Koroonapandeemia algusest on möödas aasta ning taas seisame silmitsi karmi reaalsusega — kõrge nakatunute arvu tõttu tuleb taaskord veeta rohkem aega kodus või vabas õhus ning vältida liigseid kontakte.
Me kõik oleme sellest pisut väsinud ning lisaks sellele on käes märts, mis paljude jaoks tähendab kevadväsimust ja üldist energiapuudust. Tavaolukorras on just nüüd see aeg, kui inimesed lendavad palmi alla end kosutama ja suvest unistama. Sel aastal peab päikesejahtija siiski reisi hoolega läbi mõtlema. Nimelt tuleb paljudes riikides jääda karantiini, mis igale puhkajale ei sobi.
Mida aga teha juhul, kui hing ihkab puhkust? Üks võimalus on ette võtta privaatne, turvaline ja vastutustundlik lühipuhkus kodumaal. Sellise puhkuse eeliseks on see, et te ei pea jääma karantiini ning paljud hotellid pakuvad erinevaid privaatseid pakette, kus saab lõõgastuda kallima või perega.
Miks minna privaatsele minipuhkusele? Oleme harjunud mõtlema, et kõige paremini puhkab kuskil kaugel ja pikalt. Tegelikult piisab ka keskkonnavahetusest. Ööbimine hotellis aitab korraks unustada töömõtted ja probleemid. Lubage endale paar ööd hotellis, kus te ei pea mõtlema oma kohustustele ning saate nautida aega iseendale.
Toome sinuni mõned head võimalused, kuidas praegu puhkust veeta.
Vali väike hotell
Väike ja privaatne puhkekoht aitab vältida üleliigseid kontakte. Miks mitte kogeda seda, milline on mõisniku elu? Näiteks Ruunawere Postimõis hotellis on vaid 14 tuba. Hotell on väga hubane. Toad on armsa ja läbimõeldud kujundusega ning igas neist on ka veidi vana aja hõngu, olgu selleks siis maalähedane puitlaudis, mõni vanaaegne mööbliese või hoopis uhke baldahhiinvoodi. Ruunaweres on saadaval nii romantikapakette kui ka perepakette. Paketid sisaldavad kas privaatset saunakasutust või on spaamõnusid võimalik nautida lausa toas. Lisaks leilisaunale saab toas nautida ka infrapunasauna ja massaaživanni. Romantikapuhkuse pakettides reedeti ja laupäeviti võimalik ka massaaži saada. Vali aga oma lemmik ja lõõgastu!
Mõis ise asub looduse keskel. Astu vaid hotellist välja ja oledki matkarajal. Praegu on parim aeg loodust lähemalt uurida. Kas esimesed lumikellukesed on pead juba mullast välja pistnud?
Eriti mõnus on Ruunaweres nautida rahu ja vaikust inimestel, kes seda muidu vaid jao pärast saavad. Käi saunas, naudi head sööki ja mõnule kamina ees. Mis oleks veel mõnusam kevadine kosutus?
Ka näiteks Lõuna-Eestis asuv Sangaste Rukki Maja külalistemaja on väike ja privaatne koht romantilise, aktiivse ja tervisliku puhkuse veetmiseks. Hubased numbritoad, rukkirestoran ja mitmed lisateenused on teinud Rukki Maja külalistemajast hinnatud peatuspaiga.
Aeg minna loodusesse
Kui linnas on kõik kinni, on kõige mõistlikum seada sammud metsikusse loodusesse. Kunagi pole looduses nii põnev kui praegu. Kevad on kohe-kohe ukse ees ning loomad ja taimed hakkavad vaikselt talveunest ärkama. Kas tead, et nii mõnedki rändlinnud juba tagasiteel Eestisse? Nii et paki kaasa oma taimede välimääraja ning lae alla linnulauluäpp ning mine jahtima ehedaid elamusi loodusest.
Looduses viibimine rahustab inimest ja muudab tuju heaks isegi neil, kellel praegune olukord tuju on ära rikkunud.
Kas oled käinud Lahemaal? Just nüüd on parim aeg külastada Eesti esimest rahvusparki ning veeta öö ajaloolises Vihula Mõisas, mis asub otse rahvuspargi südames. Mõis pakub nii pere- kui ka romantikapakette. Mõni neist sisaldab näiteks romantilist paadisõitu, mõni aga võimalust ümbrust rattaga avastada.
