Hotelliveebi blogi

Silt: puhkus

  • Põnevad väikesaared ootavad külastajaid

    Põnevad väikesaared ootavad külastajaid

    Kas tahaksid põgeneda tsivilisatsioonist? Kihutada maailma äärele, jätta endast maha linnakära, liiklusummikud ja rahvamassid? Kui nii, siis üks hea võimalus on põgeneda asustamata saarele. Kui sul aga oma paati pole millega mõnele laiule vurada, pole ka hullu, sest õnneks on nii, et kui meil midagi siin Eestimaal külluses on, on need väikesaared. Ning ära muretse, asjaolu, et saarele käib ühistransport, ei tee sellest veel Tallinna kesklinna. Kindlapeale leiad sa igalt väikesaarelt mõne salaranna, kus uhkes üksinduses rannamõnusid nautida. Kui tahad aga päris kindel olla, et su väljavalitud väikesaarel parasjagu festivali või hiigelfirma suvepäevi ei peeta, siis on alati hea mõte korraldada saarele sõit nädala keskel.

    Vaatlemegi järgnevalt millised toredad väikesaared meil valikus on. Milline neist kõnetab sind?

    Aegna

    Metsane Aegna on täpselt sellise suurusega, et sellele saab päevaga tiiru peale teha. Nimelt on saarel 10 km pikkune rannajoon. Nii on Aegna ideaalne sihtkoht kõigile matkahuvilistele. Aegnal on kolm matkarada, millest igaüks saab valida endale jõukohaseima. Pikim neist on 6,5 kilomeetri pikkune. 

    Kui tulite aga rannamõnusid nautima, siis võtke suund põhja, sest just seal asub liivarand. Ranna lähedal paikneb ka müstiline kivilabürint, mille arvatavalt rajasid rannarootslased. 

    Palju põnevust pakub saar aga militaarajaloo fännidele. Nimelt leidub siin sõjalisi objekte, millest vanimad pärinevad lausa aastast 1914. 

    Kui saarele tiir peale tehtud, saab keha kinnitada Aegna sadamakohvikus. Magada saab nii telgis kui majutusasutuses teki all. 

    Vormsi

    Kummaliselt rootsipäraselt kõlavate külanimedega Vormsi on nagu omaette maailm. Vormsi on suurepärane koht sihitult rattaga ringivuramiseks, rannas vedelemiseks ja päikeseloojangu nautimiseks kallimaga. Kohati võib saart avastades tunduda, et oledki saarel täitsa üksi, vaid metsseakari jookseb kuskil kauguses. 

    Kui aga sihitult kulgemine pole sinu teema ning hing ihkab ikkagi midagi teha ja näha, siis tegevustestki ei ole saarel puudus. Loodushuvilisele võiks soovitada viiekilomeetrilist matkarada Rumpo poolsaarel. Uudista haruldasi samblikke või võta kaasa binokkel ning tee linnuvaatlust. Saxby rannikul jalutades ole aga tähelepanelik ning võid näha väga erilisi ja põnevaid fossiile.

    Kultuurihuviline võiks külastada kalmistut, kus on üle 330 kivist rõngasristi. 

    Svibys on aga talumuuseum, kus võid rohkem teada saada rannarootslaste elu kohta saarel.

    Muhu 

    Muhu on võrratu koht, kus avastada külaeluromantikat. Ringreisi Muhumaal võikski alustada Koguva külast, kus sind tervitavad sammaldunud kiviaiad, kooguga kaevud ja rookatusega majad. Jalutades Koguva külatänavatel tekib külastajal tunne, et ta on ajamasina abil transporditud minevikku, mil siin teeniti raha põhiliselt kalapüügiga ning inimesed polnud nii liikuvad kui tänapäeval. Siinsed hooned on sajandeid vanad, kuid neis elatakse siiani, nii ei tasu ka liiga uudishimulikuks minna. Tegu pole muuseumiga.

    Keda siiski asi rohkem huvitab võib julgelt sisse astuda Muhu muuseumisse. Muuseumina tegutseb nimelt kirjanik Juhan Smuuli kodutalu. Muuhulgas näeb vabaõhumuuseumis taluhooneid, veskeid, koolimaja ning Muhu rahvariiete ja tekstiilide näitust. 

    Peale kultuuriga tutvumist on mõnus minna Üügu pangale ilusat vaadet nautima ja mereõhku hingama.

    Kihnu

    Kihnu kuulub UNESCO kultuuripärandi nimekirja ning seda põhjusega. Nimelt kannavad naised seal siiani tüüpilisi punaseid rahvariideseelikuid. Et merereis Kihnu on küllalt pikk, tasub sinna võimalusel ööseks jääda. Öömaja võite uurida nii ametlikult kui mitteametlikult. Nimelt oma telgi olemasolu korral võite uurida ka mõnelt kohalikult, kas võite telgi väikese raha eest nende maale püsti panna. Inimesed saarel on enamasti väga lahked ja vastutulelikud.

    Sadamast saab laenutada ratta, kuid jalgsimatka huvilised võivad ka kahel jalal terve saare läbi kõndida. Üheks vaatamisväärsuseks Kihnus on saare teises otsas asuv majakas.

    Ruhnu

    Ruhnu asub mandrist veelgi kaugemal, seega pakub veelgi rohkem tunnet, et oled muust maailmast ära lõigatud. Põhiliselt saabuvad siia inimesed, kes armastavad looduslähedust, matkamist ja ujumist, kuid viimastel aastatel on ka Ruhnu kultuurielu edenenud ning kohapeal toimuvad nii muusikafestivalid kui kunstinäitused.

    Põhilisteks vaatamisväärsusteks on Ruhnu puukirik, mille ehitust alustati 1644 ning sellest kahe meetri kaugusele ehitatud Ruhnu uus kivikirik. Seegi kirik on tegelikult juba päris vana. Kiriku kell nimelt on üks vanimaid Eestis. Kui võimalik, osale jumalateenistusel. Nimelt valgustatakse kirikut siiani küünaldega. Vaadata tasub ka Ruhnu metalltuletorni, mis on ehitatud 1877 Prantsusmaal. 

    Naissaar

    Naissaar on ideaalne päevareisiks Tallinnast. See on suurepärane saar, mida avastada koos lastega. Võib-olla on teie perel puhkuseni veel aega, kuid isu pealinnast välja saada on suur. Sellisel juhul on Naissaar hea võimalus nautida saareelu. Saar on kaetud metsaga, kus leidub palju mustikaid ning saab uudistada ägedaid rändrahne. Ida- ja lõunaranniku  liivarandadel kasvavad aga looduslikud rannaroosid.

    Matkasõpradel tasub kindlasti ka saapad valmis panna. Valida on kolme matkaraja vahel: Militaarrada, Kultuurirada ja Loodusrada. Ükski neist pole pikem kui 13 kilomeetrit. 

    Kindlasti pakub Naissaar palju põnevust sõjaajaloo huvilistele. Nimelt on see saarel olnud läbi aegade oluline kaitsefunktsioon. Peeter esimese ajal ehitati siia suurtükipatarei, et sulgeda ligipääs Tallinnale. Saare lõunaosas on mahajäetud nõukogudeaegne miinitehas. Saarel saab nii telkida kui ööbida puhkemajades. 

    Piirissaar

    Kas oled vahel kaarti vaadates mõtisklenud, et mis elu käib küll selle väiksel saarel keset tohutut Peipsi järve? Las ma jutustan sulle! Nimelt on kogu see 7,5 kilomeetrise pindlaga saar looduskaitseala. Siin on põnevat loodust aga ka kolm küla 30 püsielanikuga. Suvel kasvab saare elanike arv aga 200 inimeseni. Valdavalt on siinsed elanikud vanausulised ning seetõttu on ka vaatamisväärsusteks vanausuliste kalmistud.

    Saarel on olemas ka pood ja baar. Telgi saab panna nii lennuväljale kui ka kohalikega kokkuleppele saades, kellegi hoovi või aeda.

  • Avasta imelist Peipsiäärt

    Avasta imelist Peipsiäärt

    Kui sul on puhkuseplaanid veel tegemata, aga soov on kodumaad avastada, siis üks võimalus on seda teha Peipsi ääres. Peipsiveerelt leiab avastamisväärset nii ajaloo-, kultuuri- kui ka arhitektuurihuviline. Seal võib uhkes üksinduses rahu ja vaikust nautida või Kauksi rannal koos teistega päikest võtta. Mis põhiline — veekogu pole kunagi kaugel. Seega, kui temperatuurid väljakannatamatuks kisuvad, saab alati järvest värskendust.

    Imeilus Petseri klooster

    Kel vähegi, aega ja raha, et viisa asju ajada, võiks Peipsiääre avastamist alustada Venemaalt. Nimelt kohe teispool Eesti piiri asub muinasjutuline Petseri. Külastades sealset kuulsat kloostrit, astuksid sa justkui Vene muinasjutul Tsaar Tsaltaanil põhinevasse multifilmi. Kui kasvasid üles koos vene multikatega, siis ehk mäletad veel taskurätiga tantsivat oravat ja merest tulevaid sõdureid. Just sellised fantastilised meeleolud valitsevad ka Petseri tähtedega kaunistatud siniste sibulkuplitega kirikutornide all jalutades. Kloostris põlevad küünlad ning ruumid lõhnavad viirukisuitsu järgi. Usklikud palvetavad põlvili maas. Paratamatult mõtled, millist elu küll elavad siinsed mungad? Siinses erilises auras unustad igapäevatoimetamised ja kiirustamise sootuks.

