Kui sul on puhkuseplaanid veel tegemata, aga soov on kodumaad avastada, siis üks võimalus on seda teha Peipsi ääres. Peipsiveerelt leiab avastamisväärset nii ajaloo-, kultuuri- kui ka arhitektuurihuviline. Seal võib uhkes üksinduses rahu ja vaikust nautida või Kauksi rannal koos teistega päikest võtta. Mis põhiline — veekogu pole kunagi kaugel. Seega, kui temperatuurid väljakannatamatuks kisuvad, saab alati järvest värskendust.
Imeilus Petseri klooster
Kel vähegi, aega ja raha, et viisa asju ajada, võiks Peipsiääre avastamist alustada Venemaalt. Nimelt kohe teispool Eesti piiri asub muinasjutuline Petseri. Külastades sealset kuulsat kloostrit, astuksid sa justkui Vene muinasjutul Tsaar Tsaltaanil põhinevasse multifilmi. Kui kasvasid üles koos vene multikatega, siis ehk mäletad veel taskurätiga tantsivat oravat ja merest tulevaid sõdureid. Just sellised fantastilised meeleolud valitsevad ka Petseri tähtedega kaunistatud siniste sibulkuplitega kirikutornide all jalutades. Kloostris põlevad küünlad ning ruumid lõhnavad viirukisuitsu järgi. Usklikud palvetavad põlvili maas. Paratamatult mõtled, millist elu küll elavad siinsed mungad? Siinses erilises auras unustad igapäevatoimetamised ja kiirustamise sootuks.
Avasta Värskat
Kui aga Vene viisat teha pole aega võib vabalt võtta reisi alguspunktiks Värska. Just siin asuvad allikad, mis sisaldavad kasulikke mineraalaineid. Kes meist siis poleks otsinud peale jaanipäeva- või jõuluaegset liigsöömist värskendust Värska veest?
Värskasse on põhjust jääda pikemakski. Spaa pakub mõnusat lõõgastumisvõimalust. Kohe spaa lähedalt väljuvad neljapäevast laupäevani päikeseloojangu laevareisid Lämmijärvel, kus külastajad saavad maitsta head veini ning nautida päikeseloojangut ja piiriäärseid vaateid. Pühapäevast teisipäevani saavad külastajad lisaks päikeseloojangureisile minna ka regulaarreisile või avastada koos giidiga Lüübnitsat.
Lisaks võiks seal olles piiluda ka Värska Talumuuseumisse, sest just siin saab aimu, milline nägi välja üks jõukas seto talu. Sisse saab piiluda nii tubadesse, kööki kui ka lahmakasse kirstu ja mitmetesse tööruumidesse.
Erilisi elamusi pakkuv Sibulatee
Peale Värskat läheb asi põnevaks. Tüüpiline Eesti külaelu lõppeb ja korraga leiad end keset vanausuliste elu ja kombeid. Sibulatee tähistab Peipsi-äärseid külasid Varnjast Mustveeni. Vanausulised on inimesed, kes omal ajal keeldusid õigeusu uuendustega kaasa minemast ning jätkasid elu vanu traditsioone järgides.
Mida võib siis Sibulateel näha? Aga näiteks Eesti pikimat küla: Rajaküla. Nimelt ei pea venelased külaehitusel kuigi oluliseks eestlaste moodi naabrist võimalikult kaugel olemist. Nemad elavad hea meelega külg külje kõrval ninapidi koos. Nii võib Peipsiveerel imetleda lausa seitsme kilomeetri pikkust ridaküla.
Tore on uudistada ka suuri sibulavanikuid ning hingata sisse kuivatatud kala lõhna.
Kunstisõbrad võiksid aga kindlasti ära käia Voronja galeriis Varnjas. Maja leiate üles sibula ja linnupea joonistuste järgi. Galeriil täitub sel suvel juba kaheksas hooaeg ning selleks puhuks saab minna vaatama näitust “Kolmainsus — Teadus. Kunst. Ulme”, kus kuraatoritest materjaliteadlane Kaija Põhako-Esko ja geeniteadlane Tõnu Esko kompavad kunsti kaudu tänapäeva teaduse tehnilisi ja eetilisi piire.
