Hotelliveebi blogi

Autor: Anete Kruusmägi

  • Kuidas reisida keskkonnasõbralikult?

    Kuidas reisida keskkonnasõbralikult?

    Puhkus on aeg end lõdvaks lasta ja mugavalt tunda ning ehk ka pakkuda endale natuke luksust. Samal ajal on hea mõelda sellele, et reis oleks võimalikult keskkonnasäästlik. Milleks on vaja olla keskkonnasäästlik? Eelkõige selleks, et meie teod ei mõjutaks negatiivselt ökosüsteeme ja kliimat. Et ka meie lapsed ja lapselapsed saaksid nautida puhast ja liigirikast loodust. Eelkõige tähendab keskkonnasõbralik reisimine külastatava paiga looduse, kultuuri ja majanduse hoidmist ja toetamist.

    Kui sa juba elad keskkonnasäästlikult, siis pole sinu jaoks selles ka midagi keerulist. Võta lihtsalt oma head harjumused reisile kaasa. Kui sa aga sooviksid puhkuse ajal panustada keskkonnahoidu, vaata järgmiseid soovitusi.

    Väldi lendamist

    Eksootilisele reisile on raske minna mööda maad või laevaga. Nii mõnelgi juhul tähendab see mitmenädalast kohalesõitu, mis röövib su puhkusest liiga palju aega. Kui aga on minek naaberriikidesse või Eesti saartele, siis kaalu muid variante.

    Kasuta ühistransporti

    Kõige loodussäästlikum on reisida bussi või rongiga. Kui su sihtkohta ühistransport ei vii, pole midagi teha, kuid kui puhkad mõnes suuremas Eesti linnas, siis võiksid kaaluda auto koju jätmist. Nii hoiad õhu puhtamana ning vähendad heitgaase.

    Eriti tore on reisida rongiga. Kogupere rongireis võib lastele jätta elamuse terveks eluks. Kui lähed rongireisile kaaslasega on teil rohkem aega sõidu jooksul üksteisele pühenduda. Vanemad inimesed aga rõõmustavad selle üle, et rongis saab jalgu sirutada ja ringi jalutada.

    Kohapeal käi nii palju kui võimalik jala. Kui majutusasutus jääb linnast kaugemale laenuta ratas.

    Tekita võimalikult vähe prügi

    Kui oled käinud mõnes kolmanda maailma riigis, oled arvatavasti näinud, kuidas meri uhub rannale kõik, mis inimesed on ära visanud alates hambaharjadest ja plätudest kuni Barbie’i nukkudeni välja. Lääne ühiskonnas kipume unustama, kui palju prügi me toodame, sest prügi viiakse meil kenasti nina alt ära. Tegelikult aga on nii, et kuna oleme jõukamad, tarbime rohkem ning sellest jääb järgi kordades rohkem pakendeid kui vaesemates riikides. 

    Prügi vähendamise vastu aitab paar lihtsat nippi: oma veepudel, termos, toidukarp ja riidekott. Riikides, kus kraanivesi on joodav, on keskkonnale alati sõbralikum juua kraanivett ning võtta pudel veega kaasa igale poole kuhu lähed.

    Bensiinijaamas või bussijaamas on väga ahvatlev haarata kohvi järele. Kahjuks tuleb see tihtilugu papp- või plastiktopsis. Järgmine kord võta kaasa oma termos või tass ning palu kohv sinna serveerida. 

    Turul käies lase marjad panna oma kaasavõetud karpi. Proovi sama nippi ka valmistoitu ostes. Riidekotid aga kuluvad marjaks ära poes sisseoste tehes.

    Ära raiska

    Kahjuks on paljudel inimestel halb komme — kui nad pole oma kodus, pole nad elektri, vee või toiduga nii hoolikad, sest nemad ju selle eest ei maksa. Sellegipoolest pole meie planeedile kasulik, kui vesi voolab, lambid põlevad või toit raisku läheb.

    Säästa ressursse. Kui lased elektriseadmetel kasutult töötada tähendab see seda, et suure vaevaga toodetud elekter läheb raisku, kui kuhjad taldrikule liiga palju toitu ja viskad selle ära, mõtle sellele, kui palju energiat läks selle tegemisele ja sinuni toimetamisele. Seega duši all tee kiiresti, kasuta konditsioneeri vaid äärmisel vajadusel ning tõsta endale ette portsjon, mille kindlasti ka ära jõuad süüa.

    Taaraautomaadi kasutamine näitab, et hoolid

    Tihti on nii, et inimesed, kes kodus hoolikalt prügi sorteerivad ja taara automaati viivad, viskavad reisil olles pudeli prügikasti. Jah, rahasumma mida ühe pudeli eest saab on väike, kuid kasu, mis see keskkonnale toob on suur.

    Eelista kohalikku kraami ja mahetooteid

    Suuremahuline põllumajandus kurnab maad ning vähendab liigirikkust. Kui tahad endiselt näha näiteks eri liike mesilasi ja muid putukaid looduses sumisemas, eelista pestitsiidide vaba toitu. Külasta kohalikke taluturge, otsi üles mahemarketid ja -restoranid.

    Teine hea võimalus keskkonna hoidmiseks on süüa kohalikku toodangut. Mida rohkem sööme Eestis kasvatatud toitu, seda vähem on meie teel rekkasid, mis planeeti saastavad. See on ka hea võimalus tutvuda kohalike maitsetega ning toetada väikeettevõtjat.

    Väldi hooajaettevõtteid

    See kõlab karmilt, kuid võimalusel toeta oma külastusega kohvikut, baari või restorani, mis tegutseb aasta läbi. Miks nii? Aga sellepärast, et nii toimides aitad sa kaasa kohaliku elu edendamisele. Inimesed, kes elavad suve- või talvepealinnades, elavad ju nendes kohtades aasta läbi. Kui toetad kohalikule suunatud äri, annad oma panuse sellesse, et see koht jääb kohalikele avatuks ka hooajaväliselt.

    Loodusesse minnes võta kaasa kindad ja prügikott

    Kui tahad puhkuse ajal looduse säilimisse oma panuse anda, siis võta kaasa kilekott ja korja prügi samal ajal kui loodust naudid. Mõtle kui tore on sinna kohta järgmisel külastajal või ka sul endal järgmisel korral tagasi tulla.

    Koristustalgud ei pea toimuma vaid korra aastas või ainult troopilisel rannal. Ei, võid teha sellest oma iga-aastase puhkuse osa. Sõprade ja perega seda tehes innustad ka teisi keskkonnast hoolima ning tõenäoliselt ei viska keegi teie seltskonnast prügi enam loodusesse.

    Vali taimetoidumenüü

    Loomse toidu söömine jätab paratamatult keskkonnale suurema jälje kui taimedest toitumine. Loomadele toidu kasvatamine moodustab lausa 80% kogu põllumajandusest. Kindlasti, ei pea keegi nüüd kohe taimetoitlaseks hakkama, kuid miks mitte proovida taimetoidu-puhkust või vähendada liha tarbimist puhkuse ajal. See on ka omamoodi samm mugavusstsoonist välja ja võimalus proovida midagi teistsugust. Paljud pelgavad, et taimne toit on maitsetu, tegelikult aga saab ka taimsetest komponentidest teha imemaitsvaid roogasid. Üllata ennast uute maitsetega ning hoia keskkonda.

    Keskkonnasäästu nipid hotellis

    • Kui hoiad rätikut nagis, ei vahetata seda pikema viibimise korral ära. 
    • Kui hotell pakub pudelivett, jäta see järgmisele külastajale ja joo hoopis kraanivett. 
    • Võta reisile minnes kaasa oma pesuvahendid. Paljudes poodides müüakse väikseid spetsiaalselt reisimiseks mõeldud potsikuid ja pudeleid, mida saab oma vahenditega täita. Nii vähendad prügi tekkimist.
    • Kui jääd hotelli pikemaks, kasuta “Mitte segada” silti. Nii ei vahetata sul ülepäeva voodipesu. Kodus sa seda ju ei tee. Keskkonnale mõeldes on mõistlik sellest ka hotellis loobuda.
  • 6 põnevat reisisihtkohta loomasõpradele

    6 põnevat reisisihtkohta loomasõpradele

    Loomadel on meile kummaline mõju. Nad teevad tuju heaks ja toovad naeratuse näole ka kõige jonnihimulisemale lapsele ja väsinumale lapsevanemale. Nunnude loomade külastus on ideaalne kohtinguidee, aga ka väga mõnus ajaviide parimate sõprade seltsis. Igapäevaelu on tihti stressirohke. On oluline enda eest hoolitseda ja vabal ajal pakkuda endale võimalikult palju positiivseid elamusi. Järgnevalt mõned mõtted, kuhu minna loomi uudistama.

    Mine külla alpakatele

    Pärnumaa metsade vahelt leiad eesti naise ja norra mehe toreda ettevõtmise — alpakafarmi. Alpakad on väikest laamat meenutavad kaamellased toreda koheva karvkatte, suurte silmade ja naerusuise näoga. Esimene alpaka jõudis Alpakafarmi aastal 2012 ning sellest peale on kõigil külastajatel võimalik alpakatega lähemat tutvust teha. Näiteks saab kohapealt osta porgandiviile, millega võib loomi toita.

