Kuigi ilmade jahenedes võib tunduda kõige mõnusam teki alla pugeda ning tassikese tee ja raamatu seltsis vihmapiiskade krabinat aknal kuulata, ei tasuks siiski igaveseks tuppa jääda. Teine sama mõnus tegevus on sukelduda ajaloohämarustesse ning teha väike väljasõit Eestimaa mõisatesse. Sind ootavad erilised lood mõisaajast ja nende valitsejatest oma veidrate hobidega, hulgaliselt põnevat arhitektuuri ja mõnusat lehtedes sahistamist mõisaparkides.
Mõisadest, mida külastada, Eestis puudust ei ole. 20 sajandi alguses oli Eestimaal lausa 1200 mõisa. Aeg on teinud oma töö ning nüüdseks on neist alles umbes 400, millest jagub avastamisrõõmu aastateks.
Võta nädalavahetusel ette väljasõit mõne sind huvitava mõisa juurde või kombineeri hulk mõisasid kokku ringreisiks. Nii mõnegi mõisa juurde pääseb ka ühistranspordiga. Järgnevalt pakumegi väikse valiku, kuhu minna võiks.
Retk Angerja mõisa romantiliste varemeteni

Kas mõis või kindlus, selles on küsimus? Keskajal oli mõisadel lisaks elu- ja majandusruumidele ka kaitse eesmärk. Enamasti näeb kindlustatud mõis välja nagu väike torn. Esimene korrus oli laokorrus, teisel elati ning kolmas oli kaitsekorrus.
On aga ka suuremaid rajatisi. Üks sellistest on Angerja mõis Raplamaal. Siit ei leia te ei peent kohvikut ega põnevat arhitektuurilisi detaile, vaid kunagise mõisahoone romantilisi varememeid. Nii et kui teid võlub kadunud aegade hõng või soovite leida erilise atmosfääriga kohta, on see paik kindlasti külastamist väärt. Ka fotograafidele on need varemed maiuspalaks.
Varemed ise pärinevad 14-15 sajandist ning tegu oli tornilaadse ehitisega, millel olid kahemeetrise paksusega seinad ja mis oli ümbritsetud vallikraaviga.
Eesti oma barokkloss Ahjal

Kui mõtleme barokile, siis kerkivad silme ette Ermitaaž Peterburis, Trevi purskkaev Roomas ja Versailles loss Prantsusmaal. Barokkhooned oma rohkete kaunistustega meenutavad pigem kreemitorti kui kiviehitist.
Tavaliselt tunneme barokkarhitektuuri ära selle järgi, et fassaadidel on kasutatud palju kaunistusi, skulptuure, vappe ja voluute ehk rullikujulisi ornamente. Tihti leiame ehitistelt lilli ja inglifiguure pasunaid puhumas.
Eestis võidutses aga baroki tagasihoidlikum Madalmaade stiil. Sellegipoolest muutis barokk hooned paleelaadseteks. Üks stiilipuhtamaid paleelikke barokkmõisahooneid on Põlvamaal asuv Ahja mõis. Erilise arhitektuuriga mõisa peahoone sai 2007 aasta tulekahjus kannatada, kuid mitmed mõisa kõrvalhooned on heas korras. Samuti tasub uudistada kaunist mõisaparki ja Friedebert Tuglase pinki ja mälestuskivi. Nimelt on kirjanik kirjeldanud nii mõisa kui parki raamatus “Väike Illimar”.
Ahja asub Tartust 40-minutilise bussisõidu kaugusel.
Tunne ennast mõisaproua või -härrana Roosna-Alliku mõisas

Kui nüüd tekkis soov näha mõnda korda tehtud mõisahoonet, siis tasuks sammud seada Roosna-Allikumõisa suunas. Roosna-Alliku mõis on ehitatud hilisbarokses stiilis, mis tähendab, et barokkstiil hakkas segunema klassitsismiga. Näiteks tekkis hoonetele kolmnurk sissepääsu kohale ning hakati kasutama klassitsistlikule arhitektuurile omaseid sambaid.
Üks hea näide hilisbaroksest mõisast on Roosna-Alliku mõis. Mõisahoone on väga heas korras ning hetkel tegutseb seal kool. Sisse piilumiseks tuleks oma külastus eelnevalt kas telefoni või meili teel kokku leppida. Vaev saab kuhjaga tasutud, sest Roosna-Alliku mõis on nagu meie oma väike Verssailles, oma stiilipuhta interjööri, kaunite kuldsete lühtrite ja uhkete rohkelt kaunistatud ahjudega. Sama arhitekti töö on ka Toompea loss, nii et arhitektuurihuviline võib märgata sarnasusi. Roosna-Alliku jääb pooletunnise bussisõidu kaugusele Paidest.
Klassitsistlik pärl: Saku mõis