Kes ütles, et rannas on mõnus vaid suvel? Ei, meri on nauditav ka talvel ja varakevadel. Roosta Puhkeküla annab võimaluse lõõgastuda mändide all ja nuusutada värskendavat mereõhku terve aasta läbi. Lisaks ilusale loodusele teeb paiga põnevaks see, et seal elasid rannarootslased, mistõttu on küladel lisaks eesti nimedele ka rootsikeelsed nimed. Tekib tunne nagu oleksid välismaal!
Sobivaid puhkemaju on Roosta Puhkekülas nii paaridele, peredele kui sõpradele. Tule ja naudi täielikku rahu ja vaikust, lusti terviserajal, hinga mereõhku või sõida rattaga.
Vanni või sauna ilma toast lahkumata
Kuna spaad on praegu kinni, siis tasub kindlasti otsida hotelle, kus saun või vann on otse toas. Selleks kasutage Hotelliveebi laiendatud otsingut, et välja filtreerida just endale sobivatele kriteeriumitele vastavad paketid.
Saun või vann toas on tõeline luksus aktiivsele puhkajale. Kui tuled matkalt, rattasõidult või suusatamast, siis pole midagi mõnusamat kui lõõgastuda kuumas vees või saunalaval leili visates. Ka maandavad veeprotseduurid hästi töönädala pingeid.
Näiteks Pärnu kesklinnas asuvas Hansalinna hotellis on võimalik kaaslasega turvaliselt veeta kõige romantilisem õhtu. Nende juuniorsviidis asub nimelt mullivann, nii et saate nautida spaamõnusid toast lahkumata. Eriliseks teeb selle paketi ka üllatuskingitusena teid toas ootav kohalik käsitöösiider.
Ka Tallinna kesklinnas asuvas hotellis ibis Tallinn Center saad nautida karantiini stiilselt ning visata leili toas asuvas leilisaunas!
Kahekesi restoranis
Mida teha kui restoranid on kinni, kuid on tuju end hellitada? Loomulikult võib oma lemmikrestoranist toidu koju tellida, kuid miks mitte võtta ette lahe seiklus ja süüa privaatses restoranitoas? Just sellist võimalust pakuvad nii Tallinna südalinnas asuv L’Embitu, von Stackelberg Hotell Tallinn kui ka V Spaahotell Tartus. See on kahtlemata üks ägedamaid võimalusi, mida praegusel koroonaajal kindlasti kasutada. Restoranituba on privaatne ja luksuslik elamus, mis paneb su end tundma kuninga või kuningannana. Kuna restoranitubade saadavus on piiratud, siis kindlasti tuleks eelnevalt uurida, kas soovitud kuupäevadeks on veel restoranituba vaba.
Rubriik: Kasulik
-
Puhkus ja piirangud: milliseid majutuspakette võiks just praegu broneerida?
-
8 nõuannet koeraga reisijale
Kas vaatad ka vahel Instagrami pilte imearmsatest koertest erinevates looduskaunites kohtades või mõnel kaunil linnatänaval kõndimas? Meisse on justkui sisse kodeeritud, et koeral on mugavam kodus ning kui läheb reisimiseks, anname koduvõtmed sõbrannale või viime neljajalgse sõbra naabritädi kätte hoiule. Tegelikult pole aga ühtki põhjust, miks peaks koera tingimata koju jätma. Koer tunneb end teie seltsis hästi ning teie ei pea lemmikut igatsema. Peale selle saab enamik koeri reisimisega väga hästi hakkama.
1. Tunne oma koera
Siiski peab alguses ära mainima, et mitte iga koer pole loodud reisimiseks. Koeraga reisi planeerides on tähtis lähtuda oma koerast. Kui su loom on haige, vana või tihti ärevil, siis on parem jätta ta hea tuttava hoolde või viia lemmikloomahotelli. Kui oled märganud, et su lemmikule reisimine kohe üldse ei istu, ei tasu teda sellega ka piinata. Kui tahad teada, mida koer reisimisest arvab, testi teda kõigepealt lühikese reisiga. Nii tead, kas on mõtet koeraga ka pikemaid reise ette võtta.
2. Hakka auto- ja lennusõitu harjutama maast madalast
Nagu teame, siis vanale koerale uusi trikke ei õpeta. Tegelikult muidugi võib õpetada küll, kuid nagu inimeste puhulgi on noort looma lihtsam õpetada kui vana. Seega on hea hakata koera autosõiduks treenima juba kutsikaeas. Võta ta autosõidule kaasa nii tihti kui võimalik. Et koera salongis lõbustada, hoia maiustused ja mänguasjad alati käepärast. Just nagu inimenegi vajab ka koer palju julgustust, seega pööra kutsule tähelepanu ning kiida teda.
