Kui sul on puhkuseplaanid veel tegemata, aga soov on kodumaad avastada, siis üks võimalus on seda teha Peipsi ääres. Peipsiveerelt leiab avastamisväärset nii ajaloo-, kultuuri- kui ka arhitektuurihuviline. Seal võib uhkes üksinduses rahu ja vaikust nautida või Kauksi rannal koos teistega päikest võtta. Mis põhiline — veekogu pole kunagi kaugel. Seega, kui temperatuurid väljakannatamatuks kisuvad, saab alati järvest värskendust.
Imeilus Petseri klooster
Kel vähegi, aega ja raha, et viisa asju ajada, võiks Peipsiääre avastamist alustada Venemaalt. Nimelt kohe teispool Eesti piiri asub muinasjutuline Petseri. Külastades sealset kuulsat kloostrit, astuksid sa justkui Vene muinasjutul Tsaar Tsaltaanil põhinevasse multifilmi. Kui kasvasid üles koos vene multikatega, siis ehk mäletad veel taskurätiga tantsivat oravat ja merest tulevaid sõdureid. Just sellised fantastilised meeleolud valitsevad ka Petseri tähtedega kaunistatud siniste sibulkuplitega kirikutornide all jalutades. Kloostris põlevad küünlad ning ruumid lõhnavad viirukisuitsu järgi. Usklikud palvetavad põlvili maas. Paratamatult mõtled, millist elu küll elavad siinsed mungad? Siinses erilises auras unustad igapäevatoimetamised ja kiirustamise sootuks.
Avasta Värskat
Kui aga Vene viisat teha pole aega võib vabalt võtta reisi alguspunktiks Värska. Just siin asuvad allikad, mis sisaldavad kasulikke mineraalaineid. Kes meist siis poleks otsinud peale jaanipäeva- või jõuluaegset liigsöömist värskendust Värska veest?
Värskasse on põhjust jääda pikemakski. Spaa pakub mõnusat lõõgastumisvõimalust. Kohe spaa lähedalt väljuvad neljapäevast laupäevani päikeseloojangu laevareisid Lämmijärvel, kus külastajad saavad maitsta head veini ning nautida päikeseloojangut ja piiriäärseid vaateid. Pühapäevast teisipäevani saavad külastajad lisaks päikeseloojangureisile minna ka regulaarreisile või avastada koos giidiga Lüübnitsat.
Lisaks võiks seal olles piiluda ka Värska Talumuuseumisse, sest just siin saab aimu, milline nägi välja üks jõukas seto talu. Sisse saab piiluda nii tubadesse, kööki kui ka lahmakasse kirstu ja mitmetesse tööruumidesse.
Erilisi elamusi pakkuv Sibulatee
Peale Värskat läheb asi põnevaks. Tüüpiline Eesti külaelu lõppeb ja korraga leiad end keset vanausuliste elu ja kombeid. Sibulatee tähistab Peipsi-äärseid külasid Varnjast Mustveeni. Vanausulised on inimesed, kes omal ajal keeldusid õigeusu uuendustega kaasa minemast ning jätkasid elu vanu traditsioone järgides.
Mida võib siis Sibulateel näha? Aga näiteks Eesti pikimat küla: Rajaküla. Nimelt ei pea venelased külaehitusel kuigi oluliseks eestlaste moodi naabrist võimalikult kaugel olemist. Nemad elavad hea meelega külg külje kõrval ninapidi koos. Nii võib Peipsiveerel imetleda lausa seitsme kilomeetri pikkust ridaküla.
Tore on uudistada ka suuri sibulavanikuid ning hingata sisse kuivatatud kala lõhna.
Kunstisõbrad võiksid aga kindlasti ära käia Voronja galeriis Varnjas. Maja leiate üles sibula ja linnupea joonistuste järgi. Galeriil täitub sel suvel juba kaheksas hooaeg ning selleks puhuks saab minna vaatama näitust “Kolmainsus — Teadus. Kunst. Ulme”, kus kuraatoritest materjaliteadlane Kaija Põhako-Esko ja geeniteadlane Tõnu Esko kompavad kunsti kaudu tänapäeva teaduse tehnilisi ja eetilisi piire.
