Puhkus on aeg end lõdvaks lasta ja mugavalt tunda ning ehk ka pakkuda endale natuke luksust. Samal ajal on hea mõelda sellele, et reis oleks võimalikult keskkonnasäästlik. Milleks on vaja olla keskkonnasäästlik? Eelkõige selleks, et meie teod ei mõjutaks negatiivselt ökosüsteeme ja kliimat. Et ka meie lapsed ja lapselapsed saaksid nautida puhast ja liigirikast loodust. Eelkõige tähendab keskkonnasõbralik reisimine külastatava paiga looduse, kultuuri ja majanduse hoidmist ja toetamist.
Kui sa juba elad keskkonnasäästlikult, siis pole sinu jaoks selles ka midagi keerulist. Võta lihtsalt oma head harjumused reisile kaasa. Kui sa aga sooviksid puhkuse ajal panustada keskkonnahoidu, vaata järgmiseid soovitusi.
Väldi lendamist
Eksootilisele reisile on raske minna mööda maad või laevaga. Nii mõnelgi juhul tähendab see mitmenädalast kohalesõitu, mis röövib su puhkusest liiga palju aega. Kui aga on minek naaberriikidesse või Eesti saartele, siis kaalu muid variante.
Kasuta ühistransporti

Kõige loodussäästlikum on reisida bussi või rongiga. Kui su sihtkohta ühistransport ei vii, pole midagi teha, kuid kui puhkad mõnes suuremas Eesti linnas, siis võiksid kaaluda auto koju jätmist. Nii hoiad õhu puhtamana ning vähendad heitgaase.
Eriti tore on reisida rongiga. Kogupere rongireis võib lastele jätta elamuse terveks eluks. Kui lähed rongireisile kaaslasega on teil rohkem aega sõidu jooksul üksteisele pühenduda. Vanemad inimesed aga rõõmustavad selle üle, et rongis saab jalgu sirutada ja ringi jalutada.
Kohapeal käi nii palju kui võimalik jala. Kui majutusasutus jääb linnast kaugemale laenuta ratas.
Tekita võimalikult vähe prügi
Kui oled käinud mõnes kolmanda maailma riigis, oled arvatavasti näinud, kuidas meri uhub rannale kõik, mis inimesed on ära visanud alates hambaharjadest ja plätudest kuni Barbie’i nukkudeni välja. Lääne ühiskonnas kipume unustama, kui palju prügi me toodame, sest prügi viiakse meil kenasti nina alt ära. Tegelikult aga on nii, et kuna oleme jõukamad, tarbime rohkem ning sellest jääb järgi kordades rohkem pakendeid kui vaesemates riikides.
Prügi vähendamise vastu aitab paar lihtsat nippi: oma veepudel, termos, toidukarp ja riidekott. Riikides, kus kraanivesi on joodav, on keskkonnale alati sõbralikum juua kraanivett ning võtta pudel veega kaasa igale poole kuhu lähed.
Bensiinijaamas või bussijaamas on väga ahvatlev haarata kohvi järele. Kahjuks tuleb see tihtilugu papp- või plastiktopsis. Järgmine kord võta kaasa oma termos või tass ning palu kohv sinna serveerida.
Turul käies lase marjad panna oma kaasavõetud karpi. Proovi sama nippi ka valmistoitu ostes. Riidekotid aga kuluvad marjaks ära poes sisseoste tehes.
Ära raiska
Kahjuks on paljudel inimestel halb komme — kui nad pole oma kodus, pole nad elektri, vee või toiduga nii hoolikad, sest nemad ju selle eest ei maksa. Sellegipoolest pole meie planeedile kasulik, kui vesi voolab, lambid põlevad või toit raisku läheb.
Säästa ressursse. Kui lased elektriseadmetel kasutult töötada tähendab see seda, et suure vaevaga toodetud elekter läheb raisku, kui kuhjad taldrikule liiga palju toitu ja viskad selle ära, mõtle sellele, kui palju energiat läks selle tegemisele ja sinuni toimetamisele. Seega duši all tee kiiresti, kasuta konditsioneeri vaid äärmisel vajadusel ning tõsta endale ette portsjon, mille kindlasti ka ära jõuad süüa.
Taaraautomaadi kasutamine näitab, et hoolid
Tihti on nii, et inimesed, kes kodus hoolikalt prügi sorteerivad ja taara automaati viivad, viskavad reisil olles pudeli prügikasti. Jah, rahasumma mida ühe pudeli eest saab on väike, kuid kasu, mis see keskkonnale toob on suur.
