Kas tahaksid põgeneda tsivilisatsioonist? Kihutada maailma äärele, jätta endast maha linnakära, liiklusummikud ja rahvamassid? Kui nii, siis üks hea võimalus on põgeneda asustamata saarele. Kui sul aga oma paati pole millega mõnele laiule vurada, pole ka hullu, sest õnneks on nii, et kui meil midagi siin Eestimaal külluses on, on need väikesaared. Ning ära muretse, asjaolu, et saarele käib ühistransport, ei tee sellest veel Tallinna kesklinna. Kindlapeale leiad sa igalt väikesaarelt mõne salaranna, kus uhkes üksinduses rannamõnusid nautida. Kui tahad aga päris kindel olla, et su väljavalitud väikesaarel parasjagu festivali või hiigelfirma suvepäevi ei peeta, siis on alati hea mõte korraldada saarele sõit nädala keskel.
Vaatlemegi järgnevalt millised toredad väikesaared meil valikus on. Milline neist kõnetab sind?
Aegna
Metsane Aegna on täpselt sellise suurusega, et sellele saab päevaga tiiru peale teha. Nimelt on saarel 10 km pikkune rannajoon. Nii on Aegna ideaalne sihtkoht kõigile matkahuvilistele. Aegnal on kolm matkarada, millest igaüks saab valida endale jõukohaseima. Pikim neist on 6,5 kilomeetri pikkune.
Kui tulite aga rannamõnusid nautima, siis võtke suund põhja, sest just seal asub liivarand. Ranna lähedal paikneb ka müstiline kivilabürint, mille arvatavalt rajasid rannarootslased.
Palju põnevust pakub saar aga militaarajaloo fännidele. Nimelt leidub siin sõjalisi objekte, millest vanimad pärinevad lausa aastast 1914.
Kui saarele tiir peale tehtud, saab keha kinnitada Aegna sadamakohvikus. Magada saab nii telgis kui majutusasutuses teki all.
Vormsi
Kummaliselt rootsipäraselt kõlavate külanimedega Vormsi on nagu omaette maailm. Vormsi on suurepärane koht sihitult rattaga ringivuramiseks, rannas vedelemiseks ja päikeseloojangu nautimiseks kallimaga. Kohati võib saart avastades tunduda, et oledki saarel täitsa üksi, vaid metsseakari jookseb kuskil kauguses.
Kui aga sihitult kulgemine pole sinu teema ning hing ihkab ikkagi midagi teha ja näha, siis tegevustestki ei ole saarel puudus. Loodushuvilisele võiks soovitada viiekilomeetrilist matkarada Rumpo poolsaarel. Uudista haruldasi samblikke või võta kaasa binokkel ning tee linnuvaatlust. Saxby rannikul jalutades ole aga tähelepanelik ning võid näha väga erilisi ja põnevaid fossiile.
Kultuurihuviline võiks külastada kalmistut, kus on üle 330 kivist rõngasristi.
Svibys on aga talumuuseum, kus võid rohkem teada saada rannarootslaste elu kohta saarel.
Muhu
Muhu on võrratu koht, kus avastada külaeluromantikat. Ringreisi Muhumaal võikski alustada Koguva külast, kus sind tervitavad sammaldunud kiviaiad, kooguga kaevud ja rookatusega majad. Jalutades Koguva külatänavatel tekib külastajal tunne, et ta on ajamasina abil transporditud minevikku, mil siin teeniti raha põhiliselt kalapüügiga ning inimesed polnud nii liikuvad kui tänapäeval. Siinsed hooned on sajandeid vanad, kuid neis elatakse siiani, nii ei tasu ka liiga uudishimulikuks minna. Tegu pole muuseumiga.
Keda siiski asi rohkem huvitab võib julgelt sisse astuda Muhu muuseumisse. Muuseumina tegutseb nimelt kirjanik Juhan Smuuli kodutalu. Muuhulgas näeb vabaõhumuuseumis taluhooneid, veskeid, koolimaja ning Muhu rahvariiete ja tekstiilide näitust.
Peale kultuuriga tutvumist on mõnus minna Üügu pangale ilusat vaadet nautima ja mereõhku hingama.