    Külaskäigu teeb väga meeldivaks pererahva külalislahkus. Perenaine ja peremees on rõõmuga nõus vastama külastajate küsimustele loomade kohta ning vastutasuks soovivad nad vaid seda, et külalised loomadega arvestaksid ja neid ei ehmataks.

    Samas asub ka suveniiripood, kust saab osta erinevaid suveniire, lõngu ja kudumeid.

    Rohkem infot Alpakafarmi kohta leiad siit!

    Vaata jääkaruga tõtt Tallinna loomaaias

    Kas oled juba käinud Tallinna loomaaia jääkarumajas? Kui mitte, siis on siis on see üks hea põhjus, miks võtta ette reis Tallinna ning veeta kasvõi terve päev loomaias. Võimas kiskja elab suures klaasiga eraldatud basseinis — nii saab näha kuidas jääkaru ujub ning end käpaga vastu klaasi surudes suunda muudab. Loomaaed tore viis veeta aega kogu perega ja saada uusi teadmisi loomade ja looduse kohta. Lisaks paljudele erinevatele linnu ja loomaliikidele saab mängida mänguväljakutel, süüa jäätist ning veeta päev aktiivselt kõndides.

    Eesti loomad Elistvere loomapargis

    Kui maailma loomad on selged, on hea mõte minna uudistama Eesti metsade asukaid. Selleks tuleb võtta ette rekt Elistverre Tartumaal. Lisaks meie metsade elanikele nagu rebased, kitsed, karud, ilvesed ja muud, saab seal uudistada ka pisinäriliste keskust koos erinevate hiirte, rottide, hamstrite ja merisigadega. Lisaks on võimalik ette võtta kahe kilomeetri pikkune matk õpperajal, kus saab tutvuda eri taimeliikidega. Lähedal asuva järve ääres on vaateplatvorm linnuvaatluseks.

    Vaata lähemalt siit!

    Minizoo – ainult julgetele!

    Mida teha Pärnus, kui ilm on hall, kuid spaas ja muuseumis on juba käidud? Miks mitte teha väikse sissepõige Minizoosse? Nagu nimigi ütleb on tegu pisikese kohaga, mille külastus ei võta kaua aega. Väiksuse kompenseerib aga põnevate ja eksootiliste roomajate nägemine. Mürkrohelised maod, karvane ämblik, krokodill, sisalikud, kobrad ja püütonid panevad silmad särama igal väiksel ja suurel Indiana Jones’i fännil. Loomaaiapidaja on külalislahke ning jutustab toredaid lugusid oma asukatest. Julgemad võivad madusid ka käes hoida.

    Nunnumeeter põhja Küülikukülas

    Küülikuküla on just nagu nimi ütleb küla, kus elavad küülikud. Nimelt ei ela sealsed asukad mitte tavapärastes poepuurides vaid kohalike vaatamisväärsuste makettides. Maketid on valmis meisterdanud kaks puutööhuvilist venda. Nii elavadki küülikud külapoe, jaamahoone, tuuliku, nõiamaja, väikse tõllu ja kääbikumaja makettides.

    Küülikuküla nunnusid jänkusid saab imetleda, paitada ja sülle võtta Saaremaal Laadla külas. Küla on avatud suvehooajal ning külastusest tuleb ette teatada.

    Huskydega hullama

    Kui olete Raplamaal ning armastate koeri ei tohiks kindlasti jätta kasutamata võimalust minna huskydega hullama. Ühes Käbiküla taluhoovis võtavad teid vastu 40 vahvat kelgukoera, kaks hobust, kass ja kikkkõrv. Suvisel ajal saab Huskydega matkama minna ning fotosessiooni teha. Talvel aga saab ka rakendisõitu proovida. 

    Hellerkantri huskypargi teeb eriliseks juba üksnes see, et linnast tulijad avastavad end keset idüllilist maaelu, põlde, traktoreid ja värsket õhku. Pargi perenaiselt saab uurida kõike koerte ja maaelu kohta, kehvema ilma korral saab uudistada vanaaegsete lapsevankrite muuseumit ning nautida teed ja kooki.

  • Suvised ilmad kutsuvad Lõuna-Eestisse

    Suvised ilmad kutsuvad Lõuna-Eestisse

    Suvi on kohe käes ning see on kõige mõnusam aeg kodumaa avastamiseks ja naaberriikidega tutvumiseks. Paljude jaoks tähendasid suved ikka pikki kuid maavanaema juures aias päevitamist või kohalikus veesilmas sulistamist. Kui tunned nostalgiat lapsepõlve suvede järele, on hea mõte pöörata suund Lõuna-Eestisse ning järgi uurida, mida imelist pakuvad meile Võru-, Seto- ja Põlvamaa.

    Talupojaromantika Andrese ja Pearu moodi

    Võrumaal Vastse-Roosas saab igaüks võimaluse jalutada “Tõe ja õiguse” radadel. Nimelt ehitati 2019. aastal peale filmivõtete lõppu võttepaigast “Tõe ja õiguse” külastuskeskus. Külaline saab jalutada filmist tuttavates kohtades põldude vahel ning kiigata sisse nii Andrese kui Pearu talukompleksi. Kui tahad kordki tunda end taluperemehe või -perenaisena, aja pastlad jalga ja käi võtteplatsil ära.

    Rõuge, Võrumaa pärl

    Allikas: Kaisa Äärmaa

    Kui sind tõmbab just maavanaema juurde ja mitte üle-eelmisesse sajandisse, siis võiksid sõita hoopis Rõugesse. Rõuge alevik asub Võrumaa kuppelmaastikul, kus kenad järved vahelduvad metsaste küngastega. Uju Eesti kõige sügavamas järves, naudi Lõuna-Eesti kaunist maastikku Pesapuu vaatetornist või matka looduskaunis Ööbikuorus. Rõuge pakub mõlemat— nii idüllilist külaelu kui ka metsikut loodust.

    Rühi Suure Munamäe tippu

    Võrumaa on üks erilisemaid maakondi Eestis. Kõige sügavamast järvest lennutab see su otsejoones Eesti kõige kõrgemasse punkti Munamäel. Suure Munamäe tippu viib mugav trepp, mis teeb ülesmineku jõukohaseks paljudele. Kui mägiekspeditsioon tehtud saab keha kinnitada mäejalamil asuvas Suure Muna restoranis. Kui Haanja aga su südame võitis ning hing veelgi vägevamate mägede järgi igatsema hakkas, on hea mõte suunduda Vällamäe matkarajale. Raja pikkuseks on küll kõigest 2,2 km, ometi pole selle läbimine niisama lihtne. Nimelt ootab sellel matkarajal sind ees tõus Vällamäe tippu, mis oma järskude nõlvadega on juba hoopis teisest puust ronimisharjutus.

    Vällamäge on omal ajal peetud ka pühaks paigaks. Nimelt uskusid vanad eestlased, et mäel elab nõid või haldjas, kes metsa valvab ja hoolimatut puuderaijujat karistab.

    Värska talumuuseum

    I Seto tantsupidu

    Setomaale on hea seada sammud siis, kui tahaksid tunda end kui välismaal, uue kultuuri rüpes. Kuna lennupiletite ostmine on seoses koroonaga ikka veel pisut keeruline ja riskantne ettevõtmine, võiks mõelda hoopis Setomaa külastamisele. Setomaal on kõik see, mida me ühelt kultuurireisilt ootame: teistmoodi kõlav keel, omapärane kultuur, õigeusk, põnevad kombed, rõivad ja toidud. Kes kordki jala Setomaale saanud teab, millest ma räägin. Tunned selgesti, et sa pole enam Eestis. 

    Kui otsid oma esimest huviobjekti Setomaal võiksid kaaluda mõne muuseumi külastust. Seal võid endasse ahmida erinevaid teadmiseid kohaliku kultuuri kohta. Üks hea koht Seto kultuuriga tutvumiseks on Värska Talumuuseum. 

    Värska Talumuuseum on terviklik koopia 1920. aastate kindlustalust koos kõige sinna juurde kuuluvaga nagu suitsusaun, elumaja, rõiva-, söögi- ja viljaait, loomalaut, töötuba, rehi, sepikoda ja potivabrik. Idülliline talukompleks on seest nagu muinasjutt oma hubase palkvooderdise, mõnusa ahju, vaipade ja tohutute kirstudega. Õuepeal kuivavad kalad ja suveniiripoes saad osta või imetleda Setode käsitööd. Laste jaoks nagu ikka on suureks atraktsiooniks õue peal elavad küülikud ja kanad. 

    Avasta võimsaid Vastseliina linnuse varemeid

    Kõik ajaloo- ja varemeromantika huvilised — siin on midagi teile! Uhke Vastseliina piiskopilinnuse varemed sulavad kui valatult Lõuna-Eesti maalilisse maastikku. Nad on ilusad ja võimsad ning kindel märk endiste aegade hiilgusest ja särast. Pole vahet, kas külastad linnusevaremeid, sompus ilmaga, varahommikul või õhtuhämaruses, selles kohas lihtsalt on midagi eriliselt meeleolukat. Kas tead, et siit lähevad läbi ka palverännuteed? Palverändurite majas on üleval näitus, mis annab palverännakute kohta rohkem infot.