Kuidas treenida noort koera pikemateks autosõitudeks? Oluline on, et lemmiklooma esimene autosõit oleks positiivne kogemus. Alustada võib näiteks sellest, et panete autosse ka koera lemmikmänguasjad. Nii harjub ta uue keskkonnaga ära. Kui loom tunneb end pargitud autos hästi, võite proovida teha kiire 10minutilise autosõidu. Pärast sõitu paku koerale maiust või külastage mõnda toredat paika nagu koerteparki. Jällegi seostub nii koerale autosõit millegi positiivsega.
3. Väsita koer enne autosõitu ära
Kui su koeral on palju energiat võib autos paigal püsimine tema jaoks keeruline ülesanne olla ja muuta ta närviliseks. Seega on hea koer enne reisile minekut ära väsitada. Minge pikale jalutuskäigule või veeda enne autosõitu aega koeraga mängides.
Mõtle ka sellele, millal su koer tavaliselt väsinud on? On ta hommikune unimüts või on tal just siis palju energiat ning jõuvarud jõuavad lõpule hoopis pärastlõunal? Kui tead, millal su koer väsinud on, saad planeerida ka autosõidu või lennu just sellele momendile.
Ühistranspordiga reisides vajate tõenäoliselt ka transpordipuuri. Sellegi võiks hankida juba varakult ning hakata koera sellega harjutama.
4. Jäta hommikusöök vahele
Koertel nagu inimestelgi võib autos paha hakata ning selleks, et vältida oksendamist on parem koera enne minekut mitte toita.
5. Väldi veepuudust
Koer kaotab lõõtsutades palju vett. Ära unusta kaasa pakkida kauss ja mitu pudelit veega, et loomal ei tekiks veepuudust.
6. Hotellid ja restoranid
Hotelli broneerides on sul valida paljude lemmikloomasõbralike hotellide hulgast. Õnneks on tänapäeval üha rohkem kohti, kuhu saab julgelt oma neljajalgse sõbra lisatasu eest kaasa võtta. Nimekirja loomasõbralikest ööbimispaikadest leiad siit. Kui te hotelli broneerides vastavat märget ei näe, võite selle ka üle küsida. Mõnikord ei ole hotellid või ööbimispaigad selle peale mõelnud, kuid tulevad rõõmuga soovidele vastu või saavad teha erandi.
Restoranide puhul on hea uurida ustele kleebitud silte. Kui uksel silt puudub, on hea koer kaaslasega välja jätta ning ise sisse minna ja küsida. Jällegi sõltub palju teenindajast. Kui uurite viisakalt võib teenindaja teile vastu tulla.
7. Tee koerale hotellis viibimine koduseks
Mäletad, kuidas üliõpilasena võis kodust kaasa võetud kaisuloom, tekk või padi tekitada võõras ruumis kodutunde? Samamoodi on ka koertel. Hea on reisile kaasa pakkida tekk, millel loom kodus tavaliselt lamab või ta lemmikmänguasi. See aitab leevendada ärevust, mida tekitab võõras koht. Võid anda koerale ka oma paar päeva kantud T-särgi külje alla. Tuttavad lõhnad vähendavad reisistressi.
8. Premeeri looma pika jalutuskäiguga
Kui peale väsitavat lendu või autosõitu tahaksid sa üle kõige voodisse pikali heita ja uinaku teha, siis kõik, millest sinu koer unistab on üks mõnus jalutuskäik. Tee talle seda rõõmu ning minge kohe sihtkohaga tutvuma. Küllap avastad üsna pea, et liikumine mõjus ka sulle ergutavalt. -
13 teaduslikku fakti, mis tõestavad, et puhkus ja reisimine on kasulikud
Millal sina viimati puhkamas käisid nii, et oma e-posti kontolt välja logisid ja internetist end lahti ühendasid? Reisimine ei ole lihtsalt lõbus ja põnev. On lugematul hulgal uuringuid, mis tõestavad, et see on kasulik ka sinu füüsilisele, vaimsele ja emotsionaalsele tervisele. Järgnevalt teemegi neist põgusa ülevaate.
Reisimine aitab probleeme lahendada ja õnnetunnet suurendada
1. Reisimine või parandada probleemide lahendamise oskust ja arendada sinu loovust. Uued lõhnad, helid, maitsed, vaated ja keeled loovad ajus uusi sünapseid ja stimuleerivad neuroplastikat. Kusjuures on leitud, et mida kaugemale kodust reisid, seda enam sinu loovus paraneb.
2. Reisimine tõstab õnnetunnet ja vähendab depressiooni. Uuringutega on leitud, et alates puhkuse kolmandast päevast tundsid reisijad end väljapuhanuna, vähem ärevana ja paremas tujus. Selline heaolutunne kestis veel vähemalt nädal peale reisi.