Kihnu
Kihnu kuulub UNESCO kultuuripärandi nimekirja ning seda põhjusega. Nimelt kannavad naised seal siiani tüüpilisi punaseid rahvariideseelikuid. Et merereis Kihnu on küllalt pikk, tasub sinna võimalusel ööseks jääda. Öömaja võite uurida nii ametlikult kui mitteametlikult. Nimelt oma telgi olemasolu korral võite uurida ka mõnelt kohalikult, kas võite telgi väikese raha eest nende maale püsti panna. Inimesed saarel on enamasti väga lahked ja vastutulelikud.
Sadamast saab laenutada ratta, kuid jalgsimatka huvilised võivad ka kahel jalal terve saare läbi kõndida. Üheks vaatamisväärsuseks Kihnus on saare teises otsas asuv majakas.
Ruhnu
Ruhnu asub mandrist veelgi kaugemal, seega pakub veelgi rohkem tunnet, et oled muust maailmast ära lõigatud. Põhiliselt saabuvad siia inimesed, kes armastavad looduslähedust, matkamist ja ujumist, kuid viimastel aastatel on ka Ruhnu kultuurielu edenenud ning kohapeal toimuvad nii muusikafestivalid kui kunstinäitused.
Põhilisteks vaatamisväärsusteks on Ruhnu puukirik, mille ehitust alustati 1644 ning sellest kahe meetri kaugusele ehitatud Ruhnu uus kivikirik. Seegi kirik on tegelikult juba päris vana. Kiriku kell nimelt on üks vanimaid Eestis. Kui võimalik, osale jumalateenistusel. Nimelt valgustatakse kirikut siiani küünaldega. Vaadata tasub ka Ruhnu metalltuletorni, mis on ehitatud 1877 Prantsusmaal.
Naissaar
Naissaar on ideaalne päevareisiks Tallinnast. See on suurepärane saar, mida avastada koos lastega. Võib-olla on teie perel puhkuseni veel aega, kuid isu pealinnast välja saada on suur. Sellisel juhul on Naissaar hea võimalus nautida saareelu. Saar on kaetud metsaga, kus leidub palju mustikaid ning saab uudistada ägedaid rändrahne. Ida- ja lõunaranniku liivarandadel kasvavad aga looduslikud rannaroosid.
Matkasõpradel tasub kindlasti ka saapad valmis panna. Valida on kolme matkaraja vahel: Militaarrada, Kultuurirada ja Loodusrada. Ükski neist pole pikem kui 13 kilomeetrit.
Kindlasti pakub Naissaar palju põnevust sõjaajaloo huvilistele. Nimelt on see saarel olnud läbi aegade oluline kaitsefunktsioon. Peeter esimese ajal ehitati siia suurtükipatarei, et sulgeda ligipääs Tallinnale. Saare lõunaosas on mahajäetud nõukogudeaegne miinitehas. Saarel saab nii telkida kui ööbida puhkemajades.
Piirissaar
Kas oled vahel kaarti vaadates mõtisklenud, et mis elu käib küll selle väiksel saarel keset tohutut Peipsi järve? Las ma jutustan sulle! Nimelt on kogu see 7,5 kilomeetrise pindlaga saar looduskaitseala. Siin on põnevat loodust aga ka kolm küla 30 püsielanikuga. Suvel kasvab saare elanike arv aga 200 inimeseni. Valdavalt on siinsed elanikud vanausulised ning seetõttu on ka vaatamisväärsusteks vanausuliste kalmistud.
Saarel on olemas ka pood ja baar. Telgi saab panna nii lennuväljale kui ka kohalikega kokkuleppele saades, kellegi hoovi või aeda.


Pärast väikest põiget sisemaale on viimane aeg pöörduda tagasi järve äärde. Rannanautlejate rõõmuks tuleb nüüd see koht, kus saab varba järves märjaks teha. Loomulikult võib end sisse kasta ükskõik millises sobivas ujumiskohas, kuid tõeline rannahull teab oodata. Nimelt asub just Kauksis kuulus kilomeetrite pikkune “laulvate liivade” liivarand.