Varnjas asub ka vägev Samovarimaja. Oled sa kunagi joonud teed samovarist? Kui mitte, siis just siin, Peipsiveerel, avaneb sulle selleks suurepärane võimalus. Lisaks tee maitsmisele kuuled sa lugusid teemasina ajaloost ja saad uudistada uhket samovarikollektsiooni.
Kui sul vanausulistest ning nende ägedatest kommetest veel kõrini pole tasub sisse piiluda ka AmbulARTooriumisse. AmbulARTooriumis tegeletakse nimelt vanausuliste elava kultuuripärandi dokumenteerimise ja talletamisega fotokunstis.
Alatskivi — Eesti oma Disneyland
Olgu, päris Miki Hiirt ja Piilupart Donaldit sa Alatskivil ei kohta. Küll aga ei jää loss palju alla Disney maailma fantaasiatele. Päikese käes helevalgelt sillerdav historistlikus stiilis loss on tõeline pärl arhitektuuri ja mõisahuvilisele. Võta endale lossi külastuseks helgelt aega. Ekskurssioon giidiga viib su läbi hoone kolme korruse. Saa vastused oma küsimustele mõisnike aga ka teenijate elu-olu kohta Alatskivil. Ka interjöörid ja lossi aed on õhkama panevalt võrratud— nii et valmistu elamust saama.
Mõnule Kauksi rannas
Pärast väikest põiget sisemaale on viimane aeg pöörduda tagasi järve äärde. Rannanautlejate rõõmuks tuleb nüüd see koht, kus saab varba järves märjaks teha. Loomulikult võib end sisse kasta ükskõik millises sobivas ujumiskohas, kuid tõeline rannahull teab oodata. Nimelt asub just Kauksis kuulus kilomeetrite pikkune “laulvate liivade” liivarand.
Kehvema ilmaga võib seal nautida üksindust, lastega saab mängida mänguväljakul, ise võrkpalli toksida või niisama jalutada. Lähedal on parklad ja olemas on ka telkimise ja lõkke tegemise kohad.
Alutaguse rahvuspark — loodushuvilise maiuspala
Loodusehuvilistel ei tasuks aga liiga pikalt rannale pikutama jääda, sest kiviviske kaugusel asub eesti noorim rahvuspark, Alutaguse, kus saab imetleda suuri metsi ja soid. Matka mitmetel radadel, telgi ning imetle Eestis ainulaadseid mandriluiteid.


Narva-Jõesuu on kuurortlinn, mille tõelised spaaentusiastid on kindlasti juba avastanud — nimelt on seal mitmeid lahedaid spaahotelle ning loomulikult ei saa mainimata jätta ka linna suvist tõmbenumbrit, kaheksa kilomeetri pikkust liivaranda. Narva-Jõesuus tekib kohe see eriline puhkuse tunne — mine ja jaluta linnatänavatel või mere ääres päikeseloojangu ajal ning on tõenäoline, et sa ei taha enam kunagi koju minna.
Isegi kui basseini ääres vedelemine või saunas higistamine pole sulle, saad ikka kaaslasega spaasse minna. Nimelt asub
Üks võimalus oma spaapuhkusesse veidi vürtsi lisada on ühendada see golfimänguga. Just seesuguseid pakette pakutakse
Miks mitte sisustada oma puhkus tegeledes oma loomadega? Kui oled hobuste fänn, siis oled oodatud puhkama Pärnumaa metsade vahele 
Labürindid on müstilised ja põnevad, samas ka veidi hirmutavad neile, kes ära eksida kardavad. Labürinte on inimesed ehitanud juba iidsetest aegadest saadik, neid võib leida nii kirikupõrandatelt kui lossiparkidest.
Kujutle korraks, kuidas elad muinasajal oma tavalist igapäevaelu ning sinu teadmised sind ümbritsevast piirduvad vaid su kodukülaga. Kujutle nüüd kuidas ühel päeval läbib taevast tulejutt ja käib kohutav kärakas, mis päädib auguga maas. Arvatavasti oleksid tõeliselt vapustatud ning ehk uskusid isegi, et kätte jõudis maailmalõpp.