Varnjas asub ka vägev Samovarimaja. Oled sa kunagi joonud teed samovarist? Kui mitte, siis just siin, Peipsiveerel, avaneb sulle selleks suurepärane võimalus. Lisaks tee maitsmisele kuuled sa lugusid teemasina ajaloost ja saad uudistada uhket samovarikollektsiooni.
Kui sul vanausulistest ning nende ägedatest kommetest veel kõrini pole tasub sisse piiluda ka AmbulARTooriumisse. AmbulARTooriumis tegeletakse nimelt vanausuliste elava kultuuripärandi dokumenteerimise ja talletamisega fotokunstis.
Alatskivi — Eesti oma Disneyland
Olgu, päris Miki Hiirt ja Piilupart Donaldit sa Alatskivil ei kohta. Küll aga ei jää loss palju alla Disney maailma fantaasiatele. Päikese käes helevalgelt sillerdav historistlikus stiilis loss on tõeline pärl arhitektuuri ja mõisahuvilisele. Võta endale lossi külastuseks helgelt aega. Ekskurssioon giidiga viib su läbi hoone kolme korruse. Saa vastused oma küsimustele mõisnike aga ka teenijate elu-olu kohta Alatskivil. Ka interjöörid ja lossi aed on õhkama panevalt võrratud— nii et valmistu elamust saama.
Mõnule Kauksi rannas
Pärast väikest põiget sisemaale on viimane aeg pöörduda tagasi järve äärde. Rannanautlejate rõõmuks tuleb nüüd see koht, kus saab varba järves märjaks teha. Loomulikult võib end sisse kasta ükskõik millises sobivas ujumiskohas, kuid tõeline rannahull teab oodata. Nimelt asub just Kauksis kuulus kilomeetrite pikkune “laulvate liivade” liivarand.
Kehvema ilmaga võib seal nautida üksindust, lastega saab mängida mänguväljakul, ise võrkpalli toksida või niisama jalutada. Lähedal on parklad ja olemas on ka telkimise ja lõkke tegemise kohad.
Alutaguse rahvuspark — loodushuvilise maiuspala
Loodusehuvilistel ei tasuks aga liiga pikalt rannale pikutama jääda, sest kiviviske kaugusel asub eesti noorim rahvuspark, Alutaguse, kus saab imetleda suuri metsi ja soid. Matka mitmetel radadel, telgi ning imetle Eestis ainulaadseid mandriluiteid.


Narva-Jõesuu on kuurortlinn, mille tõelised spaaentusiastid on kindlasti juba avastanud — nimelt on seal mitmeid lahedaid spaahotelle ning loomulikult ei saa mainimata jätta ka linna suvist tõmbenumbrit, kaheksa kilomeetri pikkust liivaranda. Narva-Jõesuus tekib kohe see eriline puhkuse tunne — mine ja jaluta linnatänavatel või mere ääres päikeseloojangu ajal ning on tõenäoline, et sa ei taha enam kunagi koju minna.
Isegi kui basseini ääres vedelemine või saunas higistamine pole sulle, saad ikka kaaslasega spaasse minna. Nimelt asub
Üks võimalus oma spaapuhkusesse veidi vürtsi lisada on ühendada see golfimänguga. Just seesuguseid pakette pakutakse
Miks mitte sisustada oma puhkus tegeledes oma loomadega? Kui oled hobuste fänn, siis oled oodatud puhkama Pärnumaa metsade vahele 

Võrumaa on üks erilisemaid maakondi Eestis. Kõige sügavamast järvest lennutab see su otsejoones Eesti kõige kõrgemasse punkti Munamäel. Suure Munamäe tippu viib mugav trepp, mis teeb ülesmineku jõukohaseks paljudele. Kui mägiekspeditsioon tehtud saab keha kinnitada mäejalamil asuvas Suure Muna restoranis. Kui Haanja aga su südame võitis ning hing veelgi vägevamate mägede järgi igatsema hakkas, on hea mõte suunduda Vällamäe matkarajale. Raja pikkuseks on küll kõigest 2,2 km, ometi pole selle läbimine niisama lihtne. Nimelt ootab sellel matkarajal sind ees tõus Vällamäe tippu, mis oma järskude nõlvadega on juba hoopis teisest puust ronimisharjutus.