    Avasta Värskat

    Kui aga Vene viisat teha pole aega võib vabalt võtta reisi alguspunktiks Värska. Just siin asuvad allikad, mis sisaldavad kasulikke mineraalaineid. Kes meist siis poleks otsinud peale jaanipäeva- või jõuluaegset liigsöömist värskendust Värska veest?

    Värskasse on põhjust jääda pikemakski. Spaa pakub mõnusat lõõgastumisvõimalust. Kohe spaa lähedalt väljuvad neljapäevast laupäevani päikeseloojangu laevareisid Lämmijärvel, kus külastajad saavad maitsta head veini ning nautida päikeseloojangut ja piiriäärseid vaateid. Pühapäevast teisipäevani saavad külastajad lisaks päikeseloojangureisile minna ka regulaarreisile või avastada koos giidiga Lüübnitsat. 

    Lisaks võiks seal olles piiluda ka Värska Talumuuseumisse, sest just siin saab aimu, milline nägi välja üks jõukas seto talu. Sisse saab piiluda nii tubadesse, kööki kui ka lahmakasse kirstu ja mitmetesse tööruumidesse. 

    Erilisi elamusi pakkuv Sibulatee

    Peale Värskat läheb asi põnevaks. Tüüpiline Eesti külaelu lõppeb ja korraga leiad end keset vanausuliste elu ja kombeid. Sibulatee tähistab Peipsi-äärseid külasid Varnjast Mustveeni. Vanausulised on inimesed, kes omal ajal keeldusid õigeusu uuendustega kaasa minemast ning jätkasid elu vanu traditsioone järgides.

    Mida võib siis Sibulateel näha? Aga näiteks Eesti pikimat küla: Rajaküla. Nimelt ei pea venelased külaehitusel kuigi oluliseks eestlaste moodi naabrist võimalikult kaugel olemist. Nemad elavad hea meelega külg külje kõrval ninapidi koos. Nii võib Peipsiveerel imetleda lausa seitsme kilomeetri pikkust ridaküla.

    Tore on uudistada ka suuri sibulavanikuid ning hingata sisse kuivatatud kala lõhna. 

    Kunstisõbrad võiksid aga kindlasti ära käia Voronja galeriis Varnjas. Maja leiate üles sibula ja linnupea joonistuste järgi. Galeriil täitub sel suvel juba kaheksas hooaeg ning selleks puhuks saab minna vaatama näitust “Kolmainsus — Teadus. Kunst. Ulme”, kus kuraatoritest materjaliteadlane Kaija Põhako-Esko ja geeniteadlane Tõnu Esko kompavad kunsti kaudu tänapäeva teaduse tehnilisi ja eetilisi piire.

    Varnjas asub ka vägev Samovarimaja. Oled sa kunagi joonud teed samovarist? Kui mitte, siis just siin, Peipsiveerel, avaneb sulle selleks suurepärane võimalus. Lisaks tee maitsmisele kuuled sa lugusid teemasina ajaloost ja saad uudistada uhket samovarikollektsiooni.

    Kui sul vanausulistest ning nende ägedatest kommetest veel kõrini pole tasub sisse piiluda ka AmbulARTooriumisse. AmbulARTooriumis tegeletakse nimelt vanausuliste elava kultuuripärandi dokumenteerimise ja talletamisega fotokunstis.

    Alatskivi — Eesti oma Disneyland

    Olgu, päris Miki Hiirt ja Piilupart Donaldit sa Alatskivil ei kohta. Küll aga ei jää loss palju alla Disney maailma fantaasiatele. Päikese käes helevalgelt sillerdav historistlikus stiilis loss on tõeline pärl arhitektuuri ja mõisahuvilisele. Võta endale lossi külastuseks helgelt aega. Ekskurssioon giidiga viib su läbi hoone kolme korruse. Saa vastused oma küsimustele mõisnike aga ka teenijate elu-olu kohta Alatskivil. Ka interjöörid ja lossi aed on õhkama panevalt võrratud— nii et valmistu elamust saama.

    Mõnule Kauksi rannas

    Pärast väikest põiget sisemaale on viimane aeg pöörduda tagasi järve äärde. Rannanautlejate rõõmuks tuleb nüüd see koht, kus saab varba järves märjaks teha. Loomulikult võib end sisse kasta ükskõik millises sobivas ujumiskohas, kuid tõeline rannahull teab oodata. Nimelt asub just Kauksis kuulus kilomeetrite pikkune “laulvate liivade” liivarand. 

    Kehvema ilmaga võib seal nautida üksindust, lastega saab mängida mänguväljakul, ise võrkpalli toksida või niisama jalutada. Lähedal on parklad ja olemas on ka telkimise ja lõkke tegemise kohad.

    Alutaguse rahvuspark — loodushuvilise maiuspala

    Loodusehuvilistel ei tasuks aga liiga pikalt rannale pikutama jääda, sest kiviviske kaugusel asub eesti noorim rahvuspark, Alutaguse, kus saab imetleda suuri metsi ja soid. Matka mitmetel radadel, telgi ning imetle Eestis ainulaadseid mandriluiteid. 

  • Sportliku puhkuse võimalused hotellides

    Sportliku puhkuse võimalused hotellides

    Puhkuseviise on sama palju, kui on erinevaid puhkajaid. Mõne inimese jaoks on õige puhkus vaid see, kui saad kuumale rannale pikali heita ja lasta meretuulel end unne suigutada. Teise jaoks on aga rannal lamamine surmigav ning puhkusest teeb puhkuse erinevate laatade, festivalide ja suveetenduste väisamine. Kolmas januneb hoopis seikluse järele ja tahab ronida seiklusparkides ning purjetada merel. Mis aga siis, kui sulle meeldib laiselda ja süüa, kuid siiski sooviksid igasse päeva ka veidi füüsilist aktiivsust? Uurisime, milliseid huvitavaid sportimisvõimalusi pakuvad eri majutusasutused.

    Kasvata musklit Tartus

    Pole midagi mõnusamat, kui istuda hommikusöögilauas uniste kaaslaste kõrval teadmisega, et sinul on tänane trenn juba tehtud. Uni on läinud ning enesetunne suurepärane — sa oled valmis vastu astuma mistahes päevale ning ilma süümepiinadeta proovima hõrgutavaid sööke, limpsima  jäätist või logelema niisama terve päev pargis või jõe ääres.

    Sellise mõnusa teenusega hellitab sind Hotell Tartu. Kusjuures jõusaal asub hotelli viiendal korrusel, mis tähendab, et sa treenides nautida kaunist vaadet linnale. Trenažööridel saad sooritada nii jõu- kui kardiotreeningut ning seda just siis, kui see sulle kõige paremini sobib, sest jõusaal on avatud lausa 24 tundi. 

    Avasta Narva-Jõesuud rattaga

    Narva-Jõesuu on kuurortlinn, mille tõelised spaaentusiastid on kindlasti juba avastanud — nimelt on seal mitmeid lahedaid spaahotelle ning loomulikult ei saa mainimata jätta ka linna suvist tõmbenumbrit, kaheksa kilomeetri pikkust liivaranda. Narva-Jõesuus tekib kohe see eriline puhkuse tunne — mine ja jaluta linnatänavatel või mere ääres päikeseloojangu ajal ning on tõenäoline, et sa ei taha enam kunagi koju minna. 

    Kui on soov end aga veelgi rohkem liigutada, siis siinjuures tõttab puhkajale appi Meresuu SPA & Hotel, kust saab rattaid laenutada. Naudi rattasadulast muinasjutulist puitarhitektuuri, käi ära sadamas või vänta uuendatud rannaalal. Suurema koormuse saamiseks võid võtta ette rattareisi Narva.

    Hoia end vormis Noorus Spas

    Igavese nooruse saladus peitub loomulikult tervislikus eluviisis ning Noorus Spa Hotellis Narva-Jõesuus ahvatletakse ka kõige laisem laiskloom füüsilistele tegevustele. Näiteks saab sealt laenutada nii jalgpalle kui ka võrkpalle. Mis oleks veel mõnusam, kui korraldada sõpradega üks tore rannavolle- või -jalgpallimatš? Lastega perede hulgas on hitiks sulgpallireketid ning vanaema võite samal ajal saata jalutustiirule käimiskeppidega.

    Pane oma täpsus proovile Mäetagusel

    Isegi kui basseini ääres vedelemine või saunas higistamine pole sulle, saad ikka kaaslasega spaasse minna. Nimelt asub Mäetaguse mõisapargi servas, kohe hotelli külje all disc-golfi väljak. Väljakul on kaks rada, üks sobilik algajatele teine paras pähkel edasijõudnutele. Niisiis võta oma kettad kaasa või laenuta need kas hotelli või supelmaja vastuvõtust ja hakka mängima.

    Lase vibu Ida-Virumaa ainsas vibulaskmiskohas

    Oled sa kunagi vibu lasknud? Kui mitte, siis miks mitte lülitada see põnev sportlik tegevus oma selleaastasesse puhkusepaketti? Kui oled aga kirglik harrastaja võiksid samuti kaaluda Saka mõisa külastust. Nimelt saab seal kasutada kahte märklauda ning olemas on nii algajatele sobivamaid alumiiniumnooled kui ka edasijõudnumate puunooled. Kui tunned, et oled hingelt Robin Hood, siis on see õige puhkus just sulle

    Ujuta beebisid või tule vesivõimlemisse Kuressaarde

    Kui oled veeloom, armastad ujuda ning veedaksid meelsasti terve puhkuse vees, võiksid ette võtta reisi Saaremaale, sest sealne GOSPA pakub lõõgastuvate tegevuste kõrvale ka aktiivsemaid veetegevusi. Löö aga lahti nende treeningklasside ajakava ning planeeri puhkus nii, et saaksid nautida kas vesivõimlemist või pakkuda vee-elamusi oma pisibeebile. 

