Kevad on täies hoos ja just nüüd on õige aeg tuua oma ellu veidike värvi. Jaluta tulbipeenarde vahel, avasta erinevaid õisi botaanikaaias, tee kauneid pilte sõprade või perega lilleväljadel, õpi tundma Eesti orhideesid, imetle lõhnavaid liiliad või kauneid roose. Lilled teevad tuju heaks ning pakuvad mõnusat vaheldust igapäevaellu. Soovi korral võib aednikega ka juttu ajada ja taimi kaasa osta, et ka endale kaunis lilleaed luua. Kuhu aga võiks sammud seada lille- ja aiahuviline?
Kirna mõisa tulbimeri
Kirna mõis Türi lähedal on lillefännide radaril olnud juba mitu aastat. Mõisapargis kasvab nimelt üle 60 tulbisordi ning kõik varajased sordid on praeguseks ka õide puhkenud muutes mõisapargi tõeliseks lillevõlumaaks. Lilleväljade värvikirevus tekitab tunde nagu jalutaksid muinasjutus— värvid võtavad lausa silme eest kirjuks. Lilleilu jätkub siin kuni juuni esimeste nädalateni, mil ka hilised sordid on õide puhkenud. Tule ja naudi päikesepaistet ja linnulaulu, joo tulbiväljade kõrval kohvi või söö midagi maitsvat ja tee kauneid pilte. Hoia end hetkeseisuga kursis nende Facebooki lehel.
Mõisapark on avatud iga päev, kuid nagu ikka tasub võimalusel sättida väljasõit tööpäevale — nii on vähem rahvast ja rohkem privaatsust.
Eesti suurim kirsipuude allee
Kirnalt üldse mitte kaugel, Türil asub Eesti suurim kirsipuude allee, mille 150 puud on just nüüd õide puhkenud. Huvilistel tasuks kirsipuude allee külastamisega kiirustada, sest õieilu jätkub veel vaid nädalaks. Imekaunid roosade õitega puud tekitavad tunde nagu oleksid sattunud kirsside õitsemise ajal Jaapanisse.
Alleele pääseb lähedale, jalutades mööda Türi tehisjärveäärset mini-matkarada.
Tallinna botaanikaia võrratu loodus
Kaunite lillede ja looduse nautimiseks võib ka suurlinna külastada. Miks mitte tulla Tallinnasse ning käia ära botaanikaaias? Just praegu on botaanikaaias õide puhkenud paljud kodu- ja võõramaised lilled sealhulgas tulbid, kirsid, priimulad ja magnooliad.
Jalutage õide puhkenud rododendroni põõsaste vahel ja uudistage eksootilisi taimi palmimajas või imetlege hoopis õrnlillasid ülaseid. Siit leiab uue lemmiklille iga külastaja.
Botaanikaaed asub linnakärast veidi eemal Pirital. Peale botaanikaaia külastust võite võtta ette jalutuskäigu Pirita terviseradadel või külastada teletorni.
Ööbida on lillehuvilistel kõige mugavam mõnusas ja rahulikus Viimsis. Tallinn Viimsi SPA pakub näiteks nii privaatset 18+ spaapuhkust kui ka perepaketti koos Atlantis H2O Aquapark külastusega.
Orhideefestival Saaremaal
Kui sina, su kaaslane ema või õde on orhideehuviline, siis rõõmusta teda sõiduga Saaremaale. Nimelt toimub 10-12 juunil Saaremaa VIII Orhideefestival. Festivali raames toimub mitmeid põnevaid orhideeretki, aga pakutakse ka õhtust meelelahutust ja lillede maalimise õpituba peredele. Pange jalga mugavad jalanõud ja võtke fotokas üle õla ning tulge avastama Eestimaa kauneid lilli.
Orhideeretked saavad alguse nii Kihelkonna rahvamaja eest kui ka Kuressaare külje all asuvast Loode Tammiku parklast, kuhu saab Kuressaarest nii bussi kui autoga. Kes jalutuskäiku ei pelga, siis võib ka jala tulla. Nimelt asub Loode Tammiku parkla 1,7 km kaugusel GOSPAst, kuhu saate pärast lilleilu nautimist lõõgastuma minna.
Romantiline Tartu Ülikooli botaanikaaed
Üks tõeliselt armas lilleline nurgake Tartu linnas on Tartu Ülikooli botaanikaaed, kuhu tasub jalutama minna ka nendel, kes otseselt lillede vastu huvi ei tunnegi. Siin on mitmeid romantilisi pinke, kus puhata jalgu, lugeda raamatut, kaaslasega maailma asju arutada või ka lihtsalt linnulaulu kuulata ja looduses olemist nautida. Vaadake kuidas sõnajalgade lehed lahti rulluvad, imetlege tulpe ja magnooliaid või jalutage käänulistel jalgradadel.
