Meil kõigil on ettekujutlus sellest, kes on mulk: musta kuuega mees, kes juba vanal ajal teadis, kuidas raha teha. Kuid kas oled kunagi näinud Mulgimaa lippu või teadsid sa seda, et Viljandi polegi Mulgimaa? Jah, just siis, kui hakkan arvama, et tean Eestist ja selle kirevast ajaloost nii mõndagi, pean tõdema, et tegelikult on minu teadmised näiteks Mulgimaast ikka ääretult nigelad.
Miks tulla Mulgimaale?
Minu jaoks on Mulgimaa kõige suuremaks magnetiks sealne vapustav loodus. Kohe, kui Alal bussipealt maha saan, olen sattunud justkui teistsugusesse maailma. Astun sõna otseses mõttes looduse rüppe.
Lisaks loodusele vohab siin ka kultuur. Siin on paksud metsad, kust oma raamatute tarvis on inspiratsiooni ammutanud Valdur Mikita, siin tikitakse ainsana Eestis rahvariietele keskaegseid ornamente, siin leidub linnuseid, mõisasid, muuseume ning tegutseb ka pruulikoda. Kas teadsid, et mulkidel on ka oma keel?

Kõige põnevam on aga mulkide eluviis ja mentaliteet. Kuidas nad ikka oskavad mõelda teisiti, olla uuenduslikud ja julged ning lisaks kõigele muule ka rikkad?
Selleks, et oma küsimustele vastused saada, alustan Mulgimaaga tutvumist tuliuuest, sel suvel avatud, Mulgi Elamuskeskusest.
Elamusi leiab sellest põnevast Alal asuvast kompleksist hunnikute kaupa. Isegi tualetid pole siin teps mitte tavalised, vaid vimkaga. Eriti äge on keskust avastada koos giidiga. Uskuge mind, see on parim võimalus õppida palju uut ja põnevat ning samal ajal ka naerda ja mängida, sest Mulgi Elamuskeskus pole mitte ainult täiskasvanute pärusmaa.

Giid alustab oma tuuri otsejoones sellega, et demonstreerida, kui palju rikkust mulkidel oli. Niisiis näidatakse meile, kuidas mulkide majades olid verandad nagu mõisades, kus võis külalisi vastu võtta.
“Aga no vaadake, kas need inimesed siin pildil näevad välja nagu nad pakuks külalistele veranda peal teed ja küpsiseid?” küsib meie giid Robin. Pean tõdema, et fotol poseerivad karmi olekuga turske talumees ja ta naine tõepoolest sobivad pigem põllule rügama, kui portselantassist teed mekkima.
Nõksuke Mulgimaa ajaloost

Edasi järgneb pisike sissevaade Mulgimaa ajalukku. Ajalookauge inimesena otsustan, et siinkohal on aeg vahtida ruumi ühte nurka, lasta mõtetel omasoodu lennelda ning aeg-ajalt noogutada, et paistaks ikka, et ma kuulan ka.
Tegelikult aga teeb giid nii head tööd, et pani isegi ajaloopõlguri hoolega kuulama. Ja täitsa tõsiselt, Mulgimaa ajalugu veereb meie ees lahti kui muinasjutt. Ja see muinasjutt on kahtlemata suurepärane lugu igale ettevõtlikule noorele ja vanale.
Nimelt saame teada, kuidas puuvilla hinnad maailmaturul kasvasid ning seetõttu nuputasid just mulgid välja mõtte hakata lina kasvatama, pannes nii aluse linatööstusele. Hiljem nägid mulgid potentsiaali piimatööstuses ning haarasid härjal sarvist, hakates tootma juustu ja võid, mida hinnati kõrgelt isegi juustumaal Prantsusmaal.
Mulgid ostsid talud vabaks ja hakkasid lapsi harima. Tarkust juurde kogudes hakkas uus põlvkond nuputama taas viise, kuidas veelgi tulusamalt elada ja lõppkokkuvõttes õitses terve Lõuna-Eesti samal ajal kui Põhja-Eesti vaid haledalt vindus.
Loomulikult küüditati kogu see kapitalistide seltskond vene võimu ajal Siberisse ning tagasi tulleski ei lubatud neid tarkadel ja tublidel inimestel oma kodukohta naasta vaid nad pandi elama hoopistükkis üle Eesti laiali. See on ka põhjuseks, miks me mulkide kultuurist ja keelest vähem teame, kui näiteks setude ja võrulaste omast.
Mulgimaa maitsed

Siis on aeg keha kinnitada. Ei, selleks pole vaja minna kuhugi kaugele restorani. Mulgi Elamuskeskuse õuel asuv kohvik serveerib külastajatele kõik mõnusaks piknikuks vajaliku.
Lauale asetatakse mulgipuder, kohupiimakorp, kannuga kama, leib ja soolakurk. Tõelised ehedad ja kodused Eestimaa maitsed. Ilus ilm ja linnulaul teeb elamuse täiuslikuks.