    Joogata saunas Viimsi Spas

    Jah, sa kuulsid õigesti. Sauna Yoga on treeningstiil, mille puhul tehakse joogat 50- 55°C saunas. Kui oled juba varasemalt joogaga kokku puutunud, siis tulevad siinsedki poosidki sulle tuttavad ette, sest see stiil ühendab erinevaid joogastiile. 

    Viimsi Spas pakutav sauna ja jooga kooslus mõjub väga lõõgastavalt ning eriti soovitatav on seesugune sessioon inimestele, kes kannatavad selja või kaelavalu käes või vajavad lihtsalt rahunemist ja pingete maandamist. 

    Naudi Golfi Laulasmaal

    Üks võimalus oma spaapuhkusesse veidi vürtsi lisada on ühendada see golfimänguga. Just seesuguseid pakette pakutakse Laulasmaal. Peale golfimängu Niitväljal sisaldab pakett ka massaaži ja joogat. Ning kui su partner pole golfihull, saab palli toksimise asendada lõõgastavate spaahoolitsustega.

    Veereta kuule suvepealinnas

    Pärnusse minnakse eelkõige nautima randa ja suvemeeleolu kuid kui keha on päikese käes vedelemisest kangeks jäänud ning soov on end veidigi liigutada, siis on hea mõte kasutada võimalust mängida Tervise Paradiisis bowlingut. See on hea võimalus veeta aega sõpradega ning end seejuures ka pisut liigutada. 

    Õpi ratsutama või mine ratsamatkale Pärnumaal

    Miks mitte sisustada oma puhkus tegeledes oma loomadega? Kui oled hobuste fänn, siis oled oodatud puhkama Pärnumaa metsade vahele Maria tallu, kus muuhulgas pakutakse võimalust minna ratsamatkale lähedalasuvatesse metsadesse ja vaatamisväärsuste juurde. Ka on võimalik Maria talus ratsutamist õppida — see on tore võimalus teha esimest tutvust hobustega ning ka suurepärane trenn.

    Aja selg higiseks lauatennise või petanque’iga

    Kui tunned vahel spaas olles vastupandamatut soovi kellegagi võistelda, siis parim võimalus selleks on  ajada taga pisikest valget palli ehk võtta mõõtu pingpongis. Just sellist toredat ajaveetmisviisi pakub Pühajärve Spa. Kellele aga selline kiire ringitõmblemine vastunäidustatud või sootuks vastumeelne, võib laenutada hoopis petanque’i kuulid. Mõnus täpsust ja mängulusti pakkuv tegevus hoiab sind aktiivse ja rõõmsana.

    Hestia Hotel Haapsalu SPAs saab ka nägu vormis hoida

    Treenimist ja toonuse tõstmist ei vaja ainult me keha. Kauni ja noorusliku näonaha säilitamiseks on hea treenida ka näolihaseid. Hestia Hotel Haapsalu SPA pakubki oma klientidele igahommikust näojoogat. Imelise vaatega saalis saab kaela pikaks venitada, otsmikulihaseid siluda ning miimikat korrigeerida. Hea on hästi tähele panna, sest näojooga toob parimaid tulemusi siis kui selle enda igahommikusse ilurituaali lülitad. 

    Püüa Roosta rannas tuult

    Suvi on parim aeg proovida midagi uut ning surfamine on tõeliselt sõltuvust tekitav tegevus. Kui sul välja tuleb oled sa õnnelik nagu väike laps ja tahad kohe uuesti proovida, kui ebaõnnestub on sul aga samuti kihk kohe uuesti proovida, sest eelmine kord ju juba peaaegu õnnestus.

    Läänemaal Roosta rannas saad proovida nii purjelauda kui lohesurfi ning mõlema tegevuse jaoks on algajatele olemas ka instruktor.

  • 8 väekat paika Eestis

    8 väekat paika Eestis

    Eestlased on aegade algusest olnud nõiarahvas, kes on olnud tugevalt seotud end ümbritseva loodusega. Siiani korjame tublisti metsaande ning vanema põlvkonna esindajad tunnevad ka hästi ravimtaimi. 

    Lisaks metsaandidele on aga Eestimaa täis pühasid paiku: hiisi, allikaid ja ohvrikivisid. Pühakohta mindi nii tervist parandama kui ka endale mindagi soovima või paluma.

    Kui sind huvitavad alternatiivsed ravivõimalused, oled oma elus teelahkmel või otsid vastuseid end painavatele küsimustele või tõmbab sind kõik müstiline ja maagiline, siis siin on mõningad põnevad Eestimaa paigad, mis võid sel suvel julgelt reisiplaanidesse lülitada.

    Saared

    Saared on suurepärane võimalus pageda linnakärast, kohaneda teistsuguse elurütmiga ning nautida suve. Kuid kui hing ihkab millegi müstilise ja ennenägematu järgi, siis on hea mõte käsile võtta just need kohad saartel.

    Aegna saare labürint

    Labürindid on müstilised ja põnevad, samas ka veidi hirmutavad neile, kes ära eksida kardavad. Labürinte on inimesed ehitanud juba iidsetest aegadest saadik, neid võib leida nii kirikupõrandatelt kui lossiparkidest. 

    Keskajal sümboliseerisid labürindid teed inimese sünnist jumalani. Labürint võis olla ka sümboolne palverännak — teekond valgustumise ja pääsemiseni. Kuna paljudel polnud rahaliselt võimalik palverännakule minna, mindi sarnast kogemust otsima kodu lähedale labürinti.

    2009.aastal leiti kivilabürint Aegna saarel. Arvati, et Jeruusalemma linnaks kutsutud kivilabürint hävines elektrijaama ehitusel, siis tegelikult see nii polnud. Kohalikel elanikel õnnestus see leida ja välja kaevata. Ilmnes, et säilinud oli 2/3 labürindist.

    Labürindi ehitasid ilmselt rannarootslased.

    Tallinnast saab Aegna saarele praamiga. Lisaks labürindiga tutvumisele saab saarel matkata ja uudistada erinevaid militaarobjekte. Ööbida saab soovi korral RMK telkimisalal.

    Kaali meteoriidikraater

    Kujutle korraks, kuidas elad muinasajal oma tavalist igapäevaelu ning sinu teadmised sind ümbritsevast piirduvad vaid su kodukülaga. Kujutle nüüd kuidas ühel päeval läbib taevast tulejutt ja käib kohutav kärakas, mis päädib auguga maas. Arvatavasti oleksid tõeliselt vapustatud ning ehk uskusid isegi, et kätte jõudis maailmalõpp.

    Purustusi, mida meteoriidi Saaremaale kukkumine põhjustas, on võrreldud isegi hävinguga, mida tekitab väiksemat sorti tuumapomm. Pealegi ei sadanud maale vaid üks tulekivi. 5-10 m kõrgusel õhus meteoriit purunes ja sadas tükkidena alla nii, et põhikraatri kõrval on olemas veel kaheksa väiksemat kraatrit. 

    Hiljem ümbritseti järv massiivse kivimüüriga, mille äärest on leitud ohtralt koduloomade luid. See viitab sellele, et tegu oli iidse ohvripaigaga.

    Meisterda õnne toov rist Ristimäel

    Ristimägi Hiiumaal on müstiline koht. Kujuta ette paika kus näed kõikjal, kuhu sa ka ei vaataks riste — puuokstest kokku seotud, vanametallist, kividest-käbidest maapinnale laotud  või puust nikerdatud. 

    Millest on aga alguse saanud komme siin endale õnnetoov rist valmistada? Rahvasuus liigub kaks legendi. Üks räägib kahest pulmarongist, mis olla siin kokku põrganud. Ühest vankrist sai surma pruut ja teisest peigmees ning allesjäänud noored otsustasid omavahel abielluda. Hukkunute mälestuseks pandigi esimene rist.

    Teise loo kohaselt sai Ristimägi alguse siis kui hiiurootslased sunniti Hiiumaalt lahkuma ning Ristimäel peeti nende viimane jumalateenistus ning selle mälestuseks püstitati ka esimene rist.

    Harjumaa

    Kui soovite teha lühemat reisi Tallinnast mõne pühakohani, siis on ka see võimalik. Harjumaalgi on erakordselt ilusaid ja väekaid kohti.

    Saula Siniallikad ja hiis

    Saula siniallikad mõjuvad tõelise värvimänguna isegi kui külastada neid keset talve. Vaadates seda kristallselget vett lähevad mõtted kui iseenesest haldjatele. Ning tuleb välja, et sinise, valge ja mustja värvitooniga allikate ümbruses elutsebki haldjas nimega Tölp. 

    Esimest allikat kasutati omal ajal ohvriallikana ning kui sa siin ei ohverdanud, tuli sinises riides mees, Siniallika Tölp, sulle koju järgi. 

    Allikatel usutakse olevat ka nahka- ja silmahädasid tervendav mõju ning seal saab ennustada oma tulevase nime. Hakka aga allika kohale kummardunult nimesid nimetama ning kelle nime ajal tuleb allikast suur pahvakas vett, see ongi see õige.

