Avastasime, et meie tee ei ole veel kordagi viinud Viljandisse. Seega tuli see viga kiirelt parandada!
Ööbimiskohaks valisime Grand Hotel Viljandi, kõhud sõime täis Tegelaste Toas ja kultuuri nautisime Ugala teatris. Aga kõigest nüüd pikemalt.
Majutus Grand Hotel Viljandis
Peatuspaik otse linna südames. No tõesti nii südames kui veel olla saab. Kuid NB! Ei tasu karta, et sellepärast nüüd ööuni kannatada saab. Viljandi linna süda ei ole lärmakas kohtumispaik vaid mõnusalt sume kultuurikoht. Meie tuba asus maja nurgal, kahelt poolt tänavad, aga ööuni oli magus nagu väikesel lapsel.
Kuna meid on ju palju, 2 täiskasvanut + 3 last, on meil vaja ka pisut suuremat ruumi. Kuigi tavatoad on ka täiesti ruumikad, siiski 3 lisavoodit sinna ei mahuta. Seega, mis siin ikka – võtsime Presidendi Sviidi! Ja siin juba ruumi oli. Kaks tuba, kapiga koridor ja mullivanniga vannituba. Ühes toas oli suur voodi ja kirjutuslaud, teises lahtikäiv diivan, tugitoolid, laud ja kummut. Mõlemas toas oli ka telekas. Telekanalite arv oli rahuldav ning WiFi töötas hästi.
Eraldi tooksin välja padjad ja teki. Pole tükk aega nii õhulise teki all ja pehmete patjade peal puhata saanud.
Ja kindlasti tahan kiita administraatoreid. Meie väikesed lisasoovid said rõõmsal meelel kiirelt täidetud.
Kultuur Ugala teatris
Vaatasime suisa kahte etendust. Õhtul mehega „Emadepäeva“ ja päeval lastega „Tuhkatriinut“.
Alustame esimesest „Emadepäev“.
See oli mõnusalt humoorikas sissevaade emade igapäevaellu. Loo autor Liis Aedma oli oma teatritükki sisse põiminud nii enda kogemusi kui ka teistelt emadelt saadud infot. Ikka sellest, kuidas laste kasvatamine ei ole ainult lust ja lillepidu vaid see käsitleb endas lugematuid tunde koristamist, tülidele vaherahu tegemist ja magamatuid öid. Aga ei, see ei olnud masendav ja muserdav sissevaade ja äratundmise rõõm oma igapäevaellu. Kõik see oli vürtsitatud mõnusa huumoriga. Tempokas, lõbus ja muheda huumoriga, need võiksid olla kolm sõna, mis teatritükki kenasti iseloomustaksid.
Teatritüki menust räägib ka asjaolu, et naerupahvakaid tuli saalist loendamatu hulk ning etenduse lõppedes aplodeeris publik lausa püstijalu.
Seega ma väga soovitan seda just teatritükki, eelkõige just emadele aga ka meie publiku seas oli mehi ning leidsid ka nemad sealt omi äratundmise rõõme. Mõned korrad seda veel on näha, seega huvi korral kindlasti broneerige piletid. Kusjuures seda näeb ka mujal Eestis, mitte vaid Viljandis. Vaata siit!
Lasteetendus „Tuhkatriinu“.
See ei olnud klassikaline nö vanaaegne muinasjutt vaid mõnus kaasajaga vürtsitatud teatritükk lastele ja noortele. Lavastus on soovitav alates 5ndast eluaastast ja meie 9-aastane nautis seda täiel rinnal. Kuigi tegemist oli tänapäevasema tükiga, oli siin siiski kandvaks jooneks klassikaline muinasjutt. Olemas oli nii Triinu kui prints, võõrasema ja võõrasõed ning võlurid. Etendus kestis koos vaheajaga natuke alla 2 tunni. Seega parajalt pikk, et vaadata põnevat lugu, samas mitte nii pikk, et lapsed tüdinema hakkaksid.
Õhtusöök Tegelaste Toas
Toitlustusasutusi on Viljandis üpris palju. Seega valikut teha on üsna keeruline. Uurisin pisut maad enne kui valiku tegime ja silma jäi Tegelaste Tuba. Külastasimegi siis seda vahva nimega pubi, mis Vabaduse Väljaku kõrval. Mõni minut jalutuskäiku hotellist.
Mis mind seal väga üllatas, olid hinnad. Ja seda muidugi positiivse poole pealt. Pearoogadena olevad praed maksid 7-9 eurot ja süüa jätkus ka täiseas mehele. Valisime endale järgnevad toidud: eelroaks krõbedad leivad külma kastmega, pearoaks lastele friikartulite ja viineripraad ning lastepitsa. Mees võttis prae nimega Päikesepoiss, mis oli seavälisfilee kooreses kastmes päikesekuivatatud tomatitega. Minu valikuks osutus lõhefilee kukeseentega, millele palusin ekstra salatit ja loobusin sinna juurde kuuluvast kartulipüreest. Magustoiduks võtsid lapsed jäätise. Mnjaa, selle jäätise eest pean hoiatama! See oli suur, 3 suurt palli kausis. Kuigi võtsime lastele ainult magustoidu, sõime lõpuks kõik neid ja natukene jäi ka veel alles…
Meie teenindajaks oli Marilin. Ta oli tõsiselt armas ja tähelepanelik teenindaja. Viskas lastega nalja, oli meiega siiralt rõõmus ja ei kortsutanud ka kulmu siis, kui ma oma erisooviga praadi küsisin.
Seega kui teil on ka mõte, et kus Viljandis sööma minna, soovitab meie pere kindlasti Tegelaste Tuba. Kuid tähelepanu! Meie sõime seal reede õhtul. Õnneks broneerisime eelnevalt laua. Kui seda teinud ei oleks, oleksime võinud pisut pikemalt kohta oodata. Seega kui ka teil on suur soov just seal süüa, tasub igaks juhuks küll laud kinni panna!
Hommikusöök Grand Hotel Viljandis
Hommikusöök on hotelli esimesel korrusel asuvas restoranis. Valikust leidis kõiksugu klassikat ja muud maitsvat: keedumuna, peekon, munapuder, kaerahelbepuder, hommikuhelbed, müsli, kuivatatud ja värskeid puuviljad, erinevad mahlad, piim, jogurt, kodujuust, soojad oad tomatikastmes, ahjutomatid, croissantid, ahjukartulid, lihapallid, peekon, võileivamaterjali ja värsket ning marineeritud juur- ja aedvilju ning kohupiimakooki. Kohvimasinast tuli mitmeid erinevaid kohvisid ning lastele väga maitsenud kakaod.
Kuigi hotellis oli rahvast päris palju, jätkus süüa kenasti täitsa lõpuni.
Terviseteenused hotellis
Lisaks majutusele on hotellis veel mitmeid teenuseid. Nii on tasuta näiteks hommikusaun ja jõusaali külastus. Kuid veel infrapunasaun, ravivannid, energiakookon ja osokeriit.
Meie külastasime hommikul jõusaali. See ei olnud küll suur, kuid igale lihasgrupile leidis midagi, seega spordisõber saab oma energiasüsti kindlasti kätte.
Mida kokkuvõtteks öelda. Jäime igati rahule oma veidi teistsuguse puhkusega. Kui muidu oleme harjunud külastama spaadega hotelle, siis nüüd piisas lastele toas olnud suurest mullivannist ja nad olid igati rahul. Seega soovitame ka teistele aeg ajalt ette võtta ka pisut kultuursemaid väljasõite. Leia Grand Hotel Viljandi puhkusepaketid ka Hotelliveebist!