Botaanikaaiast mõnusa jalutuskäigu kaugusele, otse Tartu vanalinna, jääb Hotell Soho. See raekoja platsi vahetus läheduses asuv hotell pakub hea hinnaga majutust otse Tartu südames. Ümberringi on palju huvitavaid söögikohti ja eriilmelisi kohvikuid.
Võrratud liiliad Andi Normeti aias
Lisaks botaanikaaedadele ja parkidele on Eestis ka nii mõnigi aiapidaja oma väravad külastajatele avanud. Enne külastamiste uurige aga kindlasti järgi, kas on tarvis oma külastusest ette teatada.
Üks selliseid aedu on näiteks Andi Normeti aed, mida tasub peale külastada juulis-augustis, siis kui õitsevad liiliad. Liiliaid kasvatatakse siin lausa 300 ruutmeetril. Aed ise asub Põlvamaal, pooletunnise autosõidu kaugusel Tartust.
Paradiisiaed õitseb terve kevad-suve
Mis oleks kui läheks Paradiisi? Miks mitte! Paradiisiaed on kõigi lillelembeliste unelm. Kõigepealt rõõmustavad õiejahtijat kirsi- ja õunapuuõied ning siis avavad oma õielehed 4000 tulpi. Juuni alguses saab aias imetleda rododendroneid ning peale jaanipäeva pakuvad silmailu aias kasvavad 200 roosi. Juuli lõpus mattub aed valgesse hortensiaõite lillevahtu. Seega jätkub lillearmastajale avastusrõõmu terveks kevad-suveks. Kuid külla on oodatud ka kõik teised. Siia võib tulla nautima linnulaulu ja rahu, ammutada inspiratsiooni või leida sisemine tasakaal. Aia perenaine Marje on nimelt ka nõustaja ja coach, kes lisaks välimise ilu loomisele aitab korrastada ka inimeste sisemaailma.
Aias saab korraldada fotosessioone, pidada perega piknikku, korraldada romantilisi koosviibimisi või mediteerida.
Aed asub Võrumaal. Kui soovite Lõuna-Eestisse pikemaks jääda, siis uurige kindlasti ka ööbimisvõimaluste kohta Võrus.
Panga talu roosiaed
Kui teil ei saa rooside ilust ja lõhnast kunagi küll, siis soovitame külastada Panga talu roosiaeda Pärnumaal. Siin saab näha erinevaid roosisorte ning huvi korral istikuid ka kaasa osta. Panga talu perenaisel Silvia Tamsalul on eriline huvi Eestis aretatud roosisortide kogumise ja aretamise vastu. Nii võibki ta aiast leida kõik Eestis aretatud roosisordid alates aastast 1950 aga ka vanu pargiroose. Rooside tippaeg kestab jaanipäevast juuli alguseni, kuid on ka sorte, mis õitsevad varem või hiljem. Enne külastust lepi aeg omanikuga kokku.
Peale Panga talu külastust võite läbi astuda ka 10km kaugusel asuvast liblikamajast. Õhtuks on aga mugav leida endale ööbimiskoht mõnes Pärnu spaas või hotellis.
Rakvere linnus ei jää ühelegi linnakülastajale märkamatuks – see troonib üle terve linna ning selle ees on uhke tarvase kuju, mis lapsed kindlasti vaimustusest kilkama paneb.
Tartu maratoni suusarada on kindlasti kõige legendaarsem ja pikem suusarada Eestis. Lumistel talvedel on see 63 kilomeetrine suusarada Tehvandilt Elvasse läbitav nii klassikalises stiilis kui ka vabastiilis. Kui maratoni parasjagu plaanis ette võtta pole, saab Tehvandil aga sõita ka 3,3 km ringil. Kui suusatamisest isu veel täis ei saanud võib jääda ööbima 
Eestimaa merepinnast kõige kõrgemal asuvad suusarajad ootavad suusatajaid Suure Munamäe vahetus läheduses Haanjas. Siinsel imeilusal lumest valgel kuppelmaastikul saab sõita nii 1km, 2km, 3km kui ka 5km rajal. Peale tervistavat suusaringi võid haarata kuuma joogi kohvikust After Ski. Head uudised on ka kõigile ilma autota liikujatele— nimelt saab nädalavahetustel Tallinnast Haanjasse ka otse bussiga. Suusad saad laenutada kohapealt, lapsed saavad lustida kelgumäel ning soovijatele on olemas ka saun. Kui soovid Haanjas veeta mitu päeva, siis viska pilk peale 
Kui otsite paraja suurusega suusarada, mille läbimisel võite uhkusega pilgu seljataha heita, siis on see ümber 
irita supelranna vahetu lähedus muutub talveperioodil tõeliseks talve võlumaaks. Pirita jõe ääres on avatud mitmeid eri pikkusega suusaradasid, mis pakuvad toredaid laskumisi ning ka rahulikku liuglemist kaunil maastikul. Suusad saab laenutada kohapealt ning soovi korral võib hiljem teha uisutiiru või minna lastega kelgumäele lustima. Pirital olles võiks ära vaadata ka Pirita kloostri varemed ning jalutada mere äärde.