    Tuhala nõiakaev

    Põnevaid allikaid on Harjumaal aga teisigi. Nagu näiteks Tuhala nõiakaev. Tegu on karstiallikaga, mis hakkab suurvee ajal vett välja ajama. Seda kutsutakse keemiseks ning keemise ajal keeb välja kuni 100 liitrit vett sekundis.

    Rahvasuus kutsutakse Tuhala valda nõiavallaks — nii et kindlasti on see huvitav koht kõigile nõiakunstihuvilistele. Legendi kohaselt hakkabki Tuhala nõiakaev keema siis kui nõiad vihtlevad.

    Lääne-Virumaa

    Müstiliste nähtuste ja pühapaikade huvilistel tuleks kindlasti ka Lääne-Virumaal ära käia.

    Samma tammealuse hiis — kasutusel pühapaik

    Kui teid huvitab eestlaste maausk, tasub kindlasti minna tutvuma Viru-Nigulas asuva Tammealuse hiiega. See on eriline paik, kuna see on kujunenud maausuliste keskseks pühapaigaks. Hetkel on Eestis kasutusel kümmekond muistset pühapaika. Nii et kui eelnevad kohad on praeguseks hetkeks pigem põnevad vaatamisväärsused ning keegi ei too ohvreid Kaali järve või Siniallikatesse, siis Tammealuse hiis on kasutusel. Hiiekompleksi keskel kasvab üksik püha tamm, selle kõrval on ohvrikivi. Hiies on olemas ka kaks silmaallikast. 

    Porkuni järv

    Porkuni järv on tuntud põneva loodusnähtuse — ujuvate saarte tõttu. Ujuvad saared tekivad siis kui turbane kaldapinnas lahti murdub ja liikuma hakkab. Ujuvad saared võivad olla kümnekonna ruutmeetri suurused ning mõnel neist kasvavad ka väiksemad puud. Inimesed võivad saarte liikumist suure tuulega ka näha.

    Põnevaks teeb Porkuni järve legend. Nimelt olla Porkuni järve uputatud tütarlaps ja igal kekkööl võis järve kohal näha tulukest hõljumas, kuna tema hing ei saanud rahu. Kui kirikuõpetaja oli tema märga hauda õnnistanud, kadus ka öine tulekuma.

    Järvamaa

    Ka Eestimaa südame lähedal asub põnevaid ja ürgse väega paiku.

    Kirna mõisa park

    Allikas: Margus Vilisoo

    Kirna mõis on veidi lagunenud olemisega valge klassitsistlikus stiilis hoone. Mõisahoone ja parki kuuluvad maailma viie ürgjõulisema paiga hulka. Praegu asub selle mõisa võlvidealustes ruumides loodusravi- ja tervenduskeskus ning suurt rõhku pannakse vaimsele tervisele. Mõisas toimuvad loengud, õpitoad, kontserdid, salongiõhtud ja näitused. 

  • Milline on sobivaim rand sinu rannapuhkuse jaoks?

    Milline on sobivaim rand sinu rannapuhkuse jaoks?

    Käes on rannailmad ning kui sind on hammustanud reisipisik, on kõige toredam sõita nädalavahetuseks mõnda sellisesse randa, kus sa iga päev ei käi. Eesti rannikujoon on aga pikk ning lisaks on meil veel hunnik saari, kus suvemõnusid nautida. Kuidas siis valikut teha? Parim on mõelda, millist puhkust soovid ning meie aitame valida sulle sobiva ranna.

    Rand, kus kogu perega aega veeta: Mändjala rand

    Kui otsid vahvat randa, kuhu kogu perega aega viitma minna, võiksid autonina Saaremaa poole pöörata. Eestis pole tegelikult randa, kus lastega olla ei saaks – meri läheb igal pool aeglaselt sügavaks ning madalas vees on põngerjatel mõnus sulistada. Kuid Mändjala ranna teeb eriliselt mõnusaks see, et Eesti kõige lõunapoolseima rannana on seal alati soe vesi. Kuid mis laste silmad tõeliselt särama paneb on loomulikult mänguväljakud ja Eesti suurim liivakast. Vanemad saavad samal ajal mändide all võrkkiiges lebada või rannabaaris lõõgastuda.

    Fotograafi maiuspala – Pikakari rand

    Kui sina või su kaaslane olete inimesed, kes fotoaparaati ka randa minnes koju ei unusta, tasub valida pildistamist väärt rand. Eriti kauneid vaateid Tallinnale pakub Pikakari rand Paljassaare poolsaarel. Säti randaminek varahommikule või tule hoopis hilisõhtuks luidetele piknikku pidama ning nautima ilusaid vaateid Tallinnale. Kuna rand jääb kesklinnast kaugemale on seal vähem rahvast. Toreda boonusena pakub rand ka võimsaid laineid, siis kui laevad mööduvad. Nii et lainefännid, hoidke alt!

    Parim rand romantiliseks ajaveetmiseks – Toila

    Kui oled paadunud romantik või tahad pakkuda kaaslasele imelisi mälestusi koosveedetud ajast võiksid mõelda Toila ranna peale. Laota kividele rannalina ja lugege üksteisele kuuma päikese käes raamatut, jalutage lähedal olevas lossipargis käest kinni või põgenege inimeste eest põnevasse ja müstilisse Hõbeallika koopasse. Suveõhtud Toilas on aga kui loodud päikeseloojangu nautimiseks rannas. Kui see ka ei aita teil südamedaami südant võita, siis mis üldse aitaks?

    Kõige parem rand, kus pidu panna – Pärnu

    Ehkki paljudes randades üle Eesti on avatud mõnusad rannabaarid, siis peolembestele on parim valik kindlasti Pärnu rand. Suvepealinnale kohaselt tiksub Pärnu suviti ikka peorütmis. Pubide terrassidel mängitakse elavat muusikat, klubides tantsitakse nii kaua kui piirangud lubavad. Karaokehuvilised võivad öö mööda saata lauldes ja vanemad peohuvilised võivad näiteks külastada öölokaali Kassa, kus vanusepiiranguks on 25+. 

    Kui räägime aga rannast, siis pakub seegi mitmeid lõbustusvõimalusi. Hoia silm peal Aloha surfiklubil, kus päevasel ajal saab laenutada erinevaid veesõiduvahendeid õhtul aga ürituse korral tantsida ja lõbutseda mõne DJ valitud muusika taktis. Rannahoones asub klubi Sunset, mille terassil saab nautida randa ja kokteile. Jalutades pisut kaugemale avanevad külastajale kaunid looduslikud düünid, mille vahele ei pea enam sugugi enda piknikukorviga minema. Väike õdus rannabaar  Väike Kuuba on oma rannatoolid lahti pakkinud, nii et võta sõber või sõbranna kaasa ja naudi sumedat suveõhtut.

    Üksik rand Matsi

    Võib-olla oled sa aga inimene, kes tegutseb meelelahutusvaldkonnas ning kelle jaoks ainuvõimalik meeldiv puhkuseveetmise viis on minna eemale kõigest, mis meenutab sulle tööd nagu inimesed ja üritused. Sellisele inimesele soovitaks sõita kaugele suurtest teedest ja asulatest. Miks mitte avastada Matsi randa Pärnumaal? Tegu on mõnusa loodusliku rannaga, kus võid imetleda lainete jäetud kaunist mustrit rannaliival või lõõgastuda rannamändide all. Paik on ideaalne loodusenautlejale: siin võib uudistada nii ranna- kui puisniite, kui väsimus tükib peale võib lõõgastuda lõkkeplatsil või keerata telki magama.

    Surfa maailma lõpus Ristna rannas

    Kui sinu puhkuseplaanide hulka kuuluvad veerõõmud ja suured lained, siis on sul tarvis sammud seada Hiiumaale Ristnasse. Nimelt asub just seal, maailma lõpus, Baltimaade suurimate lainetega Surfiparadiis, kus saab harrastada kõiksugu veespordialasid ning maitse suhu saada ka surfarite mõnusast ja vabast elust. Tormise ilmaga saad laine- või kõhulauaga merre söösta, peegelsiledal merel on jälle tore SUP-i või meresüstaga sõita. 

  • Kuidas reisida keskkonnasõbralikult?

    Kuidas reisida keskkonnasõbralikult?

    Puhkus on aeg end lõdvaks lasta ja mugavalt tunda ning ehk ka pakkuda endale natuke luksust. Samal ajal on hea mõelda sellele, et reis oleks võimalikult keskkonnasäästlik. Milleks on vaja olla keskkonnasäästlik? Eelkõige selleks, et meie teod ei mõjutaks negatiivselt ökosüsteeme ja kliimat. Et ka meie lapsed ja lapselapsed saaksid nautida puhast ja liigirikast loodust. Eelkõige tähendab keskkonnasõbralik reisimine külastatava paiga looduse, kultuuri ja majanduse hoidmist ja toetamist.

    Kui sa juba elad keskkonnasäästlikult, siis pole sinu jaoks selles ka midagi keerulist. Võta lihtsalt oma head harjumused reisile kaasa. Kui sa aga sooviksid puhkuse ajal panustada keskkonnahoidu, vaata järgmiseid soovitusi.

    Väldi lendamist

    Eksootilisele reisile on raske minna mööda maad või laevaga. Nii mõnelgi juhul tähendab see mitmenädalast kohalesõitu, mis röövib su puhkusest liiga palju aega. Kui aga on minek naaberriikidesse või Eesti saartele, siis kaalu muid variante.

    Kasuta ühistransporti

    Kõige loodussäästlikum on reisida bussi või rongiga. Kui su sihtkohta ühistransport ei vii, pole midagi teha, kuid kui puhkad mõnes suuremas Eesti linnas, siis võiksid kaaluda auto koju jätmist. Nii hoiad õhu puhtamana ning vähendad heitgaase.