Kui tahad end tunda aga Kreeka jumala või jumalannana või oled lihtsalt Kreeka mütoloogia fänn, siis tasuks üles otsida mõni klassitsistlikus stiilis mõis. Üks selline on näiteks Saku mõis. Saku mõis on üks Eesti kaunemaid mõisasid. Mõisa sissepääsu ehivad uhked sambad ning kolmeosalised Veneetsia aknad.
Sambaid on kasutatud ka vestibüülis ning ka mõisa imeline ballisaal ei jäta kedagi külmaks. Praegu asub Saku mõisas õllespaa. Mõisarestorani võib tulla einestama ning kord kuus toimuvad siin kontserdid või etendused.
Tallinnast saab Sakku mugavalt nii rongi kui bussiga.
Pilkupüüdev Alatskivi loss
19. sajandi keskel juhus arhitektuuris midagi seninägematut. Näis, et inimesed olid väsinud väljakujunenud arhitektuuristiilide jäljendamisest ning range klassitsismi asemel võttis koha sisse mänguline historitsism, mis laenas detaile erinevatelt arhitektuuristiilidelt. Fantaasial lasti lennata ning nii sai Eesti juurde palju eriilmelisi mõisasid.
Alatskivi loss on neogooti stiilis, mis tähendab, et selle ehitamisel püüti jäljendada gooti stiili. Täpsemalt võeti malli Šotimaal asuvast Balmorali lossist. See valgete tornikestega mõisahoone on nagu Eesti oma Disney muinasjutuloss. Praeagu tegutseb lossis helilooja Eduard Tubina muuseum. Soovijad saavad einestada restoranis või jääda lossi ööbima.
Alatskivile saab Tartust ka bussiga.
Sügisene väljasõit juugendlikku Taagepera lossi
Peale historitsismi võidukäiku, tuli arhitektuuri taas kumeram käsitlus. Juugendstiil armastas väänlevaid ja lopsakaid taimemotiive. Palju kasutati ka ringi- ja ovaalimotiivi.
Eesti ühe esinduslikuma ja suursugusema juugendlossi ehitamist alustati Taageperas 20 sajandi alguses. See uhke hoone oma 40-meetrise torniga ei jäta külmaks ühtki arhitektuurihuvilist. Romantilises lossis asub Castle Spa Wagenküll. Peale spaas kümblemist on mõnus astuda hommikumantli väel rõdule ja nautida kaunist vaadet mõisapargile.
See loss on kui loodud sügiseseks väljasõiduks. Nii et paki kohvrid ja naudi 1930ndate aastate atmosfääri.
Loss asub 30-minutilise bussisõidu kaugusel Tõrvast.