Üks mõnusamaid reise, mille võiks sel talvel pere või sõpradega ette võtta on rongireis Aegviitu. See Põhja-Eesti alev on võluv nii südasuvel kui seenehooajal, aga see on ka iga talispordihuvilise unelm. Astu aga rongilt maha ning otse peatusest hargnevad mitmed imelised metsavahelised suusarajad. Mitte kaugel, Nelijärvel, saab ka uisutada.
Pikast reisist väsinuna otsustasime, et kõigepealt lubame endale midagi tõeliselt mõnusalt. Selleks on spaa heaolukeskuses terve rida hoolitsusi nii näole, kehale, kätele kui jalgadele. Valiku hulgast jäi mulle kõigepealt silma traditsiooniline Tai massaaž õliga. Mind võttis vastu väike tailanna. Esialgu ei tekitanud see mus väga palju elevust. Kas suudab ikka üks habras olend mind parajal määral masseerida? Aga oh üllatust, suudab küll ja kuidas veel. Massöör leidis otsekohe üles punktid mu kehal, mis vajasid töötlemist. Surus sõrmed korraga selja ala- ja üleossa, mis ühteagu väga mõnus, aga ka veidike ebamugav. Ta käis terve mu keha lihas lihase haaval läbi, mudis mu käsi ja ragistas käelaba luid. Massaaž lõppes erinevate venitustega, kus massöör ei halastanud vaid tõepoolest pani proovile mu keha piirid. Osavalt painutas ta mu käed seljataga kokku ning ühtäkki olin peaga vastu põlvi.
Massaažist tulles polnud reisiväsimusest enam midagi alles. Energiast pakatavatena suundusime keha kinnitama kohvikusse V-Cafe. Meie laud asus otse ehitud kuusepuu kõrval, mis tekitas mõnusa jõulumeeleolu. Menüüd avades tõmbas mul kohe silme eest kirjuks ja tahtsin otsemaid igat jooki proovida. Valikus on nimelt nii roosa kakao, piparmündikakao, astelpaju glögi kui ka jäätisekokteil ja bubble tea. Lõpuks langes valik siiski tavalise kohvi ja astelpaju limonaadi kasuks. Mul oli isu millegi lihtsa ja toitva järele ning leidsingi kohe menüüst burgeri. Mu kaaslane, kes liha ei söö langetas valiku tervisliku läätsesalati kasuks. Mõlemad toidud olid väga maitsvad ning kohviku hubane atmosfäär lõi õhtusöögiks väga mõnusa meeleolu. Hiljem proovisime ära ka astelpaju glögi Vana Tallinnaga, mis oli maitsev ja tekitas mu kaaslases lausa nii palju elevust, et ta selle kogemata ümber ajas. Abivalmis ja sõbralik teenindaja oli aga kohe kohal, et õnnetus likvideerida ning meile uus jook tuua.
Talviselt külmal hommikul pole midagi mõnusamat, kui mässida end hommikumantlisse ning minna uurima, mida ikkagi kujutab endast Lõuna-Eesti suurim spaa.
Jõgevat võiks kutsuda Eesti külmapealinnaks, sest just siin on mõõdetud Eesti absoluutne külmrekord -43,5°C. Nii et tegu on meie oma Arendelli kuningriigiga filmist “Lumekuninganna ja igavene talv”.
Huskyd, alpakad ja jõuluvana on kombinatsioon, mis ei jäta kedagi külmaks ning sobib eriti hästi koerasõpradest peredele. Paasikul on valida mitmete pakettide vahel, kõik paketid sisaldavad koertega tutvuse tegemist, eksursiooni ning ponide ja alpakate toitmist. Kallimates pakettides ilmub kohale ka jõuluvana. Jõulumaa on avatud 17.- 19. detsembrini. Uudista nende kodulehte ning ära unusta endale aega broneerida.
Jõelähtme vallas Saha külas asub Liipa talu. See koolitus- ja puhkekeskus muutub 12. detsembril imeliseks jõulumaaks. Kohe Tallinna külje all saate kohtuda jõuluvana ja tema suure perega, nautida elavat muusikat, mekkida jõulutoitu ja valmistada jõulumemmega piparkooke. Pere pisemad saavad meisterdada, samal ajal kui suuremad võivad käsitööturul sisseoste teha. Lastele on mõeldud ponisõidud ning kõigile adrenaliinihuvilistele sõidud põhjapõder Rudolfiga.