    Eriti tore on reisida rongiga. Kogupere rongireis võib lastele jätta elamuse terveks eluks. Kui lähed rongireisile kaaslasega on teil rohkem aega sõidu jooksul üksteisele pühenduda. Vanemad inimesed aga rõõmustavad selle üle, et rongis saab jalgu sirutada ja ringi jalutada.

    Kohapeal käi nii palju kui võimalik jala. Kui majutusasutus jääb linnast kaugemale laenuta ratas.

    Tekita võimalikult vähe prügi

    Kui oled käinud mõnes kolmanda maailma riigis, oled arvatavasti näinud, kuidas meri uhub rannale kõik, mis inimesed on ära visanud alates hambaharjadest ja plätudest kuni Barbie’i nukkudeni välja. Lääne ühiskonnas kipume unustama, kui palju prügi me toodame, sest prügi viiakse meil kenasti nina alt ära. Tegelikult aga on nii, et kuna oleme jõukamad, tarbime rohkem ning sellest jääb järgi kordades rohkem pakendeid kui vaesemates riikides. 

    Prügi vähendamise vastu aitab paar lihtsat nippi: oma veepudel, termos, toidukarp ja riidekott. Riikides, kus kraanivesi on joodav, on keskkonnale alati sõbralikum juua kraanivett ning võtta pudel veega kaasa igale poole kuhu lähed.

    Bensiinijaamas või bussijaamas on väga ahvatlev haarata kohvi järele. Kahjuks tuleb see tihtilugu papp- või plastiktopsis. Järgmine kord võta kaasa oma termos või tass ning palu kohv sinna serveerida. 

    Turul käies lase marjad panna oma kaasavõetud karpi. Proovi sama nippi ka valmistoitu ostes. Riidekotid aga kuluvad marjaks ära poes sisseoste tehes.

    Ära raiska

    Kahjuks on paljudel inimestel halb komme — kui nad pole oma kodus, pole nad elektri, vee või toiduga nii hoolikad, sest nemad ju selle eest ei maksa. Sellegipoolest pole meie planeedile kasulik, kui vesi voolab, lambid põlevad või toit raisku läheb.

    Säästa ressursse. Kui lased elektriseadmetel kasutult töötada tähendab see seda, et suure vaevaga toodetud elekter läheb raisku, kui kuhjad taldrikule liiga palju toitu ja viskad selle ära, mõtle sellele, kui palju energiat läks selle tegemisele ja sinuni toimetamisele. Seega duši all tee kiiresti, kasuta konditsioneeri vaid äärmisel vajadusel ning tõsta endale ette portsjon, mille kindlasti ka ära jõuad süüa.

    Taaraautomaadi kasutamine näitab, et hoolid

    Tihti on nii, et inimesed, kes kodus hoolikalt prügi sorteerivad ja taara automaati viivad, viskavad reisil olles pudeli prügikasti. Jah, rahasumma mida ühe pudeli eest saab on väike, kuid kasu, mis see keskkonnale toob on suur.

    Eelista kohalikku kraami ja mahetooteid

    Suuremahuline põllumajandus kurnab maad ning vähendab liigirikkust. Kui tahad endiselt näha näiteks eri liike mesilasi ja muid putukaid looduses sumisemas, eelista pestitsiidide vaba toitu. Külasta kohalikke taluturge, otsi üles mahemarketid ja -restoranid.

    Teine hea võimalus keskkonna hoidmiseks on süüa kohalikku toodangut. Mida rohkem sööme Eestis kasvatatud toitu, seda vähem on meie teel rekkasid, mis planeeti saastavad. See on ka hea võimalus tutvuda kohalike maitsetega ning toetada väikeettevõtjat.

    Väldi hooajaettevõtteid

    See kõlab karmilt, kuid võimalusel toeta oma külastusega kohvikut, baari või restorani, mis tegutseb aasta läbi. Miks nii? Aga sellepärast, et nii toimides aitad sa kaasa kohaliku elu edendamisele. Inimesed, kes elavad suve- või talvepealinnades, elavad ju nendes kohtades aasta läbi. Kui toetad kohalikule suunatud äri, annad oma panuse sellesse, et see koht jääb kohalikele avatuks ka hooajaväliselt.

    Loodusesse minnes võta kaasa kindad ja prügikott

    Kui tahad puhkuse ajal looduse säilimisse oma panuse anda, siis võta kaasa kilekott ja korja prügi samal ajal kui loodust naudid. Mõtle kui tore on sinna kohta järgmisel külastajal või ka sul endal järgmisel korral tagasi tulla.

    Koristustalgud ei pea toimuma vaid korra aastas või ainult troopilisel rannal. Ei, võid teha sellest oma iga-aastase puhkuse osa. Sõprade ja perega seda tehes innustad ka teisi keskkonnast hoolima ning tõenäoliselt ei viska keegi teie seltskonnast prügi enam loodusesse.

    Vali taimetoidumenüü

    Loomse toidu söömine jätab paratamatult keskkonnale suurema jälje kui taimedest toitumine. Loomadele toidu kasvatamine moodustab lausa 80% kogu põllumajandusest. Kindlasti, ei pea keegi nüüd kohe taimetoitlaseks hakkama, kuid miks mitte proovida taimetoidu-puhkust või vähendada liha tarbimist puhkuse ajal. See on ka omamoodi samm mugavusstsoonist välja ja võimalus proovida midagi teistsugust. Paljud pelgavad, et taimne toit on maitsetu, tegelikult aga saab ka taimsetest komponentidest teha imemaitsvaid roogasid. Üllata ennast uute maitsetega ning hoia keskkonda.

    Keskkonnasäästu nipid hotellis

    • Kui hoiad rätikut nagis, ei vahetata seda pikema viibimise korral ära. 
    • Kui hotell pakub pudelivett, jäta see järgmisele külastajale ja joo hoopis kraanivett. 
    • Võta reisile minnes kaasa oma pesuvahendid. Paljudes poodides müüakse väikseid spetsiaalselt reisimiseks mõeldud potsikuid ja pudeleid, mida saab oma vahenditega täita. Nii vähendad prügi tekkimist.
    • Kui jääd hotelli pikemaks, kasuta “Mitte segada” silti. Nii ei vahetata sul ülepäeva voodipesu. Kodus sa seda ju ei tee. Keskkonnale mõeldes on mõistlik sellest ka hotellis loobuda.
  • Suvised ilmad kutsuvad Lõuna-Eestisse

    Suvised ilmad kutsuvad Lõuna-Eestisse

    Suvi on kohe käes ning see on kõige mõnusam aeg kodumaa avastamiseks ja naaberriikidega tutvumiseks. Paljude jaoks tähendasid suved ikka pikki kuid maavanaema juures aias päevitamist või kohalikus veesilmas sulistamist. Kui tunned nostalgiat lapsepõlve suvede järele, on hea mõte pöörata suund Lõuna-Eestisse ning järgi uurida, mida imelist pakuvad meile Võru-, Seto- ja Põlvamaa.

    Talupojaromantika Andrese ja Pearu moodi

    Võrumaal Vastse-Roosas saab igaüks võimaluse jalutada “Tõe ja õiguse” radadel. Nimelt ehitati 2019. aastal peale filmivõtete lõppu võttepaigast “Tõe ja õiguse” külastuskeskus. Külaline saab jalutada filmist tuttavates kohtades põldude vahel ning kiigata sisse nii Andrese kui Pearu talukompleksi. Kui tahad kordki tunda end taluperemehe või -perenaisena, aja pastlad jalga ja käi võtteplatsil ära.

    Rõuge, Võrumaa pärl

    Allikas: Kaisa Äärmaa

    Kui sind tõmbab just maavanaema juurde ja mitte üle-eelmisesse sajandisse, siis võiksid sõita hoopis Rõugesse. Rõuge alevik asub Võrumaa kuppelmaastikul, kus kenad järved vahelduvad metsaste küngastega. Uju Eesti kõige sügavamas järves, naudi Lõuna-Eesti kaunist maastikku Pesapuu vaatetornist või matka looduskaunis Ööbikuorus. Rõuge pakub mõlemat— nii idüllilist külaelu kui ka metsikut loodust.

    Rühi Suure Munamäe tippu

    Võrumaa on üks erilisemaid maakondi Eestis. Kõige sügavamast järvest lennutab see su otsejoones Eesti kõige kõrgemasse punkti Munamäel. Suure Munamäe tippu viib mugav trepp, mis teeb ülesmineku jõukohaseks paljudele. Kui mägiekspeditsioon tehtud saab keha kinnitada mäejalamil asuvas Suure Muna restoranis. Kui Haanja aga su südame võitis ning hing veelgi vägevamate mägede järgi igatsema hakkas, on hea mõte suunduda Vällamäe matkarajale. Raja pikkuseks on küll kõigest 2,2 km, ometi pole selle läbimine niisama lihtne. Nimelt ootab sellel matkarajal sind ees tõus Vällamäe tippu, mis oma järskude nõlvadega on juba hoopis teisest puust ronimisharjutus.

    Vällamäge on omal ajal peetud ka pühaks paigaks. Nimelt uskusid vanad eestlased, et mäel elab nõid või haldjas, kes metsa valvab ja hoolimatut puuderaijujat karistab.

