Kuigi ilmade jahenedes võib tunduda kõige mõnusam teki alla pugeda ning tassikese tee ja raamatu seltsis vihmapiiskade krabinat aknal kuulata, ei tasuks siiski igaveseks tuppa jääda. Teine sama mõnus tegevus on sukelduda ajaloohämarustesse ning teha väike väljasõit Eestimaa mõisatesse. Sind ootavad erilised lood mõisaajast ja nende valitsejatest oma veidrate hobidega, hulgaliselt põnevat arhitektuuri ja mõnusat lehtedes sahistamist mõisaparkides.
Mõisadest, mida külastada, Eestis puudust ei ole. 20 sajandi alguses oli Eestimaal lausa 1200 mõisa. Aeg on teinud oma töö ning nüüdseks on neist alles umbes 400, millest jagub avastamisrõõmu aastateks.
Võta nädalavahetusel ette väljasõit mõne sind huvitava mõisa juurde või kombineeri hulk mõisasid kokku ringreisiks. Nii mõnegi mõisa juurde pääseb ka ühistranspordiga. Järgnevalt pakumegi väikse valiku, kuhu minna võiks.
Retk Angerja mõisa romantiliste varemeteni

Kas mõis või kindlus, selles on küsimus? Keskajal oli mõisadel lisaks elu- ja majandusruumidele ka kaitse eesmärk. Enamasti näeb kindlustatud mõis välja nagu väike torn. Esimene korrus oli laokorrus, teisel elati ning kolmas oli kaitsekorrus.
On aga ka suuremaid rajatisi. Üks sellistest on Angerja mõis Raplamaal. Siit ei leia te ei peent kohvikut ega põnevat arhitektuurilisi detaile, vaid kunagise mõisahoone romantilisi varememeid. Nii et kui teid võlub kadunud aegade hõng või soovite leida erilise atmosfääriga kohta, on see paik kindlasti külastamist väärt. Ka fotograafidele on need varemed maiuspalaks.
Varemed ise pärinevad 14-15 sajandist ning tegu oli tornilaadse ehitisega, millel olid kahemeetrise paksusega seinad ja mis oli ümbritsetud vallikraaviga.
Eesti oma barokkloss Ahjal

Kui mõtleme barokile, siis kerkivad silme ette Ermitaaž Peterburis, Trevi purskkaev Roomas ja Versailles loss Prantsusmaal. Barokkhooned oma rohkete kaunistustega meenutavad pigem kreemitorti kui kiviehitist.
Tavaliselt tunneme barokkarhitektuuri ära selle järgi, et fassaadidel on kasutatud palju kaunistusi, skulptuure, vappe ja voluute ehk rullikujulisi ornamente. Tihti leiame ehitistelt lilli ja inglifiguure pasunaid puhumas.
Eestis võidutses aga baroki tagasihoidlikum Madalmaade stiil. Sellegipoolest muutis barokk hooned paleelaadseteks. Üks stiilipuhtamaid paleelikke barokkmõisahooneid on Põlvamaal asuv Ahja mõis. Erilise arhitektuuriga mõisa peahoone sai 2007 aasta tulekahjus kannatada, kuid mitmed mõisa kõrvalhooned on heas korras. Samuti tasub uudistada kaunist mõisaparki ja Friedebert Tuglase pinki ja mälestuskivi. Nimelt on kirjanik kirjeldanud nii mõisa kui parki raamatus “Väike Illimar”.
Ahja asub Tartust 40-minutilise bussisõidu kaugusel.
Tunne ennast mõisaproua või -härrana Roosna-Alliku mõisas

Kui nüüd tekkis soov näha mõnda korda tehtud mõisahoonet, siis tasuks sammud seada Roosna-Allikumõisa suunas. Roosna-Alliku mõis on ehitatud hilisbarokses stiilis, mis tähendab, et barokkstiil hakkas segunema klassitsismiga. Näiteks tekkis hoonetele kolmnurk sissepääsu kohale ning hakati kasutama klassitsistlikule arhitektuurile omaseid sambaid.
Üks hea näide hilisbaroksest mõisast on Roosna-Alliku mõis. Mõisahoone on väga heas korras ning hetkel tegutseb seal kool. Sisse piilumiseks tuleks oma külastus eelnevalt kas telefoni või meili teel kokku leppida. Vaev saab kuhjaga tasutud, sest Roosna-Alliku mõis on nagu meie oma väike Verssailles, oma stiilipuhta interjööri, kaunite kuldsete lühtrite ja uhkete rohkelt kaunistatud ahjudega. Sama arhitekti töö on ka Toompea loss, nii et arhitektuurihuviline võib märgata sarnasusi. Roosna-Alliku jääb pooletunnise bussisõidu kaugusele Paidest.
Klassitsistlik pärl: Saku mõis