Pisut kallimat puhkusepaketti pakub lähedalasuv 
Pühajärve ei pea sugugi olema koht, kuhu minna vaid suvemõnusid nautima. Tänu mõnusale spaale võib järveäärseid jalutuskäike nautida aastaringselt. Matkata saab kas ümber Pühejärve enda või Käärikule ja tagasi.
Kõige paremini puhkab ikka siis, kui jätame oma tavakeskkonna seljataha ja suundume uude ja põnevasse paika. Pole paremat tunnet kui praamiga üle Suure väina sõites mandrile järgi lehvitada.
19. sajandi keskel juhus arhitektuuris midagi seninägematut. Näis, et inimesed olid väsinud väljakujunenud arhitektuuristiilide jäljendamisest ning range klassitsismi asemel võttis koha sisse mänguline historitsism, mis laenas detaile erinevatelt arhitektuuristiilidelt. Fantaasial lasti lennata ning nii sai Eesti juurde palju eriilmelisi mõisasid.
Peale historitsismi võidukäiku, tuli arhitektuuri taas kumeram käsitlus. Juugendstiil armastas väänlevaid ja lopsakaid taimemotiive. Palju kasutati ka ringi- ja ovaalimotiivi.
Üks naine meenutab, kuidas Lõuna-Eestis spaas käies jättis ta mees oma armsad sinised Bulgaariast ostetud kriuksuga plätud seina äärde ja sulpsas mullivanni. Ühel hetkel taipas aga naine jahmatusega, et mehe plätud on seina äärest kadunud. Järgmisel hetkel tabas ta terav pilk juba ka mehe, kes need endale varba otsa oli ajanud ning nüüd minema jalutas. Egas midagi, mees jättis mullivannis mõnulemise kus seda ja teist ning tormas oma plätudele järgi. Õnnetuseks oli aga võõras mees pisut liiga palju õlut joonud ning väitis surmkindlalt, et need on tema plätud.
Hotellid ja spaad on ikka nii ehitatud, et kui sa väga täpselt numbrit uksel ei vaata võid kogemata kombel valesse tuppa sattuda. Uksed näevad ju kõik ühtemoodi välja. Üks paar marssiski nõnda eksikombel valesse tuppa sisse. Uksest sisse minnes tekkis naisel kohe kahtlus, et see küll nende tuba pole. Mees jäi aga endale kindlaks, et on küll. Voodil märkas naine kellegi teise ilusti sätitud punast aluspesu. Sellest hetkest oli asi ka mehele selge— paar oli sattunud valesse tuppa. “Õnneks polnud naabreid kodus ja meie eksimus jäi märkamata,” ütles naine.
Parasjagu Põhja-Soomes suusatamas olnud eestlanna tundis paari päeva möödudes, et jalad on all kui makaronid ning õige aeg oleks minna spaasse taastuma. Peale ujumist otsustas naine sauna minna. Sauna uksel aga rippus silt, mis käskis päevitusriided seljast võtta, sest muidu võib need ära rikkuda või jääda lavale sulanud kummi tõttu kinni. Naine kooriski siis riided seljast, võttis pepualuse näppu ning astus alasti sauna. “Laval istusid kaks õllekõhtudega alasti meest, kellel lõid silmad särama. Siis sain aru, et sissekäik oli mõlemast duširuumist, nii naiste kui meeste omast… tagurdasin välja,” meenutab naine.
Mõnikord võib saunas olla ka nii mõnus vaikne ja rahulik, et võid täitsa ära unustada, et sa polegi seal üksi. Nii juhtus ühe naisega Pärnus Estonia Resort Spaas. Oli üpris vaikne õhtu ning väga palju teisi külastajaid spaas polnudki. Naine läks koos elukaaslasega aroomisauna ja muusika oli naise sõnul nii hea, et ta hakkas laulma ja tantsima. Varsti suunas elukaaslane tähelepanu sellele, et nad polnudki saunas ainukesed inimesed.
Rannas päevitades tõusis naine püsti, et ujuma minna. Mees jäi rannatoolile. Poole tunni pärast, kui naine veest välja tuli, nägi ta, et mees on kadunud. Naine ei muretsenud üleliia. Küllap läks ka mees ujuma.
Kord läks üks eestlanna vanematega Haapsalu ujulasse. Seal on riietusruum meestele-naistele ühine ning riiete vahetamiseks boksid. Riietusruumist läheb tee edasi eraldi duširuumidesse, kus on ka saun. Kuna ujula oli inimtühi sattus naise isa märkamatult naiste sauna ning istus seal hea jupi aega.