Viru raba on arvatavasti tuttav ka loodusvõhikule ja isegi välismaalasele. See populaarne raba Lahemaa rahvuspargis meelitab igal aasta tuhandeid huvilisi. Põhjuseks muidugi selle suhteline lähedus pealinnale. Autoga saab
Vaid pooletunnine autosõit
Kui oled
Pooletunnise autosõidu kaugusel
Kakerdaja rappa minek nõuab juba veidi pikemat ettevalmistust. Nimelt asub see pealinnast pooleteisttunnise autosõidu kaugusel. Sellegipoolest tasub see seitsmekilomeetrine ring end kuhjaga ära. Nimelt on tegu ühe suurema rabaga Kõrvemaal ning selle laugasterohkus muudab raba maagiliselt ilusaks. Fotograafidele tähendab see palju kauneid veepeegeldusi – tavainimesele õhku ahmiva panevaid vaateid. Ka linnuvaatlejatele on see koht tõeliseks maispalaks. Nimelt peatub siin sügiseti tuhandeid veelinde. Isegi kui sa pole tõsimeelne linnuvaatleja tasub kotti pakkida lindude välimääraja ja binokkel. Kes teab, keda sa oma seekordsel rännakul kohtad.
Tunniajase autosõidu kaugusele nii 
See vana roheline puumaja oli varem apteek. Nüüd aga asub siin imearmas kohvik ja pagariäri. Ükskõik, kas oled just ärganud või pikast sõidust väsinud Rohelises Majas saad istuda ja nautida hommikusööki või lasta kohvil ja saiakesel hea maitsta. Kohvik on hubane ja värviline ning siinne koogivalik paneb suu vett jooksma igal magusasõbral. Kui ilm on hea kiika ka sisehoovi, kus iga tool ja laud on ise värvi. Kui tahad oma päeva alustada positiivselt ja hea tujuga, siis siit leiab küll kuhjaga rõõmu.
Kes meist poleks kuulnud lugu paadimehest ja siniste silmadega neiust, kes soovib saada üle vee. Laulu sisse pannakse ikka ilusad ja meeldejäävad kohad ning Viljandi järv on kindlasti üks neist kaunitest paikadest Eestimaal. Nii ongi täiesti tavaline, et külastajaid ikka ja jälle just järve äärde tõmbab. Viljandi on veidike künklik ning alla järve äärde viib munakivitee. Mööda seda alla minnes võid ette kujutada, kuidas sama teed pidi on inimesed järve äärde läinud juba mitmeid sajandeid. Viljandi järv pakub hulganisti kauneid vaateid. Võid pidada rannas piknikku või teha pika matka ümber Viljandi järve. Matka kogupikkus on 12 kilomeetrit.
Väike paus oli vajalik järgmiseks põnevaks avastusretkeks — jalutuskäiguks Viljandi lossimägedes. Midagi sellist nagu Viljandis pole kuskil Eestis. Pikk ja veidike ähvardavalt kõikuv rippsild viib külastaja üle vallikraavi. Kohe kui sa seda rohelusse uppunud rippsilda näed, tekib tunne, et oled sattunud seiklusfilmi ning pead džunglis ellu jääma. Edasi võid ekselda lõputute varemete vahel, mis sügiseste süngete ilmadega on vägagi romantiline. Varemetest avanevad maalilised vaated Viljandi järvele, mistõttu ära unusta ka telefoni laetuna hoida.
Kui lossimägedes jalutades pisut jahe hakkas on õige aeg külastada muuseumi. Kondase keskuses eksponeeritakse Eesti ühe tuntuima naivisti Paul Kondase teoseid. Kui sulle on silma jäänud suured betoonist maasikad Viljandi linnapildis, siis tea, et need pärinevad Kondase maalilt “Maasikasööjad”. Lisaks Kondasele saab muuseumis vaadata ka paljude teiste iseõppinud kunstnike teoseid.
Pärast kunstielamust on õige aeg kosutada end ühe korraliku kõhutäiega. Kondase keskusest tagasi kesklinna sammudes jääb tee peale õdus söögikoht Tegelaste Tuba, kus kaminas põleb elav tuli ning kuhu minekuks pole tarvis end spetsiaalselt üles lüüa. Siruta jalad välja ning naudi mõnusaid koduseid toite otse Viljandi südames.
Kui sul on aga tuju hoopis muusikali vaatama minna, siis kõiki muusikalisõpru ootab “Once”. See on lugu armastusest, lootusest ja muidugi muusikast. Uuri kindlasti infot ka 

Tartu
Kui sulle meeldib joonistada või oled alati tahtnud õppida maalima, siis on hea mõte külastada 
Ka alevikud pakuvad põnevaid muuseumielamusi. Näiteks Elva vallas asuvas Rõngu alevikus võib külastada Pillimuuseumit, kus on eksponeeritud üle 3000 eksponaadi. Uudistada saab nii pille, kui erinevatest ajastutest pärit kõlareid, mikrofone, pillivõimendeid ja efektiblokke. Kindlasti on siin palju põnevust ja elevust igale pillimängijale, muusikasõbrale ja bändimehele. Põnev on näha ka seda, kuidas muusika kuulamine on aegade jooksul on muutunud. Muuseumist leiab kõiksuguseid huvitavaid vidinaid, mille abil meie vanemad ja vanavanemad muusikat kuulasid näiteks plaadimängijaid ja lintmakke.
Kadrioru pargi vanade puude varjus asub tore värviline torniga maja. See laste paradiisiks ristitud koht on Miiamilla lastemuuseum. Miiamilla muuseum sobib hästi peredele, kus on kasvamas väiksed lapsed, sest siin pole mängudel lõppu. Eriti meeldib lastele mängida erinevaid rollimänge nagu söögitegemine, postkontor, rätsep, fotograaf ja suusataja. Mänguasjad on kõik tehtud keskkonnasõbralikest materjalidest ning lapsed saavad loomulikult kõike katsuda ja kõigega mängida.
Kõigil, kes vähegi rattasõitu armastavad, tasuks sammud seada Paide lähedale Väätsale, kus asub omanäoline muuseum—Eesti jalgrattamuuseum. Muuseumist leiab üle 150 ajaloolise ratta. Väljapaneku põhirõhk on aastatel 1920 ja 1930, mida nimetatakse Eesti jalgrattasõidu kuldajaks, kuna siis oli Eestis olemas ka oma rattatööstus.
Lennusadama näol on tegu ühe Põhjamaade uhkeima meremuuseumiga. Sisenedes neisse endistesse vesilennuki angaaridesse tekib tunne justkui astuksid uude ja põnevasse maailma. Uudistamist väärivad kindla peale allveelaev Lembitu, aurik- jäämurdja Suur Tõll. Meeldejäävaks elamuseks on allveelaeva seestpoolt nägemine ning mõtisklemine, kuidas neisse kitsastesse tingimustesse terve meeskond küll ära mahtus. Muuseum pakub ühtviisi palju põnevust nii lastele kui ka nende vanematele ja vanavanematele.







