Hotelliveebi blogi

Blog

  • Avasta imelist Peipsiäärt

    Avasta imelist Peipsiäärt

    Kui sul on puhkuseplaanid veel tegemata, aga soov on kodumaad avastada, siis üks võimalus on seda teha Peipsi ääres. Peipsiveerelt leiab avastamisväärset nii ajaloo-, kultuuri- kui ka arhitektuurihuviline. Seal võib uhkes üksinduses rahu ja vaikust nautida või Kauksi rannal koos teistega päikest võtta. Mis põhiline — veekogu pole kunagi kaugel. Seega, kui temperatuurid väljakannatamatuks kisuvad, saab alati järvest värskendust.

    Imeilus Petseri klooster

    Kel vähegi, aega ja raha, et viisa asju ajada, võiks Peipsiääre avastamist alustada Venemaalt. Nimelt kohe teispool Eesti piiri asub muinasjutuline Petseri. Külastades sealset kuulsat kloostrit, astuksid sa justkui Vene muinasjutul Tsaar Tsaltaanil põhinevasse multifilmi. Kui kasvasid üles koos vene multikatega, siis ehk mäletad veel taskurätiga tantsivat oravat ja merest tulevaid sõdureid. Just sellised fantastilised meeleolud valitsevad ka Petseri tähtedega kaunistatud siniste sibulkuplitega kirikutornide all jalutades. Kloostris põlevad küünlad ning ruumid lõhnavad viirukisuitsu järgi. Usklikud palvetavad põlvili maas. Paratamatult mõtled, millist elu küll elavad siinsed mungad? Siinses erilises auras unustad igapäevatoimetamised ja kiirustamise sootuks.

    Avasta Värskat

    Kui aga Vene viisat teha pole aega võib vabalt võtta reisi alguspunktiks Värska. Just siin asuvad allikad, mis sisaldavad kasulikke mineraalaineid. Kes meist siis poleks otsinud peale jaanipäeva- või jõuluaegset liigsöömist värskendust Värska veest?

    Värskasse on põhjust jääda pikemakski. Spaa pakub mõnusat lõõgastumisvõimalust. Kohe spaa lähedalt väljuvad neljapäevast laupäevani päikeseloojangu laevareisid Lämmijärvel, kus külastajad saavad maitsta head veini ning nautida päikeseloojangut ja piiriäärseid vaateid. Pühapäevast teisipäevani saavad külastajad lisaks päikeseloojangureisile minna ka regulaarreisile või avastada koos giidiga Lüübnitsat. 

    Lisaks võiks seal olles piiluda ka Värska Talumuuseumisse, sest just siin saab aimu, milline nägi välja üks jõukas seto talu. Sisse saab piiluda nii tubadesse, kööki kui ka lahmakasse kirstu ja mitmetesse tööruumidesse. 

    Erilisi elamusi pakkuv Sibulatee

    Peale Värskat läheb asi põnevaks. Tüüpiline Eesti külaelu lõppeb ja korraga leiad end keset vanausuliste elu ja kombeid. Sibulatee tähistab Peipsi-äärseid külasid Varnjast Mustveeni. Vanausulised on inimesed, kes omal ajal keeldusid õigeusu uuendustega kaasa minemast ning jätkasid elu vanu traditsioone järgides.

    Mida võib siis Sibulateel näha? Aga näiteks Eesti pikimat küla: Rajaküla. Nimelt ei pea venelased külaehitusel kuigi oluliseks eestlaste moodi naabrist võimalikult kaugel olemist. Nemad elavad hea meelega külg külje kõrval ninapidi koos. Nii võib Peipsiveerel imetleda lausa seitsme kilomeetri pikkust ridaküla.

    Tore on uudistada ka suuri sibulavanikuid ning hingata sisse kuivatatud kala lõhna. 

    Kunstisõbrad võiksid aga kindlasti ära käia Voronja galeriis Varnjas. Maja leiate üles sibula ja linnupea joonistuste järgi. Galeriil täitub sel suvel juba kaheksas hooaeg ning selleks puhuks saab minna vaatama näitust “Kolmainsus — Teadus. Kunst. Ulme”, kus kuraatoritest materjaliteadlane Kaija Põhako-Esko ja geeniteadlane Tõnu Esko kompavad kunsti kaudu tänapäeva teaduse tehnilisi ja eetilisi piire.

    Varnjas asub ka vägev Samovarimaja. Oled sa kunagi joonud teed samovarist? Kui mitte, siis just siin, Peipsiveerel, avaneb sulle selleks suurepärane võimalus. Lisaks tee maitsmisele kuuled sa lugusid teemasina ajaloost ja saad uudistada uhket samovarikollektsiooni.

    Kui sul vanausulistest ning nende ägedatest kommetest veel kõrini pole tasub sisse piiluda ka AmbulARTooriumisse. AmbulARTooriumis tegeletakse nimelt vanausuliste elava kultuuripärandi dokumenteerimise ja talletamisega fotokunstis.

    Alatskivi — Eesti oma Disneyland

    Olgu, päris Miki Hiirt ja Piilupart Donaldit sa Alatskivil ei kohta. Küll aga ei jää loss palju alla Disney maailma fantaasiatele. Päikese käes helevalgelt sillerdav historistlikus stiilis loss on tõeline pärl arhitektuuri ja mõisahuvilisele. Võta endale lossi külastuseks helgelt aega. Ekskurssioon giidiga viib su läbi hoone kolme korruse. Saa vastused oma küsimustele mõisnike aga ka teenijate elu-olu kohta Alatskivil. Ka interjöörid ja lossi aed on õhkama panevalt võrratud— nii et valmistu elamust saama.

    Mõnule Kauksi rannas

    Pärast väikest põiget sisemaale on viimane aeg pöörduda tagasi järve äärde. Rannanautlejate rõõmuks tuleb nüüd see koht, kus saab varba järves märjaks teha. Loomulikult võib end sisse kasta ükskõik millises sobivas ujumiskohas, kuid tõeline rannahull teab oodata. Nimelt asub just Kauksis kuulus kilomeetrite pikkune “laulvate liivade” liivarand. 

    Kehvema ilmaga võib seal nautida üksindust, lastega saab mängida mänguväljakul, ise võrkpalli toksida või niisama jalutada. Lähedal on parklad ja olemas on ka telkimise ja lõkke tegemise kohad.

    Alutaguse rahvuspark — loodushuvilise maiuspala

    Loodusehuvilistel ei tasuks aga liiga pikalt rannale pikutama jääda, sest kiviviske kaugusel asub eesti noorim rahvuspark, Alutaguse, kus saab imetleda suuri metsi ja soid. Matka mitmetel radadel, telgi ning imetle Eestis ainulaadseid mandriluiteid. 

  • Sportliku puhkuse võimalused hotellides

    Sportliku puhkuse võimalused hotellides

    Puhkuseviise on sama palju, kui on erinevaid puhkajaid. Mõne inimese jaoks on õige puhkus vaid see, kui saad kuumale rannale pikali heita ja lasta meretuulel end unne suigutada. Teise jaoks on aga rannal lamamine surmigav ning puhkusest teeb puhkuse erinevate laatade, festivalide ja suveetenduste väisamine. Kolmas januneb hoopis seikluse järele ja tahab ronida seiklusparkides ning purjetada merel. Mis aga siis, kui sulle meeldib laiselda ja süüa, kuid siiski sooviksid igasse päeva ka veidi füüsilist aktiivsust? Uurisime, milliseid huvitavaid sportimisvõimalusi pakuvad eri majutusasutused.

    Kasvata musklit Tartus

    Pole midagi mõnusamat, kui istuda hommikusöögilauas uniste kaaslaste kõrval teadmisega, et sinul on tänane trenn juba tehtud. Uni on läinud ning enesetunne suurepärane — sa oled valmis vastu astuma mistahes päevale ning ilma süümepiinadeta proovima hõrgutavaid sööke, limpsima  jäätist või logelema niisama terve päev pargis või jõe ääres.

    Sellise mõnusa teenusega hellitab sind Hotell Tartu. Kusjuures jõusaal asub hotelli viiendal korrusel, mis tähendab, et sa treenides nautida kaunist vaadet linnale. Trenažööridel saad sooritada nii jõu- kui kardiotreeningut ning seda just siis, kui see sulle kõige paremini sobib, sest jõusaal on avatud lausa 24 tundi. 

    Avasta Narva-Jõesuud rattaga

    Narva-Jõesuu on kuurortlinn, mille tõelised spaaentusiastid on kindlasti juba avastanud — nimelt on seal mitmeid lahedaid spaahotelle ning loomulikult ei saa mainimata jätta ka linna suvist tõmbenumbrit, kaheksa kilomeetri pikkust liivaranda. Narva-Jõesuus tekib kohe see eriline puhkuse tunne — mine ja jaluta linnatänavatel või mere ääres päikeseloojangu ajal ning on tõenäoline, et sa ei taha enam kunagi koju minna. 

    Kui on soov end aga veelgi rohkem liigutada, siis siinjuures tõttab puhkajale appi Meresuu SPA & Hotel, kust saab rattaid laenutada. Naudi rattasadulast muinasjutulist puitarhitektuuri, käi ära sadamas või vänta uuendatud rannaalal. Suurema koormuse saamiseks võid võtta ette rattareisi Narva.