Eelista kohalikku kraami ja mahetooteid
Suuremahuline põllumajandus kurnab maad ning vähendab liigirikkust. Kui tahad endiselt näha näiteks eri liike mesilasi ja muid putukaid looduses sumisemas, eelista pestitsiidide vaba toitu. Külasta kohalikke taluturge, otsi üles mahemarketid ja -restoranid.
Teine hea võimalus keskkonna hoidmiseks on süüa kohalikku toodangut. Mida rohkem sööme Eestis kasvatatud toitu, seda vähem on meie teel rekkasid, mis planeeti saastavad. See on ka hea võimalus tutvuda kohalike maitsetega ning toetada väikeettevõtjat.
Väldi hooajaettevõtteid
See kõlab karmilt, kuid võimalusel toeta oma külastusega kohvikut, baari või restorani, mis tegutseb aasta läbi. Miks nii? Aga sellepärast, et nii toimides aitad sa kaasa kohaliku elu edendamisele. Inimesed, kes elavad suve- või talvepealinnades, elavad ju nendes kohtades aasta läbi. Kui toetad kohalikule suunatud äri, annad oma panuse sellesse, et see koht jääb kohalikele avatuks ka hooajaväliselt.
Loodusesse minnes võta kaasa kindad ja prügikott
Kui tahad puhkuse ajal looduse säilimisse oma panuse anda, siis võta kaasa kilekott ja korja prügi samal ajal kui loodust naudid. Mõtle kui tore on sinna kohta järgmisel külastajal või ka sul endal järgmisel korral tagasi tulla.
Koristustalgud ei pea toimuma vaid korra aastas või ainult troopilisel rannal. Ei, võid teha sellest oma iga-aastase puhkuse osa. Sõprade ja perega seda tehes innustad ka teisi keskkonnast hoolima ning tõenäoliselt ei viska keegi teie seltskonnast prügi enam loodusesse.
Vali taimetoidumenüü
Loomse toidu söömine jätab paratamatult keskkonnale suurema jälje kui taimedest toitumine. Loomadele toidu kasvatamine moodustab lausa 80% kogu põllumajandusest. Kindlasti, ei pea keegi nüüd kohe taimetoitlaseks hakkama, kuid miks mitte proovida taimetoidu-puhkust või vähendada liha tarbimist puhkuse ajal. See on ka omamoodi samm mugavusstsoonist välja ja võimalus proovida midagi teistsugust. Paljud pelgavad, et taimne toit on maitsetu, tegelikult aga saab ka taimsetest komponentidest teha imemaitsvaid roogasid. Üllata ennast uute maitsetega ning hoia keskkonda.
Keskkonnasäästu nipid hotellis
- Kui hoiad rätikut nagis, ei vahetata seda pikema viibimise korral ära.
- Kui hotell pakub pudelivett, jäta see järgmisele külastajale ja joo hoopis kraanivett.
- Võta reisile minnes kaasa oma pesuvahendid. Paljudes poodides müüakse väikseid spetsiaalselt reisimiseks mõeldud potsikuid ja pudeleid, mida saab oma vahenditega täita. Nii vähendad prügi tekkimist.
- Kui jääd hotelli pikemaks, kasuta “Mitte segada” silti. Nii ei vahetata sul ülepäeva voodipesu. Kodus sa seda ju ei tee. Keskkonnale mõeldes on mõistlik sellest ka hotellis loobuda.


Pärnumaa metsade vahelt leiad eesti naise ja norra mehe toreda ettevõtmise — alpakafarmi. Alpakad on väikest laamat meenutavad kaamellased toreda koheva karvkatte, suurte silmade ja naerusuise näoga. Esimene alpaka jõudis Alpakafarmi aastal 2012 ning sellest peale on kõigil külastajatel võimalik alpakatega lähemat tutvust teha. Näiteks saab kohapealt osta porgandiviile, millega võib loomi toita.
Kas oled juba käinud 



Võrumaa on üks erilisemaid maakondi Eestis. Kõige sügavamast järvest lennutab see su otsejoones Eesti kõige kõrgemasse punkti Munamäel. Suure Munamäe tippu viib mugav trepp, mis teeb ülesmineku jõukohaseks paljudele. Kui mägiekspeditsioon tehtud saab keha kinnitada mäejalamil asuvas Suure Muna restoranis. Kui Haanja aga su südame võitis ning hing veelgi vägevamate mägede järgi igatsema hakkas, on hea mõte suunduda Vällamäe matkarajale. Raja pikkuseks on küll kõigest 2,2 km, ometi pole selle läbimine niisama lihtne. Nimelt ootab sellel matkarajal sind ees tõus Vällamäe tippu, mis oma järskude nõlvadega on juba hoopis teisest puust ronimisharjutus.