Kummaliselt rootsipäraselt kõlavate külanimedega Vormsi on nagu omaette maailm. Vormsi on suurepärane koht sihitult rattaga ringivuramiseks, rannas vedelemiseks ja päikeseloojangu nautimiseks kallimaga. Kohati võib saart avastades tunduda, et oledki saarel täitsa üksi, vaid metsseakari jookseb kuskil kauguses.
Muhu on võrratu koht, kus avastada külaeluromantikat. Ringreisi Muhumaal võikski alustada Koguva külast, kus sind tervitavad sammaldunud kiviaiad, kooguga kaevud ja rookatusega majad. Jalutades Koguva külatänavatel tekib külastajal tunne, et ta on ajamasina abil transporditud minevikku, mil siin teeniti raha põhiliselt kalapüügiga ning inimesed polnud nii liikuvad kui tänapäeval. Siinsed hooned on sajandeid vanad, kuid neis elatakse siiani, nii ei tasu ka liiga uudishimulikuks minna. Tegu pole muuseumiga.
Kihnu kuulub UNESCO kultuuripärandi nimekirja ning seda põhjusega. Nimelt kannavad naised seal siiani tüüpilisi punaseid rahvariideseelikuid. Et merereis Kihnu on küllalt pikk, tasub sinna võimalusel ööseks jääda. Öömaja võite uurida nii ametlikult kui mitteametlikult. Nimelt oma telgi olemasolu korral võite uurida ka mõnelt kohalikult, kas võite telgi väikese raha eest nende maale püsti panna. Inimesed saarel on enamasti väga lahked ja vastutulelikud.
Pärast väikest põiget sisemaale on viimane aeg pöörduda tagasi järve äärde. Rannanautlejate rõõmuks tuleb nüüd see koht, kus saab varba järves märjaks teha. Loomulikult võib end sisse kasta ükskõik millises sobivas ujumiskohas, kuid tõeline rannahull teab oodata. Nimelt asub just Kauksis kuulus kilomeetrite pikkune “laulvate liivade” liivarand.
Loodusehuvilistel ei tasuks aga liiga pikalt rannale pikutama jääda, sest kiviviske kaugusel asub eesti noorim rahvuspark, Alutaguse, kus saab imetleda suuri metsi ja soid. Matka mitmetel radadel, telgi ning imetle Eestis ainulaadseid mandriluiteid.
Narva-Jõesuu on kuurortlinn, mille tõelised spaaentusiastid on kindlasti juba avastanud — nimelt on seal mitmeid lahedaid spaahotelle ning loomulikult ei saa mainimata jätta ka linna suvist tõmbenumbrit, kaheksa kilomeetri pikkust liivaranda. Narva-Jõesuus tekib kohe see eriline puhkuse tunne — mine ja jaluta linnatänavatel või mere ääres päikeseloojangu ajal ning on tõenäoline, et sa ei taha enam kunagi koju minna.
Isegi kui basseini ääres vedelemine või saunas higistamine pole sulle, saad ikka kaaslasega spaasse minna. Nimelt asub
Üks võimalus oma spaapuhkusesse veidi vürtsi lisada on ühendada see golfimänguga. Just seesuguseid pakette pakutakse
Miks mitte sisustada oma puhkus tegeledes oma loomadega? Kui oled hobuste fänn, siis oled oodatud puhkama Pärnumaa metsade vahele 
Labürindid on müstilised ja põnevad, samas ka veidi hirmutavad neile, kes ära eksida kardavad. Labürinte on inimesed ehitanud juba iidsetest aegadest saadik, neid võib leida nii kirikupõrandatelt kui lossiparkidest.
Kujutle korraks, kuidas elad muinasajal oma tavalist igapäevaelu ning sinu teadmised sind ümbritsevast piirduvad vaid su kodukülaga. Kujutle nüüd kuidas ühel päeval läbib taevast tulejutt ja käib kohutav kärakas, mis päädib auguga maas. Arvatavasti oleksid tõeliselt vapustatud ning ehk uskusid isegi, et kätte jõudis maailmalõpp.

Põnevaid allikaid on Harjumaal aga teisigi. Nagu näiteks Tuhala nõiakaev. Tegu on karstiallikaga, mis hakkab suurvee ajal vett välja ajama. Seda kutsutakse keemiseks ning keemise ajal keeb välja kuni 100 liitrit vett sekundis.