    Värska talumuuseum

    I Seto tantsupidu

    Setomaale on hea seada sammud siis, kui tahaksid tunda end kui välismaal, uue kultuuri rüpes. Kuna lennupiletite ostmine on seoses koroonaga ikka veel pisut keeruline ja riskantne ettevõtmine, võiks mõelda hoopis Setomaa külastamisele. Setomaal on kõik see, mida me ühelt kultuurireisilt ootame: teistmoodi kõlav keel, omapärane kultuur, õigeusk, põnevad kombed, rõivad ja toidud. Kes kordki jala Setomaale saanud teab, millest ma räägin. Tunned selgesti, et sa pole enam Eestis. 

    Kui otsid oma esimest huviobjekti Setomaal võiksid kaaluda mõne muuseumi külastust. Seal võid endasse ahmida erinevaid teadmiseid kohaliku kultuuri kohta. Üks hea koht Seto kultuuriga tutvumiseks on Värska Talumuuseum. 

    Värska Talumuuseum on terviklik koopia 1920. aastate kindlustalust koos kõige sinna juurde kuuluvaga nagu suitsusaun, elumaja, rõiva-, söögi- ja viljaait, loomalaut, töötuba, rehi, sepikoda ja potivabrik. Idülliline talukompleks on seest nagu muinasjutt oma hubase palkvooderdise, mõnusa ahju, vaipade ja tohutute kirstudega. Õuepeal kuivavad kalad ja suveniiripoes saad osta või imetleda Setode käsitööd. Laste jaoks nagu ikka on suureks atraktsiooniks õue peal elavad küülikud ja kanad. 

    Avasta võimsaid Vastseliina linnuse varemeid

    Kõik ajaloo- ja varemeromantika huvilised — siin on midagi teile! Uhke Vastseliina piiskopilinnuse varemed sulavad kui valatult Lõuna-Eesti maalilisse maastikku. Nad on ilusad ja võimsad ning kindel märk endiste aegade hiilgusest ja särast. Pole vahet, kas külastad linnusevaremeid, sompus ilmaga, varahommikul või õhtuhämaruses, selles kohas lihtsalt on midagi eriliselt meeleolukat. Kas tead, et siit lähevad läbi ka palverännuteed? Palverändurite majas on üleval näitus, mis annab palverännakute kohta rohkem infot.

    Huvilised saavad lisatasu eest proovida selga keskaegseid riideid ja raudrüüsid, osaleda käsitöö õpitubades või minna ratsutama.

    Loodushuvilised võivad üles otsida varemetes oleva kurepesa, kus kasvavad kurepojad igal aastal juba alates 19. sajandist.

    Taevaskoda

    Lõuna-Eestit väisates ei tohiks kindlasti vahele jätta üht Eesti ilusaimat looduslikku vaatamisväärsust — Taevaskoda. Maaliline liivakivipaljand kauni jõe kaldal on nagu meie oma väike Suur Kanjon. Külasta kindlasti Suurt Taevaskoda ning heida pilk peale kärestiku serval asuvale Nõiakivile. Hiljem võid jalutada Väikse Taevaskoja juurde, kus on filmitud nii mõnigi stseen “Viimse reliikvia” filmist.

    Taevaskoja muudab eriti müstiliseks asjaolu, et seal olles kõlavad kõik helid palju valjemalt ja selgemalt. Miks see nii on? Aga sellepärast, et Taevaskoja kaljusein on kaarjas ning võimendab inimeste kõnekõminat, linnulaulu ja veevulinat.

    Aktiivse puhkuse huvilised võiks kindlasti kaaluda Taevaskoja külastamist kanuu või süstaga.

  • Äravahetatud trikood ja segadused segasaunas – eestlaste naljakad lood spaapuhkusel

    Äravahetatud trikood ja segadused segasaunas – eestlaste naljakad lood spaapuhkusel

    Puhkusele minnes loodame alati, et kõik sujub kui kellavärk, asjad lähevad plaanipäraselt ning meil jääb spaas või veekeskuses üle vaid silmad sulgeda ja end lõdvaks lasta. Kuid naljakaid, piinlikke ja vahel ka ebameeldivaid hetki tuleb kõigil ette. Tavaliselt saavad just nendest hetkedest need kõige paremad lood mida hiljem sõpradele rääkida.

    Järgnevalt uurimegi lähemalt, missuguseid naljakaid vahejuhtumeid on eestlastel puhkust nautides ette tulnud.

    Plätud jalutasid minema

    Üks naine meenutab, kuidas Lõuna-Eestis spaas käies jättis ta mees oma armsad sinised Bulgaariast ostetud kriuksuga plätud seina äärde ja sulpsas mullivanni. Ühel hetkel taipas aga naine jahmatusega, et mehe plätud on seina äärest kadunud. Järgmisel hetkel tabas ta terav pilk juba ka mehe, kes need endale varba otsa oli ajanud ning nüüd minema jalutas. Egas midagi, mees jättis mullivannis mõnulemise kus seda ja teist ning tormas oma plätudele järgi. Õnnetuseks oli aga võõras mees pisut liiga palju õlut joonud ning väitis surmkindlalt, et need on tema plätud.

    Midagi polnud teha, naine ja mees läksid magama ja lootsid, et ehk hommikuks on kaineks maganud mees võõrad plätud tagasi toonud.

    Järgmisel päeval basseinitöötajalt plätude kohta aru pärides vastas see rõõmsalt, et tõepoolest, ühed sinised meeste plätud olid tõesti eile maha jäetud. Sinised olid nad küll, aga mitte nii ilusad ja heledad ja ei kriuksunud ka.

    Vahetusse läinud trikoo

    Üks eestlanna pani ürdivannis ligunedes tähele, et ta nagis rippuv trikoo on vahepeal kaks numbrit suuremaks veninud. Sees oli täitsa vale suurus. Nüüd meenus naisele, et tõepoolest, trikoo kippus seljas lotendama, kuid protseduurieelses ärevuses ta teemasse väga ei süüvinud. Peale vannist tulekut hiilis naine tagasi riietusruumi ning avastas oma õuduseks, et ta õige trikoo rippus just seal, kuhu ta selle jätnud oli.

    Mis sa passid, pese mul selg puhtaks!

    Üks naine meenutas kuidas kord, kui ta oma kohalikku veekeskusesse ujuma läks, juhtus midagi kummalist. Nimelt visati talle ühel hommikul matsalka kätte ja kamandati selga pesema.

    Kogemata naabritele külla

    Hotellid ja spaad on ikka nii ehitatud, et kui sa väga täpselt numbrit uksel ei vaata võid kogemata kombel valesse tuppa sattuda. Uksed näevad ju kõik ühtemoodi välja. Üks paar marssiski nõnda eksikombel valesse tuppa sisse. Uksest sisse minnes tekkis naisel kohe kahtlus, et see küll nende tuba pole. Mees jäi aga endale kindlaks, et on küll. Voodil märkas naine kellegi teise ilusti sätitud punast aluspesu. Sellest hetkest oli asi ka mehele selge— paar oli sattunud valesse tuppa. “Õnneks polnud naabreid kodus ja meie eksimus jäi märkamata,” ütles naine.

    Paljalt veekeskuses

    Võõramaa kombed võivad eestlase segadusse ajada. Üks mees rääkis kuidas ta paarkümmend aastat tagasi kolleegiga Rootsis sauna läks. Mehed astusid leiliruumi ujumispükstes, mispeale neid vaadati kui pidalitõbiseid. Saunalised kommenteerisid midagi rootsi keeles, mõni näitas lausa näpuga. Kuna kõik näpuga näitajad olid paljalt, said mehed aru, et vaatamata segasaunale ujumisriietega siia tulla ei tohiks. Mehed võtsid siis ennastki paljaks. Hiljem otsustasid nad ka veekeskusest läbi minna. Kõige pealt duši alla ning siis astusid mehed duširuumist aadamaülikonnas otse veekeskusesse. Meeste üllatus oli suur, kui nad nägid, et kõik olid ujumisriietes ning vaatasid neid kui metsast välja karanud lumeinimesi. 

    Kogemata segasaunas

    Kui Eestis käivad spaades paljalt saunas naised ja mehed eraldi, siis põhjamaades on tavaks ka kõik koos paljalt saunas istuda. 

    Parasjagu Põhja-Soomes suusatamas olnud eestlanna tundis paari päeva möödudes, et jalad on all kui makaronid ning õige aeg oleks minna spaasse taastuma. Peale ujumist otsustas naine sauna minna. Sauna uksel aga rippus silt, mis käskis päevitusriided seljast võtta, sest muidu võib need ära rikkuda või jääda lavale sulanud kummi tõttu kinni. Naine kooriski siis riided seljast, võttis pepualuse näppu ning astus alasti sauna. “Laval istusid kaks õllekõhtudega alasti meest, kellel lõid silmad särama. Siis sain aru, et sissekäik oli mõlemast duširuumist, nii naiste kui meeste omast… tagurdasin välja,” meenutab naine.

    Turvamees saunas

    Ka Saksamaa veekeskustes ei tohi trikooga saunas käia. Üks eestlanna leidis siis hea nipi— pani rätiku ümber , lükkas trikoopaelad õlalt maha ja läks sauna. Ühte sauna sisenedes unustas naine aga reegli ära, riputas rätiku nagisse ja läks lavale. Hetke pärast oli turvamees platsis ja palus lahkuda. 