Põnevaid allikaid on Harjumaal aga teisigi. Nagu näiteks Tuhala nõiakaev. Tegu on karstiallikaga, mis hakkab suurvee ajal vett välja ajama. Seda kutsutakse keemiseks ning keemise ajal keeb välja kuni 100 liitrit vett sekundis.

Kui otsid vahvat randa, kuhu kogu perega aega viitma minna, võiksid autonina 
Võib-olla oled sa aga inimene, kes tegutseb meelelahutusvaldkonnas ning kelle jaoks ainuvõimalik meeldiv puhkuseveetmise viis on minna eemale kõigest, mis meenutab sulle tööd nagu inimesed ja üritused. Sellisele inimesele soovitaks sõita kaugele suurtest teedest ja asulatest. Miks mitte avastada Matsi randa Pärnumaal? Tegu on mõnusa loodusliku rannaga, kus võid imetleda lainete jäetud kaunist mustrit rannaliival või lõõgastuda rannamändide all. Paik on ideaalne loodusenautlejale: siin võib uudistada nii ranna- kui puisniite, kui väsimus tükib peale võib lõõgastuda lõkkeplatsil või keerata telki magama.
Kui sinu puhkuseplaanide hulka kuuluvad veerõõmud ja suured lained, siis on sul tarvis sammud seada Hiiumaale Ristnasse. Nimelt asub just seal, maailma lõpus, Baltimaade suurimate lainetega Surfiparadiis, kus saab harrastada kõiksugu veespordialasid ning maitse suhu saada ka surfarite mõnusast ja vabast elust. Tormise ilmaga saad laine- või kõhulauaga merre söösta, peegelsiledal merel on jälle tore SUP-i või meresüstaga sõita.

Kui tahad puhkuse ajal looduse säilimisse oma panuse anda, siis võta kaasa kilekott ja korja prügi samal ajal kui loodust naudid. Mõtle kui tore on sinna kohta järgmisel külastajal või ka sul endal järgmisel korral tagasi tulla.
Loomse toidu söömine jätab paratamatult keskkonnale suurema jälje kui taimedest toitumine. Loomadele toidu kasvatamine moodustab lausa 80% kogu põllumajandusest. Kindlasti, ei pea keegi nüüd kohe taimetoitlaseks hakkama, kuid miks mitte proovida taimetoidu-puhkust või vähendada liha tarbimist puhkuse ajal. See on ka omamoodi samm mugavusstsoonist välja ja võimalus proovida midagi teistsugust. Paljud pelgavad, et taimne toit on maitsetu, tegelikult aga saab ka taimsetest komponentidest teha imemaitsvaid roogasid. Üllata ennast uute maitsetega ning hoia keskkonda.
Pärnumaa metsade vahelt leiad eesti naise ja norra mehe toreda ettevõtmise — alpakafarmi. Alpakad on väikest laamat meenutavad kaamellased toreda koheva karvkatte, suurte silmade ja naerusuise näoga. Esimene alpaka jõudis Alpakafarmi aastal 2012 ning sellest peale on kõigil külastajatel võimalik alpakatega lähemat tutvust teha. Näiteks saab kohapealt osta porgandiviile, millega võib loomi toita.
Kas oled juba käinud 



Võrumaa on üks erilisemaid maakondi Eestis. Kõige sügavamast järvest lennutab see su otsejoones Eesti kõige kõrgemasse punkti Munamäel. Suure Munamäe tippu viib mugav trepp, mis teeb ülesmineku jõukohaseks paljudele. Kui mägiekspeditsioon tehtud saab keha kinnitada mäejalamil asuvas Suure Muna restoranis. Kui Haanja aga su südame võitis ning hing veelgi vägevamate mägede järgi igatsema hakkas, on hea mõte suunduda Vällamäe matkarajale. Raja pikkuseks on küll kõigest 2,2 km, ometi pole selle läbimine niisama lihtne. Nimelt ootab sellel matkarajal sind ees tõus Vällamäe tippu, mis oma järskude nõlvadega on juba hoopis teisest puust ronimisharjutus.