    Huvilised saavad lisatasu eest proovida selga keskaegseid riideid ja raudrüüsid, osaleda käsitöö õpitubades või minna ratsutama.

    Loodushuvilised võivad üles otsida varemetes oleva kurepesa, kus kasvavad kurepojad igal aastal juba alates 19. sajandist.

    Taevaskoda

    Lõuna-Eestit väisates ei tohiks kindlasti vahele jätta üht Eesti ilusaimat looduslikku vaatamisväärsust — Taevaskoda. Maaliline liivakivipaljand kauni jõe kaldal on nagu meie oma väike Suur Kanjon. Külasta kindlasti Suurt Taevaskoda ning heida pilk peale kärestiku serval asuvale Nõiakivile. Hiljem võid jalutada Väikse Taevaskoja juurde, kus on filmitud nii mõnigi stseen “Viimse reliikvia” filmist.

    Taevaskoja muudab eriti müstiliseks asjaolu, et seal olles kõlavad kõik helid palju valjemalt ja selgemalt. Miks see nii on? Aga sellepärast, et Taevaskoja kaljusein on kaarjas ning võimendab inimeste kõnekõminat, linnulaulu ja veevulinat.

    Aktiivse puhkuse huvilised võiks kindlasti kaaluda Taevaskoja külastamist kanuu või süstaga.

  • Äravahetatud trikood ja segadused segasaunas – eestlaste naljakad lood spaapuhkusel

    Äravahetatud trikood ja segadused segasaunas – eestlaste naljakad lood spaapuhkusel

    Puhkusele minnes loodame alati, et kõik sujub kui kellavärk, asjad lähevad plaanipäraselt ning meil jääb spaas või veekeskuses üle vaid silmad sulgeda ja end lõdvaks lasta. Kuid naljakaid, piinlikke ja vahel ka ebameeldivaid hetki tuleb kõigil ette. Tavaliselt saavad just nendest hetkedest need kõige paremad lood mida hiljem sõpradele rääkida.

    Järgnevalt uurimegi lähemalt, missuguseid naljakaid vahejuhtumeid on eestlastel puhkust nautides ette tulnud.

    Plätud jalutasid minema

    Üks naine meenutab, kuidas Lõuna-Eestis spaas käies jättis ta mees oma armsad sinised Bulgaariast ostetud kriuksuga plätud seina äärde ja sulpsas mullivanni. Ühel hetkel taipas aga naine jahmatusega, et mehe plätud on seina äärest kadunud. Järgmisel hetkel tabas ta terav pilk juba ka mehe, kes need endale varba otsa oli ajanud ning nüüd minema jalutas. Egas midagi, mees jättis mullivannis mõnulemise kus seda ja teist ning tormas oma plätudele järgi. Õnnetuseks oli aga võõras mees pisut liiga palju õlut joonud ning väitis surmkindlalt, et need on tema plätud.

    Midagi polnud teha, naine ja mees läksid magama ja lootsid, et ehk hommikuks on kaineks maganud mees võõrad plätud tagasi toonud.

    Järgmisel päeval basseinitöötajalt plätude kohta aru pärides vastas see rõõmsalt, et tõepoolest, ühed sinised meeste plätud olid tõesti eile maha jäetud. Sinised olid nad küll, aga mitte nii ilusad ja heledad ja ei kriuksunud ka.

    Vahetusse läinud trikoo

    Üks eestlanna pani ürdivannis ligunedes tähele, et ta nagis rippuv trikoo on vahepeal kaks numbrit suuremaks veninud. Sees oli täitsa vale suurus. Nüüd meenus naisele, et tõepoolest, trikoo kippus seljas lotendama, kuid protseduurieelses ärevuses ta teemasse väga ei süüvinud. Peale vannist tulekut hiilis naine tagasi riietusruumi ning avastas oma õuduseks, et ta õige trikoo rippus just seal, kuhu ta selle jätnud oli.

    Mis sa passid, pese mul selg puhtaks!

    Üks naine meenutas kuidas kord, kui ta oma kohalikku veekeskusesse ujuma läks, juhtus midagi kummalist. Nimelt visati talle ühel hommikul matsalka kätte ja kamandati selga pesema.

    Kogemata naabritele külla

    Hotellid ja spaad on ikka nii ehitatud, et kui sa väga täpselt numbrit uksel ei vaata võid kogemata kombel valesse tuppa sattuda. Uksed näevad ju kõik ühtemoodi välja. Üks paar marssiski nõnda eksikombel valesse tuppa sisse. Uksest sisse minnes tekkis naisel kohe kahtlus, et see küll nende tuba pole. Mees jäi aga endale kindlaks, et on küll. Voodil märkas naine kellegi teise ilusti sätitud punast aluspesu. Sellest hetkest oli asi ka mehele selge— paar oli sattunud valesse tuppa. “Õnneks polnud naabreid kodus ja meie eksimus jäi märkamata,” ütles naine.

    Paljalt veekeskuses

    Võõramaa kombed võivad eestlase segadusse ajada. Üks mees rääkis kuidas ta paarkümmend aastat tagasi kolleegiga Rootsis sauna läks. Mehed astusid leiliruumi ujumispükstes, mispeale neid vaadati kui pidalitõbiseid. Saunalised kommenteerisid midagi rootsi keeles, mõni näitas lausa näpuga. Kuna kõik näpuga näitajad olid paljalt, said mehed aru, et vaatamata segasaunale ujumisriietega siia tulla ei tohiks. Mehed võtsid siis ennastki paljaks. Hiljem otsustasid nad ka veekeskusest läbi minna. Kõige pealt duši alla ning siis astusid mehed duširuumist aadamaülikonnas otse veekeskusesse. Meeste üllatus oli suur, kui nad nägid, et kõik olid ujumisriietes ning vaatasid neid kui metsast välja karanud lumeinimesi. 

    Kogemata segasaunas

    Kui Eestis käivad spaades paljalt saunas naised ja mehed eraldi, siis põhjamaades on tavaks ka kõik koos paljalt saunas istuda. 

    Parasjagu Põhja-Soomes suusatamas olnud eestlanna tundis paari päeva möödudes, et jalad on all kui makaronid ning õige aeg oleks minna spaasse taastuma. Peale ujumist otsustas naine sauna minna. Sauna uksel aga rippus silt, mis käskis päevitusriided seljast võtta, sest muidu võib need ära rikkuda või jääda lavale sulanud kummi tõttu kinni. Naine kooriski siis riided seljast, võttis pepualuse näppu ning astus alasti sauna. “Laval istusid kaks õllekõhtudega alasti meest, kellel lõid silmad särama. Siis sain aru, et sissekäik oli mõlemast duširuumist, nii naiste kui meeste omast… tagurdasin välja,” meenutab naine.

    Turvamees saunas

    Ka Saksamaa veekeskustes ei tohi trikooga saunas käia. Üks eestlanna leidis siis hea nipi— pani rätiku ümber , lükkas trikoopaelad õlalt maha ja läks sauna. Ühte sauna sisenedes unustas naine aga reegli ära, riputas rätiku nagisse ja läks lavale. Hetke pärast oli turvamees platsis ja palus lahkuda. 

    Saun ajas laulma

    Mõnikord võib saunas olla ka nii mõnus vaikne ja rahulik, et võid täitsa ära unustada, et sa polegi seal üksi. Nii juhtus ühe naisega Pärnus Estonia Resort Spaas. Oli üpris vaikne õhtu ning väga palju teisi külastajaid spaas polnudki. Naine läks koos elukaaslasega aroomisauna ja muusika oli naise sõnul nii hea, et ta hakkas laulma ja tantsima. Varsti suunas elukaaslane tähelepanu sellele, et nad polnudki saunas ainukesed inimesed. 

    Mida teha, kui kapiuks ei avane?

    Mõni spaa on lihtsalt nii ilus, et kohe kutsub pilti tegema. Kuid  ettevaatust kapiustega! Ühel eestlannal oli Ungari spaas selline kogemus, et kui ta tahtis pärast fotode tegemist telefoni kappi tagasi panna, siis kapiuks enam ei avanenud. Kolm teenindajat lõhkusid ukse kallal , kuni lõpuks üks virutas jalaga vastu ust ja see avanes. Kogu asi röövis aga naiselt pool tundi väärtuslikku spaa-aega. 

    Võõral toolil mõnulemas

    See lugu ei juhtunud küll otseselt spaas vaid hoopis ühes Tai rannas, kuid meelde jäi see asjaosalistele küll igaveseks.

    Rannas päevitades tõusis naine püsti, et ujuma minna. Mees jäi rannatoolile. Poole tunni pärast, kui naine veest välja tuli, nägi ta, et mees on kadunud. Naine ei muretsenud üleliia. Küllap läks ka mees ujuma. 