Loodusehuvilistel ei tasuks aga liiga pikalt rannale pikutama jääda, sest kiviviske kaugusel asub eesti noorim rahvuspark, Alutaguse, kus saab imetleda suuri metsi ja soid. Matka mitmetel radadel, telgi ning imetle Eestis ainulaadseid mandriluiteid.
Narva-Jõesuu on kuurortlinn, mille tõelised spaaentusiastid on kindlasti juba avastanud — nimelt on seal mitmeid lahedaid spaahotelle ning loomulikult ei saa mainimata jätta ka linna suvist tõmbenumbrit, kaheksa kilomeetri pikkust liivaranda. Narva-Jõesuus tekib kohe see eriline puhkuse tunne — mine ja jaluta linnatänavatel või mere ääres päikeseloojangu ajal ning on tõenäoline, et sa ei taha enam kunagi koju minna.
Isegi kui basseini ääres vedelemine või saunas higistamine pole sulle, saad ikka kaaslasega spaasse minna. Nimelt asub
Üks võimalus oma spaapuhkusesse veidi vürtsi lisada on ühendada see golfimänguga. Just seesuguseid pakette pakutakse
Miks mitte sisustada oma puhkus tegeledes oma loomadega? Kui oled hobuste fänn, siis oled oodatud puhkama Pärnumaa metsade vahele 
Labürindid on müstilised ja põnevad, samas ka veidi hirmutavad neile, kes ära eksida kardavad. Labürinte on inimesed ehitanud juba iidsetest aegadest saadik, neid võib leida nii kirikupõrandatelt kui lossiparkidest.
Kujutle korraks, kuidas elad muinasajal oma tavalist igapäevaelu ning sinu teadmised sind ümbritsevast piirduvad vaid su kodukülaga. Kujutle nüüd kuidas ühel päeval läbib taevast tulejutt ja käib kohutav kärakas, mis päädib auguga maas. Arvatavasti oleksid tõeliselt vapustatud ning ehk uskusid isegi, et kätte jõudis maailmalõpp.

Põnevaid allikaid on Harjumaal aga teisigi. Nagu näiteks Tuhala nõiakaev. Tegu on karstiallikaga, mis hakkab suurvee ajal vett välja ajama. Seda kutsutakse keemiseks ning keemise ajal keeb välja kuni 100 liitrit vett sekundis.

Kui otsid vahvat randa, kuhu kogu perega aega viitma minna, võiksid autonina 
Võib-olla oled sa aga inimene, kes tegutseb meelelahutusvaldkonnas ning kelle jaoks ainuvõimalik meeldiv puhkuseveetmise viis on minna eemale kõigest, mis meenutab sulle tööd nagu inimesed ja üritused. Sellisele inimesele soovitaks sõita kaugele suurtest teedest ja asulatest. Miks mitte avastada Matsi randa Pärnumaal? Tegu on mõnusa loodusliku rannaga, kus võid imetleda lainete jäetud kaunist mustrit rannaliival või lõõgastuda rannamändide all. Paik on ideaalne loodusenautlejale: siin võib uudistada nii ranna- kui puisniite, kui väsimus tükib peale võib lõõgastuda lõkkeplatsil või keerata telki magama.
Kui sinu puhkuseplaanide hulka kuuluvad veerõõmud ja suured lained, siis on sul tarvis sammud seada Hiiumaale Ristnasse. Nimelt asub just seal, maailma lõpus, Baltimaade suurimate lainetega Surfiparadiis, kus saab harrastada kõiksugu veespordialasid ning maitse suhu saada ka surfarite mõnusast ja vabast elust. Tormise ilmaga saad laine- või kõhulauaga merre söösta, peegelsiledal merel on jälle tore SUP-i või meresüstaga sõita.

Kui tahad puhkuse ajal looduse säilimisse oma panuse anda, siis võta kaasa kilekott ja korja prügi samal ajal kui loodust naudid. Mõtle kui tore on sinna kohta järgmisel külastajal või ka sul endal järgmisel korral tagasi tulla.