    Saun ajas laulma

    Mõnikord võib saunas olla ka nii mõnus vaikne ja rahulik, et võid täitsa ära unustada, et sa polegi seal üksi. Nii juhtus ühe naisega Pärnus Estonia Resort Spaas. Oli üpris vaikne õhtu ning väga palju teisi külastajaid spaas polnudki. Naine läks koos elukaaslasega aroomisauna ja muusika oli naise sõnul nii hea, et ta hakkas laulma ja tantsima. Varsti suunas elukaaslane tähelepanu sellele, et nad polnudki saunas ainukesed inimesed. 

    Mida teha, kui kapiuks ei avane?

    Mõni spaa on lihtsalt nii ilus, et kohe kutsub pilti tegema. Kuid  ettevaatust kapiustega! Ühel eestlannal oli Ungari spaas selline kogemus, et kui ta tahtis pärast fotode tegemist telefoni kappi tagasi panna, siis kapiuks enam ei avanenud. Kolm teenindajat lõhkusid ukse kallal , kuni lõpuks üks virutas jalaga vastu ust ja see avanes. Kogu asi röövis aga naiselt pool tundi väärtuslikku spaa-aega. 

    Võõral toolil mõnulemas

    See lugu ei juhtunud küll otseselt spaas vaid hoopis ühes Tai rannas, kuid meelde jäi see asjaosalistele küll igaveseks.

    Rannas päevitades tõusis naine püsti, et ujuma minna. Mees jäi rannatoolile. Poole tunni pärast, kui naine veest välja tuli, nägi ta, et mees on kadunud. Naine ei muretsenud üleliia. Küllap läks ka mees ujuma. 

    Toolini jõudes avastas naine, et päikesevari on kokku lastud. Naine tegi siis selle uuesti lahti ja sättis end mõnuledes merd vaatama. Siis avastas ta rõõmuga, et mees oli ta äraolekul naisele ka joogi tellinud. Loomulikult tegi see tuju heaks. Eestlanna luristas mõnda aega kõrrest juua, kui äkki peatus ta pilk võõrastel sandaalidel tooli ees maas. Nüüd taipas ta ringi vaadata ning avastas, et ta mees silmitseb teda natuke maad eemal silmad punnis. “Vot siis tabasin ära, et olin ise eksinud ja tegin sealt kiiresti sääred,” meenutab naine naljakat vahejuhtumit.

    Vales saunas

    Kord läks üks eestlanna vanematega Haapsalu ujulasse. Seal on riietusruum meestele-naistele ühine ning riiete vahetamiseks boksid. Riietusruumist läheb tee edasi eraldi duširuumidesse, kus on ka saun. Kuna ujula oli inimtühi sattus naise isa märkamatult naiste sauna ning istus seal hea jupi aega. 

    Samal aja küsis ema tütrelt nii muuseas, et kas siin on ka saunad ühised. Nüüd hakkas tütrel kiire. Isa oli vaja saunast päästa enne, kui veel mõni huviline sauna või duši soovinuks kasutada. Õnneks lahenes kõik hästi.

    Rotid veekeskuses

    Kõik, kes väikseid närilisi kardavad võivad selle lõigu heaga vahele jätta. Aga tõsi ta on, ka rottidele meeldib vahel veekeskustes hullata. Eestlanna kirjeldab, kuidas ta kord lastega veekeskuses hullates nägi basseiniäärel vudivat prisket rotti. Rott hüppas vette ja sulistas koos külastajatega. Vetelpääste üritas teda võrguga kinni püüda, aga rott silkas ja ujus kiiresti. Nii ei saadudki loo peategelast kätte ning karvane veesõber vudis liutorude taha. “Ehk lasi seal siis liugugi,” naljatleb naine spaamaia roti üle ja fantaseerib, mis pidu neid torudes ja mullivannides siis veel võib käia, kui inimesi pole.

    Ujuvad junnid

    Väikeste lastega basseini jagades võib seal mõnikord ka väljaheiteid leiduda. Üks naine rääkis, kuidas ta ujudes kuulis eemal lapsi vallatlemas. Hiljem ujusid junnid vastu. “Hea, et suhu ei sattunud,” meenutab naine, kuidas junnid olid juba päris lähedale jõudnud.

    Aurusaun päästis piinlikust momendist välja

    Naine läks Tallinnas spaasse, kus olid kõik saunad eraldi. Et ta oli seal spaas esimest korda, ei osanud ta arvata, et seal leidub ka segasaunasid. Niisiis sammus ta uhkelt ja alasti järjekordsesse sauna sisse. Õnnetuseks oli aga seekord tegu segasaunaga. Naise õnneks oli see aurusaun, kus nähtavus oli pea olematu, nii sai naine kähku välja tagurdada. 

    Kesköised külalised

    Kesköö oli kätte jõudnud ning hotellikülastajad olid end mõnusasti magama sättimas, kui järsku avati hotellitoa uks, mille seal viibiv paar oli vahetult enne lukku keeranud. Sisse astusid kaks tumedanahalist meest. Magamaheitjad olid üllatunud, mehed ukse taga ehmatasid end soolasambaks. Selgus, et hotell oli teinud topeltbroneeringu.

  • Raamatud, mis võiksid olla iga reisihuvilise raamaturiiulil

    Raamatud, mis võiksid olla iga reisihuvilise raamaturiiulil

    Reisiks ettevalmistusi tehes on mõnus lugeda sihtkoha kultuuri ajaloo või looduse kohta. Nii saab endale kiiresti selgeks, kuhu kindlasti tahaks minna ja mille võib ka vahele jätta. Praegu, kui reisimine on raskendatud, on hea aeg planeerida järgmiseid reisiseikluseid, võtta kätte mõni raamat, mis paneks meid unistama uutest paikadest, viiks meid suurlinnatänavatele uitama või ilusa looduse keskele. 

    Järgnevalt vaatamegi mõnda raamatut, mis pole otseselt reisijuht, kuid milles tegelased reisivad või mis tutvustavad meile mõne teise riigi kultuuri.

    Need raamatud viivad meid pikkadele matkadele, üksildastele randadele või hoopis avavad eksootilisi kultuure teise nurga alt. Head lugemist!

    Cheryl Strayed “Metsik”: Avasta Ameerika lääneranniku metsikut loodust

    Ameerika läänerannikule mõeldes tuleb esimesena silme ette Hollywood, Los Angelase rannad ning San Fransisco koos Silicon Valleyga. Tegelikult on seal aga ka väga palju eriilmelist loodust alustades kõrbetega ning lõpetades lumiste mäetippude ja paksude metsadega. Mehhiko piirist kuni Kanadani jookseb legendaarne Pacific Crest Trail, mille läbivad igal aastal sajad matkahuvilised. Üks võimalus, kuidas sealsest loodusest ning sellest mitme kuu pikkusest matkast veidi aimu saada on lugeda Cheryl Strayed’ raamatut “Metsik”, mis räägib noorest naisest, kes täitsa üksi sellise seikluse ette võttis.

    Alex Garland “Rand”: parim raamat, millega minna üksikule saarele

    Kui unistad turistidest puutumata liivarannast, kristallselgest mereveest, värviliste kalaparvede vahel snorgeldamisest ja värskest kalast õhtusöögiks, on sinu jaoks parim lugemine Alex Garlandi legendaarne bestseller “Rand”. Kui sa raamatut lugenud pole, siis ehk oled näinud filmi Leonardo di Caprioga peaosas?

    “Rand” on iga seiklusliku reisiselli unistus. Peategelase kätte satub kaart salajase ranna asukohaga ning ta otsustab välja uurida, kus rand asub. Randa jõudmiseks peab hüppama kosest alla ning seal ootabki teda juba hulk teisi seljakotirändureid, kes elavad unistuste elu paradiisis. Ometi leidub igas meepotis tilk tõrva ning ka selles maapealsest paradiisis ei puudu põrgu. 

    Igatahes, kui see raamat sus Taisse reisimise isu ei tekita, siis ei tekita seda arvatavasti miski.

    Elizabeth Gilbert “Söö, palveta, armasta”: teekond läbi kolme erineva kultuuri

    Elizabeth Gilbertil on nii fänne kui vihkajaid. Sedagi raamatut saab lugeda mitmel viisil, kas siis ühe lahutatud naise eneseleidmise loona või sissevaatena erinevatesse kultuuridesse. Uusi teadmisi saab nii Itaalia söögist, mediteerimisest Indias kui ka mõnusast rannaelust Balil.

    Arthur S. Golden “Geiša memuaarid”: põige Jaapani kultuuri ja kombestikku

    “Geiša memuaarid” räägib, nii nagu pealkirigi ütleb, loo väiksest kalurikülast pärit tüdrukust ja tema kasvamisest Geišaks.  Lisaks liigutavale loole ning sissevaatele Geišade maailma on see raamat hea sissejuhatus Jaapani kultuuri. Raamatut lugedes saad üht-teist teada Jaapani ajaloo kohta, tutvud teetseremooniatega, saad teadmisi jaapani sisearhitektuurist, aiast ja muusikast. Kindlasti on see raamat väärt lugemine kõigile, kel Jaapani reisisihtkohana meeles mõlkumas. 

    Oliver Berg “Migratsioon”: hääletades Euroopasse

    Oliver Bergi raamat on värskendav äratundmine kõigile, kes on noorena hääletades reisinud ning võõraste inimeste diivanitel öid mööda saatnud. Selline reisimine on odav, kuid nõuab palju aega ja kannatust ning kindlasti pole hääletamine alati ohutu. Kuid seiklushimulistele on see imeline viis rändamiseks ja uute kohtade avastamiseks ja inimestega tutvumiseks. Raamatus “Migratsioon” on palju äratundmishetki. Berg kirjeldab elavalt erinevaid inimesi, keda peategelane reisi jooksul kohtab, maanteeääri, kus vahel tunde tuleb auto peatumist oodata, lootuse kadumist ja suur õnne, kui mõni lõpuks peatub. Samuti leiab raamatust palju ekslemisi erinevate Euroopa suurlinnade tänavatel, kohvikuid, baare ja jõeäärseid ning ka kohti kuhu tavaturisti jalg enamasti ei satu. Lugeja saab nuusutada kevadet Budapestis ja nautida autosõitu Horvaatias. Juba õige pea pärast selle raamatu lugemist leiad end tõenäoliselt lennupiletite sooduspakkumisi uurimas.