    Hoia end vormis Noorus Spas

    Igavese nooruse saladus peitub loomulikult tervislikus eluviisis ning Noorus Spa Hotellis Narva-Jõesuus ahvatletakse ka kõige laisem laiskloom füüsilistele tegevustele. Näiteks saab sealt laenutada nii jalgpalle kui ka võrkpalle. Mis oleks veel mõnusam, kui korraldada sõpradega üks tore rannavolle- või -jalgpallimatš? Lastega perede hulgas on hitiks sulgpallireketid ning vanaema võite samal ajal saata jalutustiirule käimiskeppidega.

    Pane oma täpsus proovile Mäetagusel

    Isegi kui basseini ääres vedelemine või saunas higistamine pole sulle, saad ikka kaaslasega spaasse minna. Nimelt asub Mäetaguse mõisapargi servas, kohe hotelli külje all disc-golfi väljak. Väljakul on kaks rada, üks sobilik algajatele teine paras pähkel edasijõudnutele. Niisiis võta oma kettad kaasa või laenuta need kas hotelli või supelmaja vastuvõtust ja hakka mängima.

    Lase vibu Ida-Virumaa ainsas vibulaskmiskohas

    Oled sa kunagi vibu lasknud? Kui mitte, siis miks mitte lülitada see põnev sportlik tegevus oma selleaastasesse puhkusepaketti? Kui oled aga kirglik harrastaja võiksid samuti kaaluda Saka mõisa külastust. Nimelt saab seal kasutada kahte märklauda ning olemas on nii algajatele sobivamaid alumiiniumnooled kui ka edasijõudnumate puunooled. Kui tunned, et oled hingelt Robin Hood, siis on see õige puhkus just sulle

    Ujuta beebisid või tule vesivõimlemisse Kuressaarde

    Kui oled veeloom, armastad ujuda ning veedaksid meelsasti terve puhkuse vees, võiksid ette võtta reisi Saaremaale, sest sealne GOSPA pakub lõõgastuvate tegevuste kõrvale ka aktiivsemaid veetegevusi. Löö aga lahti nende treeningklasside ajakava ning planeeri puhkus nii, et saaksid nautida kas vesivõimlemist või pakkuda vee-elamusi oma pisibeebile. 

    Joogata saunas Viimsi Spas

    Jah, sa kuulsid õigesti. Sauna Yoga on treeningstiil, mille puhul tehakse joogat 50- 55°C saunas. Kui oled juba varasemalt joogaga kokku puutunud, siis tulevad siinsedki poosidki sulle tuttavad ette, sest see stiil ühendab erinevaid joogastiile. 

    Viimsi Spas pakutav sauna ja jooga kooslus mõjub väga lõõgastavalt ning eriti soovitatav on seesugune sessioon inimestele, kes kannatavad selja või kaelavalu käes või vajavad lihtsalt rahunemist ja pingete maandamist. 

    Naudi Golfi Laulasmaal

    Üks võimalus oma spaapuhkusesse veidi vürtsi lisada on ühendada see golfimänguga. Just seesuguseid pakette pakutakse Laulasmaal. Peale golfimängu Niitväljal sisaldab pakett ka massaaži ja joogat. Ning kui su partner pole golfihull, saab palli toksimise asendada lõõgastavate spaahoolitsustega.

    Veereta kuule suvepealinnas

    Pärnusse minnakse eelkõige nautima randa ja suvemeeleolu kuid kui keha on päikese käes vedelemisest kangeks jäänud ning soov on end veidigi liigutada, siis on hea mõte kasutada võimalust mängida Tervise Paradiisis bowlingut. See on hea võimalus veeta aega sõpradega ning end seejuures ka pisut liigutada. 

    Õpi ratsutama või mine ratsamatkale Pärnumaal

    Miks mitte sisustada oma puhkus tegeledes oma loomadega? Kui oled hobuste fänn, siis oled oodatud puhkama Pärnumaa metsade vahele Maria tallu, kus muuhulgas pakutakse võimalust minna ratsamatkale lähedalasuvatesse metsadesse ja vaatamisväärsuste juurde. Ka on võimalik Maria talus ratsutamist õppida — see on tore võimalus teha esimest tutvust hobustega ning ka suurepärane trenn.

    Aja selg higiseks lauatennise või petanque’iga

    Kui tunned vahel spaas olles vastupandamatut soovi kellegagi võistelda, siis parim võimalus selleks on  ajada taga pisikest valget palli ehk võtta mõõtu pingpongis. Just sellist toredat ajaveetmisviisi pakub Pühajärve Spa. Kellele aga selline kiire ringitõmblemine vastunäidustatud või sootuks vastumeelne, võib laenutada hoopis petanque’i kuulid. Mõnus täpsust ja mängulusti pakkuv tegevus hoiab sind aktiivse ja rõõmsana.

    Hestia Hotel Haapsalu SPAs saab ka nägu vormis hoida

    Treenimist ja toonuse tõstmist ei vaja ainult me keha. Kauni ja noorusliku näonaha säilitamiseks on hea treenida ka näolihaseid. Hestia Hotel Haapsalu SPA pakubki oma klientidele igahommikust näojoogat. Imelise vaatega saalis saab kaela pikaks venitada, otsmikulihaseid siluda ning miimikat korrigeerida. Hea on hästi tähele panna, sest näojooga toob parimaid tulemusi siis kui selle enda igahommikusse ilurituaali lülitad. 

    Püüa Roosta rannas tuult

    Suvi on parim aeg proovida midagi uut ning surfamine on tõeliselt sõltuvust tekitav tegevus. Kui sul välja tuleb oled sa õnnelik nagu väike laps ja tahad kohe uuesti proovida, kui ebaõnnestub on sul aga samuti kihk kohe uuesti proovida, sest eelmine kord ju juba peaaegu õnnestus.

    Läänemaal Roosta rannas saad proovida nii purjelauda kui lohesurfi ning mõlema tegevuse jaoks on algajatele olemas ka instruktor.

  • 8 väekat paika Eestis

    8 väekat paika Eestis

    Eestlased on aegade algusest olnud nõiarahvas, kes on olnud tugevalt seotud end ümbritseva loodusega. Siiani korjame tublisti metsaande ning vanema põlvkonna esindajad tunnevad ka hästi ravimtaimi. 

    Lisaks metsaandidele on aga Eestimaa täis pühasid paiku: hiisi, allikaid ja ohvrikivisid. Pühakohta mindi nii tervist parandama kui ka endale mindagi soovima või paluma.

    Kui sind huvitavad alternatiivsed ravivõimalused, oled oma elus teelahkmel või otsid vastuseid end painavatele küsimustele või tõmbab sind kõik müstiline ja maagiline, siis siin on mõningad põnevad Eestimaa paigad, mis võid sel suvel julgelt reisiplaanidesse lülitada.

    Saared

    Saared on suurepärane võimalus pageda linnakärast, kohaneda teistsuguse elurütmiga ning nautida suve. Kuid kui hing ihkab millegi müstilise ja ennenägematu järgi, siis on hea mõte käsile võtta just need kohad saartel.

    Aegna saare labürint

    Labürindid on müstilised ja põnevad, samas ka veidi hirmutavad neile, kes ära eksida kardavad. Labürinte on inimesed ehitanud juba iidsetest aegadest saadik, neid võib leida nii kirikupõrandatelt kui lossiparkidest. 

    Keskajal sümboliseerisid labürindid teed inimese sünnist jumalani. Labürint võis olla ka sümboolne palverännak — teekond valgustumise ja pääsemiseni. Kuna paljudel polnud rahaliselt võimalik palverännakule minna, mindi sarnast kogemust otsima kodu lähedale labürinti.

    2009.aastal leiti kivilabürint Aegna saarel. Arvati, et Jeruusalemma linnaks kutsutud kivilabürint hävines elektrijaama ehitusel, siis tegelikult see nii polnud. Kohalikel elanikel õnnestus see leida ja välja kaevata. Ilmnes, et säilinud oli 2/3 labürindist.

    Labürindi ehitasid ilmselt rannarootslased.

    Tallinnast saab Aegna saarele praamiga. Lisaks labürindiga tutvumisele saab saarel matkata ja uudistada erinevaid militaarobjekte. Ööbida saab soovi korral RMK telkimisalal.

    Kaali meteoriidikraater

    Kujutle korraks, kuidas elad muinasajal oma tavalist igapäevaelu ning sinu teadmised sind ümbritsevast piirduvad vaid su kodukülaga. Kujutle nüüd kuidas ühel päeval läbib taevast tulejutt ja käib kohutav kärakas, mis päädib auguga maas. Arvatavasti oleksid tõeliselt vapustatud ning ehk uskusid isegi, et kätte jõudis maailmalõpp.

    Purustusi, mida meteoriidi Saaremaale kukkumine põhjustas, on võrreldud isegi hävinguga, mida tekitab väiksemat sorti tuumapomm. Pealegi ei sadanud maale vaid üks tulekivi. 5-10 m kõrgusel õhus meteoriit purunes ja sadas tükkidena alla nii, et põhikraatri kõrval on olemas veel kaheksa väiksemat kraatrit. 

    Hiljem ümbritseti järv massiivse kivimüüriga, mille äärest on leitud ohtralt koduloomade luid. See viitab sellele, et tegu oli iidse ohvripaigaga.