Loomse toidu söömine jätab paratamatult keskkonnale suurema jälje kui taimedest toitumine. Loomadele toidu kasvatamine moodustab lausa 80% kogu põllumajandusest. Kindlasti, ei pea keegi nüüd kohe taimetoitlaseks hakkama, kuid miks mitte proovida taimetoidu-puhkust või vähendada liha tarbimist puhkuse ajal. See on ka omamoodi samm mugavusstsoonist välja ja võimalus proovida midagi teistsugust. Paljud pelgavad, et taimne toit on maitsetu, tegelikult aga saab ka taimsetest komponentidest teha imemaitsvaid roogasid. Üllata ennast uute maitsetega ning hoia keskkonda.

Võrumaa on üks erilisemaid maakondi Eestis. Kõige sügavamast järvest lennutab see su otsejoones Eesti kõige kõrgemasse punkti Munamäel. Suure Munamäe tippu viib mugav trepp, mis teeb ülesmineku jõukohaseks paljudele. Kui mägiekspeditsioon tehtud saab keha kinnitada mäejalamil asuvas Suure Muna restoranis. Kui Haanja aga su südame võitis ning hing veelgi vägevamate mägede järgi igatsema hakkas, on hea mõte suunduda Vällamäe matkarajale. Raja pikkuseks on küll kõigest 2,2 km, ometi pole selle läbimine niisama lihtne. Nimelt ootab sellel matkarajal sind ees tõus Vällamäe tippu, mis oma järskude nõlvadega on juba hoopis teisest puust ronimisharjutus.
Kõik ajaloo- ja varemeromantika huvilised — siin on midagi teile! Uhke Vastseliina piiskopilinnuse varemed sulavad kui valatult Lõuna-Eesti maalilisse maastikku. Nad on ilusad ja võimsad ning kindel märk endiste aegade hiilgusest ja särast. Pole vahet, kas külastad linnusevaremeid, sompus ilmaga, varahommikul või õhtuhämaruses, selles kohas lihtsalt on midagi eriliselt meeleolukat. Kas tead, et siit lähevad läbi ka palverännuteed? Palverändurite majas on üleval näitus, mis annab palverännakute kohta rohkem infot.
Lõuna-Eestit väisates ei tohiks kindlasti vahele jätta üht Eesti ilusaimat looduslikku vaatamisväärsust — Taevaskoda. Maaliline liivakivipaljand kauni jõe kaldal on nagu meie oma väike Suur Kanjon. Külasta kindlasti Suurt Taevaskoda ning heida pilk peale kärestiku serval asuvale Nõiakivile. Hiljem võid jalutada Väikse Taevaskoja juurde, kus on filmitud nii mõnigi stseen “Viimse reliikvia” filmist.
Üks naine meenutab, kuidas Lõuna-Eestis spaas käies jättis ta mees oma armsad sinised Bulgaariast ostetud kriuksuga plätud seina äärde ja sulpsas mullivanni. Ühel hetkel taipas aga naine jahmatusega, et mehe plätud on seina äärest kadunud. Järgmisel hetkel tabas ta terav pilk juba ka mehe, kes need endale varba otsa oli ajanud ning nüüd minema jalutas. Egas midagi, mees jättis mullivannis mõnulemise kus seda ja teist ning tormas oma plätudele järgi. Õnnetuseks oli aga võõras mees pisut liiga palju õlut joonud ning väitis surmkindlalt, et need on tema plätud.
Hotellid ja spaad on ikka nii ehitatud, et kui sa väga täpselt numbrit uksel ei vaata võid kogemata kombel valesse tuppa sattuda. Uksed näevad ju kõik ühtemoodi välja. Üks paar marssiski nõnda eksikombel valesse tuppa sisse. Uksest sisse minnes tekkis naisel kohe kahtlus, et see küll nende tuba pole. Mees jäi aga endale kindlaks, et on küll. Voodil märkas naine kellegi teise ilusti sätitud punast aluspesu. Sellest hetkest oli asi ka mehele selge— paar oli sattunud valesse tuppa. “Õnneks polnud naabreid kodus ja meie eksimus jäi märkamata,” ütles naine.
