Kas sul on selleks aastaks juba Halloweeni plaanid tehtud? Kui veel mitte, siis üks võimalus on filmi vaatamise või kostüümipeo asemel hoopis ise kummitusi jahtima minna. Nimelt leiab Eestistki küllaldaselt lugusid, mis öösiti hästi magada ei lase.
Tallinna vanalinna kummitused
![]()
Rõsked kongid ja keskaegsed piinamisriistad — Tallinna vanalinn pole üksnes muinasjutuline vaatamisväärsus, vaid peidab endas ka nii mõnegi piinatud hinge. On lausa öeldud, et vanalinnas pole torni, milles ei elaks kummitus.
Üheks kõige kummitusterohkemaks kohaks Tallinnas on aga lühikese jala väravatorn, kus võib hea õnne kohal kohata nii musta munka, kummituslikku lõvi kui ka läbipaistvate purjedega viirastuslaeva.
Lühikese jala väravatorni saab uudistada ostes kas tervik või tornidepileti Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi. Lühikese jala väravatornis ootab peale kummituste uudishimulikke ka näitus “Metapsüühiline Tallinn”, mis annab ülevaate 1930. aastatel tegutsenud Eesti Metapsüühilise Seltsi tegevusest. Selts koondas inimesi, kes tundsid huvi kõige üleloomuliku vastu, suhtlesid surnutega ja said sõnumeid teispoolsusest. Paranormaalsete nähtuste uurimine oli 1930. aastate Tallinnas moeasi, seanssidest meediumitega kirjutati ajalehtedes ning kummitustest tulvil Tallinnat kutsuti lausa Põhja-Euroopa okultistide peakorteriks.
Parim viis oma kummituslikule retkele Tallinna vanalinnas punkti panemiseks on lõpetada ekskursioon rõsketes keskkaegsetes bastionkäikudes. Suletud ruume pelgavad inimesed võiksid aga käikudest eemale hoida.
Patarei merekindlus ja kommunistlik terror

Tere tulemast vanglasse! Lennusadama vahetus läheduses asub õõvastav vanglakompleks, mille tegevus peatati vaid napp 20 aastat tagasi. Siin rullub lahti Eesti ajaloo tumedam pool ning külastaja saab teada erinevaid fakte kommunismikuritegude kohta, sealhulgas detaile, mis jäävad veel mitmeteks päevadeks mälusoppidesse kummitama. Alusta oma ringkäiku KGB vanglast ning külata kindlasti ka haiglat. Kongid on jäetud samasse seisu, mis nad olid siis, kui viimased vangid lahkusid ning mahalaskmisruum ei jäta sind kindlasti ka unedes rahule.
Vangivalvurite seas on levinud ka kummituslood ühest habemega mehest, kes ei meenutanud ühtegi kinnipeetavat ning ei vastanud, kui teda hüüti. Mees kõndis eest ära, kui vangivalvurid teda taga ajasid, kuni lõpuks astus ta läbi seina.
Vanglaseintest õhkub õudust ning paljas mõte sellest, kuidas mahalastavaid sauna mineku ettekäändel hukkamisele viidi, paneb vere tarretama. Pole kahtlustki, et nende seinte vahel hõljub rohkem piinatud hingi, kui me kokku lugeda jõuame. Patarei vanglasse ja merekindlusesse pääseb vaid septembri lõpuni. Seega, õuduste otsijad, kiirustage.
Õõvastavad nähtused Palmse mõisas
Mõisad on põnevad vaatamisväärsused. Päevasel ajal tunduvad need arhitektuuripärlid nii helged ja ilusad, öösel aga tekitavad mõisapargi puude-põõsaste pikaks venitatud varjud õudusjudinaid ja pakuvad ainest nii mõnelegi kummitusloole.
Kes kummitustesse usub ja neid näha-kuulda soovib, sel tasub öö veeta Palmse mõisas. Nimelt kostub hotellitöötajate sõnul sealsetest ruumidest lapsenuttu ka siis, kui hotellis kindla peale ühtki last ei ööbi ning ööpimeduse varjus on sealsetes ruumides nähtud tulesid, mis süttivad ilma inimkäe abita ja uksi, mis avanevad iseenesest.
Hammustav nõid Kolga mõisas
Korda tegemata Kolga mõis Viru raba lähedal mõjub tontlikult isegi rõõmsameelses päikesevalguses sinitaeva taustal. Uhke arhitektuuriga hoone peidab endas aga sünget ajalugu. Nimelt lõi siin üks mõisahärra oma naisel kirvega pea maha. Väidetavalt ei kao veri selle toa põrandalt kunagi.