    Meisterda õnne toov rist Ristimäel

    Ristimägi Hiiumaal on müstiline koht. Kujuta ette paika kus näed kõikjal, kuhu sa ka ei vaataks riste — puuokstest kokku seotud, vanametallist, kividest-käbidest maapinnale laotud  või puust nikerdatud. 

    Millest on aga alguse saanud komme siin endale õnnetoov rist valmistada? Rahvasuus liigub kaks legendi. Üks räägib kahest pulmarongist, mis olla siin kokku põrganud. Ühest vankrist sai surma pruut ja teisest peigmees ning allesjäänud noored otsustasid omavahel abielluda. Hukkunute mälestuseks pandigi esimene rist.

    Teise loo kohaselt sai Ristimägi alguse siis kui hiiurootslased sunniti Hiiumaalt lahkuma ning Ristimäel peeti nende viimane jumalateenistus ning selle mälestuseks püstitati ka esimene rist.

    Harjumaa

    Kui soovite teha lühemat reisi Tallinnast mõne pühakohani, siis on ka see võimalik. Harjumaalgi on erakordselt ilusaid ja väekaid kohti.

    Saula Siniallikad ja hiis

    Saula siniallikad mõjuvad tõelise värvimänguna isegi kui külastada neid keset talve. Vaadates seda kristallselget vett lähevad mõtted kui iseenesest haldjatele. Ning tuleb välja, et sinise, valge ja mustja värvitooniga allikate ümbruses elutsebki haldjas nimega Tölp. 

    Esimest allikat kasutati omal ajal ohvriallikana ning kui sa siin ei ohverdanud, tuli sinises riides mees, Siniallika Tölp, sulle koju järgi. 

    Allikatel usutakse olevat ka nahka- ja silmahädasid tervendav mõju ning seal saab ennustada oma tulevase nime. Hakka aga allika kohale kummardunult nimesid nimetama ning kelle nime ajal tuleb allikast suur pahvakas vett, see ongi see õige.

    Tuhala nõiakaev

    Põnevaid allikaid on Harjumaal aga teisigi. Nagu näiteks Tuhala nõiakaev. Tegu on karstiallikaga, mis hakkab suurvee ajal vett välja ajama. Seda kutsutakse keemiseks ning keemise ajal keeb välja kuni 100 liitrit vett sekundis.

    Rahvasuus kutsutakse Tuhala valda nõiavallaks — nii et kindlasti on see huvitav koht kõigile nõiakunstihuvilistele. Legendi kohaselt hakkabki Tuhala nõiakaev keema siis kui nõiad vihtlevad.

    Lääne-Virumaa

    Müstiliste nähtuste ja pühapaikade huvilistel tuleks kindlasti ka Lääne-Virumaal ära käia.

    Samma tammealuse hiis — kasutusel pühapaik

    Kui teid huvitab eestlaste maausk, tasub kindlasti minna tutvuma Viru-Nigulas asuva Tammealuse hiiega. See on eriline paik, kuna see on kujunenud maausuliste keskseks pühapaigaks. Hetkel on Eestis kasutusel kümmekond muistset pühapaika. Nii et kui eelnevad kohad on praeguseks hetkeks pigem põnevad vaatamisväärsused ning keegi ei too ohvreid Kaali järve või Siniallikatesse, siis Tammealuse hiis on kasutusel. Hiiekompleksi keskel kasvab üksik püha tamm, selle kõrval on ohvrikivi. Hiies on olemas ka kaks silmaallikast. 

    Porkuni järv

    Porkuni järv on tuntud põneva loodusnähtuse — ujuvate saarte tõttu. Ujuvad saared tekivad siis kui turbane kaldapinnas lahti murdub ja liikuma hakkab. Ujuvad saared võivad olla kümnekonna ruutmeetri suurused ning mõnel neist kasvavad ka väiksemad puud. Inimesed võivad saarte liikumist suure tuulega ka näha.

    Põnevaks teeb Porkuni järve legend. Nimelt olla Porkuni järve uputatud tütarlaps ja igal kekkööl võis järve kohal näha tulukest hõljumas, kuna tema hing ei saanud rahu. Kui kirikuõpetaja oli tema märga hauda õnnistanud, kadus ka öine tulekuma.

    Järvamaa

    Ka Eestimaa südame lähedal asub põnevaid ja ürgse väega paiku.

    Kirna mõisa park

    Allikas: Margus Vilisoo

    Kirna mõis on veidi lagunenud olemisega valge klassitsistlikus stiilis hoone. Mõisahoone ja parki kuuluvad maailma viie ürgjõulisema paiga hulka. Praegu asub selle mõisa võlvidealustes ruumides loodusravi- ja tervenduskeskus ning suurt rõhku pannakse vaimsele tervisele. Mõisas toimuvad loengud, õpitoad, kontserdid, salongiõhtud ja näitused. 

  • Milline on sobivaim rand sinu rannapuhkuse jaoks?

    Milline on sobivaim rand sinu rannapuhkuse jaoks?

    Käes on rannailmad ning kui sind on hammustanud reisipisik, on kõige toredam sõita nädalavahetuseks mõnda sellisesse randa, kus sa iga päev ei käi. Eesti rannikujoon on aga pikk ning lisaks on meil veel hunnik saari, kus suvemõnusid nautida. Kuidas siis valikut teha? Parim on mõelda, millist puhkust soovid ning meie aitame valida sulle sobiva ranna.

    Rand, kus kogu perega aega veeta: Mändjala rand

    Kui otsid vahvat randa, kuhu kogu perega aega viitma minna, võiksid autonina Saaremaa poole pöörata. Eestis pole tegelikult randa, kus lastega olla ei saaks – meri läheb igal pool aeglaselt sügavaks ning madalas vees on põngerjatel mõnus sulistada. Kuid Mändjala ranna teeb eriliselt mõnusaks see, et Eesti kõige lõunapoolseima rannana on seal alati soe vesi. Kuid mis laste silmad tõeliselt särama paneb on loomulikult mänguväljakud ja Eesti suurim liivakast. Vanemad saavad samal ajal mändide all võrkkiiges lebada või rannabaaris lõõgastuda.

    Fotograafi maiuspala – Pikakari rand

    Kui sina või su kaaslane olete inimesed, kes fotoaparaati ka randa minnes koju ei unusta, tasub valida pildistamist väärt rand. Eriti kauneid vaateid Tallinnale pakub Pikakari rand Paljassaare poolsaarel. Säti randaminek varahommikule või tule hoopis hilisõhtuks luidetele piknikku pidama ning nautima ilusaid vaateid Tallinnale. Kuna rand jääb kesklinnast kaugemale on seal vähem rahvast. Toreda boonusena pakub rand ka võimsaid laineid, siis kui laevad mööduvad. Nii et lainefännid, hoidke alt!

    Parim rand romantiliseks ajaveetmiseks – Toila

    Kui oled paadunud romantik või tahad pakkuda kaaslasele imelisi mälestusi koosveedetud ajast võiksid mõelda Toila ranna peale. Laota kividele rannalina ja lugege üksteisele kuuma päikese käes raamatut, jalutage lähedal olevas lossipargis käest kinni või põgenege inimeste eest põnevasse ja müstilisse Hõbeallika koopasse. Suveõhtud Toilas on aga kui loodud päikeseloojangu nautimiseks rannas. Kui see ka ei aita teil südamedaami südant võita, siis mis üldse aitaks?

    Kõige parem rand, kus pidu panna – Pärnu

    Ehkki paljudes randades üle Eesti on avatud mõnusad rannabaarid, siis peolembestele on parim valik kindlasti Pärnu rand. Suvepealinnale kohaselt tiksub Pärnu suviti ikka peorütmis. Pubide terrassidel mängitakse elavat muusikat, klubides tantsitakse nii kaua kui piirangud lubavad. Karaokehuvilised võivad öö mööda saata lauldes ja vanemad peohuvilised võivad näiteks külastada öölokaali Kassa, kus vanusepiiranguks on 25+. 

    Kui räägime aga rannast, siis pakub seegi mitmeid lõbustusvõimalusi. Hoia silm peal Aloha surfiklubil, kus päevasel ajal saab laenutada erinevaid veesõiduvahendeid õhtul aga ürituse korral tantsida ja lõbutseda mõne DJ valitud muusika taktis. Rannahoones asub klubi Sunset, mille terassil saab nautida randa ja kokteile. Jalutades pisut kaugemale avanevad külastajale kaunid looduslikud düünid, mille vahele ei pea enam sugugi enda piknikukorviga minema. Väike õdus rannabaar  Väike Kuuba on oma rannatoolid lahti pakkinud, nii et võta sõber või sõbranna kaasa ja naudi sumedat suveõhtut.

    Üksik rand Matsi

    Võib-olla oled sa aga inimene, kes tegutseb meelelahutusvaldkonnas ning kelle jaoks ainuvõimalik meeldiv puhkuseveetmise viis on minna eemale kõigest, mis meenutab sulle tööd nagu inimesed ja üritused. Sellisele inimesele soovitaks sõita kaugele suurtest teedest ja asulatest. Miks mitte avastada Matsi randa Pärnumaal? Tegu on mõnusa loodusliku rannaga, kus võid imetleda lainete jäetud kaunist mustrit rannaliival või lõõgastuda rannamändide all. Paik on ideaalne loodusenautlejale: siin võib uudistada nii ranna- kui puisniite, kui väsimus tükib peale võib lõõgastuda lõkkeplatsil või keerata telki magama.