Parasjagu Põhja-Soomes suusatamas olnud eestlanna tundis paari päeva möödudes, et jalad on all kui makaronid ning õige aeg oleks minna spaasse taastuma. Peale ujumist otsustas naine sauna minna. Sauna uksel aga rippus silt, mis käskis päevitusriided seljast võtta, sest muidu võib need ära rikkuda või jääda lavale sulanud kummi tõttu kinni. Naine kooriski siis riided seljast, võttis pepualuse näppu ning astus alasti sauna. “Laval istusid kaks õllekõhtudega alasti meest, kellel lõid silmad särama. Siis sain aru, et sissekäik oli mõlemast duširuumist, nii naiste kui meeste omast… tagurdasin välja,” meenutab naine.
Mõnikord võib saunas olla ka nii mõnus vaikne ja rahulik, et võid täitsa ära unustada, et sa polegi seal üksi. Nii juhtus ühe naisega Pärnus Estonia Resort Spaas. Oli üpris vaikne õhtu ning väga palju teisi külastajaid spaas polnudki. Naine läks koos elukaaslasega aroomisauna ja muusika oli naise sõnul nii hea, et ta hakkas laulma ja tantsima. Varsti suunas elukaaslane tähelepanu sellele, et nad polnudki saunas ainukesed inimesed.
Rannas päevitades tõusis naine püsti, et ujuma minna. Mees jäi rannatoolile. Poole tunni pärast, kui naine veest välja tuli, nägi ta, et mees on kadunud. Naine ei muretsenud üleliia. Küllap läks ka mees ujuma.
Kord läks üks eestlanna vanematega Haapsalu ujulasse. Seal on riietusruum meestele-naistele ühine ning riiete vahetamiseks boksid. Riietusruumist läheb tee edasi eraldi duširuumidesse, kus on ka saun. Kuna ujula oli inimtühi sattus naise isa märkamatult naiste sauna ning istus seal hea jupi aega.
Ameerika läänerannikule mõeldes tuleb esimesena silme ette Hollywood, Los Angelase rannad ning San Fransisco koos Silicon Valleyga. Tegelikult on seal aga ka väga palju eriilmelist loodust alustades kõrbetega ning lõpetades lumiste mäetippude ja paksude metsadega. Mehhiko piirist kuni Kanadani jookseb legendaarne Pacific Crest Trail, mille läbivad igal aastal sajad matkahuvilised. Üks võimalus, kuidas sealsest loodusest ning sellest mitme kuu pikkusest matkast veidi aimu saada on lugeda Cheryl Strayed’ raamatut “Metsik”, mis räägib noorest naisest, kes täitsa üksi sellise seikluse ette võttis.

Oliver Bergi raamat on värskendav äratundmine kõigile, kes on noorena hääletades reisinud ning võõraste inimeste diivanitel öid mööda saatnud. Selline reisimine on odav, kuid nõuab palju aega ja kannatust ning kindlasti pole hääletamine alati ohutu. Kuid seiklushimulistele on see imeline viis rändamiseks ja uute kohtade avastamiseks ja inimestega tutvumiseks. Raamatus “Migratsioon” on palju äratundmishetki. Berg kirjeldab elavalt erinevaid inimesi, keda peategelane reisi jooksul kohtab, maanteeääri, kus vahel tunde tuleb auto peatumist oodata, lootuse kadumist ja suur õnne, kui mõni lõpuks peatub. Samuti leiab raamatust palju ekslemisi erinevate Euroopa suurlinnade tänavatel, kohvikuid, baare ja jõeäärseid ning ka kohti kuhu tavaturisti jalg enamasti ei satu. Lugeja saab nuusutada kevadet Budapestis ja nautida autosõitu Horvaatias. Juba õige pea pärast selle raamatu lugemist leiad end tõenäoliselt lennupiletite sooduspakkumisi uurimas.
See raamat põimib endas mitu lugu. Üks räägib ema ja tütre suhtest ning teine palverännakuteekonnast Lyonist Santiago de Compostelasse. Ehkki Euroopa on palverännakuteid tihedalt täis ning isegi Eestis saab ühe sellise läbida, siis kõige kuulsaim neist on siiski see teejupp, mis algab Lõuna-Prantsusmaalt ning kulgeb läbi mägede Hispaaniasse.
“Mäe tippu ja tagasi” võiksid näppu haarata kõik need, keda paelub India, aga ka inimesed, kes peavad lugu põnevast loost, huvitavatest ja tõepärastest tegelastest ning haaravatest seiklustest.