3. Reisimisele kulutatud raha teeb inimesi õnnelikumaks, kui sama raha eest asjade ostmine.
4. Uued keskkonnad ja inimesed ning kogemused tõstavad sinu kognitiivset paindlikkust ning hoiavad meele virgena.
5. Paarid, kes koos reisivad, omavad tavaliselt tugevamat suhet. Teise inimese usaldamine uutes olukordades tugevdab omavahelist sidet.
Kallimaga spaas Reisimine aitab ennetada haigusi ja tõstab immuunsust
6. Naistel, kes puhkavad vähemalt 2 korda aastas, on oluliselt madalam risk südameatakiks ja depressiooniks.
7. Mehi, kes ei kasuta oma iga-aastast puhkust, ohustab südamehaigus 30% suurema tõenäosusega.
8. Leidub inimesi, keda painab hodofoobia ehk hirm reisimise ees. Ksenofoobia see eest on aga hirm võõraste ja võõramaallaste ees.
9. Reisimine erinevates paikades ja keskkondades soodustab antikehade teket ja tugevdab immuunsüsteemi. Seda tänu tuhandete uute bakteritega kokkupuutumise tõttu.
Perega puhkamas Reisimine, mälestused ja geneetika
10. Inimesed, kes puhkuse ajal töötavad ja loevad e-kirju, mäletavad oma puhkusest tunduvalt vähem, kui need, kes jätavad oma sülearvutid koju. On suisa leitud, et 1 tund tööd vähendab reisimälestusi 43% võrra.
11. Introverdid reisivad suurema tõenäosusega mägedesse, ekstraverdid valivad rannapuhkuse.
12. Soov reisida võib olla geneetiliselt määratud. Arvatakse olemas olevat lausa rännukire geen. Seda geeni seostatakse dopamiini tasemega ajus, mis põhjustab siis kõrgenenud uudishimu ning tekitab rahutust ja paigalpüsimatust.
13. NB! Uuringud on leidnud lausa seda, et õnnetaseme tõstmiseks piisab ka vaid reisi planeerimisest.
Ka 1–2-päevane puhkus spaa- ja saunamõnudega, romantika koos maitsenaudinguid täis õhtusöögiga või teatrielamustega aitab tööst puhata ja lõõgastuda. Alati ei olegi vaja ette võtta pikka puhkust kaugele maale sõiduks. Mõnusa energialaengu saab ka lühipuhkusega Eestis! Kõiki Eesti hotellide puhkusepakette, mida on võimalik läbi Hotelliveebi broneerida näeb siit! -
Kas oled kokku puutunud? 8 asja, mis häirivad hotellikülalisi oma numbritubades kõige rohkem
Rahvusvaheline uuringufirma korraldas hotellikülastajate seas küsitluse, et välja selgitada asjad, mis võivad hotellitoa juures olla kõige häirivamad.
41% hotellikülalistest pidasid kõige ebameeldivamaks räpaseid ja kasimata hotellitube. Teisele kohale jõudsid ebamugavad voodid, mis ei taga mõnusat und ning kolmandaks jäi kehv teenindus.
Puhtuse osas olid nõudlikumad naiskülastajad: 48% neist pidas räpast numbrituba kõige ebameeldivamaks, samal ajal kui meestest valmistas räpasus suurimat muret vaid 29%-le. Samas mehed valisid kõige ebameeldivamateks kogenematu personali ja peidetud lisatasud.
Vanamoodne sisekujundus ja lisateenuste vähesus toateeninduses aga häiris nii mehi kui naisi kõige vähem. Mõneti üllatavalt polnud ka kehv asukoht kõige ebameeldivamate asjade seas.
Moest läinud interjöör oligi üks vähim häirivamaid asju hotellikülaliste jaoks, vahel peeti seda mõnel juhul isegi plussiks, kui tegemist on näiteks ajaloolise hotelliga. Samuti ei peetud oluliseks ka rikkalikku toateenindust, sest neid teenuseid, mida saab tellida numbrituppa (ja mis maksavad tavaliselt palju), kasutatakse viimasel ajal aina vähem.
Edetabelist on hotellipidajatel õppida, et lisateenuste nimel pingutamise asemel on hoopis olulisem hoida numbritoad puhtad ja voodid mugavad.
Edetabelis, mis pandi kokku hotellikülaliste vastustest, on kõrgemal kohal kõige enam häirivam, madalamal kohal vähem häirivam asi.
