vanemad ja meil on nende kirjalikud nõusolekud selle kohta, et nende laps meie juurde ööbima tuleb.” Kas hotellituba on avalik koht?
Nüüd me jõuame lastekaitseseaduse juurde, mille järgi “alla 16-aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikus kohas kell 23.00–6.00. 1. juunist kuni 31. augustini on alla 16-aastasel alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikus kohas kell 24.00–5.00”. Selle kohta, kas hotellituba on avalik koht, lähevad ka arvamused lahku. Ühed on arvamusel, et hotellituba on osa hotellist ning kuna hotell on avalik koht, siis on seda ka numbrituba. Teised jällegi küsivad, et kui hotellitoale rakendub avaliku korra seadus, kas siis peaksime me alasti hotellitoas viibimise eest trahvi saama. Stseen filmist “Home Alone”. Foto: Cineplex.com
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu leheküljelt leiab, et valdkonda reguleerivad turismiseadus, alkoholi-ja tubakaseadus, autoriõiguse seadus ning muud õigusaktid ja regulatsioonid, küll aga ei ole seal ettekirjutusi 16-18-aastaste isikute majutamise kohta.
Tundub, et tegu on veidike piiripealse ning konkreetselt selgeks tegemata teemaga, kus kindlam on minna lihtsama vastupanuteed ning igal juhul “ei” öelda.
Aegajalt võib ikka kuulda nurinat selle üle, et Eesti hotellide hinnad on liiga kõrged. Tihti tuleb selline arvamus sellest, et satutakse mõnele eksklusiivsemale pakkumisele, ehmutakse selle hinnast ja rohkem enam edasi ei vaadata. Ka 2014. aasta hotellide hindade kohta tehtud uuringud räägivad seda, et tegelikkuses ei ole Eesti hotellide hinnad sugugi nii hirmutavad nagu jutud nende kohta. Kõige kallimad ja kõige soodsamad hotellid
2014.aasta uuringud näitavad, et hotellide hinnad on tõsunud näiteks Suurbritannias, keskmiseks toa hinnaks pealinnas ööbides on 160 eurot/öö. Samas ei ole Suurbritannia sugugi tabeli eesotsas, vaid alles teise kümnendi keskel. Kõige kallim on ööbida Monte Carlos (keskmine hind 280 eurot/öö) ja Key West’is Floridas (keskmine hind 240 eurot), nendele järgnevad New York ja Cancun (keskmiselt 215 eurot).
Soodsaimad ööbimiskohad asuvad valdavalt Kagu-Aasias.Kambodža pealinn Phnom Penh pakub maailma odavaimaid hotellitube (keskmine hind jääb 43 euro kanti, järgnesid Pattaya (49 eurot) ja Tais asuv Chiang Mai (keskmiselt 50 eurot).Euroopa taskukohaseimad hotellid aga ei asu meist kaugel – Vilniuses saab öömaja 67 euroga, Riias 81 ja Tallinnas 86 euroga. Soodsad hotellipaketid
Hotelliveebist võib leida spaa-ja lõõgastuspakette alates 47 eurost. Ecoland Boutique hotellis sauna ja basseini külastusega. Hotell Inger pakub lõõgastuspaketti õhtusöögi ja massaažiga ühele 48st eurost, lõõgastava puhkuse kahele Viimsis Lavendel Spa’s saate 49 euroga.
Ka peopakettidest leiate erinevaid pakkumisi alates 14 eurost hostel-tüüpi toas Tallinna kesklinnas Center Hotel’is või alates 49 eurost kahele Tartu kesklinna vahetus läheduses Aleksandri Hotellis.
Perepuhkustest pakub soodsaimat paketti Maria talu Pärnumaal alates 50 eurost.
Selleks, et saaksite endale ühe lõõgastava minipuhkuse lubada veelgi soodsamalt loosime kõikide kommenteerijate vahel järgmise nädala esmaspäeval välja ühe 20-eurose Hotelliveebi kinkekaardi. Andke teada, milline on teie kõige parema hinna ja kvaliteedi suhtega ööbimiskogemus Eestis!
Hotelliveebi blogis rippus pikemat aega üleval küsitlus, mida kasutajad hotellituppa jõudes esimesena teevad. Pea tuhatkond vastajat avaldas oma arvamust ja siin on tulemused!
Eestlane kasutab hotellituppa jõudes voodit esmalt pehmuse testimiseks, soomlane seevastu seksiks.
Soome ajaleht Ilta Sanomat tegi samalaadse küsimuse möödunud aastal. Kui põhjanaabritel on esmakohal sugutung ehk hotellituppa jõudes asutakse voodirõõme nautima, siis eestlased kasutavad aset pigem lihtsalt hüppamiseks ehk pehmuse testimiseks.
Pehmusekontroll on 37 protsendiga kõige populaarsem tegevus hotellitoas. Seksimine jõudis 16 protsendiga alles kolmandale kohale.
Kui soomlased asuvad seejärel tualettruumis ihuhädasid rahuldama, siis Eesti inimene on palju ratsionaalsem – ta asub kontrollima ega midagi rikkis ole, mille kohta kohe teada anda. Niimoodi vastas 17 protsenti Hotelliveebi blogi külastajatest.
Järgmisel kohal populaarsuselt on luulelistel soomlastel aknast avaneva vaate imetlemine, kuid Eesti talupojamõistus sunnib selle asemel uurima, kas toas on olemas WiFi (13% häältest).
Kõige ebapopulaarsemaks hotellitoas esimesena ettevõetavatest tegudest osutus alkoholipudeli korkimine (6% vastanutest).
Tasub tunda uhkust, kuivõrd karske meele ja kaaluka mõtlemisega blogi külastajad meil on!
41% hotellikülalistest pidasid kõige ebameeldivamaks räpaseid ja kasimata hotellitube. Teisele kohale jõudsid ebamugavad voodid, mis ei taga mõnusat und ning kolmandaks jäi kehv teenindus.