     

    Kätlin Kaldmaa, Hanneleele Kaldmaa “Kaks armastuslugu”: Palverännak Santiago de Compostelasse

    See raamat põimib endas mitu lugu. Üks räägib ema ja tütre suhtest ning teine palverännakuteekonnast Lyonist Santiago de Compostelasse. Ehkki Euroopa on palverännakuteid tihedalt täis ning isegi Eestis saab ühe sellise läbida, siis kõige kuulsaim neist on siiski see teejupp, mis algab Lõuna-Prantsusmaalt ning kulgeb läbi mägede Hispaaniasse.

    Tegu on väärt lugemisega kõigile, kes soovivad ehk mõnel päeval sarnase reisi ette võtta. Lugeja saab aimu, mida võiks kaasa pakkida, kuidas tervis ja jalad rännakule vastu peavad, kes on su tulevased reisikaaslased, milline on maastik, millel tee kulgeb ning linnad, kust rändurid läbi kõnnivad. Kindlasti saab aimu ka Hispaania roogadest ja ka tingimustest spetsiaalselt palveränduritele mõeldud öömajades: albergedes. 

     

    Triin Sinissaar “Mäe tippu ja tagasi” rännak läbi India osariikide

    “Mäe tippu ja tagasi” võiksid näppu haarata kõik need, keda paelub India, aga ka inimesed, kes peavad lugu põnevast loost, huvitavatest ja tõepärastest tegelastest ning haaravatest seiklustest.

    Raamat räägib kolmest kolmekümnendates aastates inimesest, kes töö tõttu satuvad Indiasse. Teekonna jooksul satuvad nad nii India linnadesse kui mägiküladesse ning veidi saab lugeja aimu ka budismist. Raamat leevendab hästi igatsust eksootika ja reisimise vastu.

  • 8 avastamisväärset kohta Ida-Virumaal

    8 avastamisväärset kohta Ida-Virumaal

    Alles üheksakümnendatel seostati Ida-Virumaad vaid krimiuudistega ning puhkamas käisid sealkandis vaid kohalikud. Aeg on aga edasi läinud ning nüüdseks on piirkond tubli sammu edasi astunud. Üha rohkem räägitakse erinevatest kultuurisündmustest Ida-Virumaal ning Narva-Jõesuu on tuntud oma männimetsade vahele jäävate mitmete spaade poolest.

    Lisaks suurtele tõmbekeskustele on Ida-Virumaal aga palju väiksemaid aga samamoodi põnevaid kohti mida avastada. Endalegi üllatuseks võite paaripäevase reisi asemel terve nädala Ida-Eestis veeta.

    Toila — tükike Itaaliat Eestimaa looduse rüpes

    Allikas: K. Ernits

    Esimest korda Toilasse sattumine paneb nii mõnegi külastaja imestusest õhku ahmima. Oru lossipargi terrassil erksinist merevaadet nautides ei saa te enam ühel hetkel aru, kas olete üldse Eestis. Imeline park, kaunis loodus, mõnus kivirand, väikelinnameeleolu ja spaa on kõik ühe õnnestunud puhkuse komponendid. See alevik lausa tiksub puhuse rütmis.

     

    Naudi vaateid Eesti kõrgeimalt pangalt Ontikas

    Foto: Sven Zaceck

    Oleme harjunud mõtlema, et Eesti loodus on malbe ja mõnus koht mediteerimiseks. Tegelikult pakub aga kodumaine looduski otsijale tõeliselt dramaatilist maastikku. Kui soovite kogeda võimast loodust seadke sammud Eesti kõrgeimale, Ontika pankrannikule. Teid võtavad vastu vapustavad vaated merele, kena matkarada ning omajagu ronimist. Muuhulgas vaadake ära ka 30 meetri kõrguselt langev Valaste juga, mis on samuti Eesti kõrgeim.

    Ontika lähistel asub neorenessanslikus stiilis Saka mõis, kus saab pärast pikka päeva puhata ja veemõnusid nautida.

    Avastage endist kinnist linna, Sillamäed

    Foto: Tauri Taal

    Kas teadsid, et omal ajal kaevandati Sillamäel uraani ning et ameeriklased sellest midagi teada ei saaks otsustas Nõukogude Liit linna võõrastele sulgeda. Sisse sai vaid eriloaga ning et keegi ei lahkuks ega hakkaks infot lekitama tehti töötajate elamistingimused Sillamäel väga mõnusaks. Töötajad said endale elamise ja auto ning poed olid paremini varustatud kui mujal. Omal ajal tegutses selles väikses linnas isegi kaks kino. Mis aga ootab ees Sillamäe külastajat praegu? Praegu võib siin imetleda Stalini-aegset arhitektuuri ja linnaplaneeringut, jalutada avaratel puiesteedel ning kõndida alla kuulsatest treppidest, mis  tekitavad tunde, et olete kuskil välismaal. 

    Nautige suuruselt kolmandat linna Eestis — Narvat

    Foto: Eiliki Pukk

    Narva on eesti suuruselt kolmas linn, kuid külastatavuselt jääb paljudele Eesti linnadele veel alla. Ometi on see piirilinn asukohale omaselt täis põnevat ajalugu ja arhitektuuri. Miks mitte käia ära ühes Euroopa Liidu ääreala linnas? Sind ootab uhke Narva linnus, mis oma põnevate programmidega paneb silmad särama nii väiksel kui suurel ajaloohuvilisel. Kindlasti tasub vaatamist ka endine Kreenholmi tehas. Kui ilm on hea, võtke ette jalutuskäik 1km pikkusel Narva jõe äärde ehitatud promenaadil või minge hoopis süstaga Eesti veerohkeimale jõele sõitma.

     

    Kaunis kuurort Narva-Jõesuu

    Ida-Virumaa ei väsi üllatamast. Siin asub Eesti pikim mereäärne liivarand— Narva-Jõesuu rand. Kui puhkus on teie jaoks eelkõige kuldsed liivad, veeprotseduurid ja kulgemine kaunitel kuurortitänavatel, tasuks kindlasti minna tutvuma Narva-Jõesuuga. 

    Narva-Jõesuu tänavatel on palju juugendarhitektuuri, randa ääristab promenaad koos puhkealade ja grillimiskohtadega. Õhtul võib aga väsimust välja puhata ühest mitmest Narva-Jõesuu kuulsast spaast.

    Tutvu tegutseva kloostriga Kuremäel

    Foto: Kaupo Kalda

    Ida-Virumaal ringi reisides on igal huvilisel võimalik ära käia ka tegutsevas Vene õigeusu nunnakloostris ning tutvuda kloostrieluga. Klooster ehitati iidsesse pühapaika, kust karjased 16. sajandil nägid jumalaema ilmutust. Samas kohas leiti ka vana tamme alt ikoon. Peale seda otsustatigi paika klooster rajada. Kloostri territooriumil saab tasuta ringi vaadata, pühast allikast vett juua või selles kümmelda. Kui soovite aga rohkem teada saada ja pääseda ka muudesse hoonetesse, võite nunnadelt osta tasulise ekskurssiooni.

    Troopiline laguun Ida-Virumaal

    Kui sul on tuline soov kogeda troopikat, ei peagi sa tegelikult selleks kodumaalt lahkuma. Nimelt saad näha lahedat erksinist vett ka siinsamas Eestimaal. Jah, palmipuud on pildilt küll puudu, kuid eriliselt ilus järvevesi on siiski vaatamist väärt. Tegu on nimelt Auvere elektrijaama lähistel asuva settebasseinide ülevoolust tekkinud järvekesega. Ujuma sellisesse vette mina ei ole soovitatav, kuid uskumatu elamuse võrra saate rikkamaks kindlasti.

    Aidu, foto: A.Tarno
    Foto: A.Tarno

    Ka sealsamas lähedal asuvas Aidu karjääris on vesi imetabaselt sinine. Sealset tehismaastikku saab avastada mitmesuguste erinevate renditavate liikumisvahenditega.

    Aidu karjääri lähistele jääb Mäetaguse mõis, kus saab keha kinnitada, aja maha võtta, nautida spaad või avastada mõisaparki.

     

    Laulvad liivad Peipsi kaldal

    Kuid kui soovid siiski varbad vette kasta, tasub sõita Peipsi põhjakaldale, kus külastajat ootavad kohati ka täiesti inimtühjad rannad. Kui su soov on Robinson Crusoe laadis üksindust nautida, sobib Peipsi põhjarannikul asuv Kauksi rand selleks imehästi. Kauksi ise on küllalt populaarne, kuid sealt ida poole minnes inimtühjadest randadest puudust ei tule. Loomulikult on alati tark minna nädala keskel, kuid üksildase ranna leidmine pole sel 30km pikal rannaribal kuigi keeruline. 

    Peipsi põhjarannik tuntud oma laulvate randade poolest. See tähendab seda, et liivale astudes jala all miski justnagu kriuksuks, kriuksumine aga viitab sellele, et liiv on väga puhas.