    Toolini jõudes avastas naine, et päikesevari on kokku lastud. Naine tegi siis selle uuesti lahti ja sättis end mõnuledes merd vaatama. Siis avastas ta rõõmuga, et mees oli ta äraolekul naisele ka joogi tellinud. Loomulikult tegi see tuju heaks. Eestlanna luristas mõnda aega kõrrest juua, kui äkki peatus ta pilk võõrastel sandaalidel tooli ees maas. Nüüd taipas ta ringi vaadata ning avastas, et ta mees silmitseb teda natuke maad eemal silmad punnis. “Vot siis tabasin ära, et olin ise eksinud ja tegin sealt kiiresti sääred,” meenutab naine naljakat vahejuhtumit.

    Vales saunas

    Kord läks üks eestlanna vanematega Haapsalu ujulasse. Seal on riietusruum meestele-naistele ühine ning riiete vahetamiseks boksid. Riietusruumist läheb tee edasi eraldi duširuumidesse, kus on ka saun. Kuna ujula oli inimtühi sattus naise isa märkamatult naiste sauna ning istus seal hea jupi aega. 

    Samal aja küsis ema tütrelt nii muuseas, et kas siin on ka saunad ühised. Nüüd hakkas tütrel kiire. Isa oli vaja saunast päästa enne, kui veel mõni huviline sauna või duši soovinuks kasutada. Õnneks lahenes kõik hästi.

    Rotid veekeskuses

    Kõik, kes väikseid närilisi kardavad võivad selle lõigu heaga vahele jätta. Aga tõsi ta on, ka rottidele meeldib vahel veekeskustes hullata. Eestlanna kirjeldab, kuidas ta kord lastega veekeskuses hullates nägi basseiniäärel vudivat prisket rotti. Rott hüppas vette ja sulistas koos külastajatega. Vetelpääste üritas teda võrguga kinni püüda, aga rott silkas ja ujus kiiresti. Nii ei saadudki loo peategelast kätte ning karvane veesõber vudis liutorude taha. “Ehk lasi seal siis liugugi,” naljatleb naine spaamaia roti üle ja fantaseerib, mis pidu neid torudes ja mullivannides siis veel võib käia, kui inimesi pole.

    Ujuvad junnid

    Väikeste lastega basseini jagades võib seal mõnikord ka väljaheiteid leiduda. Üks naine rääkis, kuidas ta ujudes kuulis eemal lapsi vallatlemas. Hiljem ujusid junnid vastu. “Hea, et suhu ei sattunud,” meenutab naine, kuidas junnid olid juba päris lähedale jõudnud.

    Aurusaun päästis piinlikust momendist välja

    Naine läks Tallinnas spaasse, kus olid kõik saunad eraldi. Et ta oli seal spaas esimest korda, ei osanud ta arvata, et seal leidub ka segasaunasid. Niisiis sammus ta uhkelt ja alasti järjekordsesse sauna sisse. Õnnetuseks oli aga seekord tegu segasaunaga. Naise õnneks oli see aurusaun, kus nähtavus oli pea olematu, nii sai naine kähku välja tagurdada. 

    Kesköised külalised

    Kesköö oli kätte jõudnud ning hotellikülastajad olid end mõnusasti magama sättimas, kui järsku avati hotellitoa uks, mille seal viibiv paar oli vahetult enne lukku keeranud. Sisse astusid kaks tumedanahalist meest. Magamaheitjad olid üllatunud, mehed ukse taga ehmatasid end soolasambaks. Selgus, et hotell oli teinud topeltbroneeringu.

  • Spaas käitumise ABC: Kas sina pesed ennast enne sauna minekut?

    Spaas käitumise ABC: Kas sina pesed ennast enne sauna minekut?

    Kindlasti ootab nii mõnigi meist kannatamatult veekeskuste ja spaade avamist. Pole ju midagi lõõgastavamat, kui hoolitseda oma keha ja hinge eest ja veeta üks tore nädalavahetus veemõnusid nautides.

    Kindlasti on aga igale spaasõbrale tuttav olukord, kus mõni tormakas jõnglane otse teie kõrval basseinis otsustab pommi hüpata või keegi kõva häälega lärmab. 

    Järgnevalt vaatlemegi lähemalt seda, millele tasuks enne hoolitsustele registreerimist mõelda ning kuidas vee- ja saunakeskustes käituda nii, et te endale, teistele ega ka personalile ebamugavusi ei põhjustaks. Spaaetiketti tutvustas meile lähemalt Fra Mare Thalasso Spa turundusjuht Maret Sukles.

    Tule hoolitsusele 5 minutit varem

    Sukles selgitab, et tihti on külastajatel valearusaam, et hotellitoast hoolitsusse jõudmine võtab aega vaid ühe minuti. Sageli on aga spaa suurem kui arvata oskame ning võõras kohas orienteerumine võib seetõttu pisut kauem aega võtta. Et saaksid oma protseduuri täies mahus nautida on hea, kui tuleksid kohale 5 minutit varem.

    Kui jääd hiljaks võib su hoolitsus soovitust lühemaks kujuneda, sest peale sind on järgmine klient tõenäoliselt juba ootamas.

    Kanna protseduurile vastavaid riideid

    “Kui lähed Tai massaaži, siis peaksid panema mugavad dressid selga, sest sind väänatakse ja käänatakse igatpidi, aga kui lähed mudaprotseduurile, siis sinna lähed sa alasti,” räägib Sukles. 

    Kui on tegu häbelikuma külastajaga või mõnest teisest kultuuriruumist pärit inimesega, võib ka ujumisriiete väel protseduuril olla. Ainuke asi, mida Sukles vältida soovitab on valgete bikiinidega mutta hüppamine. “Kui lähed valgete bikiinidega mudasse, ei saa sa neid kunagi enam valgeks,” hoiatab ta. 

    Alati tasub protseduuri kohta enne infot lugeda või videot vaadata, sealt saab infot, mida võiks hoolitsusele selga panna.

    Ära unusta hoolitsuste lina

    Fra Mare Thalasso Spas jäetakse iga hoolitsuse ostnud inimesse tuppa puuvillane hoolitsuste lina. Paberist ühekordsed linad pole loodussõbralikud ning paber on tihti kõva, ebamugav ja krabisev. Puuvillase lina saab külastaja endale igal pool peale heita ja nii tunneb ta end protseduuridel just nagu oma kodus. Kui spaa sellist varianti pakub, võta lina kindlasti enne hoolitsusele minekut kaasa. 

    Ära võta lapsi hoolitsusse kaasa

    Hoolitsus on mõeldud lõõgastumiseks, kui aga pead samal ajal lapsega tegelema on raske protseduuri täielikult nautida. Ka kõige rahulikumal lapsel hakkab mingil hetkel igav ning temaga tuleb tegeleda. Seega on parem jätta laps selleks ajaks kas elukaaslase, ema või mõne muu seltskonnas oleva täiskasvanu hoolde.

    Alkoholijoobes või uimasteid tarvitades võib hoolitsus tervisele kahjulik olla

    Reeglina keeldutakse Fra Mare Thalasso Spas ravimast klienti, kes saabub hoolitsusele alkoholijoobes. Alkoholi tarbimine tõstab reeglina vererõhku.

    “Protseduuridel on alati kehale mõju ning alkohol reeglina tugevdab erinevaid protseduure nii palju, et inimesel võib paha hakata,” selgitab Sukles miks selline käitumine tervisele hea ei ole. Samamoodi ei tohiks liigselt napsisena liiga kuuma sauna minna — on oht, et võib paha hakata. 

    Enne spaakülastust tasub ka välja uurida, kas sauna võib kaasa võtta oma joogi. Fra Mare Thalasso Spas on kõik joogid saunapargis keelatud. Juua saab veevõtukohast, kus on ka topsid. “Seda ei saa lubada, et inimene ära kuivab, sest ta võib olla seal kuni kolm tundi. Kindlasti tuleb janu kustutada,” selgitab turundusjuht.

    Ka ei tasu spaasse minna uimasteid tarvitatuna. Jällegi, eelkõige on see inimese enda tervisel kahjulik. 

    Jälgi suitsetamise reegleid

    Kui oled kirglik sigaretisõber, siis on hea enne tulekut uurida, kas ja kus on lubatud suitsu teha. Fra Mare Thalasso Spa propageerib tervislikke eluviise ning seetõttu pole suitsetamine seal üheski ruumis lubatud, ka mitte rõdul.

    Sukles räägib, et kui inimene hotelli tuleb tunneb ta end hotellitoas sageli niivõrd koduselt, et arvab, et seal on lubatud teha kõike, mida soovid. Päris nii see aga pole. 

    Pese end enne sauna ja basseini minekut

    Esimene asi, mida välismaa klient tagasisidena kirjutab on see, et eestlased üldse ei pese ennast enne kui sauna või basseini lähevad,” räägib Sukles. Pesemise sildid on küll juba mitmete asutuste pesuruumide juures ning Suklese sõnul on hakanud olukord selles vallas paranema. Üha rohkem inimesi laseb ennast veega üle, kuid naise sõnul on ka neid, kes sirge seljaga pesemata sisse marsivad. 