Teine lugu, mis mõisaga kaasas käib on aga lugu imeilusast punapäisest tüdrukust, kel olid kilavad, tuld helkivad silmad. Tegu pole aga mitte tavalise tüdrukuga vaid nõiaga, kes liigub läbi seinte või tuleb õue peal vastu ning ilmub tasa, märkamatult inimeste sekka.
Mehed peaksid Kolga mõisa külastades ettevaatlikud olema. Nimelt ei salli see nõid mehi ning hammustab neid. Hammustatu sureb aga täpselt aasta pärast ära. Nii on nii mõnigi mõisa endistest omanikest von Stenbockidest oma õnnetu otsa leidnud ning nõial on väidetavalt ohvreid ka mõisakülastajate hulgas.
Kui peale Kolga mõisa külastust on soov mõisakultuuriga veelgi rohkem tutvust teha, siis võib veeta öö Vihula mõisas, mis asub Kolgast 40 minutilise autosõidu kaugusel. Loodushuvilistel tasuks aga kindlasti minna uudistama Viru raba.
Mohni saare kummitus
Üksindus paneb tihti meie fantaasia tööle ning mis seal salata, inimtühjades kohtades on ka vaimud julgemad end ilmutama. Nii on ka Viinistu lähedal asuva Mohni saarevaht näinud nii mõndagi verdtarretavat. Nimelt liigub sealse majaka abihoonetes pikk hall mehekogu. Lisaks saarevahile on kummalist olendit näinud ka paadimees ja ehitajad.
Kui majakavaht oma uue tööga alustas olevat ta esialgu pidevalt õue jooksnud, sest tal oli tunne, et nägi silmanurgast kedagi tulemas. Õue jõudes polnud seal aga hingelistki.
Ajavärav Kaiu rabas
Ka meie sood ja rabad pole vaimuvabad. Eriti veidrad nähtused toimuvad Raplamaal Kaiu rabas. Nimelt on neil niisketel maalappidel tihtilugu nähtud tundmatuid lendavaid objekte ning inimesed on tunnetanud aja seisma jäämist. Näiteks seda, et lähed omast arust veerandtunniks rappa, kui aga tagasi jõuad on aeg lausa tunnikese võrra edasi liikunud.
Kaiut peetakse ka ufode maandumispaigaks. Küll on selle kohal nähtud lendamas pikergusi kettaid, küll nähtud pruuni naha ja punaste trussikutega meest kartulivagude vahel justkui rattaga sõitmas. Ratast mehel aga polnud.
Kaiu raba kui sellist kaardilt ei leia, sellise nimega kutsutakse soist ala Kaiu ja Mahtra vahel.
Ehk tead sinagi mõnd kohta, kus kummitab? Anna meile sellest teada!


Viru raba on arvatavasti tuttav ka loodusvõhikule ja isegi välismaalasele. See populaarne raba Lahemaa rahvuspargis meelitab igal aasta tuhandeid huvilisi. Põhjuseks muidugi selle suhteline lähedus pealinnale. Autoga saab
Vaid pooletunnine autosõit
Kui oled
Pooletunnise autosõidu kaugusel
Kakerdaja rappa minek nõuab juba veidi pikemat ettevalmistust. Nimelt asub see pealinnast pooleteisttunnise autosõidu kaugusel. Sellegipoolest tasub see seitsmekilomeetrine ring end kuhjaga ära. Nimelt on tegu ühe suurema rabaga Kõrvemaal ning selle laugasterohkus muudab raba maagiliselt ilusaks. Fotograafidele tähendab see palju kauneid veepeegeldusi – tavainimesele õhku ahmiva panevaid vaateid. Ka linnuvaatlejatele on see koht tõeliseks maispalaks. Nimelt peatub siin sügiseti tuhandeid veelinde. Isegi kui sa pole tõsimeelne linnuvaatleja tasub kotti pakkida lindude välimääraja ja binokkel. Kes teab, keda sa oma seekordsel rännakul kohtad.
Tunniajase autosõidu kaugusele nii 

Tartu
Kui sulle meeldib joonistada või oled alati tahtnud õppida maalima, siis on hea mõte külastada 
Ka alevikud pakuvad põnevaid muuseumielamusi. Näiteks Elva vallas asuvas Rõngu alevikus võib külastada Pillimuuseumit, kus on eksponeeritud üle 3000 eksponaadi. Uudistada saab nii pille, kui erinevatest ajastutest pärit kõlareid, mikrofone, pillivõimendeid ja efektiblokke. Kindlasti on siin palju põnevust ja elevust igale pillimängijale, muusikasõbrale ja bändimehele. Põnev on näha ka seda, kuidas muusika kuulamine on aegade jooksul on muutunud. Muuseumist leiab kõiksuguseid huvitavaid vidinaid, mille abil meie vanemad ja vanavanemad muusikat kuulasid näiteks plaadimängijaid ja lintmakke.