Kõik ajaloo- ja varemeromantika huvilised — siin on midagi teile! Uhke Vastseliina piiskopilinnuse varemed sulavad kui valatult Lõuna-Eesti maalilisse maastikku. Nad on ilusad ja võimsad ning kindel märk endiste aegade hiilgusest ja särast. Pole vahet, kas külastad linnusevaremeid, sompus ilmaga, varahommikul või õhtuhämaruses, selles kohas lihtsalt on midagi eriliselt meeleolukat. Kas tead, et siit lähevad läbi ka palverännuteed? Palverändurite majas on üleval näitus, mis annab palverännakute kohta rohkem infot.
Lõuna-Eestit väisates ei tohiks kindlasti vahele jätta üht Eesti ilusaimat looduslikku vaatamisväärsust — Taevaskoda. Maaliline liivakivipaljand kauni jõe kaldal on nagu meie oma väike Suur Kanjon. Külasta kindlasti Suurt Taevaskoda ning heida pilk peale kärestiku serval asuvale Nõiakivile. Hiljem võid jalutada Väikse Taevaskoja juurde, kus on filmitud nii mõnigi stseen “Viimse reliikvia” filmist.
Üks naine meenutab, kuidas Lõuna-Eestis spaas käies jättis ta mees oma armsad sinised Bulgaariast ostetud kriuksuga plätud seina äärde ja sulpsas mullivanni. Ühel hetkel taipas aga naine jahmatusega, et mehe plätud on seina äärest kadunud. Järgmisel hetkel tabas ta terav pilk juba ka mehe, kes need endale varba otsa oli ajanud ning nüüd minema jalutas. Egas midagi, mees jättis mullivannis mõnulemise kus seda ja teist ning tormas oma plätudele järgi. Õnnetuseks oli aga võõras mees pisut liiga palju õlut joonud ning väitis surmkindlalt, et need on tema plätud.
Hotellid ja spaad on ikka nii ehitatud, et kui sa väga täpselt numbrit uksel ei vaata võid kogemata kombel valesse tuppa sattuda. Uksed näevad ju kõik ühtemoodi välja. Üks paar marssiski nõnda eksikombel valesse tuppa sisse. Uksest sisse minnes tekkis naisel kohe kahtlus, et see küll nende tuba pole. Mees jäi aga endale kindlaks, et on küll. Voodil märkas naine kellegi teise ilusti sätitud punast aluspesu. Sellest hetkest oli asi ka mehele selge— paar oli sattunud valesse tuppa. “Õnneks polnud naabreid kodus ja meie eksimus jäi märkamata,” ütles naine.
Parasjagu Põhja-Soomes suusatamas olnud eestlanna tundis paari päeva möödudes, et jalad on all kui makaronid ning õige aeg oleks minna spaasse taastuma. Peale ujumist otsustas naine sauna minna. Sauna uksel aga rippus silt, mis käskis päevitusriided seljast võtta, sest muidu võib need ära rikkuda või jääda lavale sulanud kummi tõttu kinni. Naine kooriski siis riided seljast, võttis pepualuse näppu ning astus alasti sauna. “Laval istusid kaks õllekõhtudega alasti meest, kellel lõid silmad särama. Siis sain aru, et sissekäik oli mõlemast duširuumist, nii naiste kui meeste omast… tagurdasin välja,” meenutab naine.
Mõnikord võib saunas olla ka nii mõnus vaikne ja rahulik, et võid täitsa ära unustada, et sa polegi seal üksi. Nii juhtus ühe naisega Pärnus Estonia Resort Spaas. Oli üpris vaikne õhtu ning väga palju teisi külastajaid spaas polnudki. Naine läks koos elukaaslasega aroomisauna ja muusika oli naise sõnul nii hea, et ta hakkas laulma ja tantsima. Varsti suunas elukaaslane tähelepanu sellele, et nad polnudki saunas ainukesed inimesed.
Rannas päevitades tõusis naine püsti, et ujuma minna. Mees jäi rannatoolile. Poole tunni pärast, kui naine veest välja tuli, nägi ta, et mees on kadunud. Naine ei muretsenud üleliia. Küllap läks ka mees ujuma.
Kord läks üks eestlanna vanematega Haapsalu ujulasse. Seal on riietusruum meestele-naistele ühine ning riiete vahetamiseks boksid. Riietusruumist läheb tee edasi eraldi duširuumidesse, kus on ka saun. Kuna ujula oli inimtühi sattus naise isa märkamatult naiste sauna ning istus seal hea jupi aega.