Kõik ajaloo- ja varemeromantika huvilised — siin on midagi teile! Uhke Vastseliina piiskopilinnuse varemed sulavad kui valatult Lõuna-Eesti maalilisse maastikku. Nad on ilusad ja võimsad ning kindel märk endiste aegade hiilgusest ja särast. Pole vahet, kas külastad linnusevaremeid, sompus ilmaga, varahommikul või õhtuhämaruses, selles kohas lihtsalt on midagi eriliselt meeleolukat. Kas tead, et siit lähevad läbi ka palverännuteed? Palverändurite majas on üleval näitus, mis annab palverännakute kohta rohkem infot.
Lõuna-Eestit väisates ei tohiks kindlasti vahele jätta üht Eesti ilusaimat looduslikku vaatamisväärsust — Taevaskoda. Maaliline liivakivipaljand kauni jõe kaldal on nagu meie oma väike Suur Kanjon. Külasta kindlasti Suurt Taevaskoda ning heida pilk peale kärestiku serval asuvale Nõiakivile. Hiljem võid jalutada Väikse Taevaskoja juurde, kus on filmitud nii mõnigi stseen “Viimse reliikvia” filmist.
Üks naine meenutab, kuidas Lõuna-Eestis spaas käies jättis ta mees oma armsad sinised Bulgaariast ostetud kriuksuga plätud seina äärde ja sulpsas mullivanni. Ühel hetkel taipas aga naine jahmatusega, et mehe plätud on seina äärest kadunud. Järgmisel hetkel tabas ta terav pilk juba ka mehe, kes need endale varba otsa oli ajanud ning nüüd minema jalutas. Egas midagi, mees jättis mullivannis mõnulemise kus seda ja teist ning tormas oma plätudele järgi. Õnnetuseks oli aga võõras mees pisut liiga palju õlut joonud ning väitis surmkindlalt, et need on tema plätud.
Hotellid ja spaad on ikka nii ehitatud, et kui sa väga täpselt numbrit uksel ei vaata võid kogemata kombel valesse tuppa sattuda. Uksed näevad ju kõik ühtemoodi välja. Üks paar marssiski nõnda eksikombel valesse tuppa sisse. Uksest sisse minnes tekkis naisel kohe kahtlus, et see küll nende tuba pole. Mees jäi aga endale kindlaks, et on küll. Voodil märkas naine kellegi teise ilusti sätitud punast aluspesu. Sellest hetkest oli asi ka mehele selge— paar oli sattunud valesse tuppa. “Õnneks polnud naabreid kodus ja meie eksimus jäi märkamata,” ütles naine.
Parasjagu Põhja-Soomes suusatamas olnud eestlanna tundis paari päeva möödudes, et jalad on all kui makaronid ning õige aeg oleks minna spaasse taastuma. Peale ujumist otsustas naine sauna minna. Sauna uksel aga rippus silt, mis käskis päevitusriided seljast võtta, sest muidu võib need ära rikkuda või jääda lavale sulanud kummi tõttu kinni. Naine kooriski siis riided seljast, võttis pepualuse näppu ning astus alasti sauna. “Laval istusid kaks õllekõhtudega alasti meest, kellel lõid silmad särama. Siis sain aru, et sissekäik oli mõlemast duširuumist, nii naiste kui meeste omast… tagurdasin välja,” meenutab naine.
Mõnikord võib saunas olla ka nii mõnus vaikne ja rahulik, et võid täitsa ära unustada, et sa polegi seal üksi. Nii juhtus ühe naisega Pärnus Estonia Resort Spaas. Oli üpris vaikne õhtu ning väga palju teisi külastajaid spaas polnudki. Naine läks koos elukaaslasega aroomisauna ja muusika oli naise sõnul nii hea, et ta hakkas laulma ja tantsima. Varsti suunas elukaaslane tähelepanu sellele, et nad polnudki saunas ainukesed inimesed.