Kõik ajaloo- ja varemeromantika huvilised — siin on midagi teile! Uhke Vastseliina piiskopilinnuse varemed sulavad kui valatult Lõuna-Eesti maalilisse maastikku. Nad on ilusad ja võimsad ning kindel märk endiste aegade hiilgusest ja särast. Pole vahet, kas külastad linnusevaremeid, sompus ilmaga, varahommikul või õhtuhämaruses, selles kohas lihtsalt on midagi eriliselt meeleolukat. Kas tead, et siit lähevad läbi ka palverännuteed? Palverändurite majas on üleval näitus, mis annab palverännakute kohta rohkem infot.
Lõuna-Eestit väisates ei tohiks kindlasti vahele jätta üht Eesti ilusaimat looduslikku vaatamisväärsust — Taevaskoda. Maaliline liivakivipaljand kauni jõe kaldal on nagu meie oma väike Suur Kanjon. Külasta kindlasti Suurt Taevaskoda ning heida pilk peale kärestiku serval asuvale Nõiakivile. Hiljem võid jalutada Väikse Taevaskoja juurde, kus on filmitud nii mõnigi stseen “Viimse reliikvia” filmist.
Üks naine meenutab, kuidas Lõuna-Eestis spaas käies jättis ta mees oma armsad sinised Bulgaariast ostetud kriuksuga plätud seina äärde ja sulpsas mullivanni. Ühel hetkel taipas aga naine jahmatusega, et mehe plätud on seina äärest kadunud. Järgmisel hetkel tabas ta terav pilk juba ka mehe, kes need endale varba otsa oli ajanud ning nüüd minema jalutas. Egas midagi, mees jättis mullivannis mõnulemise kus seda ja teist ning tormas oma plätudele järgi. Õnnetuseks oli aga võõras mees pisut liiga palju õlut joonud ning väitis surmkindlalt, et need on tema plätud.
Hotellid ja spaad on ikka nii ehitatud, et kui sa väga täpselt numbrit uksel ei vaata võid kogemata kombel valesse tuppa sattuda. Uksed näevad ju kõik ühtemoodi välja. Üks paar marssiski nõnda eksikombel valesse tuppa sisse. Uksest sisse minnes tekkis naisel kohe kahtlus, et see küll nende tuba pole. Mees jäi aga endale kindlaks, et on küll. Voodil märkas naine kellegi teise ilusti sätitud punast aluspesu. Sellest hetkest oli asi ka mehele selge— paar oli sattunud valesse tuppa. “Õnneks polnud naabreid kodus ja meie eksimus jäi märkamata,” ütles naine.
Parasjagu Põhja-Soomes suusatamas olnud eestlanna tundis paari päeva möödudes, et jalad on all kui makaronid ning õige aeg oleks minna spaasse taastuma. Peale ujumist otsustas naine sauna minna. Sauna uksel aga rippus silt, mis käskis päevitusriided seljast võtta, sest muidu võib need ära rikkuda või jääda lavale sulanud kummi tõttu kinni. Naine kooriski siis riided seljast, võttis pepualuse näppu ning astus alasti sauna. “Laval istusid kaks õllekõhtudega alasti meest, kellel lõid silmad särama. Siis sain aru, et sissekäik oli mõlemast duširuumist, nii naiste kui meeste omast… tagurdasin välja,” meenutab naine.
Mõnikord võib saunas olla ka nii mõnus vaikne ja rahulik, et võid täitsa ära unustada, et sa polegi seal üksi. Nii juhtus ühe naisega Pärnus Estonia Resort Spaas. Oli üpris vaikne õhtu ning väga palju teisi külastajaid spaas polnudki. Naine läks koos elukaaslasega aroomisauna ja muusika oli naise sõnul nii hea, et ta hakkas laulma ja tantsima. Varsti suunas elukaaslane tähelepanu sellele, et nad polnudki saunas ainukesed inimesed.
Rannas päevitades tõusis naine püsti, et ujuma minna. Mees jäi rannatoolile. Poole tunni pärast, kui naine veest välja tuli, nägi ta, et mees on kadunud. Naine ei muretsenud üleliia. Küllap läks ka mees ujuma.
Kord läks üks eestlanna vanematega Haapsalu ujulasse. Seal on riietusruum meestele-naistele ühine ning riiete vahetamiseks boksid. Riietusruumist läheb tee edasi eraldi duširuumidesse, kus on ka saun. Kuna ujula oli inimtühi sattus naise isa märkamatult naiste sauna ning istus seal hea jupi aega.