Kadrioru pargi vanade puude varjus asub tore värviline torniga maja. See laste paradiisiks ristitud koht on Miiamilla lastemuuseum. Miiamilla muuseum sobib hästi peredele, kus on kasvamas väiksed lapsed, sest siin pole mängudel lõppu. Eriti meeldib lastele mängida erinevaid rollimänge nagu söögitegemine, postkontor, rätsep, fotograaf ja suusataja. Mänguasjad on kõik tehtud keskkonnasõbralikest materjalidest ning lapsed saavad loomulikult kõike katsuda ja kõigega mängida.
Kõigil, kes vähegi rattasõitu armastavad, tasuks sammud seada Paide lähedale Väätsale, kus asub omanäoline muuseum—Eesti jalgrattamuuseum. Muuseumist leiab üle 150 ajaloolise ratta. Väljapaneku põhirõhk on aastatel 1920 ja 1930, mida nimetatakse Eesti jalgrattasõidu kuldajaks, kuna siis oli Eestis olemas ka oma rattatööstus.
Lennusadama näol on tegu ühe Põhjamaade uhkeima meremuuseumiga. Sisenedes neisse endistesse vesilennuki angaaridesse tekib tunne justkui astuksid uude ja põnevasse maailma. Uudistamist väärivad kindla peale allveelaev Lembitu, aurik- jäämurdja Suur Tõll. Meeldejäävaks elamuseks on allveelaeva seestpoolt nägemine ning mõtisklemine, kuidas neisse kitsastesse tingimustesse terve meeskond küll ära mahtus. Muuseum pakub ühtviisi palju põnevust nii lastele kui ka nende vanematele ja vanavanematele.
Kui olete Saaremaal võiks päikeseloojangu nautimiseks võtta ette sõidu Panga pangale. Siingi võite alguses läbida loodusraja, laskuda mööda köit kivisele rannale ning siis otsustada, kas soovite päikese loojumist vaadata ülalt pangalt või laotada piknikuteki alla kivisele rannale.
Pärnu
Kui mõte pikast jalutuskäigust pole teie teema, siis leidub Pärnus nii mõnigi katusekohvik, kust kena merevaadet nautida. Üheks selliseks kohaks on näiteks Romantiline baar
Tallinna
Kui oled
Mis oleks veel romantilisem kui viia kaaslane piknikule pankrannikule? Pakri poolsaarele sõitmiseks pole isegi autot tarvis. Rongiga saab Balti jaamast Paldiskisse umbes tunni ajaga. Edasi on juba igaühe enda otsustada, kas võtta ette matk majakani või otsida piknikupaik linnale lähemal. Kuna Paldiskist tuletornini on üle 4 kilomeetri, leiate kindlasti täitsa omaette koha, kus päikese vette vajumist nautida. Võtke kaasa piknikutekk, midagi süüa ja juua ning laske õhtul omasoodu kulgeda.
Pühajärvele avanevad kaunid vaated nii hommikul, õhtul kui keskpäeval. Loojak järve ääres on aga kahtlemata üks maagilisemaid momente Eesti suves ning miks mitte võtta see üheks tegevuseks, mille võiks veel viimaste ilusate päevade jooksul ette võtta? Järve ääres on mitmed RMK lõkkekohad, kus näljasemad saavad ka grillida ning peale päikese loojumist on hea tuld teha. Peale ilusat õhtut võib pugeda telki või ööbida 









Kui su kaaslane igal vabal hetkel unistavalt taevasse vaatab, et näha, kas sealt vaatavad vastu pilved või päike, siis ära kurvasta teda linnareisi või matkaga. Üllata teda hoopiski puhkusega rannas. Miks mitte minna nädalavahetuseks
Kui isegi loomade mainimine paneb su tüdruksõbra kilkama või peika muigama, siis ära piina teda romantiliste õhtusöökidega peenetes restoranides. Vii ta hoopis müstilisele öisele kopravaatlus-kanuumatkale Soomaale. Sellel erilisel kanuumatkal on ühendatud päikeseloojang rabas ning nunnude kobraste nägemine looduses.

Kui otsid vahvat randa, kuhu kogu perega aega viitma minna, võiksid autonina 
Võib-olla oled sa aga inimene, kes tegutseb meelelahutusvaldkonnas ning kelle jaoks ainuvõimalik meeldiv puhkuseveetmise viis on minna eemale kõigest, mis meenutab sulle tööd nagu inimesed ja üritused. Sellisele inimesele soovitaks sõita kaugele suurtest teedest ja asulatest. Miks mitte avastada Matsi randa Pärnumaal? Tegu on mõnusa loodusliku rannaga, kus võid imetleda lainete jäetud kaunist mustrit rannaliival või lõõgastuda rannamändide all. Paik on ideaalne loodusenautlejale: siin võib uudistada nii ranna- kui puisniite, kui väsimus tükib peale võib lõõgastuda lõkkeplatsil või keerata telki magama.