Rannas päevitades tõusis naine püsti, et ujuma minna. Mees jäi rannatoolile. Poole tunni pärast, kui naine veest välja tuli, nägi ta, et mees on kadunud. Naine ei muretsenud üleliia. Küllap läks ka mees ujuma.
Kord läks üks eestlanna vanematega Haapsalu ujulasse. Seal on riietusruum meestele-naistele ühine ning riiete vahetamiseks boksid. Riietusruumist läheb tee edasi eraldi duširuumidesse, kus on ka saun. Kuna ujula oli inimtühi sattus naise isa märkamatult naiste sauna ning istus seal hea jupi aega.
Sukles selgitab, et tihti on külastajatel valearusaam, et hotellitoast hoolitsusse jõudmine võtab aega vaid ühe minuti. Sageli on aga spaa suurem kui arvata oskame ning võõras kohas orienteerumine võib seetõttu pisut kauem aega võtta. Et saaksid oma protseduuri täies mahus nautida on hea, kui tuleksid kohale 5 minutit varem.
Kui on tegu häbelikuma külastajaga või mõnest teisest kultuuriruumist pärit inimesega, võib ka ujumisriiete väel protseduuril olla. Ainuke asi, mida Sukles vältida soo
Sukles selgitab, et kui bassein ebameeldivalt kloori järgi lõhnab pole see märk sellest, et sinna on liiga palju kloori pandud, vaid hoopis sellest, et keegi on pesemata sisse läinud. Kloor aktiveerub, kui basseinis on mustus.
Ameerika läänerannikule mõeldes tuleb esimesena silme ette Hollywood, Los Angelase rannad ning San Fransisco koos Silicon Valleyga. Tegelikult on seal aga ka väga palju eriilmelist loodust alustades kõrbetega ning lõpetades lumiste mäetippude ja paksude metsadega. Mehhiko piirist kuni Kanadani jookseb legendaarne Pacific Crest Trail, mille läbivad igal aastal sajad matkahuvilised. Üks võimalus, kuidas sealsest loodusest ning sellest mitme kuu pikkusest matkast veidi aimu saada on lugeda Cheryl Strayed’ raamatut “Metsik”, mis räägib noorest naisest, kes täitsa üksi sellise seikluse ette võttis.

Oliver Bergi raamat on värskendav äratundmine kõigile, kes on noorena hääletades reisinud ning võõraste inimeste diivanitel öid mööda saatnud. Selline reisimine on odav, kuid nõuab palju aega ja kannatust ning kindlasti pole hääletamine alati ohutu. Kuid seiklushimulistele on see imeline viis rändamiseks ja uute kohtade avastamiseks ja inimestega tutvumiseks. Raamatus “Migratsioon” on palju äratundmishetki. Berg kirjeldab elavalt erinevaid inimesi, keda peategelane reisi jooksul kohtab, maanteeääri, kus vahel tunde tuleb auto peatumist oodata, lootuse kadumist ja suur õnne, kui mõni lõpuks peatub. Samuti leiab raamatust palju ekslemisi erinevate Euroopa suurlinnade tänavatel, kohvikuid, baare ja jõeäärseid ning ka kohti kuhu tavaturisti jalg enamasti ei satu. Lugeja saab nuusutada kevadet Budapestis ja nautida autosõitu Horvaatias. Juba õige pea pärast selle raamatu lugemist leiad end tõenäoliselt lennupiletite sooduspakkumisi uurimas.
See raamat põimib endas mitu lugu. Üks räägib ema ja tütre suhtest ning teine palverännakuteekonnast Lyonist Santiago de Compostelasse. Ehkki Euroopa on palverännakuteid tihedalt täis ning isegi Eestis saab ühe sellise läbida, siis kõige kuulsaim neist on siiski see teejupp, mis algab Lõuna-Prantsusmaalt ning kulgeb läbi mägede Hispaaniasse.
“Mäe tippu ja tagasi” võiksid näppu haarata kõik need, keda paelub India, aga ka inimesed, kes peavad lugu põnevast loost, huvitavatest ja tõepärastest tegelastest ning haaravatest seiklustest.