    Surfa maailma lõpus Ristna rannas

    Kui sinu puhkuseplaanide hulka kuuluvad veerõõmud ja suured lained, siis on sul tarvis sammud seada Hiiumaale Ristnasse. Nimelt asub just seal, maailma lõpus, Baltimaade suurimate lainetega Surfiparadiis, kus saab harrastada kõiksugu veespordialasid ning maitse suhu saada ka surfarite mõnusast ja vabast elust. Tormise ilmaga saad laine- või kõhulauaga merre söösta, peegelsiledal merel on jälle tore SUP-i või meresüstaga sõita. 

  • Kuidas reisida keskkonnasõbralikult?

    Kuidas reisida keskkonnasõbralikult?

    Puhkus on aeg end lõdvaks lasta ja mugavalt tunda ning ehk ka pakkuda endale natuke luksust. Samal ajal on hea mõelda sellele, et reis oleks võimalikult keskkonnasäästlik. Milleks on vaja olla keskkonnasäästlik? Eelkõige selleks, et meie teod ei mõjutaks negatiivselt ökosüsteeme ja kliimat. Et ka meie lapsed ja lapselapsed saaksid nautida puhast ja liigirikast loodust. Eelkõige tähendab keskkonnasõbralik reisimine külastatava paiga looduse, kultuuri ja majanduse hoidmist ja toetamist.

    Kui sa juba elad keskkonnasäästlikult, siis pole sinu jaoks selles ka midagi keerulist. Võta lihtsalt oma head harjumused reisile kaasa. Kui sa aga sooviksid puhkuse ajal panustada keskkonnahoidu, vaata järgmiseid soovitusi.

    Väldi lendamist

    Eksootilisele reisile on raske minna mööda maad või laevaga. Nii mõnelgi juhul tähendab see mitmenädalast kohalesõitu, mis röövib su puhkusest liiga palju aega. Kui aga on minek naaberriikidesse või Eesti saartele, siis kaalu muid variante.

    Kasuta ühistransporti

    Kõige loodussäästlikum on reisida bussi või rongiga. Kui su sihtkohta ühistransport ei vii, pole midagi teha, kuid kui puhkad mõnes suuremas Eesti linnas, siis võiksid kaaluda auto koju jätmist. Nii hoiad õhu puhtamana ning vähendad heitgaase.

    Eriti tore on reisida rongiga. Kogupere rongireis võib lastele jätta elamuse terveks eluks. Kui lähed rongireisile kaaslasega on teil rohkem aega sõidu jooksul üksteisele pühenduda. Vanemad inimesed aga rõõmustavad selle üle, et rongis saab jalgu sirutada ja ringi jalutada.

    Kohapeal käi nii palju kui võimalik jala. Kui majutusasutus jääb linnast kaugemale laenuta ratas.

    Tekita võimalikult vähe prügi

    Kui oled käinud mõnes kolmanda maailma riigis, oled arvatavasti näinud, kuidas meri uhub rannale kõik, mis inimesed on ära visanud alates hambaharjadest ja plätudest kuni Barbie’i nukkudeni välja. Lääne ühiskonnas kipume unustama, kui palju prügi me toodame, sest prügi viiakse meil kenasti nina alt ära. Tegelikult aga on nii, et kuna oleme jõukamad, tarbime rohkem ning sellest jääb järgi kordades rohkem pakendeid kui vaesemates riikides. 

    Prügi vähendamise vastu aitab paar lihtsat nippi: oma veepudel, termos, toidukarp ja riidekott. Riikides, kus kraanivesi on joodav, on keskkonnale alati sõbralikum juua kraanivett ning võtta pudel veega kaasa igale poole kuhu lähed.

    Bensiinijaamas või bussijaamas on väga ahvatlev haarata kohvi järele. Kahjuks tuleb see tihtilugu papp- või plastiktopsis. Järgmine kord võta kaasa oma termos või tass ning palu kohv sinna serveerida. 

    Turul käies lase marjad panna oma kaasavõetud karpi. Proovi sama nippi ka valmistoitu ostes. Riidekotid aga kuluvad marjaks ära poes sisseoste tehes.

    Ära raiska

    Kahjuks on paljudel inimestel halb komme — kui nad pole oma kodus, pole nad elektri, vee või toiduga nii hoolikad, sest nemad ju selle eest ei maksa. Sellegipoolest pole meie planeedile kasulik, kui vesi voolab, lambid põlevad või toit raisku läheb.

    Säästa ressursse. Kui lased elektriseadmetel kasutult töötada tähendab see seda, et suure vaevaga toodetud elekter läheb raisku, kui kuhjad taldrikule liiga palju toitu ja viskad selle ära, mõtle sellele, kui palju energiat läks selle tegemisele ja sinuni toimetamisele. Seega duši all tee kiiresti, kasuta konditsioneeri vaid äärmisel vajadusel ning tõsta endale ette portsjon, mille kindlasti ka ära jõuad süüa.

    Taaraautomaadi kasutamine näitab, et hoolid

    Tihti on nii, et inimesed, kes kodus hoolikalt prügi sorteerivad ja taara automaati viivad, viskavad reisil olles pudeli prügikasti. Jah, rahasumma mida ühe pudeli eest saab on väike, kuid kasu, mis see keskkonnale toob on suur.

    Eelista kohalikku kraami ja mahetooteid

    Suuremahuline põllumajandus kurnab maad ning vähendab liigirikkust. Kui tahad endiselt näha näiteks eri liike mesilasi ja muid putukaid looduses sumisemas, eelista pestitsiidide vaba toitu. Külasta kohalikke taluturge, otsi üles mahemarketid ja -restoranid.

    Teine hea võimalus keskkonna hoidmiseks on süüa kohalikku toodangut. Mida rohkem sööme Eestis kasvatatud toitu, seda vähem on meie teel rekkasid, mis planeeti saastavad. See on ka hea võimalus tutvuda kohalike maitsetega ning toetada väikeettevõtjat.

    Väldi hooajaettevõtteid

    See kõlab karmilt, kuid võimalusel toeta oma külastusega kohvikut, baari või restorani, mis tegutseb aasta läbi. Miks nii? Aga sellepärast, et nii toimides aitad sa kaasa kohaliku elu edendamisele. Inimesed, kes elavad suve- või talvepealinnades, elavad ju nendes kohtades aasta läbi. Kui toetad kohalikule suunatud äri, annad oma panuse sellesse, et see koht jääb kohalikele avatuks ka hooajaväliselt.

    Loodusesse minnes võta kaasa kindad ja prügikott

    Kui tahad puhkuse ajal looduse säilimisse oma panuse anda, siis võta kaasa kilekott ja korja prügi samal ajal kui loodust naudid. Mõtle kui tore on sinna kohta järgmisel külastajal või ka sul endal järgmisel korral tagasi tulla.

    Koristustalgud ei pea toimuma vaid korra aastas või ainult troopilisel rannal. Ei, võid teha sellest oma iga-aastase puhkuse osa. Sõprade ja perega seda tehes innustad ka teisi keskkonnast hoolima ning tõenäoliselt ei viska keegi teie seltskonnast prügi enam loodusesse.

    Vali taimetoidumenüü

    Loomse toidu söömine jätab paratamatult keskkonnale suurema jälje kui taimedest toitumine. Loomadele toidu kasvatamine moodustab lausa 80% kogu põllumajandusest. Kindlasti, ei pea keegi nüüd kohe taimetoitlaseks hakkama, kuid miks mitte proovida taimetoidu-puhkust või vähendada liha tarbimist puhkuse ajal. See on ka omamoodi samm mugavusstsoonist välja ja võimalus proovida midagi teistsugust. Paljud pelgavad, et taimne toit on maitsetu, tegelikult aga saab ka taimsetest komponentidest teha imemaitsvaid roogasid. Üllata ennast uute maitsetega ning hoia keskkonda.

    Keskkonnasäästu nipid hotellis

    • Kui hoiad rätikut nagis, ei vahetata seda pikema viibimise korral ära. 
    • Kui hotell pakub pudelivett, jäta see järgmisele külastajale ja joo hoopis kraanivett. 
    • Võta reisile minnes kaasa oma pesuvahendid. Paljudes poodides müüakse väikseid spetsiaalselt reisimiseks mõeldud potsikuid ja pudeleid, mida saab oma vahenditega täita. Nii vähendad prügi tekkimist.
    • Kui jääd hotelli pikemaks, kasuta “Mitte segada” silti. Nii ei vahetata sul ülepäeva voodipesu. Kodus sa seda ju ei tee. Keskkonnale mõeldes on mõistlik sellest ka hotellis loobuda.
  • 6 põnevat reisisihtkohta loomasõpradele

    6 põnevat reisisihtkohta loomasõpradele

    Loomadel on meile kummaline mõju. Nad teevad tuju heaks ja toovad naeratuse näole ka kõige jonnihimulisemale lapsele ja väsinumale lapsevanemale. Nunnude loomade külastus on ideaalne kohtinguidee, aga ka väga mõnus ajaviide parimate sõprade seltsis. Igapäevaelu on tihti stressirohke. On oluline enda eest hoolitseda ja vabal ajal pakkuda endale võimalikult palju positiivseid elamusi. Järgnevalt mõned mõtted, kuhu minna loomi uudistama.