1. Määrdunud hotellitoad
2. Ebamugav voodi / halb uni
3. Kehv teenindus ja kogenematu personal
3. Peidetud lisatasud — näiteks WiFi eest maksmine jne
4. Kõrged ootused vs tegelikkus
5. Kehval tasemel üldkasutatavad teenused
6. Kehv asukoht, keeruline kohale pääseda
7. Lisateenuste vähesus toateeninduses
8. Vananenud sisekujundus
Kirjuta kommentaaridesse, mis häirib sind hotellitubades kõige enam!
Allikas: Reisjuht.delfi.ee -
Täna küsiks ma teilt nõu ja selgus 20-eurose kinkekaardi võitja!
Täna küsiksin ma (jällegi tuginedes ühele isiklikule kogemusel) teilt nõu. Minu tuttav on hetkel broneerimas puhkusereisi oma perele ja selleks, et leida absoluutselt parim hotell, mis vastaks kõigile tema ootustele ja tingimustele, on ta viimased kuus kuud teinud nö kodutööd. Jah, te lugesite õigesti. Viimased kuus kuud on ta guugeldanud läbi erinevad internetileheküljed alates Tripadvisorist kuni blogideni, et saada igast viimasest kui pakutud majutuskohast Mallorcal ette täielik pilt. Minu jaoks kõlas see hullumeelselt.
Kui ta lõpuks näitas pilte ühest võimalikust sobivast ööbimiskohast, siis ma muidugi mõistsin, et tema standardid ongi ehk keskmisest kõrgemad, kuid siiski. Ma olin siiani arvanud, et ma ise kulutan hotelle broneerides väga palju aega. Esmalt valin ma välja sobiva hinnaklassi, edasi sõelun ma ebasobivad välja piltide järgi, siis loen külastajate kommentaare ja arvustusi, seda kuidas/kas hotelli juht on vastanud ning kõige lõpuks vaatan, mida otsingumootorid veel välja toovad. Ma olen ka natukene mõjutatav ning pean ausalt tunnistama, et mõnikord satun ma hotelli valima ka mõne blogi või reisikirjelduse järgi. Vahel kohe on nii, et sõnade ja piltidega on edasi antud selline emotsioon ja atmosfäär, et mul on tunne, et pean ka sellest osa saama. Kas teil on ka nii?
Blogi paremal poolel on olnud ka väikene küsitlus, mille järgi ma ütleks, et keskmine hotellikülastaja käitub laias laastus minuga sarnaselt. Hind, asukoht, huvitav pakett ja informatsioon internetist, sh sotsiaalmeedia ja blogid ning lisaks tuttavate kogemused. Siit tulebki minu küsimus – millised on need leheküljed, kust teie infot majutuse kohta otsite? Nii Eestis kui välismaal. Kas otsustavaks kaalukausiks saab reisikirjeldus ajakirjas, arvutus blogis, pilt Instagramis, reklaam Facebookis või veel midagi?
Olge nii toredad ja jagage minuga oma kogemusi erinevate lehekülgedega? On need usaldusväärsed olnud? Kas olete rahule jäänud või pigem pettunud? Samuti tahaksin ma tänada teid meiega jagamast oma “hotellikiikse”.
PS. 20-eurose Hotelliveebi kinkekaardi saab seekord endale KARIN. PALJU ÕNNE! Võtame Sinuga ühendust.
-
Hotellikülastajate kiiksud
Pea alati viskan ma hotelli jõudes end korraks voodisse pikali. Lihtsalt lebasklen seal natukene ja nö testin, kas voodi on pehme või kõva, mugav või ebamugav. Korraks teemalt kõrvale kaldudes pean ma ütlema, et ma ei olegi vist oma elus üheski ebamugavas voodis maganud. On loomulikult olnud häid ja paremaid ning lausa suurepäraseid voodeid, kuid ma ei ole kunagi pidanud voodi pärast nurisema. Padjad on teine teema. Mulle ei meeldi õhukesed “liistakad”, sellised nagu laevakajutites on, et aru ei saa, kas magad padja või käteräti peal.
Aga tagasi selle juurde, millest ma seekord rääkida tahtsin. Kui ma hiljuti oma sõbrannaga ühes hotellitoas ööbisin ja samamoodi voodisse pikali viskasin, küsis ta minult, et kas ma ei tea, et päevatekke ei pesta ja me ju ei tea, kes seal peal samamoodi vedelenud on. Ta ajas mind püsti, võttis voodilt päevateki ja pani selle ära kappi. “Seda me rohkem ei kasuta!” ütles ta kindlameelselt. Mina jäin teda rumalalt vaatama, sest minul on komme hotellis viibides kogu aeg voodi korda teha, mitte piinliku täpsusega, sest sellel poleks mingit mõtet, kuid tekid tõmban sirgu ja päevateki peale. Selle peale pööritas mu sõbranna uuesti silmi. Kas ma siis ei tea, et nii teen ma koristajate elu raskemaks, et neil on palju lihtsam üles teha sassis voodit. Ma pean ausalt tunnistama oma ignorantsust, sest ma ei olnud selle peale kunagi mõelnud.