    Sukles selgitab, et kui bassein ebameeldivalt kloori järgi lõhnab pole see märk sellest, et sinna on liiga palju kloori pandud, vaid hoopis sellest, et keegi on pesemata sisse läinud. Kloor aktiveerub, kui basseinis on mustus. 

    Suklese sõnul ei ole tarvis enne basseini minekut juukseid pesta, end saunas aurutada ja korralikult puhtaks küürida, oluline on suurem mustus vee ja vedelseebiga maha saada. 

    Kui Eestis võib ka pesemata inimene basseini sulpsatada, siis näiteks Jaapanis pole selline käitumine üldsegi lubatud. 42kraadistesse kuumaveebasseinidesse ei lasta kedagi, kes pole end korralikult lapi ja seebiga üle nühkinud. “Kuna pesuruum ja bassein on koos, siis kõik ka näevad, kas sa pesed või ei pese,” räägib Sukles, kuidas tekib ühiskondlik kontroll. 

    Aastate lõikes on ka eestlased end rohkem pesema hakanud ning ei roni ka enam nii tihti kui varem plätudega saunalavale, vaid jätavad need ukse taha või põrandale. 

    Ära hüppa igal pool vette

    Väiksed lapsed võivad tihti veekeskustes elevusse sattuda ja hakata vettehüppeid sooritama ka kohtades, kus nad võivad teisi külastajaid oma mängudega häirida. Nii ongi spaatöötajad hädas seletamisega, miks ei tohiks hüpata basseini nii, et vett pritsib igale poole.

    “On tulnud ette ka seda, et vanemad teevad seda lastega koos ja ei saa aru, mille vastu nad eksivad.” Oluline on aga mõelda teiste külastajate peale ning oma laps korrale kutsuda.

    Enne külastust uuri spaa etiketti

    Üha rohkem spaasid on lisanud oma kodulehele spaa etiketi. Alati on hea sellega enne minekut tutvuda. Külla tulles on ikka hea austada neid reegleid, mis seal on. “Soomlane ütleb ilusti: võõral maal võõramaalaste moodi, kodus kodu moodi.” räägib Sukles. 

    Suklese sõnul proovivad nemadki olla parimad võõrustajad ja alati reeglite rikkumise puhul viisakalt probleemile tähelepanu juhtida, et mitte inimeste puhkust ära rikkuda. 

    Üldiselt on Sukles õnnelik, et eestlased on hakanud aastate lõikes üha rohkem üksteist austama ja enam ei tulda enam spaasse selle mõttega, et seal ollakse üksi.

  • Raamatud, mis võiksid olla iga reisihuvilise raamaturiiulil

    Raamatud, mis võiksid olla iga reisihuvilise raamaturiiulil

    Reisiks ettevalmistusi tehes on mõnus lugeda sihtkoha kultuuri ajaloo või looduse kohta. Nii saab endale kiiresti selgeks, kuhu kindlasti tahaks minna ja mille võib ka vahele jätta. Praegu, kui reisimine on raskendatud, on hea aeg planeerida järgmiseid reisiseikluseid, võtta kätte mõni raamat, mis paneks meid unistama uutest paikadest, viiks meid suurlinnatänavatele uitama või ilusa looduse keskele. 

    Järgnevalt vaatamegi mõnda raamatut, mis pole otseselt reisijuht, kuid milles tegelased reisivad või mis tutvustavad meile mõne teise riigi kultuuri.

    Need raamatud viivad meid pikkadele matkadele, üksildastele randadele või hoopis avavad eksootilisi kultuure teise nurga alt. Head lugemist!

    Cheryl Strayed “Metsik”: Avasta Ameerika lääneranniku metsikut loodust

    Ameerika läänerannikule mõeldes tuleb esimesena silme ette Hollywood, Los Angelase rannad ning San Fransisco koos Silicon Valleyga. Tegelikult on seal aga ka väga palju eriilmelist loodust alustades kõrbetega ning lõpetades lumiste mäetippude ja paksude metsadega. Mehhiko piirist kuni Kanadani jookseb legendaarne Pacific Crest Trail, mille läbivad igal aastal sajad matkahuvilised. Üks võimalus, kuidas sealsest loodusest ning sellest mitme kuu pikkusest matkast veidi aimu saada on lugeda Cheryl Strayed’ raamatut “Metsik”, mis räägib noorest naisest, kes täitsa üksi sellise seikluse ette võttis.

    Alex Garland “Rand”: parim raamat, millega minna üksikule saarele

    Kui unistad turistidest puutumata liivarannast, kristallselgest mereveest, värviliste kalaparvede vahel snorgeldamisest ja värskest kalast õhtusöögiks, on sinu jaoks parim lugemine Alex Garlandi legendaarne bestseller “Rand”. Kui sa raamatut lugenud pole, siis ehk oled näinud filmi Leonardo di Caprioga peaosas?

    “Rand” on iga seiklusliku reisiselli unistus. Peategelase kätte satub kaart salajase ranna asukohaga ning ta otsustab välja uurida, kus rand asub. Randa jõudmiseks peab hüppama kosest alla ning seal ootabki teda juba hulk teisi seljakotirändureid, kes elavad unistuste elu paradiisis. Ometi leidub igas meepotis tilk tõrva ning ka selles maapealsest paradiisis ei puudu põrgu. 

    Igatahes, kui see raamat sus Taisse reisimise isu ei tekita, siis ei tekita seda arvatavasti miski.

    Elizabeth Gilbert “Söö, palveta, armasta”: teekond läbi kolme erineva kultuuri

    Elizabeth Gilbertil on nii fänne kui vihkajaid. Sedagi raamatut saab lugeda mitmel viisil, kas siis ühe lahutatud naise eneseleidmise loona või sissevaatena erinevatesse kultuuridesse. Uusi teadmisi saab nii Itaalia söögist, mediteerimisest Indias kui ka mõnusast rannaelust Balil.

    Arthur S. Golden “Geiša memuaarid”: põige Jaapani kultuuri ja kombestikku

    “Geiša memuaarid” räägib, nii nagu pealkirigi ütleb, loo väiksest kalurikülast pärit tüdrukust ja tema kasvamisest Geišaks.  Lisaks liigutavale loole ning sissevaatele Geišade maailma on see raamat hea sissejuhatus Jaapani kultuuri. Raamatut lugedes saad üht-teist teada Jaapani ajaloo kohta, tutvud teetseremooniatega, saad teadmisi jaapani sisearhitektuurist, aiast ja muusikast. Kindlasti on see raamat väärt lugemine kõigile, kel Jaapani reisisihtkohana meeles mõlkumas. 

    Oliver Berg “Migratsioon”: hääletades Euroopasse

    Oliver Bergi raamat on värskendav äratundmine kõigile, kes on noorena hääletades reisinud ning võõraste inimeste diivanitel öid mööda saatnud. Selline reisimine on odav, kuid nõuab palju aega ja kannatust ning kindlasti pole hääletamine alati ohutu. Kuid seiklushimulistele on see imeline viis rändamiseks ja uute kohtade avastamiseks ja inimestega tutvumiseks. Raamatus “Migratsioon” on palju äratundmishetki. Berg kirjeldab elavalt erinevaid inimesi, keda peategelane reisi jooksul kohtab, maanteeääri, kus vahel tunde tuleb auto peatumist oodata, lootuse kadumist ja suur õnne, kui mõni lõpuks peatub. Samuti leiab raamatust palju ekslemisi erinevate Euroopa suurlinnade tänavatel, kohvikuid, baare ja jõeäärseid ning ka kohti kuhu tavaturisti jalg enamasti ei satu. Lugeja saab nuusutada kevadet Budapestis ja nautida autosõitu Horvaatias. Juba õige pea pärast selle raamatu lugemist leiad end tõenäoliselt lennupiletite sooduspakkumisi uurimas.

     

    Kätlin Kaldmaa, Hanneleele Kaldmaa “Kaks armastuslugu”: Palverännak Santiago de Compostelasse

    See raamat põimib endas mitu lugu. Üks räägib ema ja tütre suhtest ning teine palverännakuteekonnast Lyonist Santiago de Compostelasse. Ehkki Euroopa on palverännakuteid tihedalt täis ning isegi Eestis saab ühe sellise läbida, siis kõige kuulsaim neist on siiski see teejupp, mis algab Lõuna-Prantsusmaalt ning kulgeb läbi mägede Hispaaniasse.

    Tegu on väärt lugemisega kõigile, kes soovivad ehk mõnel päeval sarnase reisi ette võtta. Lugeja saab aimu, mida võiks kaasa pakkida, kuidas tervis ja jalad rännakule vastu peavad, kes on su tulevased reisikaaslased, milline on maastik, millel tee kulgeb ning linnad, kust rändurid läbi kõnnivad. Kindlasti saab aimu ka Hispaania roogadest ja ka tingimustest spetsiaalselt palveränduritele mõeldud öömajades: albergedes. 

     

    Triin Sinissaar “Mäe tippu ja tagasi” rännak läbi India osariikide

    “Mäe tippu ja tagasi” võiksid näppu haarata kõik need, keda paelub India, aga ka inimesed, kes peavad lugu põnevast loost, huvitavatest ja tõepärastest tegelastest ning haaravatest seiklustest.