    Mine külla alpakatele

    Pärnumaa metsade vahelt leiad eesti naise ja norra mehe toreda ettevõtmise — alpakafarmi. Alpakad on väikest laamat meenutavad kaamellased toreda koheva karvkatte, suurte silmade ja naerusuise näoga. Esimene alpaka jõudis Alpakafarmi aastal 2012 ning sellest peale on kõigil külastajatel võimalik alpakatega lähemat tutvust teha. Näiteks saab kohapealt osta porgandiviile, millega võib loomi toita.

    Külaskäigu teeb väga meeldivaks pererahva külalislahkus. Perenaine ja peremees on rõõmuga nõus vastama külastajate küsimustele loomade kohta ning vastutasuks soovivad nad vaid seda, et külalised loomadega arvestaksid ja neid ei ehmataks.

    Samas asub ka suveniiripood, kust saab osta erinevaid suveniire, lõngu ja kudumeid.

    Rohkem infot Alpakafarmi kohta leiad siit!

    Vaata jääkaruga tõtt Tallinna loomaaias

    Kas oled juba käinud Tallinna loomaaia jääkarumajas? Kui mitte, siis on siis on see üks hea põhjus, miks võtta ette reis Tallinna ning veeta kasvõi terve päev loomaias. Võimas kiskja elab suures klaasiga eraldatud basseinis — nii saab näha kuidas jääkaru ujub ning end käpaga vastu klaasi surudes suunda muudab. Loomaaed tore viis veeta aega kogu perega ja saada uusi teadmisi loomade ja looduse kohta. Lisaks paljudele erinevatele linnu ja loomaliikidele saab mängida mänguväljakutel, süüa jäätist ning veeta päev aktiivselt kõndides.

    Eesti loomad Elistvere loomapargis

    Kui maailma loomad on selged, on hea mõte minna uudistama Eesti metsade asukaid. Selleks tuleb võtta ette rekt Elistverre Tartumaal. Lisaks meie metsade elanikele nagu rebased, kitsed, karud, ilvesed ja muud, saab seal uudistada ka pisinäriliste keskust koos erinevate hiirte, rottide, hamstrite ja merisigadega. Lisaks on võimalik ette võtta kahe kilomeetri pikkune matk õpperajal, kus saab tutvuda eri taimeliikidega. Lähedal asuva järve ääres on vaateplatvorm linnuvaatluseks.

    Vaata lähemalt siit!

    Minizoo – ainult julgetele!

    Mida teha Pärnus, kui ilm on hall, kuid spaas ja muuseumis on juba käidud? Miks mitte teha väikse sissepõige Minizoosse? Nagu nimigi ütleb on tegu pisikese kohaga, mille külastus ei võta kaua aega. Väiksuse kompenseerib aga põnevate ja eksootiliste roomajate nägemine. Mürkrohelised maod, karvane ämblik, krokodill, sisalikud, kobrad ja püütonid panevad silmad särama igal väiksel ja suurel Indiana Jones’i fännil. Loomaaiapidaja on külalislahke ning jutustab toredaid lugusid oma asukatest. Julgemad võivad madusid ka käes hoida.

    Nunnumeeter põhja Küülikukülas

    Küülikuküla on just nagu nimi ütleb küla, kus elavad küülikud. Nimelt ei ela sealsed asukad mitte tavapärastes poepuurides vaid kohalike vaatamisväärsuste makettides. Maketid on valmis meisterdanud kaks puutööhuvilist venda. Nii elavadki küülikud külapoe, jaamahoone, tuuliku, nõiamaja, väikse tõllu ja kääbikumaja makettides.

    Küülikuküla nunnusid jänkusid saab imetleda, paitada ja sülle võtta Saaremaal Laadla külas. Küla on avatud suvehooajal ning külastusest tuleb ette teatada.

    Huskydega hullama

    Kui olete Raplamaal ning armastate koeri ei tohiks kindlasti jätta kasutamata võimalust minna huskydega hullama. Ühes Käbiküla taluhoovis võtavad teid vastu 40 vahvat kelgukoera, kaks hobust, kass ja kikkkõrv. Suvisel ajal saab Huskydega matkama minna ning fotosessiooni teha. Talvel aga saab ka rakendisõitu proovida. 

    Hellerkantri huskypargi teeb eriliseks juba üksnes see, et linnast tulijad avastavad end keset idüllilist maaelu, põlde, traktoreid ja värsket õhku. Pargi perenaiselt saab uurida kõike koerte ja maaelu kohta, kehvema ilma korral saab uudistada vanaaegsete lapsevankrite muuseumit ning nautida teed ja kooki.

  • Suvised ilmad kutsuvad Lõuna-Eestisse

    Suvised ilmad kutsuvad Lõuna-Eestisse

    Suvi on kohe käes ning see on kõige mõnusam aeg kodumaa avastamiseks ja naaberriikidega tutvumiseks. Paljude jaoks tähendasid suved ikka pikki kuid maavanaema juures aias päevitamist või kohalikus veesilmas sulistamist. Kui tunned nostalgiat lapsepõlve suvede järele, on hea mõte pöörata suund Lõuna-Eestisse ning järgi uurida, mida imelist pakuvad meile Võru-, Seto- ja Põlvamaa.

    Talupojaromantika Andrese ja Pearu moodi

    Võrumaal Vastse-Roosas saab igaüks võimaluse jalutada “Tõe ja õiguse” radadel. Nimelt ehitati 2019. aastal peale filmivõtete lõppu võttepaigast “Tõe ja õiguse” külastuskeskus. Külaline saab jalutada filmist tuttavates kohtades põldude vahel ning kiigata sisse nii Andrese kui Pearu talukompleksi. Kui tahad kordki tunda end taluperemehe või -perenaisena, aja pastlad jalga ja käi võtteplatsil ära.

    Rõuge, Võrumaa pärl

    Allikas: Kaisa Äärmaa

    Kui sind tõmbab just maavanaema juurde ja mitte üle-eelmisesse sajandisse, siis võiksid sõita hoopis Rõugesse. Rõuge alevik asub Võrumaa kuppelmaastikul, kus kenad järved vahelduvad metsaste küngastega. Uju Eesti kõige sügavamas järves, naudi Lõuna-Eesti kaunist maastikku Pesapuu vaatetornist või matka looduskaunis Ööbikuorus. Rõuge pakub mõlemat— nii idüllilist külaelu kui ka metsikut loodust.

    Rühi Suure Munamäe tippu

    Võrumaa on üks erilisemaid maakondi Eestis. Kõige sügavamast järvest lennutab see su otsejoones Eesti kõige kõrgemasse punkti Munamäel. Suure Munamäe tippu viib mugav trepp, mis teeb ülesmineku jõukohaseks paljudele. Kui mägiekspeditsioon tehtud saab keha kinnitada mäejalamil asuvas Suure Muna restoranis. Kui Haanja aga su südame võitis ning hing veelgi vägevamate mägede järgi igatsema hakkas, on hea mõte suunduda Vällamäe matkarajale. Raja pikkuseks on küll kõigest 2,2 km, ometi pole selle läbimine niisama lihtne. Nimelt ootab sellel matkarajal sind ees tõus Vällamäe tippu, mis oma järskude nõlvadega on juba hoopis teisest puust ronimisharjutus.

    Vällamäge on omal ajal peetud ka pühaks paigaks. Nimelt uskusid vanad eestlased, et mäel elab nõid või haldjas, kes metsa valvab ja hoolimatut puuderaijujat karistab.

    Värska talumuuseum

    I Seto tantsupidu

    Setomaale on hea seada sammud siis, kui tahaksid tunda end kui välismaal, uue kultuuri rüpes. Kuna lennupiletite ostmine on seoses koroonaga ikka veel pisut keeruline ja riskantne ettevõtmine, võiks mõelda hoopis Setomaa külastamisele. Setomaal on kõik see, mida me ühelt kultuurireisilt ootame: teistmoodi kõlav keel, omapärane kultuur, õigeusk, põnevad kombed, rõivad ja toidud. Kes kordki jala Setomaale saanud teab, millest ma räägin. Tunned selgesti, et sa pole enam Eestis. 

    Kui otsid oma esimest huviobjekti Setomaal võiksid kaaluda mõne muuseumi külastust. Seal võid endasse ahmida erinevaid teadmiseid kohaliku kultuuri kohta. Üks hea koht Seto kultuuriga tutvumiseks on Värska Talumuuseum. 

    Värska Talumuuseum on terviklik koopia 1920. aastate kindlustalust koos kõige sinna juurde kuuluvaga nagu suitsusaun, elumaja, rõiva-, söögi- ja viljaait, loomalaut, töötuba, rehi, sepikoda ja potivabrik. Idülliline talukompleks on seest nagu muinasjutt oma hubase palkvooderdise, mõnusa ahju, vaipade ja tohutute kirstudega. Õuepeal kuivavad kalad ja suveniiripoes saad osta või imetleda Setode käsitööd. Laste jaoks nagu ikka on suureks atraktsiooniks õue peal elavad küülikud ja kanad. 