Magamistuba ühes minu lemmikhotellis Tallinnas. Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel
Sellest hotellikülastusest, kui tuppa sattusid elama kaks täiesti erinevat (mis sellest, et vaata et parimad sõbrannad) inimesest, sain ma aru, kui palju erinevaid inimesi, erinevate kiiksudega hotelle külastab. Mina teen voodi ära, lebasklen päevatekil, kõnnin toas paljajalu, ei kontrolli ei wc prill-laua alla (vannitoa puhtus on mu jaoks elementaarne, aga kui see näeb puhas välja, siis ma ei näe põhjust sügavamaks inspektsiooniks), ei puhasta üle kraanikaussi, ei käi märja lapiga üle teleripulti ja ukselinke. Minu sõbranna kamandas mind maha päevatekilt, pani toas jalga plätud ja tegi kõike seda eelnevast loetelust, mida mina ei tee. “Oled ikka friik,” ütlesin ma talle. Ta vastas, et teab seda ja rääkis lugusid oma tuttavatest (ja tuttavate tuttavatest), kes on veel hullemad.
Ega ma ei tea, võib-olla ta mõtles need lood ka välja, kuid kui ma hiljem ka guugeldasin “mida inimesed hotellitubades teevad”, siis erinevates foorumites tuli päris palju huvitavaid asju välja. Hallid varjundid ja muu sarnase “suletud uste taguse tegevuse” jätan ma kõvale, ma pean silmas selliseid süütuid kiikse, mis erinevatel külastajatel on. Näiteks ei kasuta osa külastajaid kunagi kappe, sest need tunduvad mustad ja mugavam ning julgem on kohvris asju hoida. Mõned teevad seda ka prussakate ja muude satikate hirmus ning hoiavad reisi vältel (nt soojamaareisil) oma kohvrit vannitoas. Märgade salvrätikute ukselinkide ja telekapultide puhastamine on täiesti tavaline, samuti valge paberiga põranda “inspekteerimine”, et näha, kas tasub käia palja jalu või peab kasutama plätusid. Osa külastajaid paneb telekapuldi lausa kilekoti sisse, et mitte võõraste bakteritega kokku puutuda. Minu rõõmuks ei ole ma sugugi ainuke voodi korda tegija. Selgus, et suur osa külastajatest teeb hotellis voodi ära, sest ei taha, et koristaja teda lohakaks või laisaks peaks.
Millised on teie hotellikiiksud? Jaga oma kiikse kommentaariumis ja osale Hotelliveebi 20-eurose kinkekaardi loosimises. Võitja selgub 31.augustil. -
Kas alasti hotellitoas olemise eest võib trahvi saada?
Stseen filmist “Home Alone 2” Foto: http://amplesalty.tumblr.com/
Kes meist ei teaks klassikalist jõulufimi “Üksinda kodus”, kus väikene Kevin kogemata ilma vanemateta New Yorki satub ning ilma suuremate probleemideta end luksushotelli sviiti sisse registreerib. Kui (väljamõeldud stsenaariumi järgi) New Yorgis on selline alaealise check-in hotelli lihtsamast lihtsam, siis Eestis see nii lihtsalt läbi ei läheks. Alaealiste majutamise suhtes on Eesti hotellid vägagi konkreetsed ning ranged. Hiljaaegu tekkis probleem ühel Soomes elaval emal, kes soovis kaks 16- ja 17-aastast tüdrukut saata Tallinnasse kontserdile ning neile ühes linna majutusasutuses ööbimise broneerida. Hotell keeldus resoluutselt. Sest tegu on alaealistega.
Kes on alaealine?
Nüüd tekib küsimus, kes on alaealine. See küsimus on huvitav, sest tänasel päeval räägime me ju näiteks sellest, kas ja kuidas anda 16-aastasele inimesele valimisõigus, kuidas neid kaasata ühiskonna otsustusprotsessidesse ja nii edasi. Lisaks kolivad noored tihti kodust välja juba seoses gümnaasiumiõpingutega ja elavad sellisel juhul tihti vanematest eraldi ja üksi juba enne täisikka jõudmist.