    Raamat räägib kolmest kolmekümnendates aastates inimesest, kes töö tõttu satuvad Indiasse. Teekonna jooksul satuvad nad nii India linnadesse kui mägiküladesse ning veidi saab lugeja aimu ka budismist. Raamat leevendab hästi igatsust eksootika ja reisimise vastu.

  • 8 avastamisväärset kohta Ida-Virumaal

    8 avastamisväärset kohta Ida-Virumaal

    Alles üheksakümnendatel seostati Ida-Virumaad vaid krimiuudistega ning puhkamas käisid sealkandis vaid kohalikud. Aeg on aga edasi läinud ning nüüdseks on piirkond tubli sammu edasi astunud. Üha rohkem räägitakse erinevatest kultuurisündmustest Ida-Virumaal ning Narva-Jõesuu on tuntud oma männimetsade vahele jäävate mitmete spaade poolest.

    Lisaks suurtele tõmbekeskustele on Ida-Virumaal aga palju väiksemaid aga samamoodi põnevaid kohti mida avastada. Endalegi üllatuseks võite paaripäevase reisi asemel terve nädala Ida-Eestis veeta.

    Toila — tükike Itaaliat Eestimaa looduse rüpes

    Allikas: K. Ernits

    Esimest korda Toilasse sattumine paneb nii mõnegi külastaja imestusest õhku ahmima. Oru lossipargi terrassil erksinist merevaadet nautides ei saa te enam ühel hetkel aru, kas olete üldse Eestis. Imeline park, kaunis loodus, mõnus kivirand, väikelinnameeleolu ja spaa on kõik ühe õnnestunud puhkuse komponendid. See alevik lausa tiksub puhuse rütmis.

     

    Naudi vaateid Eesti kõrgeimalt pangalt Ontikas

    Foto: Sven Zaceck

    Oleme harjunud mõtlema, et Eesti loodus on malbe ja mõnus koht mediteerimiseks. Tegelikult pakub aga kodumaine looduski otsijale tõeliselt dramaatilist maastikku. Kui soovite kogeda võimast loodust seadke sammud Eesti kõrgeimale, Ontika pankrannikule. Teid võtavad vastu vapustavad vaated merele, kena matkarada ning omajagu ronimist. Muuhulgas vaadake ära ka 30 meetri kõrguselt langev Valaste juga, mis on samuti Eesti kõrgeim.

    Ontika lähistel asub neorenessanslikus stiilis Saka mõis, kus saab pärast pikka päeva puhata ja veemõnusid nautida.

    Avastage endist kinnist linna, Sillamäed

    Foto: Tauri Taal

    Kas teadsid, et omal ajal kaevandati Sillamäel uraani ning et ameeriklased sellest midagi teada ei saaks otsustas Nõukogude Liit linna võõrastele sulgeda. Sisse sai vaid eriloaga ning et keegi ei lahkuks ega hakkaks infot lekitama tehti töötajate elamistingimused Sillamäel väga mõnusaks. Töötajad said endale elamise ja auto ning poed olid paremini varustatud kui mujal. Omal ajal tegutses selles väikses linnas isegi kaks kino. Mis aga ootab ees Sillamäe külastajat praegu? Praegu võib siin imetleda Stalini-aegset arhitektuuri ja linnaplaneeringut, jalutada avaratel puiesteedel ning kõndida alla kuulsatest treppidest, mis  tekitavad tunde, et olete kuskil välismaal. 

    Nautige suuruselt kolmandat linna Eestis — Narvat

    Foto: Eiliki Pukk

    Narva on eesti suuruselt kolmas linn, kuid külastatavuselt jääb paljudele Eesti linnadele veel alla. Ometi on see piirilinn asukohale omaselt täis põnevat ajalugu ja arhitektuuri. Miks mitte käia ära ühes Euroopa Liidu ääreala linnas? Sind ootab uhke Narva linnus, mis oma põnevate programmidega paneb silmad särama nii väiksel kui suurel ajaloohuvilisel. Kindlasti tasub vaatamist ka endine Kreenholmi tehas. Kui ilm on hea, võtke ette jalutuskäik 1km pikkusel Narva jõe äärde ehitatud promenaadil või minge hoopis süstaga Eesti veerohkeimale jõele sõitma.

     

    Kaunis kuurort Narva-Jõesuu

    Ida-Virumaa ei väsi üllatamast. Siin asub Eesti pikim mereäärne liivarand— Narva-Jõesuu rand. Kui puhkus on teie jaoks eelkõige kuldsed liivad, veeprotseduurid ja kulgemine kaunitel kuurortitänavatel, tasuks kindlasti minna tutvuma Narva-Jõesuuga. 

    Narva-Jõesuu tänavatel on palju juugendarhitektuuri, randa ääristab promenaad koos puhkealade ja grillimiskohtadega. Õhtul võib aga väsimust välja puhata ühest mitmest Narva-Jõesuu kuulsast spaast.

    Tutvu tegutseva kloostriga Kuremäel

    Foto: Kaupo Kalda

    Ida-Virumaal ringi reisides on igal huvilisel võimalik ära käia ka tegutsevas Vene õigeusu nunnakloostris ning tutvuda kloostrieluga. Klooster ehitati iidsesse pühapaika, kust karjased 16. sajandil nägid jumalaema ilmutust. Samas kohas leiti ka vana tamme alt ikoon. Peale seda otsustatigi paika klooster rajada. Kloostri territooriumil saab tasuta ringi vaadata, pühast allikast vett juua või selles kümmelda. Kui soovite aga rohkem teada saada ja pääseda ka muudesse hoonetesse, võite nunnadelt osta tasulise ekskurssiooni.

    Troopiline laguun Ida-Virumaal

    Kui sul on tuline soov kogeda troopikat, ei peagi sa tegelikult selleks kodumaalt lahkuma. Nimelt saad näha lahedat erksinist vett ka siinsamas Eestimaal. Jah, palmipuud on pildilt küll puudu, kuid eriliselt ilus järvevesi on siiski vaatamist väärt. Tegu on nimelt Auvere elektrijaama lähistel asuva settebasseinide ülevoolust tekkinud järvekesega. Ujuma sellisesse vette mina ei ole soovitatav, kuid uskumatu elamuse võrra saate rikkamaks kindlasti.

    Aidu, foto: A.Tarno
    Foto: A.Tarno

    Ka sealsamas lähedal asuvas Aidu karjääris on vesi imetabaselt sinine. Sealset tehismaastikku saab avastada mitmesuguste erinevate renditavate liikumisvahenditega.

    Aidu karjääri lähistele jääb Mäetaguse mõis, kus saab keha kinnitada, aja maha võtta, nautida spaad või avastada mõisaparki.

     

    Laulvad liivad Peipsi kaldal

    Kuid kui soovid siiski varbad vette kasta, tasub sõita Peipsi põhjakaldale, kus külastajat ootavad kohati ka täiesti inimtühjad rannad. Kui su soov on Robinson Crusoe laadis üksindust nautida, sobib Peipsi põhjarannikul asuv Kauksi rand selleks imehästi. Kauksi ise on küllalt populaarne, kuid sealt ida poole minnes inimtühjadest randadest puudust ei tule. Loomulikult on alati tark minna nädala keskel, kuid üksildase ranna leidmine pole sel 30km pikal rannaribal kuigi keeruline. 

    Peipsi põhjarannik tuntud oma laulvate randade poolest. See tähendab seda, et liivale astudes jala all miski justnagu kriuksuks, kriuksumine aga viitab sellele, et liiv on väga puhas. 

  • Ilusad reisipildid nutitelefoniga: kas võimalik või võimatu?

    Ilusad reisipildid nutitelefoniga: kas võimalik või võimatu?

    Oled sa vahel tuttavate Instagrami vaadates märganud, kui kenasid pilte nad teevad? Kui neilt aga küsida, et millise kaameraga need tehtud on, vastavad nad, et kasutasid telefoni. Kuidas siis mõnel tulevad telefoniga tehes nii head pildid, samas kui sinu omad näevad kõik hoopis kehvemad välja?

    Tegelikult on asi sama nagu kalli fotoaparaadiga pildistades. Kui oled teinud endale selgeks teatud nõksud, näevad pildid välja väga ilusad. Mida vähem sa tead fotograafiast ning oma telefonist, seda kehvemad pildid tulevad.

    Telefon või peegelkaamera?

    See, millise pildimasina reisile kaasa võtad, oleneb su reisi eesmärgist. Kui oled hobi- või professionaalne fotograaf, kes läheb reisile väga kindla sooviga mingi fotoprojekti jaoks materjali koguda, siis ei saa fotovarustuse asjus muidugi kompromisse teha ning kaasa tuleb võtta kõik see, mida konkreetse ülesande täitmiseks vaja läheb.

    Tavainimene saab aga edukalt läbi ka telefoniga. See on ka väga mugav, sest telefon on ju meiega alati kaasas. 