Kui tahad end tunda aga Kreeka jumala või jumalannana või oled lihtsalt Kreeka mütoloogia fänn, siis tasuks üles otsida mõni klassitsistlikus stiilis mõis. Üks selline on näiteks Saku mõis. Saku mõis on üks Eesti kaunemaid mõisasid. Mõisa sissepääsu ehivad uhked sambad ning kolmeosalised Veneetsia aknad.
Sambaid on kasutatud ka vestibüülis ning ka mõisa imeline ballisaal ei jäta kedagi külmaks. Praegu asub Saku mõisas õllespaa. Mõisarestorani võib tulla einestama ning kord kuus toimuvad siin kontserdid või etendused.
Tallinnast saab Sakku mugavalt nii rongi kui bussiga.
Pilkupüüdev Alatskivi loss
19. sajandi keskel juhus arhitektuuris midagi seninägematut. Näis, et inimesed olid väsinud väljakujunenud arhitektuuristiilide jäljendamisest ning range klassitsismi asemel võttis koha sisse mänguline historitsism, mis laenas detaile erinevatelt arhitektuuristiilidelt. Fantaasial lasti lennata ning nii sai Eesti juurde palju eriilmelisi mõisasid.
Alatskivi loss on neogooti stiilis, mis tähendab, et selle ehitamisel püüti jäljendada gooti stiili. Täpsemalt võeti malli Šotimaal asuvast Balmorali lossist. See valgete tornikestega mõisahoone on nagu Eesti oma Disney muinasjutuloss. Praeagu tegutseb lossis helilooja Eduard Tubina muuseum. Soovijad saavad einestada restoranis või jääda lossi ööbima.
Alatskivile saab Tartust ka bussiga.
Sügisene väljasõit juugendlikku Taagepera lossi
Peale historitsismi võidukäiku, tuli arhitektuuri taas kumeram käsitlus. Juugendstiil armastas väänlevaid ja lopsakaid taimemotiive. Palju kasutati ka ringi- ja ovaalimotiivi.
Eesti ühe esinduslikuma ja suursugusema juugendlossi ehitamist alustati Taageperas 20 sajandi alguses. See uhke hoone oma 40-meetrise torniga ei jäta külmaks ühtki arhitektuurihuvilist. Romantilises lossis asub Castle Spa Wagenküll. Peale spaas kümblemist on mõnus astuda hommikumantli väel rõdule ja nautida kaunist vaadet mõisapargile.
See loss on kui loodud sügiseseks väljasõiduks. Nii et paki kohvrid ja naudi 1930ndate aastate atmosfääri.
Loss asub 30-minutilise bussisõidu kaugusel Tõrvast.