Mõni lapsevanem ei lubaks oma 18-aastasel üksinda hotellis ööbida, kuigi seaduse järgi on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel), teine vanem peab täiskasvanuks oma 16-aastast. Mõni 17-aastane on tunduvalt vastutustundlikum kui teine 25-aastane. Eesti hotellidelt antud teema kohta uurides selgub, et alaealine on 18-aastane (kaasa arvatud) ning ilma täiskasvanud järelvalveta neil hotellis üldjuhul ööbida pole võimalik.
Võib-olla olen ma naiivne, kuid ma olen arvamusel, et päris nii jäikasid piire ei peaks hotellis ööbimisele panema. Kujutage nüüd ette, et Eestis esineb Justin Bieber (vabandan kui teadmatusest mitte-popi näite tõin), teie elate välismaal ning teie teismeline tütar anub teid, et saaks kontserdile minna. “Ma pean kontserdile saama, muidu suren!” anub ta. Teil ei ole aga vähimatki soovi sellel kontserdil osaleda, teie vanemad elavad teises linnas ning ainus variant, et teie laps “surema ei peaks” on see, et te usaldate tema täiskasvanulikku poolt ning leiate talle ööbimiskoha mõnes Eesti majutusasutuses. On ju kurb kui saate igalt poolt eitava vastuse?
Ma julgen arvata, et iga selline juhtum tuleks läbi vaadata ükshaaval, sest esiteks ei usu ma, et alaealised hordide kaupa hotellidele tormi jooksevad ning ma olen üsna veendunud, et alla 16-aastased ei tunnegi väga huvi hotellis ööbimise vastu, ilma selleks tungiva põhjuseta ning lapsevanema teadmisel. Aga alkoholi- ja tubakatoodete kättesaadavus, ütlevad nüüd skeptikud. Keegi ei kontrolli, mida noored toas teevad? Täiesti normaalne on praktika, et juhul kui toas asub minibaar, siis see lukustatakse, toast tellimine keelatakse ning vanem tasub (ettemaksuga) ööbimise eest. On selge, et alaealise majutamisel peab hotell olema rangem ning sada protsenti kindel, et tegu ei ole “Üksinda kodus” stsenaariumiga, kuid jäigad reeglid ei ole põhjendatud, seda enam, et seadused ei keela alla 18-aastasel isikul hotellis ööbida.
Kaheksast hotellidest kuus vastas, et 16-17-aastased neil ilma järelvalveta ööbida ei saa, üks hotell lisas, et alaealiste majutamise reeglid laienevad ka 18-aastasele, vaid üks hotell oli nõus antud teemal kaasa arutlema.
“Kui alaealine peaks hotelli saabuma walk-in kliendina, siis ilma selleks volitatud isiku nõusolekuta me talle majutusteenust ei paku, kuid selliseid olukordi meil tegelikult olnud ei olegi. Julgen arvata, et ilmselt on hotellis ööbimine noorte jaoks siiski kallis, ” vastas selle hotelli turundusjuht, “alaealiste ööbimise kohta saab öelda niipalju, et eks neid ööbib ikka, enamasti koos vanemate või selleks volitatud vastutavate isikutega. Eraldi võiks välja tuua noorte sportlaste grupid, kes reisivad koos selleks volitatud saatjatega. Lisaks on alaealiste broneeringuid, mille teevad tõesti vanemad oma lastele hotelliga ühendust võttes ja nende broneeringutega tegeleme case-by-case, maksavad vanemad ja meil on nende kirjalikud nõusolekud selle kohta, et nende laps meie juurde ööbima tuleb.”
Kas hotellituba on avalik koht?
Nüüd me jõuame lastekaitseseaduse juurde, mille järgi “alla 16-aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikus kohas kell 23.00–6.00. 1. juunist kuni 31. augustini on alla 16-aastasel alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikus kohas kell 24.00–5.00”. Selle kohta, kas hotellituba on avalik koht, lähevad ka arvamused lahku. Ühed on arvamusel, et hotellituba on osa hotellist ning kuna hotell on avalik koht, siis on seda ka numbrituba. Teised jällegi küsivad, et kui hotellitoale rakendub avaliku korra seadus, kas siis peaksime me alasti hotellitoas viibimise eest trahvi saama.
Stseen filmist “Home Alone”. Foto: Cineplex.com
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu leheküljelt leiab, et valdkonda reguleerivad turismiseadus, alkoholi-ja tubakaseadus, autoriõiguse seadus ning muud õigusaktid ja regulatsioonid, küll aga ei ole seal ettekirjutusi 16-18-aastaste isikute majutamise kohta.