    Peegelkaamera on raske ja võtab kotis ruumi. Tihti tuleb reisil palju kõndida ning parem oleks end mitte lisakilodega vaevata.

    Kindlasti tuleb mõelda ka sellele, kuhu te lähete. Eestis ja Euroopas ei ole väga ohtlik. Kui hoiad silmad-kõrvad lahti ja ja ei jäta fotoaparaadikotti valveta, ei juhtu tõenäoliselt midagi halba. Kui aga plaanid reisi mõnda ebaturvalisemasse piirkonda nagu Ladina-Ameerikasse, ei ole mõnes kohas üldse soovitatavgi kallist tehnikavidinat kotist välja võtta. Nii mõnigi ostab endale sellisteks reisideks lausa odavama telefoni, et varguse ohvriks langedes kahju liiga suur ei oleks. Sellistele reisidel tunnete end telefoniga pildistades tõenäoliselt mugavamalt. 

    Nüüd aga vaatamegi mõnda lihtsat nippi, kuidas oma nutitelefoniga täitsa professionaalse väljanägemisega pilte klõpsida. 

    Peatu ja alles siis tee pilti

    See kõlab elementaarse nõuandena. Kui tihti oled sa aga võtnud taskust telefoni ja käigu pealt pilti teinud? Üsna tihti, kas pole? Nimelt suhtume me telefoniga pildistamisse sageli nii, et kvaliteet on halb, seega ei pea pildi tegemiseks eriti pingutama. Tegelikult on aga nii, et kui peatud ja hoiad telefoni paigal, parandab see pildi kvaliteeti (pilt on teravam) ning see annab sulle võimaluse ka mõelda, kuidas objektid pildile paigutada. 

    Lisaks proovi olla oma telefoniga õrn. Ära kasuta pilditegemisel ülemäära jõudu— pildi tegemiseks ei pea ekraani toksima, piisab puudutamisest. Mida õrnemalt sa puudutad, seda vähem telefon pilti tehes liigub ning seda parem jääb pildi kvaliteet.

    Kompositsioon – mis see veel on?

    Kompositsioon on see, kui mõtled enne pildi tegemist, kuhu sa objektid kaadris paigutad. Kindlasti tead seda ruudustikku, mille telefon sulle pilti tehes ette viskab? Sinu ülesandeks on paigutada pildistatav objekt joonte ristumiskohale.

    Väldi objektide kaadri keskele paigutamist. Näiteks maastikku pildistades jäta silmapiir kas ülemisele või alumise joonega kohakuti.

    Pööra tähelepanu ka diagonaalidele. Sild, tee või jõgi, mis moodustab fotol diagonaali tõmbab vaataja tähelepanu ja teeb foto huvitavaks.

    Väldi zoomi

    See on küll üks asi, mis telefonikaamera juures nii hea pole kui profifotoka juures. Nimelt on telefonil vaid digitaalne zoom, mille kasutamine viib kvaliteedi alla. Seega tasuks zoomi üldse vältida ning katsuda pigem ise lähemale minna.

    Raam ümber

    Kui oled näinud profifotograafe töötamas, siis ilmselt tead, kuidas nad kõhuli mudasse hüppavad, või end lausa kringliks keeravad, et head pilti saada.

    Ei, ära muretse, me ei soovita sul mudas roomata ja end mustaks teha. On ka lihtsamaid variante. Huvitava kaadri saamiseks võid proovida tekitada pildi ümber nn raami. Raamida võid ühte pildi külge, kogu pilti või vaid ühte nurka.

    Näiteks võid mäest või kindlusest pilti tehes jätta pildi ühte serva puulehti, või allaserva lilli. Katseta majaseintega, säti kaader nii, et pildi äärtesse jäävad palmipuud. Variante on palju.

    Kuidas valgust enda huvides ära kasutada?

    Võimalusel sättige oma reisijalutuskäigud hommiku või õhtutundidele. Keskpäevane ere valgus ei ole heade piltide saamiseks ideaalne.

    Kõige lihtsam nipp on mitte pildistada vastu valgust. Inimesi on parem pildistada varjulises kohas ja kindlasti ühtlase valguse käes. Kui reisikaalase pool keha on varjus, teine pool aga valguse käes, ei tule pilt kõige ilusam.

    Et mitte reisi ajal vaid pildistamisele mõelda, on hea juba enne reisi pisut harjutada. Võta sõber või sõbranna kaasa, minge jalutama ning katsetage telefonifotograafia erinevaid võimalusi.

  • 5 põnevat ideed rattamatkaks

    5 põnevat ideed rattamatkaks

    Ilmad lähevad tasapisi soojemaks, lumikellukesed pistavad pea mullast välja ja õhus on kevadet. Üha rohkem inimesil leiab tee tervise- ja matkaradadele ning nii mõnigi on ka juba oma rula või jalgratta õue viinud.

    Esimene kord mõnusa kevadilmaga kuival afaltil või lehekõrvus metsas rattaga ringi tiirutada on alati eriline. Miks mitte võtta see tunne endaga ka puhkusele kaasa?

    Eestlaste seas on rattasõit alles hoogu kogumas. Rattaga tehakse paar tiiru kodu- või maakodu ümbruses. Päeva või paari pikkused rattamatkad tunduvad pisut ekstreemsed. Tegelikult aga saab päevase sõiduga hakkama nii noor kui vana. Vaja on vaid valida endale jõukohane distants. Miks mitte tehagi puhkusest rattamatk?

    Algajad rattamatkahuvilised võiksid proovida erinevaid distantse alguspunktiga oma ööbimiskohast. Edasijõudnumad võivad aga pakkida varustuse rattakottidesse või selga ning sõita öömajast öömajja. 

    Avasta Vormsit

    Kui sa pole varem suur rattamatkaja olnud, ei tasu kohe hakata Tallinnast Riiga väntama. Parem on hoopis alustada näiteks Eesti väikesaartest. Vormsi läbimõõt on 15km ning tänu oma väiksusel on seda saart ideaalne rattaga avastada. Võid praamile oma ratta kaasa võtta või kasutada kohalikku rattalaenutuse teenuseid. Ratast saab laenutada nii üheks tunniks kui ka lausa kolmeks ööpäevaks.

    Vormsil saad nautida rannaniite ja kaunist loodust, rannarootslaste põnevat kultuuri, ujuda inimtühjades randades ning hea õnne korral võid näha ka metsloomi. 

    Pikem matk Hiiumaal

    Kui rattasõit on sul juba paremini käpas, võid võtta ette ka pikemaid matkasid. Selleks pakub hea võimaluse Eesti suuruselt teine saar Hiiumaa. Kivised rannad, majakad, väikelinnad, mõisad, kadakad, metsad, tuul ja meri— Hiiumaal on kõik see, mida vajad lõõgastavaks puhkuseks.

    Kui sa ei soovi väga pikka matka teha, saad teha tiiru väiksel saarel otse Hiiumaa külje all, Kassaril. Kassaril suvitasid mitmed eesti kirjanikud nagu Jaan Kross ja Ellen Niit. Seal saab külastada Aino Kallase majamuuseumit ning hingata värsket mereõhku rannaniitudel ja kadakate vahel.

    Kui soovid pikema tiiru teha, võid läbi sõita kõik kolm kuulsat Hiiumaa tuletorni: Tahkuna, Kõpu ja Ristna. Tuletornide läbimine võtab ühtekokku umbes 47km, kui sellele lisada veel sõit sadamasse ja tagasi teeb see kokku 150km.

    Pärnust Iklasse mööda kõrvalteid

    Kuna korralik rattateede võrgustik Eestis veel puudub, leiab nii mõnigi rattamatkaja end vahel nõutult kiire liiklusega maantee äärest, mis pole sugugi nauditav. Et seda vältida tasuks kodus juba aegsasti välja uurida kõiksugused väiksemad, vähemkasutatavad teed ja kruusateed.

    Suurtele maanteedel on heaks alternatiiviks ajaloolised teed.  Näiteks võib sellise rattamatka ette võtta suunaga Pärnust Iklasse või vastupidi. Seda marsruuti võib edukalt kulgeda mööda väiksemaid maanteid, mida kasutades tuleb matkatee pikkuseks 65 km.

    Rada võib alustada näiteks Tervise Paradiisi eest, keha kinnitada Häädemeestes, ujuda, telkida või pikniku pidada Kablis, Krapis või Lemmes. Kui kaasas on lapsed ei tasuks unustada Lotemaad. Kui olete suured väntajad võite sõita edasi-tagasi. Kui mitte, võite uurida rattalaenutusest või hotellist, kas saavad pakkuda teile teenust teid kas Iklasse sõidutada või pärast tagasi tuua.

    Pärast sellist matka on mõnus end hellitada mõnes Pärnus spaas.

    Rattaretk ümber Võrtsjärve

    Kui tahad ette võtta midagi tõeliselt meeldejäävat, midagi sellist, mis paneb sind tundma, et su kevad või suvi on tõesti korda läinud, siis see rattamatk on suurepärane katsumus just sulle. Eesti suuruselt teisele järvele tiiru peale tegemine tähendab ratta seljas läbi kolme maakonna tuhisemist. Kilomeetreid kogud sa selliselt matkalt kokku 140.