    Avasta võimsaid Vastseliina linnuse varemeid

    Kõik ajaloo- ja varemeromantika huvilised — siin on midagi teile! Uhke Vastseliina piiskopilinnuse varemed sulavad kui valatult Lõuna-Eesti maalilisse maastikku. Nad on ilusad ja võimsad ning kindel märk endiste aegade hiilgusest ja särast. Pole vahet, kas külastad linnusevaremeid, sompus ilmaga, varahommikul või õhtuhämaruses, selles kohas lihtsalt on midagi eriliselt meeleolukat. Kas tead, et siit lähevad läbi ka palverännuteed? Palverändurite majas on üleval näitus, mis annab palverännakute kohta rohkem infot.

    Huvilised saavad lisatasu eest proovida selga keskaegseid riideid ja raudrüüsid, osaleda käsitöö õpitubades või minna ratsutama.

    Loodushuvilised võivad üles otsida varemetes oleva kurepesa, kus kasvavad kurepojad igal aastal juba alates 19. sajandist.

    Taevaskoda

    Lõuna-Eestit väisates ei tohiks kindlasti vahele jätta üht Eesti ilusaimat looduslikku vaatamisväärsust — Taevaskoda. Maaliline liivakivipaljand kauni jõe kaldal on nagu meie oma väike Suur Kanjon. Külasta kindlasti Suurt Taevaskoda ning heida pilk peale kärestiku serval asuvale Nõiakivile. Hiljem võid jalutada Väikse Taevaskoja juurde, kus on filmitud nii mõnigi stseen “Viimse reliikvia” filmist.

    Taevaskoja muudab eriti müstiliseks asjaolu, et seal olles kõlavad kõik helid palju valjemalt ja selgemalt. Miks see nii on? Aga sellepärast, et Taevaskoja kaljusein on kaarjas ning võimendab inimeste kõnekõminat, linnulaulu ja veevulinat.

    Aktiivse puhkuse huvilised võiks kindlasti kaaluda Taevaskoja külastamist kanuu või süstaga.

  • Äravahetatud trikood ja segadused segasaunas – eestlaste naljakad lood spaapuhkusel

    Äravahetatud trikood ja segadused segasaunas – eestlaste naljakad lood spaapuhkusel

    Puhkusele minnes loodame alati, et kõik sujub kui kellavärk, asjad lähevad plaanipäraselt ning meil jääb spaas või veekeskuses üle vaid silmad sulgeda ja end lõdvaks lasta. Kuid naljakaid, piinlikke ja vahel ka ebameeldivaid hetki tuleb kõigil ette. Tavaliselt saavad just nendest hetkedest need kõige paremad lood mida hiljem sõpradele rääkida.

    Järgnevalt uurimegi lähemalt, missuguseid naljakaid vahejuhtumeid on eestlastel puhkust nautides ette tulnud.

    Plätud jalutasid minema

    Üks naine meenutab, kuidas Lõuna-Eestis spaas käies jättis ta mees oma armsad sinised Bulgaariast ostetud kriuksuga plätud seina äärde ja sulpsas mullivanni. Ühel hetkel taipas aga naine jahmatusega, et mehe plätud on seina äärest kadunud. Järgmisel hetkel tabas ta terav pilk juba ka mehe, kes need endale varba otsa oli ajanud ning nüüd minema jalutas. Egas midagi, mees jättis mullivannis mõnulemise kus seda ja teist ning tormas oma plätudele järgi. Õnnetuseks oli aga võõras mees pisut liiga palju õlut joonud ning väitis surmkindlalt, et need on tema plätud.

    Midagi polnud teha, naine ja mees läksid magama ja lootsid, et ehk hommikuks on kaineks maganud mees võõrad plätud tagasi toonud.

    Järgmisel päeval basseinitöötajalt plätude kohta aru pärides vastas see rõõmsalt, et tõepoolest, ühed sinised meeste plätud olid tõesti eile maha jäetud. Sinised olid nad küll, aga mitte nii ilusad ja heledad ja ei kriuksunud ka.

    Vahetusse läinud trikoo

    Üks eestlanna pani ürdivannis ligunedes tähele, et ta nagis rippuv trikoo on vahepeal kaks numbrit suuremaks veninud. Sees oli täitsa vale suurus. Nüüd meenus naisele, et tõepoolest, trikoo kippus seljas lotendama, kuid protseduurieelses ärevuses ta teemasse väga ei süüvinud. Peale vannist tulekut hiilis naine tagasi riietusruumi ning avastas oma õuduseks, et ta õige trikoo rippus just seal, kuhu ta selle jätnud oli.

    Mis sa passid, pese mul selg puhtaks!

    Üks naine meenutas kuidas kord, kui ta oma kohalikku veekeskusesse ujuma läks, juhtus midagi kummalist. Nimelt visati talle ühel hommikul matsalka kätte ja kamandati selga pesema.

    Kogemata naabritele külla

    Hotellid ja spaad on ikka nii ehitatud, et kui sa väga täpselt numbrit uksel ei vaata võid kogemata kombel valesse tuppa sattuda. Uksed näevad ju kõik ühtemoodi välja. Üks paar marssiski nõnda eksikombel valesse tuppa sisse. Uksest sisse minnes tekkis naisel kohe kahtlus, et see küll nende tuba pole. Mees jäi aga endale kindlaks, et on küll. Voodil märkas naine kellegi teise ilusti sätitud punast aluspesu. Sellest hetkest oli asi ka mehele selge— paar oli sattunud valesse tuppa. “Õnneks polnud naabreid kodus ja meie eksimus jäi märkamata,” ütles naine.

    Paljalt veekeskuses

    Võõramaa kombed võivad eestlase segadusse ajada. Üks mees rääkis kuidas ta paarkümmend aastat tagasi kolleegiga Rootsis sauna läks. Mehed astusid leiliruumi ujumispükstes, mispeale neid vaadati kui pidalitõbiseid. Saunalised kommenteerisid midagi rootsi keeles, mõni näitas lausa näpuga. Kuna kõik näpuga näitajad olid paljalt, said mehed aru, et vaatamata segasaunale ujumisriietega siia tulla ei tohiks. Mehed võtsid siis ennastki paljaks. Hiljem otsustasid nad ka veekeskusest läbi minna. Kõige pealt duši alla ning siis astusid mehed duširuumist aadamaülikonnas otse veekeskusesse. Meeste üllatus oli suur, kui nad nägid, et kõik olid ujumisriietes ning vaatasid neid kui metsast välja karanud lumeinimesi. 

    Kogemata segasaunas

    Kui Eestis käivad spaades paljalt saunas naised ja mehed eraldi, siis põhjamaades on tavaks ka kõik koos paljalt saunas istuda. 

    Parasjagu Põhja-Soomes suusatamas olnud eestlanna tundis paari päeva möödudes, et jalad on all kui makaronid ning õige aeg oleks minna spaasse taastuma. Peale ujumist otsustas naine sauna minna. Sauna uksel aga rippus silt, mis käskis päevitusriided seljast võtta, sest muidu võib need ära rikkuda või jääda lavale sulanud kummi tõttu kinni. Naine kooriski siis riided seljast, võttis pepualuse näppu ning astus alasti sauna. “Laval istusid kaks õllekõhtudega alasti meest, kellel lõid silmad särama. Siis sain aru, et sissekäik oli mõlemast duširuumist, nii naiste kui meeste omast… tagurdasin välja,” meenutab naine.

    Turvamees saunas

    Ka Saksamaa veekeskustes ei tohi trikooga saunas käia. Üks eestlanna leidis siis hea nipi— pani rätiku ümber , lükkas trikoopaelad õlalt maha ja läks sauna. Ühte sauna sisenedes unustas naine aga reegli ära, riputas rätiku nagisse ja läks lavale. Hetke pärast oli turvamees platsis ja palus lahkuda. 

    Saun ajas laulma

    Mõnikord võib saunas olla ka nii mõnus vaikne ja rahulik, et võid täitsa ära unustada, et sa polegi seal üksi. Nii juhtus ühe naisega Pärnus Estonia Resort Spaas. Oli üpris vaikne õhtu ning väga palju teisi külastajaid spaas polnudki. Naine läks koos elukaaslasega aroomisauna ja muusika oli naise sõnul nii hea, et ta hakkas laulma ja tantsima. Varsti suunas elukaaslane tähelepanu sellele, et nad polnudki saunas ainukesed inimesed. 

    Mida teha, kui kapiuks ei avane?

    Mõni spaa on lihtsalt nii ilus, et kohe kutsub pilti tegema. Kuid  ettevaatust kapiustega! Ühel eestlannal oli Ungari spaas selline kogemus, et kui ta tahtis pärast fotode tegemist telefoni kappi tagasi panna, siis kapiuks enam ei avanenud. Kolm teenindajat lõhkusid ukse kallal , kuni lõpuks üks virutas jalaga vastu ust ja see avanes. Kogu asi röövis aga naiselt pool tundi väärtuslikku spaa-aega. 

    Võõral toolil mõnulemas

    See lugu ei juhtunud küll otseselt spaas vaid hoopis ühes Tai rannas, kuid meelde jäi see asjaosalistele küll igaveseks.

    Rannas päevitades tõusis naine püsti, et ujuma minna. Mees jäi rannatoolile. Poole tunni pärast, kui naine veest välja tuli, nägi ta, et mees on kadunud. Naine ei muretsenud üleliia. Küllap läks ka mees ujuma. 