Tundub, et tegu on veidike piiripealse ning konkreetselt selgeks tegemata teemaga, kus kindlam on minna lihtsama vastupanuteed ning igal juhul “ei” öelda. -
Kas Eestis on hotellis ööbimine kallis?
Aegajalt võib ikka kuulda nurinat selle üle, et Eesti hotellide hinnad on liiga kõrged. Tihti tuleb selline arvamus sellest, et satutakse mõnele eksklusiivsemale pakkumisele, ehmutakse selle hinnast ja rohkem enam edasi ei vaadata. Ka 2014. aasta hotellide hindade kohta tehtud uuringud räägivad seda, et tegelikkuses ei ole Eesti hotellide hinnad sugugi nii hirmutavad nagu jutud nende kohta.
Kõige kallimad ja kõige soodsamad hotellid
2014.aasta uuringud näitavad, et hotellide hinnad on tõsunud näiteks Suurbritannias, keskmiseks toa hinnaks pealinnas ööbides on 160 eurot/öö. Samas ei ole Suurbritannia sugugi tabeli eesotsas, vaid alles teise kümnendi keskel. Kõige kallim on ööbida Monte Carlos (keskmine hind 280 eurot/öö) ja Key West’is Floridas (keskmine hind 240 eurot), nendele järgnevad New York ja Cancun (keskmiselt 215 eurot).
Soodsaimad ööbimiskohad asuvad valdavalt Kagu-Aasias.Kambodža pealinn Phnom Penh pakub maailma odavaimaid hotellitube (keskmine hind jääb 43 euro kanti, järgnesid Pattaya (49 eurot) ja Tais asuv Chiang Mai (keskmiselt 50 eurot).Euroopa taskukohaseimad hotellid aga ei asu meist kaugel – Vilniuses saab öömaja 67 euroga, Riias 81 ja Tallinnas 86 euroga.
Soodsad hotellipaketid
Hotelliveebist võib leida spaa-ja lõõgastuspakette alates 47 eurost. Ecoland Boutique hotellis sauna ja basseini külastusega. Hotell Inger pakub lõõgastuspaketti õhtusöögi ja massaažiga ühele 48st eurost, lõõgastava puhkuse kahele Viimsis Lavendel Spa’s saate 49 euroga.
Ka peopakettidest leiate erinevaid pakkumisi alates 14 eurost hostel-tüüpi toas Tallinna kesklinnas Center Hotel’is või alates 49 eurost kahele Tartu kesklinna vahetus läheduses Aleksandri Hotellis.
Perepuhkustest pakub soodsaimat paketti Maria talu Pärnumaal alates 50 eurost.
Selleks, et saaksite endale ühe lõõgastava minipuhkuse lubada veelgi soodsamalt loosime kõikide kommenteerijate vahel järgmise nädala esmaspäeval välja ühe 20-eurose Hotelliveebi kinkekaardi. Andke teada, milline on teie kõige parema hinna ja kvaliteedi suhtega ööbimiskogemus Eestis!
-
Mida eestlane hotellis esmalt teeb?
Hotelliveebi blogis rippus pikemat aega üleval küsitlus, mida kasutajad hotellituppa jõudes esimesena teevad. Pea tuhatkond vastajat avaldas oma arvamust ja siin on tulemused!
Eestlane kasutab hotellituppa jõudes voodit esmalt pehmuse testimiseks, soomlane seevastu seksiks. Soome ajaleht Ilta Sanomat tegi samalaadse küsimuse möödunud aastal. Kui põhjanaabritel on esmakohal sugutung ehk hotellituppa jõudes asutakse voodirõõme nautima, siis eestlased kasutavad aset pigem lihtsalt hüppamiseks ehk pehmuse testimiseks.
Pehmusekontroll on 37 protsendiga kõige populaarsem tegevus hotellitoas. Seksimine jõudis 16 protsendiga alles kolmandale kohale.
Kui soomlased asuvad seejärel tualettruumis ihuhädasid rahuldama, siis Eesti inimene on palju ratsionaalsem – ta asub kontrollima ega midagi rikkis ole, mille kohta kohe teada anda. Niimoodi vastas 17 protsenti Hotelliveebi blogi külastajatest.
Järgmisel kohal populaarsuselt on luulelistel soomlastel aknast avaneva vaate imetlemine, kuid Eesti talupojamõistus sunnib selle asemel uurima, kas toas on olemas WiFi (13% häältest).
Kõige ebapopulaarsemaks hotellitoas esimesena ettevõetavatest tegudest osutus alkoholipudeli korkimine (6% vastanutest).
Tasub tunda uhkust, kuivõrd karske meele ja kaaluka mõtlemisega blogi külastajad meil on!