Kui sinu puhkuseplaanide hulka kuuluvad veerõõmud ja suured lained, siis on sul tarvis sammud seada Hiiumaale Ristnasse. Nimelt asub just seal, maailma lõpus, Baltimaade suurimate lainetega Surfiparadiis, kus saab harrastada kõiksugu veespordialasid ning maitse suhu saada ka surfarite mõnusast ja vabast elust. Tormise ilmaga saad laine- või kõhulauaga merre söösta, peegelsiledal merel on jälle tore SUP-i või meresüstaga sõita.
Pärnumaa metsade vahelt leiad eesti naise ja norra mehe toreda ettevõtmise — alpakafarmi. Alpakad on väikest laamat meenutavad kaamellased toreda koheva karvkatte, suurte silmade ja naerusuise näoga. Esimene alpaka jõudis Alpakafarmi aastal 2012 ning sellest peale on kõigil külastajatel võimalik alpakatega lähemat tutvust teha. Näiteks saab kohapealt osta porgandiviile, millega võib loomi toita.
Kas oled juba käinud 


Üks naine meenutab, kuidas Lõuna-Eestis spaas käies jättis ta mees oma armsad sinised Bulgaariast ostetud kriuksuga plätud seina äärde ja sulpsas mullivanni. Ühel hetkel taipas aga naine jahmatusega, et mehe plätud on seina äärest kadunud. Järgmisel hetkel tabas ta terav pilk juba ka mehe, kes need endale varba otsa oli ajanud ning nüüd minema jalutas. Egas midagi, mees jättis mullivannis mõnulemise kus seda ja teist ning tormas oma plätudele järgi. Õnnetuseks oli aga võõras mees pisut liiga palju õlut joonud ning väitis surmkindlalt, et need on tema plätud.
Hotellid ja spaad on ikka nii ehitatud, et kui sa väga täpselt numbrit uksel ei vaata võid kogemata kombel valesse tuppa sattuda. Uksed näevad ju kõik ühtemoodi välja. Üks paar marssiski nõnda eksikombel valesse tuppa sisse. Uksest sisse minnes tekkis naisel kohe kahtlus, et see küll nende tuba pole. Mees jäi aga endale kindlaks, et on küll. Voodil märkas naine kellegi teise ilusti sätitud punast aluspesu. Sellest hetkest oli asi ka mehele selge— paar oli sattunud valesse tuppa. “Õnneks polnud naabreid kodus ja meie eksimus jäi märkamata,” ütles naine.
Parasjagu Põhja-Soomes suusatamas olnud eestlanna tundis paari päeva möödudes, et jalad on all kui makaronid ning õige aeg oleks minna spaasse taastuma. Peale ujumist otsustas naine sauna minna. Sauna uksel aga rippus silt, mis käskis päevitusriided seljast võtta, sest muidu võib need ära rikkuda või jääda lavale sulanud kummi tõttu kinni. Naine kooriski siis riided seljast, võttis pepualuse näppu ning astus alasti sauna. “Laval istusid kaks õllekõhtudega alasti meest, kellel lõid silmad särama. Siis sain aru, et sissekäik oli mõlemast duširuumist, nii naiste kui meeste omast… tagurdasin välja,” meenutab naine.
Mõnikord võib saunas olla ka nii mõnus vaikne ja rahulik, et võid täitsa ära unustada, et sa polegi seal üksi. Nii juhtus ühe naisega Pärnus Estonia Resort Spaas. Oli üpris vaikne õhtu ning väga palju teisi külastajaid spaas polnudki. Naine läks koos elukaaslasega aroomisauna ja muusika oli naise sõnul nii hea, et ta hakkas laulma ja tantsima. Varsti suunas elukaaslane tähelepanu sellele, et nad polnudki saunas ainukesed inimesed.
Rannas päevitades tõusis naine püsti, et ujuma minna. Mees jäi rannatoolile. Poole tunni pärast, kui naine veest välja tuli, nägi ta, et mees on kadunud. Naine ei muretsenud üleliia. Küllap läks ka mees ujuma.
Kord läks üks eestlanna vanematega Haapsalu ujulasse. Seal on riietusruum meestele-naistele ühine ning riiete vahetamiseks boksid. Riietusruumist läheb tee edasi eraldi duširuumidesse, kus on ka saun. Kuna ujula oli inimtühi sattus naise isa märkamatult naiste sauna ning istus seal hea jupi aega.