Elamuskeskuse teisel korrusel võib aga vaadata videost, kuidas kõik need toidud valmivad ja lõpuks saab ka retseptist pilti teha, et kodus ise mulgiputru keeta. Järgmisena kuulame mulgikeelset räppi ning teeme testi, et saada teada, mitu protsenti on meis mulki.
Edasi ootab külastajat fotokabiin, kus saab tõmmata selga uhke mulgi kuue ja kaabu pähe panna ning klõpsida endast nii palju pilte, kui süda lustib.
Järgmises ruumis võib astuda suure mulgi kaabu alla, kus keerleb igavene mulgi tantsupidu. Ettevaatust— kui sinna liiga kauaks jääda hakkab teil pea ringi käima.
Pärast seda tõmbab aga üldse silme eest kirjuks— nimelt ootab meid siin terve kollektsioon nukke, kellele Viljandi kultuuriakadeemia magistrandid on selga meisterdanud miniatuursed rahvariided.

Varuge kindlasti Mulgi Elamuskeskuse külastuseks aega, sest vaadata ja kogeda on tõesti väga palju.
Veeda öö Lossispaas Wagenküll

Peale sellist elamust ei jaksa küll keegi enam pikka koduteed ette võtta. Hoopis toredam on varbad kuskil vette kasta ja mõnuleda!
Ära muretse, Lossispaa Wagenküll on koostanud paketi, mille raames saate perega külastada Mulgi Elamuskeskust ning lõõgastuda lossispaas.
Lossispaa Wagenkülli spaa- ja saunakeskus on hubane ning elegantse ja luksusliku atmosfääriga. Minu eriliseks lemmikuks on klaasiga kaetud välibassein, mille temperatuur on aastaringselt 28 ⁰C ning kus on mõnus langevaid päikesekiiri nautida.











Kõik spordihuvilised, siin on midagi teile! Kui ka teie olite üks neist, keda korvpallifilm “Kalev” kinodesse meelitas, siis ei saa te mingil juhul minemata jätta 












Ägedate jänkude tegemiste jälgimine on vahva ja mänguline ning paneb igal põnnil silma särama, aga pakub vahvat äratundmisrõõmu ka täiskasvanutele. Teevad ju ka laserjänesed just neid asju, mida inimesedki spaasse tulles: saavad massaaži, naudivad karastavaid jooke, keeravad pehmel hotellivoodil teist külge ja söövad kooki.
Lisaks tavapärastele spaategevustele jälgivad laserjänkud ka kalendrit. Näiteks juunikuus teevad armsad loomad sisehoovi lõkke ning veebruaris lähevad valentinipäeva kohtingule. Kokku on ette valmistatud 12 erinevat seiklust, mis vahetuvad iga kuu.










Lõuna-Eestisse, kaunisse Võru linna on end ära peitnud
Loodus on ärkamas, mis tähendab seda, et just praegu on õige aeg minna linnulaulu kuulama. Ning mis olekski mõnusam kui kuulata, kuidas ööbikud laksutavad? Selleks peab minema kas hilisõhtusele või varahommikusele jalutuskäigule, kuid uskuge mind, asi on seda väärt! Parim koht, kus ööbikulaulu kuulata on aga just
Kas soovite pidada pikniku mõisapargis? Kui nii, siis tasuks külastada Lahemaa rahvuspargis asuvat imeilusat
Kui olete inimene, kes ilma meretuuleta elada ei saa, siis tasub teil sõita Laulasmaale.
Kui olete ajalooliste romaanide austaja, siis ehk olete teiegi lugenud mõnd lugu, kus kangelane sõidab ühest linnast teise ning jääb ööseks postimõisa kõhtu kinnitama ja puhkama.



















Lumise ilmaga tasuks kindlasti külastada Sigulda suusanõlvu. Just siin, Siguldas, asuvad Lätimaa kõige pikemad ja laiemad suusanõlvad. Siguldas on olemas nii mäesuusakeskus koos instruktoritega kui ka murdmaasuusakeskus.