    Toolini jõudes avastas naine, et päikesevari on kokku lastud. Naine tegi siis selle uuesti lahti ja sättis end mõnuledes merd vaatama. Siis avastas ta rõõmuga, et mees oli ta äraolekul naisele ka joogi tellinud. Loomulikult tegi see tuju heaks. Eestlanna luristas mõnda aega kõrrest juua, kui äkki peatus ta pilk võõrastel sandaalidel tooli ees maas. Nüüd taipas ta ringi vaadata ning avastas, et ta mees silmitseb teda natuke maad eemal silmad punnis. “Vot siis tabasin ära, et olin ise eksinud ja tegin sealt kiiresti sääred,” meenutab naine naljakat vahejuhtumit.

    Vales saunas

    Kord läks üks eestlanna vanematega Haapsalu ujulasse. Seal on riietusruum meestele-naistele ühine ning riiete vahetamiseks boksid. Riietusruumist läheb tee edasi eraldi duširuumidesse, kus on ka saun. Kuna ujula oli inimtühi sattus naise isa märkamatult naiste sauna ning istus seal hea jupi aega. 

    Samal aja küsis ema tütrelt nii muuseas, et kas siin on ka saunad ühised. Nüüd hakkas tütrel kiire. Isa oli vaja saunast päästa enne, kui veel mõni huviline sauna või duši soovinuks kasutada. Õnneks lahenes kõik hästi.

    Rotid veekeskuses

    Kõik, kes väikseid närilisi kardavad võivad selle lõigu heaga vahele jätta. Aga tõsi ta on, ka rottidele meeldib vahel veekeskustes hullata. Eestlanna kirjeldab, kuidas ta kord lastega veekeskuses hullates nägi basseiniäärel vudivat prisket rotti. Rott hüppas vette ja sulistas koos külastajatega. Vetelpääste üritas teda võrguga kinni püüda, aga rott silkas ja ujus kiiresti. Nii ei saadudki loo peategelast kätte ning karvane veesõber vudis liutorude taha. “Ehk lasi seal siis liugugi,” naljatleb naine spaamaia roti üle ja fantaseerib, mis pidu neid torudes ja mullivannides siis veel võib käia, kui inimesi pole.

    Ujuvad junnid

    Väikeste lastega basseini jagades võib seal mõnikord ka väljaheiteid leiduda. Üks naine rääkis, kuidas ta ujudes kuulis eemal lapsi vallatlemas. Hiljem ujusid junnid vastu. “Hea, et suhu ei sattunud,” meenutab naine, kuidas junnid olid juba päris lähedale jõudnud.

    Aurusaun päästis piinlikust momendist välja

    Naine läks Tallinnas spaasse, kus olid kõik saunad eraldi. Et ta oli seal spaas esimest korda, ei osanud ta arvata, et seal leidub ka segasaunasid. Niisiis sammus ta uhkelt ja alasti järjekordsesse sauna sisse. Õnnetuseks oli aga seekord tegu segasaunaga. Naise õnneks oli see aurusaun, kus nähtavus oli pea olematu, nii sai naine kähku välja tagurdada. 

    Kesköised külalised

    Kesköö oli kätte jõudnud ning hotellikülastajad olid end mõnusasti magama sättimas, kui järsku avati hotellitoa uks, mille seal viibiv paar oli vahetult enne lukku keeranud. Sisse astusid kaks tumedanahalist meest. Magamaheitjad olid üllatunud, mehed ukse taga ehmatasid end soolasambaks. Selgus, et hotell oli teinud topeltbroneeringu.

  • Spaas käitumise ABC: Kas sina pesed ennast enne sauna minekut?

    Spaas käitumise ABC: Kas sina pesed ennast enne sauna minekut?

    Kindlasti ootab nii mõnigi meist kannatamatult veekeskuste ja spaade avamist. Pole ju midagi lõõgastavamat, kui hoolitseda oma keha ja hinge eest ja veeta üks tore nädalavahetus veemõnusid nautides.

    Kindlasti on aga igale spaasõbrale tuttav olukord, kus mõni tormakas jõnglane otse teie kõrval basseinis otsustab pommi hüpata või keegi kõva häälega lärmab. 

    Järgnevalt vaatlemegi lähemalt seda, millele tasuks enne hoolitsustele registreerimist mõelda ning kuidas vee- ja saunakeskustes käituda nii, et te endale, teistele ega ka personalile ebamugavusi ei põhjustaks. Spaaetiketti tutvustas meile lähemalt Fra Mare Thalasso Spa turundusjuht Maret Sukles.

    Tule hoolitsusele 5 minutit varem

    Sukles selgitab, et tihti on külastajatel valearusaam, et hotellitoast hoolitsusse jõudmine võtab aega vaid ühe minuti. Sageli on aga spaa suurem kui arvata oskame ning võõras kohas orienteerumine võib seetõttu pisut kauem aega võtta. Et saaksid oma protseduuri täies mahus nautida on hea, kui tuleksid kohale 5 minutit varem.

    Kui jääd hiljaks võib su hoolitsus soovitust lühemaks kujuneda, sest peale sind on järgmine klient tõenäoliselt juba ootamas.

    Kanna protseduurile vastavaid riideid

    “Kui lähed Tai massaaži, siis peaksid panema mugavad dressid selga, sest sind väänatakse ja käänatakse igatpidi, aga kui lähed mudaprotseduurile, siis sinna lähed sa alasti,” räägib Sukles. 

    Kui on tegu häbelikuma külastajaga või mõnest teisest kultuuriruumist pärit inimesega, võib ka ujumisriiete väel protseduuril olla. Ainuke asi, mida Sukles vältida soovitab on valgete bikiinidega mutta hüppamine. “Kui lähed valgete bikiinidega mudasse, ei saa sa neid kunagi enam valgeks,” hoiatab ta. 

    Alati tasub protseduuri kohta enne infot lugeda või videot vaadata, sealt saab infot, mida võiks hoolitsusele selga panna.

    Ära unusta hoolitsuste lina

    Fra Mare Thalasso Spas jäetakse iga hoolitsuse ostnud inimesse tuppa puuvillane hoolitsuste lina. Paberist ühekordsed linad pole loodussõbralikud ning paber on tihti kõva, ebamugav ja krabisev. Puuvillase lina saab külastaja endale igal pool peale heita ja nii tunneb ta end protseduuridel just nagu oma kodus. Kui spaa sellist varianti pakub, võta lina kindlasti enne hoolitsusele minekut kaasa. 

    Ära võta lapsi hoolitsusse kaasa

    Hoolitsus on mõeldud lõõgastumiseks, kui aga pead samal ajal lapsega tegelema on raske protseduuri täielikult nautida. Ka kõige rahulikumal lapsel hakkab mingil hetkel igav ning temaga tuleb tegeleda. Seega on parem jätta laps selleks ajaks kas elukaaslase, ema või mõne muu seltskonnas oleva täiskasvanu hoolde.

    Alkoholijoobes või uimasteid tarvitades võib hoolitsus tervisele kahjulik olla

    Reeglina keeldutakse Fra Mare Thalasso Spas ravimast klienti, kes saabub hoolitsusele alkoholijoobes. Alkoholi tarbimine tõstab reeglina vererõhku.

    “Protseduuridel on alati kehale mõju ning alkohol reeglina tugevdab erinevaid protseduure nii palju, et inimesel võib paha hakata,” selgitab Sukles miks selline käitumine tervisele hea ei ole. Samamoodi ei tohiks liigselt napsisena liiga kuuma sauna minna — on oht, et võib paha hakata. 

    Enne spaakülastust tasub ka välja uurida, kas sauna võib kaasa võtta oma joogi. Fra Mare Thalasso Spas on kõik joogid saunapargis keelatud. Juua saab veevõtukohast, kus on ka topsid. “Seda ei saa lubada, et inimene ära kuivab, sest ta võib olla seal kuni kolm tundi. Kindlasti tuleb janu kustutada,” selgitab turundusjuht.

    Ka ei tasu spaasse minna uimasteid tarvitatuna. Jällegi, eelkõige on see inimese enda tervisel kahjulik. 

    Jälgi suitsetamise reegleid

    Kui oled kirglik sigaretisõber, siis on hea enne tulekut uurida, kas ja kus on lubatud suitsu teha. Fra Mare Thalasso Spa propageerib tervislikke eluviise ning seetõttu pole suitsetamine seal üheski ruumis lubatud, ka mitte rõdul.

    Sukles räägib, et kui inimene hotelli tuleb tunneb ta end hotellitoas sageli niivõrd koduselt, et arvab, et seal on lubatud teha kõike, mida soovid. Päris nii see aga pole. 

    Pese end enne sauna ja basseini minekut

    Esimene asi, mida välismaa klient tagasisidena kirjutab on see, et eestlased üldse ei pese ennast enne kui sauna või basseini lähevad,” räägib Sukles. Pesemise sildid on küll juba mitmete asutuste pesuruumide juures ning Suklese sõnul on hakanud olukord selles vallas paranema. Üha rohkem inimesi laseb ennast veega üle, kuid naise sõnul on ka neid, kes sirge seljaga pesemata sisse marsivad. 

    Sukles selgitab, et kui bassein ebameeldivalt kloori järgi lõhnab pole see märk sellest, et sinna on liiga palju kloori pandud, vaid hoopis sellest, et keegi on pesemata sisse läinud. Kloor aktiveerub, kui basseinis on mustus. 