Pärast väikest põiget sisemaale on viimane aeg pöörduda tagasi järve äärde. Rannanautlejate rõõmuks tuleb nüüd see koht, kus saab varba järves märjaks teha. Loomulikult võib end sisse kasta ükskõik millises sobivas ujumiskohas, kuid tõeline rannahull teab oodata. Nimelt asub just Kauksis kuulus kilomeetrite pikkune “laulvate liivade” liivarand.
Loodusehuvilistel ei tasuks aga liiga pikalt rannale pikutama jääda, sest kiviviske kaugusel asub eesti noorim rahvuspark, Alutaguse, kus saab imetleda suuri metsi ja soid. Matka mitmetel radadel, telgi ning imetle Eestis ainulaadseid mandriluiteid.
Narva-Jõesuu on kuurortlinn, mille tõelised spaaentusiastid on kindlasti juba avastanud — nimelt on seal mitmeid lahedaid spaahotelle ning loomulikult ei saa mainimata jätta ka linna suvist tõmbenumbrit, kaheksa kilomeetri pikkust liivaranda. Narva-Jõesuus tekib kohe see eriline puhkuse tunne — mine ja jaluta linnatänavatel või mere ääres päikeseloojangu ajal ning on tõenäoline, et sa ei taha enam kunagi koju minna.
Isegi kui basseini ääres vedelemine või saunas higistamine pole sulle, saad ikka kaaslasega spaasse minna. Nimelt asub
Üks võimalus oma spaapuhkusesse veidi vürtsi lisada on ühendada see golfimänguga. Just seesuguseid pakette pakutakse
Miks mitte sisustada oma puhkus tegeledes oma loomadega? Kui oled hobuste fänn, siis oled oodatud puhkama Pärnumaa metsade vahele 
Üks naine meenutab, kuidas Lõuna-Eestis spaas käies jättis ta mees oma armsad sinised Bulgaariast ostetud kriuksuga plätud seina äärde ja sulpsas mullivanni. Ühel hetkel taipas aga naine jahmatusega, et mehe plätud on seina äärest kadunud. Järgmisel hetkel tabas ta terav pilk juba ka mehe, kes need endale varba otsa oli ajanud ning nüüd minema jalutas. Egas midagi, mees jättis mullivannis mõnulemise kus seda ja teist ning tormas oma plätudele järgi. Õnnetuseks oli aga võõras mees pisut liiga palju õlut joonud ning väitis surmkindlalt, et need on tema plätud.
Hotellid ja spaad on ikka nii ehitatud, et kui sa väga täpselt numbrit uksel ei vaata võid kogemata kombel valesse tuppa sattuda. Uksed näevad ju kõik ühtemoodi välja. Üks paar marssiski nõnda eksikombel valesse tuppa sisse. Uksest sisse minnes tekkis naisel kohe kahtlus, et see küll nende tuba pole. Mees jäi aga endale kindlaks, et on küll. Voodil märkas naine kellegi teise ilusti sätitud punast aluspesu. Sellest hetkest oli asi ka mehele selge— paar oli sattunud valesse tuppa. “Õnneks polnud naabreid kodus ja meie eksimus jäi märkamata,” ütles naine.
Parasjagu Põhja-Soomes suusatamas olnud eestlanna tundis paari päeva möödudes, et jalad on all kui makaronid ning õige aeg oleks minna spaasse taastuma. Peale ujumist otsustas naine sauna minna. Sauna uksel aga rippus silt, mis käskis päevitusriided seljast võtta, sest muidu võib need ära rikkuda või jääda lavale sulanud kummi tõttu kinni. Naine kooriski siis riided seljast, võttis pepualuse näppu ning astus alasti sauna. “Laval istusid kaks õllekõhtudega alasti meest, kellel lõid silmad särama. Siis sain aru, et sissekäik oli mõlemast duširuumist, nii naiste kui meeste omast… tagurdasin välja,” meenutab naine.
Mõnikord võib saunas olla ka nii mõnus vaikne ja rahulik, et võid täitsa ära unustada, et sa polegi seal üksi. Nii juhtus ühe naisega Pärnus Estonia Resort Spaas. Oli üpris vaikne õhtu ning väga palju teisi külastajaid spaas polnudki. Naine läks koos elukaaslasega aroomisauna ja muusika oli naise sõnul nii hea, et ta hakkas laulma ja tantsima. Varsti suunas elukaaslane tähelepanu sellele, et nad polnudki saunas ainukesed inimesed.
Rannas päevitades tõusis naine püsti, et ujuma minna. Mees jäi rannatoolile. Poole tunni pärast, kui naine veest välja tuli, nägi ta, et mees on kadunud. Naine ei muretsenud üleliia. Küllap läks ka mees ujuma.
Kord läks üks eestlanna vanematega Haapsalu ujulasse. Seal on riietusruum meestele-naistele ühine ning riiete vahetamiseks boksid. Riietusruumist läheb tee edasi eraldi duširuumidesse, kus on ka saun. Kuna ujula oli inimtühi sattus naise isa märkamatult naiste sauna ning istus seal hea jupi aega.
Sukles selgitab, et tihti on külastajatel valearusaam, et hotellitoast hoolitsusse jõudmine võtab aega vaid ühe minuti. Sageli on aga spaa suurem kui arvata oskame ning võõras kohas orienteerumine võib seetõttu pisut kauem aega võtta. Et saaksid oma protseduuri täies mahus nautida on hea, kui tuleksid kohale 5 minutit varem.
Kui on tegu häbelikuma külastajaga või mõnest teisest kultuuriruumist pärit inimesega, võib ka ujumisriiete väel protseduuril olla. Ainuke asi, mida Sukles vältida soo
Sukles selgitab, et kui bassein ebameeldivalt kloori järgi lõhnab pole see märk sellest, et sinna on liiga palju kloori pandud, vaid hoopis sellest, et keegi on pesemata sisse läinud. Kloor aktiveerub, kui basseinis on mustus.