    Imelised päikesetõusud ja -loojangud, mõnusad ujumiskohad, puhkekeskused, peened restoranid ja paadilaenutused on vaid osa sellest meeldejäävast rattamatkast.

    Peale elamusrohket füüsilist pingutust võid kosutada end kas Tartus või Viljandis.

    Avasta Tallinna mereäärt

    Kes ütles, et Tallinna peab tulema vaid vanalinna jalutama ja muuseumidesse uudistama? Ei, Tallinn sobib suurepäraselt ka seiklusjanulisele ja aktiivsele puhkaja. Ning miks mitte ühendada mitu reisistiili?

    Kõige mõnusam on Tallinnas vändata mööda mereäärt. Hea tahtmise korral võid sõita näiteks Kakumäelt Viimsisse, mis rannikujoont järgides teeb kokku pea 40 km. Kuid hea elamuse saamiseks võib ka läbida ka väiksema lõigu sellest marsruudist.

    Kakumäe on kindlasti mõnus avastamispaik maastikuratturitele. Haabersti pakub võluvaid merevaateid ning on põnev ka linnuvaatlejale. Kui lapsed vaheldust tahavad on hea mõte põigata sisse loomaaeda või mängida Stroomi ranna mänguväljakul. Täiskasvanud võivad rannas mereõhku hingata ja lõunapausi pidada.

    Pealelõunal on hea mõte uudistada Paljassaare hoiuala, istuda mõnes Kalamaja kohvikus ning soovi korral näiteks lennusadamat väisata. Siis ootavadki juba ees kenad vaated linnale Pirita teel. Soovi korral võid teha vahepõike Kadrioru parki või uudistada “Viimsest reliikviast” tuttavaid Pirita kloostri varemeid. Ilusa ilma korral on mõnus teha puhkepaus Pirita rannas.

  • Puhkus ja piirangud: milliseid majutuspakette võiks just praegu broneerida?

    Puhkus ja piirangud: milliseid majutuspakette võiks just praegu broneerida?

    Koroonapandeemia algusest on möödas aasta ning taas seisame silmitsi karmi reaalsusega — kõrge nakatunute arvu tõttu tuleb taaskord veeta rohkem aega kodus või vabas õhus ning vältida liigseid kontakte.
    Me kõik oleme sellest pisut väsinud ning lisaks sellele on käes märts, mis paljude jaoks tähendab kevadväsimust ja üldist energiapuudust. Tavaolukorras on just nüüd see aeg, kui inimesed lendavad palmi alla end kosutama ja suvest unistama. Sel aastal peab päikesejahtija siiski reisi hoolega läbi mõtlema. Nimelt tuleb paljudes riikides jääda karantiini, mis igale puhkajale ei sobi.
    Mida aga teha juhul, kui hing ihkab puhkust? Üks võimalus on ette võtta privaatne, turvaline ja vastutustundlik lühipuhkus kodumaal. Sellise puhkuse eeliseks on see, et te ei pea jääma karantiini ning paljud hotellid pakuvad erinevaid privaatseid pakette, kus saab lõõgastuda kallima või perega.
    Miks minna privaatsele minipuhkusele? Oleme harjunud mõtlema, et kõige paremini puhkab kuskil kaugel ja pikalt. Tegelikult piisab ka keskkonnavahetusest. Ööbimine hotellis aitab korraks unustada töömõtted ja probleemid. Lubage endale paar ööd hotellis, kus te ei pea mõtlema oma kohustustele ning saate nautida aega iseendale.
    Toome sinuni mõned head võimalused, kuidas praegu puhkust veeta.
    Vali väike hotell
    Väike ja privaatne puhkekoht aitab vältida üleliigseid kontakte. Miks mitte kogeda seda, milline on mõisniku elu? Näiteks Ruunawere Postimõis hotellis on vaid 14 tuba. Hotell on väga hubane. Toad on armsa ja läbimõeldud kujundusega ning igas neist on ka veidi vana aja hõngu, olgu selleks siis maalähedane puitlaudis, mõni vanaaegne mööbliese või hoopis uhke baldahhiinvoodi. Ruunaweres on saadaval nii romantikapakette kui ka perepakette. Paketid sisaldavad kas privaatset saunakasutust või on spaamõnusid võimalik nautida lausa toas. Lisaks leilisaunale saab toas nautida ka infrapunasauna ja massaaživanni. Romantikapuhkuse pakettides reedeti ja laupäeviti võimalik ka massaaži saada. Vali aga oma lemmik ja lõõgastu!
    Mõis ise asub looduse keskel. Astu vaid hotellist välja ja oledki matkarajal. Praegu on parim aeg loodust lähemalt uurida. Kas esimesed lumikellukesed on pead juba mullast välja pistnud?
    Eriti mõnus on Ruunaweres nautida rahu ja vaikust inimestel, kes seda muidu vaid jao pärast saavad. Käi saunas, naudi head sööki ja mõnule kamina ees. Mis oleks veel mõnusam kevadine kosutus?
    Ka näiteks Lõuna-Eestis asuv Sangaste Rukki Maja külalistemaja on väike ja privaatne koht romantilise, aktiivse ja tervisliku puhkuse veetmiseks. Hubased numbritoad, rukkirestoran ja mitmed lisateenused on teinud Rukki Maja külalistemajast hinnatud peatuspaiga.
    Aeg minna loodusesse
    Mets ja päikeKui linnas on kõik kinni, on kõige mõistlikum seada sammud metsikusse loodusesse. Kunagi pole looduses nii põnev kui praegu. Kevad on kohe-kohe ukse ees ning loomad ja taimed hakkavad vaikselt talveunest ärkama. Kas tead, et nii mõnedki rändlinnud juba tagasiteel Eestisse? Nii et paki kaasa oma taimede välimääraja ning lae alla linnulauluäpp ning mine jahtima ehedaid elamusi loodusest.
    Looduses viibimine rahustab inimest ja muudab tuju heaks isegi neil, kellel praegune olukord tuju on ära rikkunud.
    Kas oled käinud Lahemaal? Just nüüd on parim aeg külastada Eesti esimest rahvusparki ning veeta öö ajaloolises Vihula Mõisas, mis asub otse rahvuspargi südames. Mõis pakub nii pere- kui ka romantikapakette. Mõni neist sisaldab näiteks romantilist paadisõitu, mõni aga võimalust ümbrust rattaga avastada.
    Kes ütles, et rannas on mõnus vaid suvel? Ei, meri on nauditav ka talvel ja varakevadel. Roosta Puhkeküla annab võimaluse lõõgastuda mändide all ja nuusutada värskendavat mereõhku terve aasta läbi. Lisaks ilusale loodusele teeb paiga põnevaks see, et seal elasid rannarootslased, mistõttu on küladel lisaks eesti nimedele ka rootsikeelsed nimed. Tekib tunne nagu oleksid välismaal!
    Sobivaid puhkemaju on Roosta Puhkekülas nii paaridele, peredele kui sõpradele. Tule ja naudi täielikku rahu ja vaikust, lusti terviserajal, hinga mereõhku või sõida rattaga.
    Vanni või sauna ilma toast lahkumata
    Roosta puhkemajad saunKuna spaad on praegu kinni, siis tasub kindlasti otsida hotelle, kus saun või vann on otse toas. Selleks kasutage Hotelliveebi laiendatud otsingut, et välja filtreerida just endale sobivatele kriteeriumitele vastavad paketid.
    Saun või vann toas on tõeline luksus aktiivsele puhkajale. Kui tuled matkalt, rattasõidult või suusatamast, siis pole midagi mõnusamat kui lõõgastuda kuumas vees või saunalaval leili visates. Ka maandavad veeprotseduurid hästi töönädala pingeid.
    Näiteks Pärnu kesklinnas asuvas Hansalinna hotellis on võimalik kaaslasega turvaliselt veeta kõige romantilisem õhtu. Nende juuniorsviidis asub nimelt mullivann, nii et saate nautida spaamõnusid toast lahkumata. Eriliseks teeb selle paketi ka üllatuskingitusena teid toas ootav kohalik käsitöösiider.
    Ka Tallinna kesklinnas asuvas hotellis ibis Tallinn Center saad nautida karantiini stiilselt ning visata leili toas asuvas leilisaunas!
    Kahekesi restoranis
    romantika2. (1)Mida teha kui restoranid on kinni, kuid on tuju end hellitada? Loomulikult võib oma lemmikrestoranist toidu koju tellida, kuid miks mitte võtta ette lahe seiklus ja süüa privaatses restoranitoas? Just sellist võimalust pakuvad nii Tallinna südalinnas asuv L’Embitu, von Stackelberg Hotell Tallinn kui ka V Spaahotell Tartus. See on kahtlemata üks ägedamaid võimalusi, mida praegusel koroonaajal kindlasti kasutada. Restoranituba on privaatne ja luksuslik elamus, mis paneb su end tundma kuninga või kuningannana. Kuna restoranitubade saadavus on piiratud, siis kindlasti tuleks eelnevalt uurida, kas soovitud kuupäevadeks on veel restoranituba vaba.