    Suklese sõnul ei ole tarvis enne basseini minekut juukseid pesta, end saunas aurutada ja korralikult puhtaks küürida, oluline on suurem mustus vee ja vedelseebiga maha saada. 

    Kui Eestis võib ka pesemata inimene basseini sulpsatada, siis näiteks Jaapanis pole selline käitumine üldsegi lubatud. 42kraadistesse kuumaveebasseinidesse ei lasta kedagi, kes pole end korralikult lapi ja seebiga üle nühkinud. “Kuna pesuruum ja bassein on koos, siis kõik ka näevad, kas sa pesed või ei pese,” räägib Sukles, kuidas tekib ühiskondlik kontroll. 

    Aastate lõikes on ka eestlased end rohkem pesema hakanud ning ei roni ka enam nii tihti kui varem plätudega saunalavale, vaid jätavad need ukse taha või põrandale. 

    Ära hüppa igal pool vette

    Väiksed lapsed võivad tihti veekeskustes elevusse sattuda ja hakata vettehüppeid sooritama ka kohtades, kus nad võivad teisi külastajaid oma mängudega häirida. Nii ongi spaatöötajad hädas seletamisega, miks ei tohiks hüpata basseini nii, et vett pritsib igale poole.

    “On tulnud ette ka seda, et vanemad teevad seda lastega koos ja ei saa aru, mille vastu nad eksivad.” Oluline on aga mõelda teiste külastajate peale ning oma laps korrale kutsuda.

    Enne külastust uuri spaa etiketti

    Üha rohkem spaasid on lisanud oma kodulehele spaa etiketi. Alati on hea sellega enne minekut tutvuda. Külla tulles on ikka hea austada neid reegleid, mis seal on. “Soomlane ütleb ilusti: võõral maal võõramaalaste moodi, kodus kodu moodi.” räägib Sukles. 

    Suklese sõnul proovivad nemadki olla parimad võõrustajad ja alati reeglite rikkumise puhul viisakalt probleemile tähelepanu juhtida, et mitte inimeste puhkust ära rikkuda. 

    Üldiselt on Sukles õnnelik, et eestlased on hakanud aastate lõikes üha rohkem üksteist austama ja enam ei tulda enam spaasse selle mõttega, et seal ollakse üksi.

  • Raamatud, mis võiksid olla iga reisihuvilise raamaturiiulil

    Raamatud, mis võiksid olla iga reisihuvilise raamaturiiulil

    Reisiks ettevalmistusi tehes on mõnus lugeda sihtkoha kultuuri ajaloo või looduse kohta. Nii saab endale kiiresti selgeks, kuhu kindlasti tahaks minna ja mille võib ka vahele jätta. Praegu, kui reisimine on raskendatud, on hea aeg planeerida järgmiseid reisiseikluseid, võtta kätte mõni raamat, mis paneks meid unistama uutest paikadest, viiks meid suurlinnatänavatele uitama või ilusa looduse keskele. 

    Järgnevalt vaatamegi mõnda raamatut, mis pole otseselt reisijuht, kuid milles tegelased reisivad või mis tutvustavad meile mõne teise riigi kultuuri.

    Need raamatud viivad meid pikkadele matkadele, üksildastele randadele või hoopis avavad eksootilisi kultuure teise nurga alt. Head lugemist!

    Cheryl Strayed “Metsik”: Avasta Ameerika lääneranniku metsikut loodust

    Ameerika läänerannikule mõeldes tuleb esimesena silme ette Hollywood, Los Angelase rannad ning San Fransisco koos Silicon Valleyga. Tegelikult on seal aga ka väga palju eriilmelist loodust alustades kõrbetega ning lõpetades lumiste mäetippude ja paksude metsadega. Mehhiko piirist kuni Kanadani jookseb legendaarne Pacific Crest Trail, mille läbivad igal aastal sajad matkahuvilised. Üks võimalus, kuidas sealsest loodusest ning sellest mitme kuu pikkusest matkast veidi aimu saada on lugeda Cheryl Strayed’ raamatut “Metsik”, mis räägib noorest naisest, kes täitsa üksi sellise seikluse ette võttis.

    Alex Garland “Rand”: parim raamat, millega minna üksikule saarele

    Kui unistad turistidest puutumata liivarannast, kristallselgest mereveest, värviliste kalaparvede vahel snorgeldamisest ja värskest kalast õhtusöögiks, on sinu jaoks parim lugemine Alex Garlandi legendaarne bestseller “Rand”. Kui sa raamatut lugenud pole, siis ehk oled näinud filmi Leonardo di Caprioga peaosas?

    “Rand” on iga seiklusliku reisiselli unistus. Peategelase kätte satub kaart salajase ranna asukohaga ning ta otsustab välja uurida, kus rand asub. Randa jõudmiseks peab hüppama kosest alla ning seal ootabki teda juba hulk teisi seljakotirändureid, kes elavad unistuste elu paradiisis. Ometi leidub igas meepotis tilk tõrva ning ka selles maapealsest paradiisis ei puudu põrgu. 

    Igatahes, kui see raamat sus Taisse reisimise isu ei tekita, siis ei tekita seda arvatavasti miski.

    Elizabeth Gilbert “Söö, palveta, armasta”: teekond läbi kolme erineva kultuuri

    Elizabeth Gilbertil on nii fänne kui vihkajaid. Sedagi raamatut saab lugeda mitmel viisil, kas siis ühe lahutatud naise eneseleidmise loona või sissevaatena erinevatesse kultuuridesse. Uusi teadmisi saab nii Itaalia söögist, mediteerimisest Indias kui ka mõnusast rannaelust Balil.

    Arthur S. Golden “Geiša memuaarid”: põige Jaapani kultuuri ja kombestikku

    “Geiša memuaarid” räägib, nii nagu pealkirigi ütleb, loo väiksest kalurikülast pärit tüdrukust ja tema kasvamisest Geišaks.  Lisaks liigutavale loole ning sissevaatele Geišade maailma on see raamat hea sissejuhatus Jaapani kultuuri. Raamatut lugedes saad üht-teist teada Jaapani ajaloo kohta, tutvud teetseremooniatega, saad teadmisi jaapani sisearhitektuurist, aiast ja muusikast. Kindlasti on see raamat väärt lugemine kõigile, kel Jaapani reisisihtkohana meeles mõlkumas. 

    Oliver Berg “Migratsioon”: hääletades Euroopasse

    Oliver Bergi raamat on värskendav äratundmine kõigile, kes on noorena hääletades reisinud ning võõraste inimeste diivanitel öid mööda saatnud. Selline reisimine on odav, kuid nõuab palju aega ja kannatust ning kindlasti pole hääletamine alati ohutu. Kuid seiklushimulistele on see imeline viis rändamiseks ja uute kohtade avastamiseks ja inimestega tutvumiseks. Raamatus “Migratsioon” on palju äratundmishetki. Berg kirjeldab elavalt erinevaid inimesi, keda peategelane reisi jooksul kohtab, maanteeääri, kus vahel tunde tuleb auto peatumist oodata, lootuse kadumist ja suur õnne, kui mõni lõpuks peatub. Samuti leiab raamatust palju ekslemisi erinevate Euroopa suurlinnade tänavatel, kohvikuid, baare ja jõeäärseid ning ka kohti kuhu tavaturisti jalg enamasti ei satu. Lugeja saab nuusutada kevadet Budapestis ja nautida autosõitu Horvaatias. Juba õige pea pärast selle raamatu lugemist leiad end tõenäoliselt lennupiletite sooduspakkumisi uurimas.

     

    Kätlin Kaldmaa, Hanneleele Kaldmaa “Kaks armastuslugu”: Palverännak Santiago de Compostelasse

    See raamat põimib endas mitu lugu. Üks räägib ema ja tütre suhtest ning teine palverännakuteekonnast Lyonist Santiago de Compostelasse. Ehkki Euroopa on palverännakuteid tihedalt täis ning isegi Eestis saab ühe sellise läbida, siis kõige kuulsaim neist on siiski see teejupp, mis algab Lõuna-Prantsusmaalt ning kulgeb läbi mägede Hispaaniasse.

    Tegu on väärt lugemisega kõigile, kes soovivad ehk mõnel päeval sarnase reisi ette võtta. Lugeja saab aimu, mida võiks kaasa pakkida, kuidas tervis ja jalad rännakule vastu peavad, kes on su tulevased reisikaaslased, milline on maastik, millel tee kulgeb ning linnad, kust rändurid läbi kõnnivad. Kindlasti saab aimu ka Hispaania roogadest ja ka tingimustest spetsiaalselt palveränduritele mõeldud öömajades: albergedes. 

     

    Triin Sinissaar “Mäe tippu ja tagasi” rännak läbi India osariikide

    “Mäe tippu ja tagasi” võiksid näppu haarata kõik need, keda paelub India, aga ka inimesed, kes peavad lugu põnevast loost, huvitavatest ja tõepärastest tegelastest ning haaravatest seiklustest.

    Raamat räägib kolmest kolmekümnendates aastates inimesest, kes töö tõttu satuvad Indiasse. Teekonna jooksul satuvad nad nii India linnadesse kui mägiküladesse ning veidi saab lugeja aimu ka budismist. Raamat leevendab hästi igatsust eksootika ja reisimise vastu.