Sukles selgitab, et tihti on külastajatel valearusaam, et hotellitoast hoolitsusse jõudmine võtab aega vaid ühe minuti. Sageli on aga spaa suurem kui arvata oskame ning võõras kohas orienteerumine võib seetõttu pisut kauem aega võtta. Et saaksid oma protseduuri täies mahus nautida on hea, kui tuleksid kohale 5 minutit varem.
Kui on tegu häbelikuma külastajaga või mõnest teisest kultuuriruumist pärit inimesega, võib ka ujumisriiete väel protseduuril olla. Ainuke asi, mida Sukles vältida soo
Sukles selgitab, et kui bassein ebameeldivalt kloori järgi lõhnab pole see märk sellest, et sinna on liiga palju kloori pandud, vaid hoopis sellest, et keegi on pesemata sisse läinud. Kloor aktiveerub, kui basseinis on mustus.
Ameerika läänerannikule mõeldes tuleb esimesena silme ette Hollywood, Los Angelase rannad ning San Fransisco koos Silicon Valleyga. Tegelikult on seal aga ka väga palju eriilmelist loodust alustades kõrbetega ning lõpetades lumiste mäetippude ja paksude metsadega. Mehhiko piirist kuni Kanadani jookseb legendaarne Pacific Crest Trail, mille läbivad igal aastal sajad matkahuvilised. Üks võimalus, kuidas sealsest loodusest ning sellest mitme kuu pikkusest matkast veidi aimu saada on lugeda Cheryl Strayed’ raamatut “Metsik”, mis räägib noorest naisest, kes täitsa üksi sellise seikluse ette võttis.

Oliver Bergi raamat on värskendav äratundmine kõigile, kes on noorena hääletades reisinud ning võõraste inimeste diivanitel öid mööda saatnud. Selline reisimine on odav, kuid nõuab palju aega ja kannatust ning kindlasti pole hääletamine alati ohutu. Kuid seiklushimulistele on see imeline viis rändamiseks ja uute kohtade avastamiseks ja inimestega tutvumiseks. Raamatus “Migratsioon” on palju äratundmishetki. Berg kirjeldab elavalt erinevaid inimesi, keda peategelane reisi jooksul kohtab, maanteeääri, kus vahel tunde tuleb auto peatumist oodata, lootuse kadumist ja suur õnne, kui mõni lõpuks peatub. Samuti leiab raamatust palju ekslemisi erinevate Euroopa suurlinnade tänavatel, kohvikuid, baare ja jõeäärseid ning ka kohti kuhu tavaturisti jalg enamasti ei satu. Lugeja saab nuusutada kevadet Budapestis ja nautida autosõitu Horvaatias. Juba õige pea pärast selle raamatu lugemist leiad end tõenäoliselt lennupiletite sooduspakkumisi uurimas.
See raamat põimib endas mitu lugu. Üks räägib ema ja tütre suhtest ning teine palverännakuteekonnast Lyonist Santiago de Compostelasse. Ehkki Euroopa on palverännakuteid tihedalt täis ning isegi Eestis saab ühe sellise läbida, siis kõige kuulsaim neist on siiski see teejupp, mis algab Lõuna-Prantsusmaalt ning kulgeb läbi mägede Hispaaniasse.
“Mäe tippu ja tagasi” võiksid näppu haarata kõik need, keda paelub India, aga ka inimesed, kes peavad lugu põnevast loost, huvitavatest ja tõepärastest tegelastest ning haaravatest seiklustest.















Kui rattasõit on sul juba paremini käpas, võid võtta ette ka pikemaid matkasid. Selleks pakub hea võimaluse Eesti suuruselt teine saar Hiiumaa. Kivised rannad, majakad, väikelinnad, mõisad, kadakad, metsad, tuul ja meri— Hiiumaal on kõik see, mida vajad lõõgastavaks puhkuseks.
Kui tahad ette võtta midagi tõeliselt meeldejäävat, midagi sellist, mis paneb sind tundma, et su kevad või suvi on tõesti korda läinud, siis see rattamatk on suurepärane katsumus just sulle. Eesti suuruselt teisele järvele tiiru peale tegemine tähendab ratta seljas läbi kolme maakonna tuhisemist.
Kõige mõnusam on Tallinnas vändata mööda mereäärt. Hea tahtmise korral võid sõita näiteks Kakumäelt Viimsisse, mis rannikujoont järgides teeb kokku pea 40 km. Kuid hea elamuse saamiseks võib ka läbida ka väiksema lõigu sellest marsruudist.


